) § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut ehk 500 eurot. Aulo Olesk Menetlusalune isik isikukood 36804256512; kodakondsus; e-mail: xxxx elukoht xxxx; Kaitsja Ljudmilla Tamar (lepinguline kaitsja) Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet (asukoht Roheline 64, Pärnu) Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2022, 28.10.2022, 30.11.2022 Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Aulo Olesk xxxx Kaitsja – Ljudmilla Tamar Kohtuvälise menetleja esindaja – Keskkonnaameti vanemjurist Annika Kruus Tunnistajad – I. H., A. K., A. M., T. R. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1 4-22-2478 Rahuldada Aulo Oleski kaebus. Tühistada Keskkonnaameti 01.07.2022 otsus väärteoasjas nr 940021000785 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Aulo Oleski suhtes. VTMS § 23 alusel mõista õigusabi kulude katteks Eesti Vabariigilt Aulo Oleski kasuks välja 1224 (sh käibemaks) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 20.01.2023. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Väärteoprotokoll Keskkonnaamet koostas 01.06.2022 väärteoprotokolli, mille kohaselt heidetakse Aulo Oleskile ette järgmise väärteo toimepanemist. Aulo Olesk korraldas ajavahemikul 01.07.202108.07.2021 Lahemaa rahvusparki Juminda piiranguvööndisse Harju maakonda Kuusalu valda Juminda külla Väike-Hinno ja All-Tooma kinnistutele maakaabli paigaldamise tarbeks kaeviku kaevamise, omamata selleks Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolekut. Kaevetööde teostamise leppis kopajuht T. R.iga kokku Aulo Olesk, kes edastas kopajuhi telefoninumbri OÜ-le Eletrade. Sellega rikkus Aulo Olesk looduskaitseseaduse (
) § 31 lg 2 p-i 8 nõuet, mille kohaselt juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise püstitamine. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskiri“ § 23 lg 2 p-1 3 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud Juminda piiranguvööndis rajatiste püstitamine. Aulo Olesk on pannud süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. KarS § 15 lg 3 kohaselt on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Väärtegu on kvalifitseeritud
Kohtuvälise menetleja otsus Keskkonnaameti 01.07.2022 otsusega karistati Aulo Oleskit
2 4-22-2478 Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteomenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt leidnud tõendamist, et Aulo Olesk korraldas Lahemaa rahvuspargi Juminda piiranguvööndisse Harju maakonda Kuusalu valda Juminda Külla Väike-Hinno ja All-Tooma kinnistutele maakaabli paigaldamise tarbeks kaeviku kaevandamise Keskkonnaameti nõusolekuta. Väärteo toimepanemine on tõendatud 12.07.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, maaameti kaardirakenduse väljavõttega, AS Stik-Elekter ja Keskkonnaameti vaheliste kirjavahetustega, AS Stik-Elekter 07.12.2021 vastusega Keskkonnaameti päringule (sh kirjavahetus I. H.aga), AS-i KH Energia-Konsult 30.11.2021 vastusega Keskkonnaameti päringule, Eletrade OÜ 07.12.2021 vastusega Keskkonnaameti päringule, menetlusaluse isiku I. H.a ütlustega, menetlusaluse isiku seadusliku esindaja A. K.i ütlustega, tunnistaja T. R.i ütlustega ning menetlusaluse isiku Aulo Oleski ütlustega. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Keskkonnaameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isiku Aulo Oleski kaitsja Ljudmilla Tamar, kes taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Väärteomenetlus tuleb lõpetada pelgalt seetõttu, et Aulo Oleski suhtes 01.06.2022 koostatud väärteoprotokoll seaduse nõuetele ei vasta ja seega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud õigust teada, milles täpselt teda süüdistatakse ja kaitsta ennast süüdistuse vastu. Lisaks ei vasta väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus tegelikkusele, on vastuoluline ja väärteoprotokollis märgitud süütegu on tõendamata. Eeltoodu muudab ebaseaduslikuks ka kohtuvälise menetleja 01.07.2022 otsuse. Aulo Olesk ei ole toime pannud
lg 1 sätestatud väärteokoosseisule vastavat tegu.
lg 1 sätestab isiku vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille sisustamisel tuleb lähtuda loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõudeid reguleerivatest normidest. Väärteoprotokollis on viidatud: 1) looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 8-le, mille kohaselt kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitiste püstitamine; 2) Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 3-le, mille kohaselt on Juminda piiranguvööndis lubatud rajatiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul. Seega menetlusaluse isiku vastutusele võtmiseks pidi kohtuväline menetleja eelkõige tuvastama, et menetlusalune isik püstitas ehitist (hoone või rajatist), st teostas nendel kinnistutel, mis asuvad rahvuspargi piiranguvööndis ja Juminda küla piiranguvööndis, omakäeliselt ehitustöid. Väärteoprotokolli kohaselt on ehitustööks kaeviku kaevamine Väike-Hinno ja All-Tooma kinnistutele, kuid ei ole märgitud, et kaevetöid teostas Aulo Olesk omakäeliselt. KarS § 23 kohaselt väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Väärteoprotokolli kohaselt on ehitustööks kaeviku kaevamine maakaabli paigaldamiseks. Samas 12.07.2021 koostatud sündmuskoha protokolli kohaselt avastati 08.07.2021 All-Hinno, Loksa metskond 9, Tabani ja All-Tooma kinnistutel kaevik, kuhu oli paigaldatud veetoru. Lisaks on märgitud, et kaablikõrid avastati vaid Loksa metskond 9 kinnistul, kuid kaevamist ja maakaabli paigaldamist Loksa metskond 9 kinnistul menetlusalusele isikule protokollis (ega otsuses) ette ei heideta. Väärteoprotokollis on märgitud, et Aulo Olesk korraldas ülalnimetatud kaeviku kaevamise, kuid ei ole sisustatud, kuidas ta seda korraldas. Väärteoprotokollis on vaid märgitud, et Aulo Olesk edastas kopajuhi telefoninumbri Eletrade OÜ-le. Selles osas on ka väärteoprotokoll 3 4-22-2478 arusaamatu ja vastuoluline, sest kaevetöid ei teostanud Aulo Oleks ning ei ole ka kaevetööde teostamist T. R.iga kokku leppinud. Tööde korraldamine eeldab töötegijatele juhiste ja käskude andmist ning tööprotsessi kontrollimist ja ka tööde eest tasumist. Sellist menetlusaluse isiku käitumist ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Üksikud kontaktid (nt telefoninumbri edastamine) ühe või teise töö teostajaga/tellijaga ei ole käsitletavad kaevetööde korraldusprotsessina. Reaalseid kaevetöid kinnistutel on teostanud Aser Grupp OÜ ainuomanik T. R. Juminda külaseltsi tellimusel. Juminda külaseltsi juhataja A. K. on kohtuvälisele menetlejale kinnitanud, et veetrasside ehitamist (sh dokumentatsiooni) korraldab Juminda külas Juminda külaselts. Elektrilevi OÜ sõlmis tehnovõrgu projekteerimislepingu Stik-Elekter OÜ-ga. Stik-Elekter OÜ ongi küsinud tehnovõrgu rajamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, kuid 02.06.2021 ja korduvalt 17.06.2021 on Keskkonnaamet nõusoleku andmisest keeldunud. Stik-Elekter OÜ juht H. L. ei ole sellest Elektrilevi OÜ-d ega kinnistu omanikku teavitanud ning oli tellinud liitumise rajamistöid KH-Konsult OÜ-lt, kes omakorda tellis töid Eletrade OÜ-lt. Eletrade OÜ töötaja märkis maha kaeviku kulgemise asukoha ja suhtles kaevetööde küsimuses kopajuht T. R.iga. T. R.i kontaktid küsis Eletrade OÜ töötaja Aulo Oleskilt. Tööde rohkemat korraldamist Aulo Oleski poolt keegi ei vajanud, kõik osapooled täitsid omavahelisi kokkuleppeid. Seega reaalseid kaevetöid on korraldanud ka Eletrade OÜ, kuid mitte menetlusaluse isiku, vaid KH-Konsult OÜ, st Elektrilevi OÜ koostööpartneri tellimusel. Kui 08.07.2021 kaevetöid peatati, tunnistas H. L. kinnistu omanikule ja seega Aulo Oleskile, et Stik-Elekter OÜ-l olid tegelikult olemas KKA keelduvad kirjad. Kaevetööde eest ei ole kinnistu omanik ega Aulo Olesk tasunud, kuna ei ole kaevetöid tellinud. Kinnistu omanik tellis liitumised elektrivõrguga ja küla ühisveevärgiga, mida pole saanud. Menetlusalune isik ei ole kellegagi seoses ALL-Tooma kinnistuga mis tahes teenuslepinguid sõlminud ega pidanud nende täitmiseks omama luba Keskkonnaametilt. Menetlusaluse isiku elukaaslase I. H.aga sõlmitud liitumislepingu täitmisel ei nõudnud Elektrilevi OÜ liitujalt Keskkonnaameti nõusolekut, seega liituja eeldas, et kõik vajalikud kooskõlastused hangitakse liitumisteenuse osutamise käigus. Sama eeldas ka tema elukaaslane Aulo Olesk. Liitumislepingu punktis 5.2 on pooled kokku leppinud, et kui liitumislepingu täitmisel selgub, et võrguettevõtja ei saa projekteerida või ehitada või teha muud toimingut, mis takistab liitumislepingu täitmist ning see põhjus on liitujast tulenev (mh kui liituja maa-alal puudub ehitusõigus, tee asukohad ei ole maha märgistatud jne), siis võrguettevõtja teavitab liitujat liitumislepingu täitmist takistavast asjaolust ja määrab liitujale takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Liitumislepingu punktis 5.3 välistati võrguettevõtja vastutus juhuks, kui (5.3.2) võrguettevõtja ei saa elektrivõrgu ehitamiseks vajalikke lube või kooskõlastusi. Liitumise projekteerimistööde teostaja Stik-Elekter OÜ on Keskkonnaametilt nõusolekut küsinud, kuid nõusolekut ei saanud. Keskkonnaameti keelduvate vastuste saamist on Stik-Elekter OÜ kinnitanud ja ka vastuste mitteedastamist elektritrassi ehitajale ega ka liitujale. Ehitusööde tegelikud teostajad KH-Konsult OÜ ja tema alltöövõtja Eletrade OÜ ei ole KKA-lt nõusolekut küsinud. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuses järeldusega, et Aulo Olesk on tegutsenud tahtlikult (mis tahes tahtluse vormis). Menetlusalune isik koos oma elukaaslasega on teenuslepingute sõlmimisel eeldanud, et teenuse osutajad hangivad vajalikud load ise ja ei alusta tööde tegemist kaitsealal ilma loata. Ülaltoodust tulenevalt on üheselt selge, et Aulo Olesk ei teostanud omakäeliselt ega korraldanud tehnovõrkude kaevetööde teostamist; ei pidanud omama Keskkonnaameti 4 4-22-2478 nõusolekut selliste tööde tegemiseks. Vastupidise käitumise Aulo Oleskile omistamiseks puudub igasugune alus; väärteo kirjeldus väärteoprotokollis on niivõrd ebaselge, vastuoluline ja sisult ebaõige, et välistab menetlusaluse isiku vastutusele võtmise. Alternatiivselt selgitatakse kaebuses, et isegi kui Aulo Olesk on toime pannud väärteoprotokollis temale etteheidetava teo, siis määratud karistus on ülemäära karm. Menetlusalune isik on seisukohal, et kui väärtegude toimepanemine tema poolt leiab tõendamist, siis vastavalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-11 antud juhisele ei tule Aulo Oleskit karistada, kuna keskkonnaalaste rikkumiste puhul ei ole peamiseks isiku karistamine, vaid rikkumise lõpetamine. Lähtudes eeltoodust palutakse kaebuses tühistada Keskkonnaameti 01.07.2022 otsus väärteoasjas nr 940021000785 ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud palutakse jätta kohtuvälise menetleja kanda. Menetlus Harju Maakohtus Aulo Oleski kaebuse arutamine toimus 18.10.2022, 28.10.2022 ja 30.11.2022 kohtuistungitel. Kohtuistungitel kuulati tunnistajatena üle I. H., A. K., A. M. ja T. R.. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja Ljudmilla Tamar jäid esitatud kaebuse juurde ja palusid vaidlustatud otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Maakohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse Aulo Oleskile ette seda, et ta korraldas ajavahemikul 01.07.2021-08.07.2021 Lahemaa rahvusparki Juminda piiranguvööndisse Harju maakonda Kuusalu valda Juminda külla Väike-Hinno ja All-Tooma kinnistutele maakaabli paigaldamise tarbeks kaeviku kaevamise, omamata selleks Lahemaa rahvuspargi valitseja nõusolekut. Kaevetööde teostamise leppis kopajuht T. R.iga kokku Aulo Olesk, kes edastas kopajuhi telefoninumbri OÜ-le Eletrade. Sellega rikkus Aulo Olesk looduskaitseseaduse (
) § 31 lg 2 p-i 8 nõuet pannes toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 2 p 8 kohaselt on piiranguvööndis keelatud ehitise püstitamine, kui kaitseeeskirjaga ei sätestata teisiti. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi ka: eeskiri) § 23 lg 2 p-st 3 kohaselt on Juminda piiranguvööndis rajatiste püstitamine lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Sama eeskirja § 4 kohaselt on kaitseala valitsejaks Keskkonnaamet.
lg 1 näeb ette vastutuse loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest. Kohtu hinnangul ei ole sisulist vaidlust selles, et Harju maakonda Kuusalu valda Juminda külla Väike-Hinno (42301:001:0462), Loksa metskond 9 (42301:001:0310), Tabani (42301:001:0524) ja All-Tooma (42301:001:0070) kinnistutele on süüdistuses nimetatud ajavahemikul rajatud kaevik. See on tõendatud 12.07.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga (kvm toimik, tl 1-4) ja tunnistajate T. H., A. K.i, A. M.i ja T. R.i ütlustega 5 4-22-2478 (18.10.2022, 28.10.2022 ja 30.11.2022 kohtuistungite protokollid). A. M.i ütluste pinnalt on tuvastatav ka fakt, et Aulo Olesk andis OÜ-le Eletrade (esindaja A. M.) kaevetöid teostanud T. R.i telefoninumbri. Samuti puudub vaidlus selles, et kinnistud katastritunnustega 42301:001:0462 ja 42301:001:0070 asuvad Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis. Vastav fakt on tõendatud maa-ameti kaardirakenduse väljavõttega. Vaidlust ei ole ka selles, et tulenevalt eeskirja § 23 lg 2 p-st 3 oli vastavatele kinnistutele kaeviku rajamiseks vajalik Keskkonnaameti luba, kuid kõnealuste kaevetööde tegemiseks vastavat Keskkonnaameti luba ei olnud (kvm toimik, tl 5-12). Üheks aspektiks, mis ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, on süüdistuse väide, et kaevetööde teostamise leppis kopajuht T. R.iga kokku Aulo Olesk. Tunnistaja T. R.i ütlustest nähtuvalt tegid temaga kokkuleppeid külavanem (A. K.i ütlustest nähtuvalt oli tema kõnealune külavanem, kes T. R.ilt tööd tellis ja kokku leppis) ja elektrikud. Tunnistaja A. M.i ütluste kohaselt leppis T. R.iga elektrikaablite paigaldamise asjaolusid kokku tema, olles saanud T. R.i telefoninumbri Aulo Oleskilt. Eelnevast järeldab kohus, et ilmselt on kohtuväline menetleja pidanud fraasiga - Kaevetööde teostamise leppis kopajuht T. R.iga kokku Aulo Olesk, kes edastas kopajuhi telefoninumbri OÜle Eletrade- silmas, et telefoninumbri edastamine tähendas tööde kokkuleppimist. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Ainuüksi telefoninumbri edastamist ei saa pidada kaevetööde korraldamiseks. Seega ainus süüdistuse väide, milles seisnes Aulo Oleski tegevus rajatise püstitamisel, on kaevatööde vahetu teostaja telefoninumbri edastamine elektritöid teostavale ettevõttele. Samuti ei ole kohtumenetluses leidnud tõendamist süüdistuse väide, et kaevik kaevati maakaabli paigaldamise tarbeks. Tunnistajate A. K.i ja A. M.i ütlustest nähtuvalt telliti kaeviku kaevamine esmalt veetorude paigaldamiseks. Kui veetorude paigaldamine oli kokku lepitud, otsustati, et sama kaevikut oleks mõistlik kasutada ka elektrikaabli paigaldamiseks. Järgnevalt võtab kohus seiskoha, kas süüdistuses kajastuvad ning tuvastatud faktilised asjaolud täidavad
lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.
Antud juhul heidetakse ette
lg 2 p-s 8 sätestatud kaitsenõude rikkumist s.o piiranguvööndis ehitise püstitamist ilma Keskkonnaameti eelneva loata. Tuvastatud on nii piiranguvööndisse ehitise püstitamine (rajati kaevik) kui ka selle teostamine (st kaevetööd) ilma Keskkonnaameti loata. Kaevetööde vahetuks teostajaks oli T. R. (vt T. R.i ütlused, 30.11.2022 kohtuistungi protokoll). Aulo Oleskile ei heideta ette vahetut kaevetööde teostamist vaid nende korraldamist. Ehk teisisõnu Aulo Oleskile on esitatud süüdistus süüteo vahendlikus täideviimises. Sellisel juhul peavad asjaolud, millega vahendlik täideviija ärakasutatut valitses, olema süüdistuses näidatud. Siinkohal tuleb nõustuda kaitsja etteheitega, mille kohaselt on süüdistuses sisustamata, milles seisnes väidetav kaevetööde korraldamine. Üksnes kopajuhi telefoninumbri edastamist elektritöid tegevale ettevõttele ei saa käsitleda kaevetööde korraldamisena
lg 2 p 8 tähenduses ega ole seega piisav esitamaks isikule karistusõiguslikku etteheidet vajaliku loata kaevetööde korraldamises. Riigikohtu praktikas (vt nt kohtulahend nr 3-1-1-88-14) on korduvalt märgitud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on 6 4-22-2478 kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kui väärteoprotokollis on koosseisulisele tunnusele vastav käitumine sisustamata, ei saa isikule sellist tegevust süüks arvata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis on kajastamata asjaolud, milles seisnes Aulo Oleski konkreetne tegevus süüdistuse esemeks oleva rajatise püstitamisel. Seega on väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjeldus puudulik ega võimalda hinnata
Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel objektiivsete tunnuste puudumise tõttu lõpetada. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis kajastuvast teokirjeldusest ei nähtu ka neid asjaolusid, mille pinnalt saaks teha järelduse, et Aulo Oleskil lasus kohustus enne telefoninumbri edastamist veenduda, et kaevetööde teostamiseks vajalik Keskkonnaameti luba on olemas. Kuivõrd
lg 2 p-st ning Eeskirja § 23 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei ole Juminda piiranguvööndis rajatiste püstitamise keeld absoluutne, siis puudub võimalus teha etteheidet eeldusel, et igaüks, kes osaleb kõnealusele territooriumile rajatise püstitamisel, pidanuks saama aru, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega. Süüdistuse tekstist ei nähtu, millest tulenevalt lasus Aulo Oleskil kohustus tuvastada, kas kaevetöödeks on olemas kõik vajalikud load. Aulo Olesk ei olnud Väike-Hinno ja All-Tooma kinnistute omanik. Samuti ei olnud ta elektrikaabli paigaldamiseks sõlmitud lepingute (17.05.2021 OÜ-ga Elektrilevi sõlmitud leping kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega ja 26.01.2021 liitumisleping OÜ-ga Elektrilevi) osapooleks. Praegusel juhul pole väärteoprotokolli märgitud ühtki asjaolu, millest nähtuks, et Aulo Oleskil lasus tellija või kinnisasja omaniku või kellegi teise nimel tegutsedes kohustus tagada või kontrollida kaevetöödeks vajalike lubade olemasolu. Ka seetõttu tuleb väärteomenetlus selles asjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Täiendavalt märgib kohus, et isegi juhul, kui süüdistuses oleks vastavad asjaolud kirjeldatud, siis kohtu hinnangul ei ole väärteotoimikus sisalduvate materjalide pinnalt võimalik väita, et Aulo Olesk oli isikuks, kes lasus kohustus taotleda väärteomenetluse esemeks olevate kaevetööde tegemiseks luba. Asja materjalidest (kaitsja kaebuse lisast nr 4) nähtub, et 26.01.2021 sõlmis I. H. Elektrilevi OÜ-ga liitumislepingu nr 368858 (kohtutoimik tl 21-22). Tarbimiskohaks, mille võrguühendust liitumisleping käsitleb, on All-Tooma Juminda küla Kuusalu vald Harju Maakond (katastriüksus 42301:001:0070). Liitumislepingu punktis 5 on sätestatud muud õigused ja kohustused ning täpsemalt on punktis 5.2 selgitatud, et kui liitumislepingu täitmise käigus selgub, et võrguettevõtja ei saa projekteerida või ehitada või teha muud toimingut, mis takistab liitumislepingu täitmist ning see põhjus on liitujast tulenev (muuhulgas kui liituja maa-alal puudub detailplaneering või ehitusõigus, detailplaneeringus ei ole määratud elektrivõrgu asukohta, liituja maa-ala on ette valmistamata, sh ei ole tagatud ehitusfront, ei ole tagatud pinnas vastavalt vertikaalplaneeringule, tee asukohad ei ole maha märgitstatud, kinnistu 7 4-22-2478 piirmärgid puuduvad, puudub juurdepääsutee, puudub pinnavee äravool), siis võrguettevõtja teavitab liitujat liitumislepingu täitmist takistavast asjaolust ja määrab liitujale takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Punktis 5.3. (täpsemalt punktis 5.3.2) on märgitud, et võrguettevõtja vastutus liitumislepingu täitmise eest on välistatud kui võrguettevõtja ei saa elektrivõrgu ehitamiseks vajalikke lube, kooskõlastusi ja/või ehitamiseks vajalikku maakasutusõigust. Eeltoodu pinnalt on kohtu hinnangul üheselt järeldatav, et elektrivõrgu ehitamiseks vajalike lubade taotlemisega oli kohustatud tegelema Elektrilevi OÜ. Ilmnevatest takistustest tuli liitujat ehk käesoleval juhul All-Tooma kinnistu omanikku teavitada. Nimetatut kinnitab ka Elektrilevi OÜ 03.12.2021 vastus Keskkonnaametile (kvm toimik, tl 108-109), kus on selgitatud, et Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Enefit Connect OÜ esitas Stik -Elekter AS-ile 28.01.2021 lepingu alusel tellimuse „EPP-752506-3, LR1743, All-Tooma Juminda küla Kuusalu vald Harju maakond“, mille üks osa oli kaeviku kaevamine. Lepingu kohaselt oli Stik-Elekter AS-i kohustus tagada töödeks vajalike lubade olemasolu. Stik-Elekter AS andis Enefit Connect OÜle projekti üle 02.06.2021 ilma Keskkonnaameti kooskõlastuseta, mille hankimise vajadus ei olnud Enefit Connect OÜ-le ega Elektrilevi OÜ-le teada. Kuna töö tellijale, Enefit Connect OÜ-le teada olnud info põhjal tellimusega probleeme ei esinenud, suunati projekt ehitusse. Ehitustööd tegi KH Energia-Konsult AS. Enefit Connect OÜ esitas Stik-Elekter AS-ile 30.09.2021 ka leppetrahvi nõude lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu, kuna projektil puudus Keskkonnaameti kooskõlastus. Nimetatud dokumentatsiooni pinnalt on tuvastatav, et vastavalt omavahelistele lepingutele, oli All-Tooma kinnistule kaeviku kaevamiseks loa taotlemise kohustus pandud Stik-Elekter ASile. Sellise kohustuse olemasolu ja Stik-Elekter ASi teadlikkust kohustuse olemasolust kinnitab Stik-Elekter AS-i projekteerija Janno Lütti taotlus Keskkonnaametile, milles paluti vaadata läbi ja kooskõlastada Stik-Elekter tööprojekt nr LR1743 „All-Tooma kinnistu liitumine Juminda küla, Kuusalu vald, Harjumaa“. Töö tellijaks oli märgitud Enefit Connect OÜ (kvm toimik, tl 5-7). Keskkonnaameti 02.06.2021 vastusest nr 7-9/21/9913-2 ja 17.06.2021 vastusest nr 7-9/219913-4 nähtuvalt ei nõustunud Keskkonnaamet Juminda küla All-Tooma kinnistu elektriliitumisega ja ei kooskõlastanud tööprojekti nr LR1743 „All-Tooma kinnistu liitumine Juminda küla, Kuusalu vald, Harjumaa“. Stik-Elekter AS-i 16.07.2021 vastus Keskkonnametile kinnitab, et Stik-Elekter AS-i projekteerija H. L. sai Keskkonnametilt vastuse, kuid ei edastanud seda projekti tellijatele (kvm toimik, tl 100-101). Nii selgitas kohtuistungil ka I. H., et nii tema kui ka Aulo Olesk olid teadlikud, et rajatisi nende kinnistul saab püstitada vaid Keskkonnaameti nõusolekul, kuid kõik need load pidid taotlema need, kes vastavate projektidega tegelesid. Seega pidi lubade ja asjaajamistega tegelema elektrifirma (18.10.2022 kohtuistungiprotokoll). Samuti kinnitas menetlusalune isik Aulo Olesk kohtuistungil, et peale krundi ostmist, tutvusid võimalustega ja tegid Eesti Energia kodulehel elektroonilise liitumise, mis sai positiivse vastuse. Maksid ettemaksuarve ja peale seda läks asi töösse. Samuti selgitas menetlusalune isik, et elektrifirmalt ei tulnud mingit teavitust seoses takistustega tööde teostamisel. Takistustest sai teada alles siis, kui politsei krundile kohale tuli (18.10.2022 kohtuistungi protokoll). Tunnistaja T. R.i ütlused (30.11.2022 kohtuistungi protokoll) kinnitavad samuti, et elektrifirmast helistati talle ja kutsuti elektrit panema, st elektrifirma tahtis, et T. R. kaevaks trassi, elektrikud panevad ise kaabli. 8 4-22-2478 Ühestki viidatud tõendist ega süüdistusest ei selgu, miks pidanuks Aulo Olesk tellija ja kinnistu omaniku I. H.a ning lepingupartneri Eletrilevi OÜ asemel tagama ja kontrollima, et kaevetööde teostamiseks vajalikud load on olemas.
lg 1 alusel saab vastutada isik, kes on rikkunud kaitstava loodusobjekti kasutamisvõi kaitsenõudeid. Rikkumine antud väärteoasja kontekstis seisnes piiranguvööndis keelatud ehitise püstitamise organiseerimises omamata Keskkonnaameti luba, millega realiseeruks
Kohtule esitatud tõendusteabest ei nähtu, et Aulo Oleskil lasus vahetu kohustus taotleda luba või kontrollida loa olemasolu. Seega ei saa talle süüks arvata piiranguvööndis keelatud ehitise püstitamise organiseerimist ehk
Kuivõrd pole koosseisupärast tegu, mida Aulo Oleskile omistada, ei saa Aulo Oleks vastutada ka
Sestap tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetluskulud Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse teos väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktika kohaselt tuleb valitud kaitsja tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.11.2019 määrus asjas nr 1-19-4291, p 14). Kohtule on esitatud Aulo Oleski menetluskulude nimekiri, millele on lisatud arved. Kaitsja palub hüvitada menetlusalusele isikule menetluskulud summas 1224 eurot (koos käibemaksuga). Dokumentidest nähtuvalt on menetlusalusele isikule õigusabi osutanud advokaadibüroo Tamar, kaitsja Ljudmilla Tamar. Taotluse kohaselt on õigusabi osutajal väärteoasjas õigusteenuse osutamiseks kulunud kokku 10 tundi. Vandeadvokaadi tunnihinnaks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks (arved nr 111, 102, 098) ning ühel arvel 120 eurot, millele lisandub käibemaks (arve nr 079). Kohus peab osutatud õigusabi tunnihinda mõistlikuks. Kokkuvõtvalt kulus õigusabi osutajal väärteoasja materjalidega tutvumisele ja väärteokaebuse koostamisele 4 tundi, 18.10.2022 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele 2 tundi, 28.10.2022 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele 2 tundi, 30.11.2022 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele 2 tundi. Kohtu hinnangul on viidatud toimingud põhjendatud ja nendele kulunud aeg mõistlik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetlusaluse isiku Aulo Oleski kaitsjale makstud tasu summas 1224 eurot (sh käibemaks) mõistlikuks ning mõistab Eesti Vabariigilt Aulo Oleski kasuks õigusabi kulude katteks välja 1224 eurot (sh käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.