Obsah (12)

§ 657§ 317§ 407§ 444§ 468§ 162§ 4842§ 138§ 150§ 175§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-128687 Tsiviilasi Osaühingu A

§ 657lg 2).

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on lepingust tulenev viivise kokkulepe, mille kohaselt arvestatakse viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras küll VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus, kuid kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata iga lepingu puhul eraldi, kas kokkulepitud krediidikulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, alles siis saab lugeda kokkulepitud intressi- ja seega ka viivisemäära tühiseks. 6. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud makseettepanekut kostjale ühelgi viisil kätte toimetada. Kostja ema on kinnitanud, et aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostja kirju kätte ei saa. Kohus edastas menetlusdokumendid kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressitel xxxx ja lxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kiri märkega „ei ela/asu 3 aadressil“. Rahvastikuregistrisse kantud telefoni numbrid ei vasta ning 15. augusti 2022 seisuga puuduvad kostjal aktiivsed kanded töötamise registris. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused

§ 317mõttes.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

1. augustil 2022 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks
2. septembril
3. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
4. septembriks 2022) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tervikuna tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr SR3462079 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 56,39 % aastas, laenulepingu nr krediidi kulukuse määr 56,38% aastas ja laenulepingu xxxxxxxxxxxxx määr oli 54,99% aastas. Laenulepingute sõlmimise ajal ehk

1. septembril 2019,
2. oktoobril 2019 ja
3. novembril 2019 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 19, 37%. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (19,37 x 3= 58,11%) ja laenulepingud ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühised. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada. 8.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 225 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 150 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1080 eurot (9 töötundi tasumääraga 120 eurot tund, ilma käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu

§ 4842

alusel).

§ 138

lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 225 eurot, samuti apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 150 eurot. Kohus leiab, et õige riigilõiv apellatsiooniastmes on 100 eurot, sest hageja vaidlustas maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses üksnes osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja taotletud 363 euro 65 sendi sissenõutavaks muutunud viivise asemel 66 4 euro 94 sendi suuruse viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega on apellatsioonkaebuses vaidluse all 296 euro 71 sendi suurune summa. Maakohtu otsuse vaidlustamisel menetluskulude jaotuse puudutavas osas on tsiviilasja hind 0 eurot. RLS § 59 lg 15 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS lisa 1 kohaselt on riigilõiv kuni 350 euro suuruselt nõudelt 100 eurot. Seega on riigilõivu õige suurus apellatsiooniastmes 100 eurot ja hageja riigilõivukulu on kokku 225 + 100 = 325 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on hagejal võimalik taotleda enammaksutud riigilõivu tagastamist. 11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

22. detsembril 2022 esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud kokku 9 töötunni ulatuses tasumääraga 120 eurot tund( ilma käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu

§ 4842

alusel).

§ 144p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (

§ 4842

). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Nõude alusdokumentide tellimisele ja nendega tutvumisele ja nõude analüüsile on esindajal kulunud 1 h 30 min ehk 180 eurot. Hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele on kulunud 2 h 20 min tundi ehk 280 eurot,

1. jaanuari 2022 kohtuotsusega tutvumisele ja selle analüüsimisele 1 h ehk 120 eurot, apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi ehk 360 eurot ning
2. märtsi 2022 kohtumäärusega tutvumisele, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele 1 h ehk 120 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on vaidluse keerukust, menetlustoimingute ja dokumentide mahtu ning menetluse kestust arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendati juba esimesel korral tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtu hagimenetluses 1,5 tundi ehk 180 eurot. Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 2 tundi ehk 240 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad oleks esindaja saanud esitada lühemalt, kuivõrd tegemist on kokkuvõttes ühe kitsa õigusliku küsimusega. Sarnaselt maakohtule esitatud hagiga on apellatsioonkaebus n-ö tüüpkaebus. Hageja on esitanud samasisulisi kaebusi mitmes teises tsiviilasjas. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks ajakuluks maakohtu otsusega tutvumisel 20 minutit, kohtumäärusega tutvumisel, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisel 40 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisel 1 tundi. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 765 eurot (sh 325 + 20+ 180+ 240). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5 Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda. 7.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu

1. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, p 10 ja
2. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas xxxx-xx-xxxxxxxx 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6