← Eesti

1-23-540/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-540 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver K

) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

  1. Tunnistada süüdi Üllar Lepp KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
  2. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 03.05.
  3. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja mõista Üllar Lepa liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 1
  4. Arvata vangistuse kandmise algust päevast, mil Üllar Lepp saabub vanglasse kandma Tartu Maakohtu 03.05.
  5. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 05.01.
  6. a määrusega täitmisele pööratud vangistust. 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Üllar Lepalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 181,98 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 725,73 eurot. 5.

§ 180lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 543,75 euro ulatuses.

6.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Üllar Lepal tasuda menetluskulud kokku 725,73 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 60,48 eurot ja viimasel

  1. kuul tuleb tasuda 60,45 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Ü. Leppa süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 31.08.
  3. a otsusega ja Tartu Maakohtu 25.03.
  4. a otsusega, juhtis 22.11.2022 kella 00:30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,03 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus Ü. Lepp liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Ü. Lepp toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. 2 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Üllar Lepp ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Ü. Lepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 03.05.
  5. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja mõista Ü. Lepale liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõista Ü. Lepalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 181,98 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 725,73 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 543,75 euro ulatuses. Võimaldada Ü. Lepal tasuda menetluskulud summas 725,73 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud

  1. peatüki
  2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ü. Lepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Arvestades asjaolusid, et Ü. Lepp peab 13.02.2023 ilmuma vanglasse kandma Tartu Maakohtu 03.05.
  3. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 05.01.
  4. a määrusega täitmisele pööratud vangistust ja praegune kohtuotsus jõustub kõige varem 16 päeva 23.02.2023, määrab kohus, et praeguse otsusega mõistetud vangistuse kandmise algust tuleb arvata päevast, mil Ü. Lepp saabub vanglasse kandma Tartu Maakohtu 03.05.
  5. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 05.01.
  6. a määrusega täitmisele pööratud vangistust. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 181,98 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja

§ 180lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 543,75 euro ulatuses.

Ü. Lepalt kuulub väljamõistmisele määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 181,98 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 725,73 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja

§ 180lg 3 neljandast lausest võimaldada Ü.

Lepal tasuda menetluskulud kogusummas 725,73 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.