Obsah (15)

§ 428§ 663§ 664§ 637§ 204§ 221§ 226§ 339§ 639§ 227§ 173§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2023.a, Tallinn

§ 428lg 2 alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus lõpetas 18.03.2022.a määrusega tsiviilasja menetluse kostja I suhtes, jättis menetluskulud kostja I kanda, mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 1219,32 eurot (sh käibemaks), so riigilõivu hagiavalduse esitamisel 300 eurot, tõlkimisega 2 2-21-8688 seotud kulud 10,92 eurot ning õigusabikulud summas 908,40 eurot ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal I tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1219,32 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Määruse põhjendustest nähtuvalt lõpetab kohus

§ 428lg 2 järgi menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Kuni 31.01.2021.a kehtinud Pankr

S redaktsiooni § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata.

1. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd Lyno Trade LLP nõue jäi Y pankrotimenetluses tunnustamata, siis tema poolt esitatud vastuväidet Swedbank AS nõudele ei arvestata ning käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb kostja I osas lõpetada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega mitte lõpetada tsiviilasja menetlust kostja I suhtes ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu määruskaebuse esitaja kohtu seisukohaga, et Y pankrotimenetluses Lyno Trade LLP nõude on lõplikult jäänud tunnustamata ja puuduvad võimalused nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Määruskaebuse esitajal on jäänud võimalused oma nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. 09.09.2020.a asjas nr 2-15-12895 tehtud Harju Maakohtu määrusega määras kohus lõpetada AS G.S.G. METAL (pankrotis, registrikood 10191805) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa p-s 2 on kajastatud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata, sh p-s 3 on kajastatud Nordea Bank AB Eesti filiaal nõue summas 5 188 148,17 eurot, mis loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Expert Investment Group OÜ omandas nõude Nordea Pank AB-lt 27.06.2017.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. VÕS § 167 lg 1 ning viidatud lepingute alusel läksid uuele võlausaldajale üle ka nõudega seotud tagatised, sh Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal G.S.G. Metal AS ja Y ning Nikolai Galaganovi vahel 22.12.2008.a sõlmitud käenduslepingust tulenev solidaarne vastutus kaaskäendaja ja võlgnikuga. Käenduslepingu p 3 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks USD 2 208
4. Westbury Trade LLP omandas nõude Expert Investment Group OÜ-lt 21.06.2017.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Senator Projekts L.P. omandas nõude Westbury Trade LLP-lt 30.09.2019.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel ning LYNO TRADE LLP omandas nõude Senator Projekts L.P.-lt 25.01.2021.a nõude loovutamise lepingu alusel. Ilmselge on, et kohus otsustas lõpetada menetluse liiga vara.
5. Hageja palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata ning mõista Igor Sumarokilt, alternatiivselt kostjalt I, hageja kasuks välja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud; alternatiivselt, jätta määruskaebus rahuldamata ning määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud kostja I kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt I välja. Kostja I lepingulise esindaja Igor Sumaroki esindusõigus ei ole tõendatud. Hageja on seda põhjendanud 02.11.2021.a seisukoha p-s 1.
6. Tallinna Ringkonnakohus on 20.10.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-8615 p-s 12.2 välja toonud, et Igor Sumarok on kostja I lepingulise esindajana esindusõiguse tõendamiseks esitanud volikirjad, millest ei ole võimalik tuvastada, kas Igor Sumaroki on volitatud kostja I seadusliku esindaja poolt. Ka käesolevas tsiviilasjas ei ole hagejale teadaolevalt Igor Sumarok oma väidetavat esindusõigust tõendanud. 3 2-21-8688
7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et maakohus on võtnud kostja I määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 11.

§ 664

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. 12.

§ 663

lg 1 kohaselt kontrollib maakohus kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 637

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tähele pannud, et määruskaebus võib olla esitatud selleks esindusõigust mitteomava isiku poolt, kuigi hageja sellele korduvad osundas.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjaks I välismaal registreeritud äriühing.

§ 204

lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning kohus ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.

§ 221

lg 1 kohaselt tõendab seadusliku esindaja esindusõigust dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. 15. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja I kohta on välja antud piiratud vastutusega ühingu registreerimistunnistus („Certificate of Incorporation of a Limited Liability Partnership“), millelt on näha nii äriühingu nimi, registrijärgne asukoht kui registreerimisnumber, kuid dokumendist ei nähtu andmeid seaduslike esindajate kohta (I kd, tlk 195-196). Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik selle dokumendi alusel tuvastada, kes on hageja seaduslikud esindajad, kes oleksid õigustatud volitama hagejat esindama teisi isikuid. Sealhulgas ei ole kontrollitav, kas selleks on käesolevas asjas esitatud, Lyno Trade LLP nimel 09.10.2020.a AT-le väljastatud üldvolikirjast nähtuv DD (I kd, tlk 170-172). 16.

§ 226

lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

§ 221

lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja esindusõigust volikiri, mis esitatakse kohtule.

§ 339

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Igor Sumarok enda kui kostja I lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu tõendamiseks esitanud nii temale Lyno Trade LLP nimel AT poolt 15.04.2021.a väljastatud volikirja (I kd, tlk 169) kui ATle Lyno Trade LLP poolt 09.10.2020.a väljastatud volikirja, mis kehtis kuni 11.10.2021.a (I kd, tlk 170-172). 4 2-21-8688
2. Kuivõrd asjas esitatud dokumentidest ei nähtu andmeid kostja I seaduslike esindajate kohta, samuti ei tõenda AT-le väljastatud volikiri ei tema enda ega volitaja esindaja esindusõigust, ka on temale antud volikiri kaotanud kehtivuse juba enne vaidlustatud maakohtu määruse tegemist, on kostja I esindaja, so Igor Sumaroki esindusõigus ringkonnakohtu hinnangul tõendamata.
3. Maakohtu minetuse tõttu jättis ringkonnakohus määruskaebuse käiguta ning kohustas kostjat I esitama ringkonnakohtule lepingulise esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid hiljemalt 04.01.2023.a. Ringkonnakohus hoiatas, et kui kaebusel esinevad puudused jäävad tähtaegselt kõrvaldamata, jätab kohus määruskaebuse läbi vaatamata.
4. Kostja I nimel määruskaebuse esitanud Igor Sumarok sai määruskaebuse käiguta jätmise määruse ja selles määratud tähtaja pikendamise määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte vastavalt 07.12.2022.a ja 15.12.2022.a.
5. Käesoleva ajani määruskaebusel esinenud puudusi kõrvaldatud ei ole. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Igor Sumaroki kui kostja I lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu ei ole tsiviilasjas esitatud dokumentide alusel võimalik jaatada, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.

§-st 659 tulenevalt koosmõjus

§ 639

lg-ga 1 kohalduvad määruskaebusmenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivad sätted.

§ 227

lg 5 kolmas lause sätestab, et kui menetlusosalise nimel kaebuse esitanud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.

§ 227

lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. 23. Kui hagejat esindas menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab seetõttu

§ 227

lg 5 alusel hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda

§ 227

lg-st 6, mille kohaselt § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud (vt Riigikohtu 15.02.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 10).

§ 227

lg 6 esimese lause mõtteks on võimaldada esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulude väljamõistmist samas kohtumenetluses, kus selline isik menetlusosalist esindas (vt Riigikohtu 21.04.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16389, p 12). 24. Kuna määruskaebusmenetluses esindas kostjat I esindusõiguseta isik, mille tõttu jääb kaebus läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetlukulud

§ 227

lg-te 5 ja 6 alusel neid põhjustanud esindusõiguseta isiku, so Igor Sumaroki kanda. 25. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud ringkonnakohtule 31.10.2022.a taotluse (täpsustatud 10.01.2023.a) mõista esindusõiguseta isikult, alternatiivselt kostjalt I, hageja kasuks välja menetluskulud summas 938,40 eurot (koos käibemaksuga).
2. Hagejale on osutatud määruskaebusmenetluses õigusabi vandeadvokaat Silvia Urgase poolt 4,6 h ulatuses tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 204 eurot 5 2-21-8688 järgnevalt: 18.03.2022.a 0,5 h 85,00 eurot - kohtumääruse ja tagaseljaotsuse analüüs, ülevaade kliendile; 08.04.2022.a 0,3 h 51,00 eurot - määruskaebuse analüüs, ülevaade kliendile; 13.04.2022.a 0,5 h 85,00 eurot - määruskaebuse analüüs, suhtlus kliendiga, seisukoha ettevalmistamine; 14.04.2022.a 2,5 h 425,00 eurot - määruskaebusele seisukoha koostamine; 18.04.2022.a 0,3 h 51,00 eurot - seisukoha täiendamine ja esitamine; 28.10.2022.a 0,5 h 85,00 eurot - kohtu kirja analüüs, menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kõik nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja menetluskuludele ei ole vastuväiteid esitatud, kuulub hageja esitatud taotlus rahuldamisele osaliselt. 29.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohasel.

1. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 12.05.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-114596, p 11).
2. Võttes arvesse vaidlustatud maakohtu määruse, samuti määruskaebusmenetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt nt Riigikohtu 27.05.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-187550, p 15), peab ringkonnakohus maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumiseks ning selle analüüsiks, kliendisuhtluseks, kaebusele vastuse ja sellega seoses menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 4,6 h asemel põhjendatuks ja vajalikuks ainult 3,0 h.
3. Taotlusest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 170 eurot (ilma käibemaksuta), mis asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Ka kohtupraktikas on nimetatud tunnihinda peetud põhjendatuks (vt nt Riigikohtu 16.04.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20).
4. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab esindusõiguseta isikult hageja kasuks välja 612 eurot (käibemaksuga) (3hx170x1,2). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 326,40 euro ulatuses. 34.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks sisaldab eelnimetatud kinnitust, on õigusabikulude välja mõistmine esindusõiguseta iskult hageja kasuks koos käibemaksuga põhjendatud. 35.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 6 2-21-8688 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades, et hageja on nimetatud taotluse esitanud, tuleb esindusõiguseta isikul hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus 36. Käesolev määrus on edasikaevatav

§ 664

lg 2, § 659 ja § 643 lg 4 ning § 178 alusel koosmõjus

§-iga 659.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 7