Obsah (4)

§ 299§ 288§ 68§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2022, Tartu (suuline menetlus) Kriminaalasja number 1-21-7973 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Ta

§ 299lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 22.

augusti 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Lauri Lingineni kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav Lauri Linginen Isikukood 36303042213, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht E-Tehno OÜ, kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus Süüdistatava kaitsja advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 22. augusti 2022 otsus muutmata ning Lauri Lingineni kaitsja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 226,80 eurot, sh käibemaks 37,80 eurot, advokaat Andres Veski poolt Lauri Linginenile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Lauri Linginenilt apellatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 226,80 eurot. 1 Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Lauri Lingineni süüdistatakse selles, et tema, olles

§ 288lg 1 tähenduses ametiisik, oma ametikohustuste täitmisel 21.

jaanuaril 2021 Tartus, Võru 55 E-Tehno OÜ ülevaatuspunktis kella 13.26-13.37 ajal teadvalt võltsis ja andis välja ülevaatusele toodud mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga XXX tehnokontrolli kaardi nr K5899092, mille koostas infosüsteemis ARIS

1. Võltsimine seisnes selles, et L. Linginen jättis tehnokontrolli kaardile kandmata andmed kontrollitud sõidukil olnud oluliste rikete ja puuduste kohta ning kandis kaardile valeandmed s.o otsuse, et auto on tehniliselt korras. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 77) lisa 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika (alates 01.02.2020)„ p 3 kohaselt tuleb ülevaatusel kohustuslikult kontrollida muu hulgas 5.3.4 nimetatud vedrustuse liigendeid ja kuulliigendi lõtk märkida oluliseks rikkeks või puuduseks; 6.1.1 nimetatud raami, kere ja sellele kinnitavate osade üldist seisundit ja konstruktsiooni kandevelemendi korrodeerumine märkida oluliseks rikkeks või puuduseks; 6.2.3 nimetatud uksi (sh luuke) ja kui uks ei avane või ei sulgu korralikult tuleb see märkida oluliseks rikkeks või puuduseks. Olulised rikked ja puudused, mille Lauri Linginen jättis mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga XXX tehnokontrolli kaardile nr K5899092 kandmata: 1) raami ja kere seisukorra hindamisel, et mõlema küljekarbi kõrval on roosteaugud; 2) vedrustuste liigendite kontrollimisel, et esiteljel paremal ülemine kuulliigend (šarniir) on lõtkuga; 3) uste kontrollimisel, et tagumised uksed ei avane. Tehnokontrolli kaardile valeandmete kandmise järel L. Linginen kinnitas dokumendi infosüsteemis ARIS2, millega andis õiguskäibesse ehtsa dokumendi asemel võltsitud dokumendi. Pärast kella 14.24 võltsis Lauri Linginen mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga XXX registreerimistunnistust nr EM243778 sellega, et tegi registreerimistunnistusele määruse nr 77 § 11 lg 2 p 1 lubatud sissekande justkui oleks kõik korras: märkis võltsitud tehnokontrolli kaardi numbri K5899092 ja järgmise ülevaatuse ajaks 01.2022 ning kinnitas andmed allkirjaga, kuigi teadis, et tema enda koostatud ja väljastatud tehnokontrolli kaart nr K5899092 sisaldab 2 valeandmeid ja valeotsust sõiduki tehnoseisundi kohta ning sõiduk ei ole tehniliselt korras ja puuduste kõrvaldamise kontrollimiseks oleks vaja sõiduk esitada korduvülevaatusele. Võltsitud ja väljastatud tehnokontrolli kaart ja selle alusel registreerimistunnistusele tehtud vale sisuga kanne vabastasid sõiduki korduvülevaatusele esitamise kohustusest ja andsid igakordsele kasutajale õiguse osaleda sõidukiga liikluses kuni
2. jaanuarini 2022, kuigi sellises tehnoseisundis sõidukiga oleks olnud lubatud liikluses osaleda veel kuni 30 päeva. Seega L. Linginen ametiisikuna dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumendi väljaandmisega pani toime

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus 22. augusti 2022 otsusega tunnistas Tartu Maakohus L. Lingineni süüdi

§ 299

lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja 20.

mai 2021, s.o 1 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus L. Linginenile 5 kuud 29 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määras kohus, et mõistetavat karistust s.o 5 kuud ja 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui L. Linginen ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks arvas kohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise aja s.o 22. augusti 2022. Lahendades L. Lingineni süüküsimust leidis maakohus järgmist. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et L. Linginen on ametiisik

§ 288lg 1 tähenduses.

Vaidlus puudub selleski, et

1. jaanuaril 2021 tegi L. Linginen ülevaatuse 1998 väljalaskeaastaga sõidukile Volkswagen Passat registrimärgiga XXX . Kohus leidis, et kuivõrd L. Linginenile heidetakse ette nii dokumendi võltsimist kui ka võltsitud dokumendi väljaandmist, siis tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav, teostades
2. jaanuaril 2021 sõidukile Volkswagen Passat registrimärgiga XXX tehnokontrolli, jättis olulised rikked ja puudused tehnokontrolli kaardile nr K5899092 kandmata või polnud need olulised puudused ja rikked
3. jaanuaril 2021 tuvastatavad. Seega, kas L. Linginen kandis tehnokontrolli kaardile infosüsteemis ARIS2 õiged andmed või valeandmed ja kas L. Linginen, kinnitades süsteemis dokumendi, andis õiguskäibesse ehtsa dokumendi või võltsitud dokumendi. Tulenevalt vastusest eelmistele küsimustele saab kohus langetada otsuse ka selle kohta, kas L. Linginen on võltsinud või mitte samal päeval ka mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga XXX registreerimistunnistust nr EM243778 tehes sinna sissekande justkui oleks kõik sõidukiga korras, märkides järgmise ülevaatuse ajaks
4. jaanuari 2022 ning kinnitades andmed oma allkirjaga. Kohus tuvastas, et tehnoülevaataja siseneb süsteemi ARIS2 enda kasutajaandmetega, sisestab ülevaatuse käigu ja dokumendi vormistamine seisneb sisestatud andmete ja informatsiooni kinnitamises. Tehnokontolli kaarti reeglina välja ei trükita, mistõttu saab ARIS2 süsteemi tehnoülevaataja poolt kantud informatsiooni lugeda kirjalikuks digitaalseks dokumendiks, mille loojaks on tehnoülevaatust teostav isik, kes vastutab ka dokumenti kantud andmete õigsuse eest. Seega jääb süsteemi kannetest digitaalne jälg, mis võimaldab kontrollida dokumendi koostamise käiku. 3 Süüdistuse kohaselt jättis L. Linginen mootorsõiduki VW Passat registrimärgiga XXX tehnokontrolli kaardile nr K5899092 kandmata järgmised olulised rikked ja puudused: 1) raami ja kere seisukorra hindamisel, et mõlema küljekarbi kõrval on roosteaugud; 2) vedrustuste liigendite kontrollimisel, et esiteljel paremal ülemine kuulliigend (šarniir) on lõtkuga; 3) uste kontrollimisel, et tagumised uksed ei avane. Kohus on seisukohal, et kogutud tõendid kinnitavad etteheite põhjendatust. Jälitustoimingute protokollis kajastatud pealtkuulatud kõnedest nähtub, et T.T. ule tegi muret mootori või turbo suitsemine ja see, et üks uks ei tööta.
5. jaanuaril 2021 kell 08.18 kõnes H.T. le ütleb T.T. , et muidu lasi ta auto korda teha, aga taga üks uks ei käi lahti. Jälitustoimingute protokollist nähtub, et
6. jaanuaril 2021.a kell 13.18 Võru 55 parklas H.T. ja T.T. toimetasid VW Passati reg nr XXX juures ja on täheldatud, et auto parempoolne tagumine uks oli kinni ja seda püüti lahti saada. Samal päeval kell 13.26 sõitis H.T. VW Passatiga ülevaatuspunkti sisse.
7. veebruari 2021 kõnes, kus T.T. räägib, kuidas ülevaatusel läks, ütleb ta, et tagauksed ei töötanud, nüüd hakkas üks jälle tööle. Kohus leidis, et seega oli probleem uksega T.T. ule juba varasemalt teada. Enne ülevaatust rääkis ta sellest H.T. ile. Tunnistaja H.T. kinnitab, et enne ülevaatust tagumine üks uks ei avanenud ja nii tunnistaja kui ka süüdistatav L. Linginen kinnitavad, et ülevaatuse alguses tagumised uksed ei avanenud.
8. veebruari 2021 kõnest tuleneb, et ülevaatusel need uksed ei avanenudki, kuid hiljem hakkas üks uks tööle. Asitõendi vaatluse käigus
9. mail 2021 tuvastati, et sõiduki tagumised uksed ja luuk ei avanenud, mida kinnitas tunnistaja/asjatundja A.L. . Kohus asus seiskohale, et L. Lingineni väide selle kohta, et külmast tingituna uks alguses ei avanenud, kuid hiljem plõksutamise peale siiski avanes, on tema ennastõigustav ütlus, sest see ei ole kooskõlas tunnistaja T.T. u ütlustega ega jälitustoimingute läbi saadud infoga. T.T. oli
10. jaanuaril 2021 jälitustoimingu andmetel selle autoga pidevalt ringi sõitnud enne ülevaatust alates kella 9 hommikul. Seega ei saanud ülevaatuse toimumise ajal kell 13.26-13.37 olla uks külmunud ja seega vähemalt ühe ukse (jälitustoimingute raames fikseeriti, et VW Passatil ei avanenud parempoolne tagumine uks) mitteavanemine oleks tulnud L. Linginenil fikseerida olulise veana. Kohus asus seisukohale, et tunnistajate T.T. u, H.T. i ütlustega ja jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et vähemalt üks sõiduki uks
11. jaanuaril 2021 enne ülevaatust ja ülevaatuse käigus ei avanenud ja see viga oleks tulnud vastavalt määruse nr 77 lisa 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika (alates
12. veebruarist 2020)„ punktile 3 märkida oluliseks rikkeks või puuduseks. Jälitustoimingu protokollis fikseeritud
13. veebruaril 2021 kell 09.57 kõnes (kõne sama isikuga, kellega on juba auto probleeme varasemalt arutanud ja kes teda ülevaatuse tegija leidmisel abistas) räägib T.T. , et sai Passatiga ülevaatuselt läbi ja T.T. ütleb: “… ees ülemisel sellel õõtsal mingi šarniir või mingi asi ära, vaata“ (kd I, tl 167). Jälitusprotokolli kohaselt räägib T.T. seda just seoses ülevaatusega. Informatsiooni ülevaatuse kohta sai T.T. saada vaid H.T. ilt, kes sõidukiga ülevaatusel käis. H.T. aga omakorda sai infot sõiduki probleemide kohta saada ainult L. Linginenilt, kes
14. jaanuaril 2021 ülevaatust teostas. 4 Seega tuleneb T.T. u poolt
15. veebruaril 2021 räägitust, et ülevaatuse käigus tuvastati kuulliigendi (šarniiri) lõtk ja seda sai tuvastada vaid L. Linginen. Kohtuski kinnitas T.T. , et autoga ülevaatusel käinud H.T. ütles talle, et ülevaatusel tuli välja üks puudus- puksid on korrast ära, kuid ta ei mäleta enam täpselt milline ja see ei läinud ohtliku veana kirja, sest see on selline probleem, mis ei sega ülevaatuselt läbi saamist. Tunnistaja H.T. ei mäletanud, et L. Linginen oleks talle sõiduki tehnilise olukorra kohta mingit infot avaldanud. L. Linginen eitab kuulliigendi ( šarniiri) lõtku märkamist. Samas rääkis süüdistatav kohtus liigendil olnud roosteveest.
16. mail 2021 sõiduki ülevaatusel oli kuulliigendis juba suur lõtk sees. Videos oli näha juba suur lõtk ja tunnistaja/asjatundja A.L. a sõnul tulnuks detail välja vahetada. Kriminaalasjas pole vaidlust selle üle, kas kuulliigendis (šarniiris) tohib lõtku olla või mitte. Asjatundjad ja süüdistatav L. Linginengi kinnitavad, et lõtk on oluline viga. 2021 mais videosse võetud lõtk oli juba silmaga nähtav. Asjatundjad avaldasid, et üldjuhul ei teki lõtk üle öö, kuid mais tuvastatud lõtku suurus näitab, et see pidi olema juba pikemat aega. Seega on loogiline, et see lõtk oli olemas juba
17. jaanuaril 2021 ja T.T. u poolt
18. veebruaril
19. Kohtus avaldatu kinnitabki seda, et L. Linginen tuvastas vea juba
20. jaanuaril
21. Määruse nr 77 lisa 4 kohaselt tulnuks see viga märkida ülevaatusel oluliseks rikkeks või puuduseks, kuid L. Linginen seda ei teinud. Kriminaalasjas tuvastati asitõendi vaatluse käigus raami ja kere seisukorra hindamisel, et mõlema küljekarbi kõrval on roosteaugud. Visuaalselt nii videot kui ka selle alusel tehtud fotosid vaadates on näha, et augud on suured. Asjatundjad avaldasid, et nii suuri auke ei ole võimalik ülevaatuse käigus mitte märgata. Samuti olid asjatundjad arvamusel, et need ei saanud tekkida viimaste kuude jooksul enne
22. maid 2021 toimunud asitõendi vaatlemist ning et augud on sellise koha peal, mida kindlasti tuleb ülevaatusel kontrollida. Asjatundjad ei tuvastanud seda, et neid auke oleks kuidagi varjatud, s.t pole tuvastatud märke nende peitmisest kas pahtli või värviparandustega või muul moel. Asjatundja H.U. selgitas kohtus altvaates tehtud fotosid vaadates, et siin ei ole auke varjatud, siin on ajapikku ära oksüdeerinud ja lagunenud ja need augud võisid olla nähtavad ikka väga kaua, juba aastaid. Vaatlusel tehtud videotest jäi asjatundjale silma see, et kui sõiduki uksed olid lahti, siis oli näha, et ukse alt oli küljekarp ka seestpoolt roostes. Kohus asus seisukohale, et L. Lingineni väited selle kohta, et sõiduk oli lumine ja jääd täis, mis ei võimaldanud tal seetõttu tuvastada roosteauke, on taas ennast õigustavad ja ei vasta tõele. Kui juba sõiduki sees oli neli kuud hiljem rooste küljekarbis nähtav, siis ilmselt, kas L. Linginen ei kontrollinudki raami ja kere seisukorda või tegi seda pealiskaudselt, kuid ei ole usutav, et ta nõuetekohase kontrollimise tulemusena poleks tuvastanud mõlema küljekarbi kõrval roosteauke, mis olid selgelt nähtavad
23. mail 2021 asitõendi vaatlusel. Määruse nr 77 lisa 4 kohaselt tulnuks see viga märkida ülevaatusel oluliseks rikkeks või puuduseks, kuid L. Linginen seda ei teinud. Kohus pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka ajale, mis kulus VW Passati ülevaatusele. Transpordiameti saadetud ARIS 2 süsteemist tehtud kuvatõmmisest nähtub, et Lauri Linginen sisenes sõiduki VW Passat XXX ülevaatuse tegemiseks
24. jaanuar 2021 süsteemi kell 13.31 ja kinnitas ülevaatuse kell 13.
25. Auto ülevaatuspunkti sisenemise aeg on fikseeritud ka varjatud jälgimisega, kus märgiti, et pärast uste kontrollimist (uks jäi suletuks kell 13.18) istus juhi kohale H.T. ja kell 13.26 sõitis 5 auto, milles oli H.T. üksinda, ülevaatuspunkti sisse ja juba kell 13.36 sõitis auto ülevaatuspunktist välja. Kui ka arvestada prokuröri poolt välja toodud asjaolu, et jälitustoimingute fikseerimisel ja ARIS2 süsteemis toimingute fikseerimisel võis olla ajavõtul mingi minuti piiresse jääv nihe, siis fakt on see, et ülevaatuse ruumidesse sisenemise ja sealt väljumise vahele jäi vaid 10 minutit. Kui siinjuures võtta arvesse tunnistaja H.T. i ütlusi, et ta pidi enne ootama kui ülevaatust alustati, siis väheneb see aeg veelgi. Süsteemi ARIS2 sisenemise ja toimingu kinnitamise vahemik oli 6 minutit. See ajavahemik piiritleb ka tehnokontrolli kaardi võltsimise ja selle väljastamise aja. Tunnistaja O.K. kinnitas, et ülevaatuse teostamine võtab aega umbes 10-15 minutit, asjatundja A.L. avaldas, et 20 minutit. Kui arvestada ka L. Lingineni enda ütlusi, et ta pole kiire trükkija, siis tekib kohtul küsimus, et mitme minuti jooksul üldse L. Linginen selle sõiduki tehnoülevaatusega sisuliselt tegeles. Kohtul pole piisavalt andmeid selleks, et hinnata sisulise töö tegemist minutites, kuid on ilmne, et mõne minutiga pole võimalik küllatki vanale sõidukile teha korrektset tehnokontrolli. Selline järeldus toetab kohtu järeldust, mis puudutab L. Lingineni poolt sõiduki raami ja kere seisukorra puudulikku hindamist või hoopis hindamata jätmist. Eeltoodud tõendite analüüs ja kohtu järeldus annab aluse lugeda tuvastatuks ka asjaolu, et
26. jaanuaril 2021 pärast kella 14.24 võltsis L. Linginen mootorsõiduki Volkswagen Passat registrimärgiga XXX registreerimistunnistust nr EM243778 sellega, et tegi registreerimistunnistusele määruse nr 77 § 11 lg 2 p 1 lubatud sissekande justkui oleks kõik korras, mis seisnes selles, et ta märkis võltsitud tehnokontrolli kaardi numbri K5899092 ja järgmise ülevaatuse ajaks
27. jaanuar 2022 ning kinnitas andmed allkirjaga, kuigi teadis, et tema enda koostatud ja väljastatud tehnokontrolli kaart nr K5899092 sisaldab valeandmeid ja valeotsust sõiduki tehnoseisundi kohta ning sõiduk ei ole tehniliselt korras ja puuduste kõrvaldamise kontrollimiseks oleks vaja sõiduk esitada korduvülevaatusele. Määrus nr 77 § 9 lg 1 sätestab, et sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaardile. Kontrollkaart täidetakse elektrooniliselt liiklusregistris. Ülevaataja peab iga avastatud rikke või puuduse tõsidust hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele. Kohus on tuvastanud, et Lauri Linginen ei kandnud avastatud rikkeid ja puudusi kontrollkaardile ja ei hinnanud ka nende tõsidust. Seega on kohus veendumusel, et L. Linginen ei täitnud ametiisikuna oma kohustusi tehnokontrolli käigus ja jättis teadlikult süüdistuses nimetatud olulised vead tehnokontrolli kaardile kandmata ning kinnitas teadlikult valeandmetega kaardi. Eeltoodust tulenevalt kandis L. Linginen valed andmed ka temale hiljem järgi toodud registreerimistunnistusele. Apellatsioon
28. septembril 2022 esitas maakohtu otsusele apellatsiooni L. Lingineni kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse täielikult tühistada ja teha uus, L. Lingineni õigeksmõistev otsus. Apellatsioonis leiab kaitsja, et puudub vaidlus selle üle, et T.T. u kasutuses olevale sõidukile Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX teostati Võru tn 55 tegutsevas E-Tehno ülevaatuspunktis
29. jaanuaril 2021 tehnoülevaatus. 6 Samuti ei ole vaidlust selles, et
30. mail 2021 tuvastati nimetatud sõidukil vaatluse käigus tehtud ülevaatusel roosteaugud mõlema küljekarbi kõrval ja esiteljel paremal üleval lõtkuga kuulliigend. Lisaks ei avanenud sõiduki tagumised uksed ja pakiruumi luuk. Kohus asus seiskohale, et L. Lingineni väide selle kohta, et külmast tingituna uks alguses ei avanenud, kuid hiljem plõksutamise peale siiski avanes on tema ennastõigustav ütlus ja ei ole kooskõlas T.T. u ütlustega ja jälitustoimingu läbi saadud infoga. Kaitsja leiab, et kohtu selline seisukoht on asjakohatu. T.T. ei olnud isikuks, kes autoga ülevaatusel käis ja tema ei saa anda infot selle kohta, kas uksed ülevaatuse käigus avanesid või mitte. Meelevaldne on kohtu järeldus, et L. Lingineni ütlused ei riimu asjatundjate ja tunnistajate ütlustega. Tagumise parempoolse ukse avanemise osas on kohus oma otsuses põhjendamatult jätnud kõrvale asjatundja ja süüdistatava ütlused, tunnistajate ütlusi on kohus käsitlenud valikuliselt. Kohtu järeldustega, mis puudutavad jälitustoimingu protokolli, ei ole võimalik nõustuda. Jälitusprotokollist saadud info ei lükka tõsikindlalt ümber L. Lingineni väidet, et uksed pulti klõpsides ülevaatusel avanesid. Kohus märgib, et ukse avanemist kontrolliti veel vahetult enne ülevaatuspunkti sisenemist. Jälitustoimingute protokollist nähtub, et
31. jaanaur 2021 kell 13.18 Võru 55 parklas H.T. ja T.T. toimetasid Volkswagen Passati reg nr XXX juures ja on täheldatud, et auto parempoolne tagumine uks oli kinni ja seda püüti lahti saada. Kaitsja ei vaidle jälitustoimingu protokollile vastu. Protokoll on kooskõlas süüdistatava ja tunnistajate ütlustega, et uks alguses ei avanenudki. Küll aga ei anna jälitustoimingu protokoll informatsiooni selle kohta, kas sõiduki uks tehnoülevaatust teostades avanes või mitte. Järgnevalt viitab kohus oma otsuses
32. veebruari 2021 kõnele, kus T.T. räägib, kuidas ülevaatusel läks ja ütleb, et tagauksed ei töötanud ja nüüd hakkas üks jälle tööle. Arusaamatuks jääb, kuidas kinnitab
33. veebruaril 2021 jälitatud kõne, et sõiduki uksed ei avanenud ülevaatust teostades. Pigem kinnitab nimetatud kõne nii süüdistatava kui tunnistaja/ekspert H.U. i kohtus antud ütlusi, et pulti klõpsides võisid tagumised uksed avaneda. Kohus viitab oma otsuses
34. jaanuaril 2021 kell 08.18 pealtkuulatud kõnele, kus T.T. ütleb H.T. ile, et muidu lasi ta auto korda teha, aga taga üks uks ei käi lahti. Käesolevalt ei oma tähtsust, kas tunnistajad teadsid, et uks ei avane või ei avane see aeg-ajalt. See, et uksed ei avanenud ülevaatuspunktis sees olles, ei ole tõsikindlalt kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus viitab, et õues uksed ei avanenud. Samas on asjatundja oma ütlustega kinnitanud, et uksed võisid pulti klõpsutades avaneda. Seda, et uksed ülevaatust teostades pulti klõpsutades avanesid, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Tõendamise seisukohalt ei mängi mitte mingisugust rolli asjaolu, kas uksed avanesid õues või mitte. Šarniiri lõtku osas leiab kaitsja, et tegemist on ilmselgelt „rikkis telefoni“ efektiga. Kaitsja nõustub kohtuga, et H.T. sai infot sõiduki probleemide kohta saada ainult L. Linginenilt ja T.T. omakorda H.T. ilt. Selliselt info vahetamisel jõudis T.T. uni info, et on mingi teema šarniiriga või mingi asjaga, et on mingi viga. Aga see viga ei olnud sellel hetkel viga, vaid märk sellest, et mingi viga võib tekkida. Kohtuistungil rääkis tunnistaja T.T. hoopis puksidest, mis lähitulevikus oleks tulnud ära vahetada. 7 Seega on kohus jälitustoimingu protokollist lähtuvalt teinud täielikult meelevaldseid ja oletuslikke järeldusi. Edasiselt tegi kohus järelduse, et kuna
35. mail 2021 toimunud sõiduki ülevaatusel oli kuulliigendis juba suur lõtk sees, siis see lõtk oli olemas juba
36. jaanuaril 2021 ning T.T. u poolt
37. veebruaril 2021 ja kohtus avaldatu kinnitabki seda, et L. Linginen tuvastas vea juba
38. jaanuaril
39. Kaitsja kohtuga ei nõustu ja rõhutab, et sõiduki tehnilise ülevaatuse ja hilisema ülevaatamise vahe on peaaegu 4 kuud. Kokku oli sõiduki läbisõit 503 146 km. Sõiduki ülevaatusel tuvastatud näidu ja sõiduki hilisema ülevaatuse näitude vahe on 4516 km, mis on küllaltki pikk vahemaa. Kohus on täielikult tähelepanuta jätnud tunnistajate/asjatundjate A.L. a ja H.U. i poolt kohtus antud ütlused. A.L. a hinnangul ei olnud vaadeldud Volkswageni šarniiri lõtk kuigi suur, 10 palli skaalal 4-5 palli ja kindlasti mitte eriti ohtlik. A.L. kinnitas kohtus, et kui lõtk on veel minimaalne, pisike, siis on võimalik, et see jääb ülevaatajal märkamata. H.U. kinnitas kohtus, et mingi väike lõtk võib püsida kauem. Kui seal on kummikatted peal ja need on puru läinud ja kui sinna vesi sisse satub, siis võib lõtk hästi kiiresti suureks minna. Arvestades siinkohal ka L. Lingineni ütlusi, et roostevee jälg oli šarniiril näha, siis võiski kummist kate olla viga saanud, mis aga viib üsna kiiresti liigendi kulumiseni, kuigi hetkel lõtku ei olnud. Kohtu arvates ei ole usutav, et L. Linginen nõuetekohase kontrollimise tulemusena poleks tuvastanud mõlema küljekarbi kõrval roosteauke, mis on selgelt nähtavad
40. mail 2021 asitõendi vaatlusel. Mõlema küljekarbi kõrval oleva rooste osas on kohus käsitlenud ekspertide ütlusi valikuliselt. Kohus räägib asjatundjatest, kuid samas ei viita, milline asjatundja mida ütles. Süüdistatav on kohtus selgitanud, et tema roosteauke ei näinud. L. Linginen ütles kohtus, et võib-olla oli auke varjatud ja auto alune oli täis lund ja jääd, õues oli -15 kraadi. On eluliselt usutav, et roosteaukude tuvastamist võis takistada monoliitse jää olemasolu nii karpides kui ka uste alumistes äärtes. Ei ole mõeldav, et talvisel ajal peaks alati enne ülevaatust tegema autole pesu, et täielikult eemaldada lumi ja jää. Kohus märgib, et ei saa jätta tähelepanuta aega, mis kulus Volkswagen Passati ülevaatusele. H.T. sisenes ülevaatuspunkti 13:26 ja kell 13.36 sõitis auto ülevaatuspunktist välja. Süsteemi ARIS2 sisenemise ja toimingu kinnitamise vahemik oli 6 minutit. Kohtu hinnangul ei ole nii lühikese ajaga võimalik teha sõidukile tehnokontrolli. Tunnistaja O.K. kinnitas kohtus, et ülevaatuse teostamine võtab aega umbes 10-15 minutit, tunnistaja/asjatundja A.L. , et 20 minutit. Seega jääb tehnoülevaatuse kestus asjatundjate arvates vahemikku 10-20 min. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et L. Lingineni puhul oli tegemist isikuga, kes on teostanud tehnoülevaatust aastaid, seega on tegemist vilunud töötajaga. Sellest tulenevalt on usutav, et süüdistatav võis teostada tehnoülevaatuse 10 minutiga. Olulise tähendusega on kaitsja arvates ka asjaolu, et kordagi ei ole kohus käsitlenud seda, millisel eesmärgil või motiivil L. Linginen kuriteo toime pani. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et L. Linginen oleks dokumendi võltsimisega seoses teeninud mingisugust tulu või saanud muid hüvesid. Seetõttu jääb ka selgusetuks ja pole kohtu 8 poolt leidnud põhjendamist, miks üldse oleks L. Linginen pidanud temale etteheidetavad teod toime panema. Kirjalik seisukoht
41. septembri 2022 määrusega andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolseid kirjalikke seisukohti.
42. oktoobril 2022 esitas prokuratuur kirjaliku seisukoha, milles leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Prokuratuuri jaoks on kohtu siseveendumuse kujunemine tõendite hindamisel ladusalt kirja pandud, hõlpsasti jälgitav. Tõendid on otsuses nimetatud, piisavalt detailselt avatud, omavahel seostatud ja on võimalik aru saada, millise hinnangu kohus tõenditele annab ja millised järeldused neist teeb. L. Lingineni süü küsimuse ning karistuse mõistmise vaagimine on olnud põhjalik ja igakülgne, selle tulemusena on kohus jõudnud õiglase otsuseni. Uste mitteavanemine
43. jaanuaril 2021 on tõendatud varjatud jälgimise käigus fikseerituga, et tagumine uks ei avanenud, kui H.T. ja T.T. seda vahetult enne ülevaatuspunkti sisenemist avada püüdsid. Ülevaatusel käimise järel tehtud telefonikõnes rääkis T.T. , et ülevaatusel tagumised uksed ei avanenud, nüüd üks hakkas jälle tööle. Uste mitteavanemist enne ülevaatust kinnitas ristküsitlusel antud ütluses H.T. , kes kinnitas ka seda, et ülevaatuspunktis L. Linginen katsus tagumist ust ja see ei avanenud. Süüdistatava ütlused, et uste mitteavanemine oli tingitud külmast, ei riimu teiste tõenditega ega ole eluliselt usutavad, kuna T.T. oli enne sõiduki ülevaatusele viimist sellega mitu tundi ringi sõitnud. Uste mitteavanemine oli ka üks põhjus, miks valiti ülevaatuse tegijaks just L. Linginen. Oli põhjust loota, et ta pigistab silma kinni ja laseb auto ülevaatuselt läbi. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et jälitustoimingute protokollist ei saa informatsiooni selle kohta, kas uksed tehnoülevaatust tehes avanesid või mitte. Jälitustoimingute protokollist saab teada, kuidas käitusid uksed ülevaatusel: tagumised uksed ei avanenud, nii ütles T.T. oma vestluspartnerile. Jälitusprotokollist nähtub, et T.T. ise on ülevaatusel tuvastatu ja toimunu kohta saanud informatsiooni otseallikast, sest ta võtab kõneks ka selle, et ees ülemisel õõtsal mingi šarniir või mingi asi on ära, millisest puudusest sai ta teada saada ainult ülevaatusel käinud isikult, sest ilma autot üles tõstmata sellist viga ei näe. T.T. kinnitas kohtus antud ütlustes, et sai H.T. lt kohe ülevaatuse järel tagasisidet sh teada, et üks puks vajab tegemist, see tuleks lähitulevikus ära vahetada.
44. mai 2021 vaatlusel tehtud videos oli lõtk juba silmaga näha. Et see rike oli olemas
45. jaanuaril 2021, kui L. Linginen autole ülevaatust tegi, on ainuvõimalik järeldus hinnates tuvastatud lõtku suurust, jälitustoimingutega kogutud tõendeid ja T.T. u ütlusi kogumis. Lõtk pidi olema ülevaatuse käigus märgatav ja olemas ning nii ulatuslik, et detail vajas välja vahetamist, sest L. Linginen andis sellest H.T. le teada, kes omakorda T.T. ule ütles, et detail tuleb lähiajal välja vahetada. Roosteaukude juba
46. jaanuaril 2021 olemasolu tõendatuks lugemisel on kohus lisaks jälitustoimingu protokollile tuginenud asjatundja E.U. i ja A.L. a ütlustele, vaatlusprotokollile, 9 Transpordiametist saadud teabele. Ka T.T. kinnitas, et autol oli silmaga nähtavat roostet, kuid põhja alt läbiva rooste olemasolu ta ei kontrollinud. Asjatundja E.U. andis ütlusi, et põhja all tuvastatud läbiv roostekahjustus võib olla nähtav mitu aastat. See ei teki üleöö, küljekarbi rooste oli näha juba auto salongist ja mingeid roostekahjustuse varjamise või parandamise märke kerel ei olnud. A.L. kinnitas samuti, et mõne kuuga selline läbiv rooste ei teki. See on suur läbirooste. Kirjeldas ka seda, et roosteaukude varjamine ei ole võimalik, kuna tugevuses tuleb veenduda ja kontrollimisel selliseid kohti katsudes on need pehmed. Kohus on L. Lingineni süü tuvastamisel täiesti õigustatult andnud hinnangu ka ajale, mis L. Linginenil
47. jaanuaril 2021 ülevaatuse tegemiseks kulus. Auto sisenemise ja väljumise vahe oli 10 minutit. Süsteemi ARIS2 sisenemise ja toimingu kinnitamise vahemik 6 minutit. Arvestades sõiduki aastakäiku ning kontrollimist vajavate aspektide hulka, ei ole selle aja jooksul võimalik teha korrektset tehnokontrolli s.h hinnata sõiduki raami ja kere seisukorda. Tunnistajad/asjatundjad on kõik öelnud, et ülevaatuse tegemiseks kulub rohkem aega. Kaitsja teeb kohtule etteheite, et pole käsitletud kuriteo motiivi või eesmärki, sest ei ole leidnud tõendamist, et L. Linginen oleks dokumendi võltsimisega teeninud mingisugust tulu või saanud muid hüvesid.

§ 299

koosseisu täitmiseks piisab dokumendi võltsimisest ja võltsitud dokumendi väljastamisest. Omakasu ei ole koosseisuline element. Eesmärk on tuvastatud - eirata tegelikku olukorda, kanda valed andmed dokumendile ja see väljastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maakohus on veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et L. Linginen on toime pannud talle süüks arvatud

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja jätab need Kr

MS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kaitsja poolt apellatsioonis esitatud põhilistele väidetele. Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohtu otsuses esile toodud tõendid ei lükka ümber L. Lingineni väidet, et

1. jaanuaril 2021 toimunud tehnilise ülevaatuse käigus sõiduki VW Passati reg nr XXX tagumised uksed avanesid. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. Kolleegium leiab, et kriminaalasjas tuvastatud tõendite kogum annab tõsikindla aluse väiteks, et
2. jaanuaril 2021 toimunud tehnoülevaatuse ajal VW Passati reg nr XXX vähemalt tagumine parempoolne uks ei avanenud. T.T. on kohtuistungil ütlusi andes kinnitanud, et sõiduki üks tagumistest ustest ei töötanud, vahepeal töötas, vahepeal ei töötanud (ei avanenud). See viga esines sõidukil juba siis, kui ta selle ostis. Sõidukile oli vaja teha tehnoülevaatus, kuid tema ise sõidukiga ülevaatusel ei käinud, seda tegi H.T. . H.T. käis sõidukiga ülevaatusel sellepärast, et tal pidi olema tehnopunktis tuttav 10 ja võib-olla pigistavad seal selle koha pealt silma kinni. Ta on varemgi taolise probleemiga kokku puutunud ja siis teda ülevaatuselt läbi ei lastud ning ta pidi tegema sõiduki kordusülevaatuse. Ringkonnakohtu arvates saab T.T. u ütlustest teha ühese järelduse, et vähemalt üks sõiduki tagumisest ustest ei avanenud ja T.T. oli sellest teadlik. Teadlikkus ukse mitteavanemisest ja taolise vea tehnoülevaatusel avastamise tagajärjest (kordusülevaatus) ning soov taolist tagajärge vältida, oli ringkonnakohtu arvates ilmselgeks põhjuseks miks T.T. otsis tuttavate kaudu tehnoülevaatajat, kes loodetavasti vaataks nimetatud tehnilisele veale „läbi sõrmede“. See oli ka põhjus, miks sõidukiga läks ülevaatusele H.T. mitte T.T. ise, sest oli ju L. Linginen H.T. tuttav. Taolise „kõrvaltee“ otsimine T.T. u poolt ei viita ringkonnakohtu arvates mitte olukorrale kus sõiduki tagumised uksed „kord töötasid, kord ei töötanud“, vaid olukorrale, kus sõiduki tagumised uksed või vähemalt üks neist tegelikkuses ei töötanud üldse. Taolisele järeldusele annavad aluse nii H.T. ütlused kui ka jälitustoimingu protokoll. Nii nähtub H.T. ütlustest, et
3. jaanuaril 2021, vahetult enne tehnoülevaatust, püüdsid nad koos T.T. uga Sõbra keskuse juures asuvas parklas sõiduki tagumist ust avada, kuid see ei õnnestunud. Jälitustoimingute protokolli kohaselt toimetasid T.T. ja H.T.
4. jaanuaril 2021 kella 13.18 paiku Võru Tn 55 parklas VW Passati reg nr XXX juures. Fikseeriti, et sõiduki parempoolne tagumine uks on kinni ja seda püüti lahti saada. Ringkonnakohtu arvates annavad aluse väiteks, et sõiduki üks tagumistest ustest tehnoülevaatuse käigus ei avanenud, ka H.T. i poolt ristküsitluse käigus antud vastused prokuröri ja kaitsja küsimustele. Nii on H.T. prokuröri küsimusele, kas ta oli tehnoülevaatuse juures, vastanud jaatavalt. H.T. on selgitanud, et tehnoülevaatuse käigus katsuti korra uksi. Ülevaataja arvas, et on külm ilm ja üks (ustest) on kinni külmunud, ei tule lahti. Tagumine uks ei tulnud lahti. Samas on H.T. ka kaitsja küsimusele vastates kinnitanud, et üks sõiduki tagumistest ustest ei avanenud, kuid ta ei mäleta milline. H.T. taolisest vastusest prokurörile ja kaitsjale saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et tema nähes, s.o ajal kui toimus sõiduki tehnoülevaatus, mille juures ta ise viibis, sõiduki vähemalt üks tagumine uks ei avanenud. Järeldust, et sõiduki vähemalt üks tagumine uks tehnoülevaatuse käigus ei avanenud, kinnitab ringkonnakohtu arvates ka jälitustoimingu protokollis kajastatud T.T. u ja tundmatu isiku vahel
5. veebruaril 2021 toimunud telefonivestlus. Nimetatud vestluse käigus selgitab T.T. tundmatule isikule, et ta sai Passatiga ülevaatuselt läbi ning lisab, et „…tagauksed ei töötanud. Nüüd hakkas üks jälle tööle“. T.T. u taolisest selgitusest tundmatule saab järeldada, et H.T. andis talle pärast tehnoülevaatust teada uste mitteavanemisest ülevaatuse käigus. Ringkonnakohtu arvates puudub igasugune loogiline selgitus, miks pidanuks H.T. T.T. ule uste mitteavanemisest tehnoülevaatuse käigus valetama kui need tegelikkuses siiski avanesid. Ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast, leiab, et tunnistaja H.U. i ütlused ei lükka ümber süüdistuse väidet sõiduki tagumiste uste mittevanaemise kohta. H.U. i ütluste kohaselt oli 1998 väljalaske aasta Volkswagenite üheks tüüpveaks keskluku probleemid. Pärast VW Passati reg nr XXX maikuus tehtud tehnoülevaatuse video vaatamist 11 andis H.U. arvamuse, et sõiduki kesklukustusel on mingi elektroonika viga, et kesklukustus maha ei tule. H.U. selgitas, et videosalvestiselt nähtuva põhjal on ilmselt sõiduki kesklukk peal koos turvalukuga ning sellisel juhul ei saa ust avada ei väljast ega seest. Prokuröri küsimusele, et kas võib olla nii, et kord tuleb uks lahti kord ei tule, on tunnistaja vastanud, et sõltub kahjustuse staadiumist. Võib-olla algstaadiumis on see võimalik aga kui kahjustus läheb suuremaks, siis tõenäoliselt ei tööta kesklukustus enam üldse. Ringkonnakohtu arvates saab H.U. i taolistest ütlustest järeldada, et juhul kui sõiduki uksed ei avane, on tegemist elektroonilise veaga - juhtmestik on rikutud. Ajapikku nimetatud viga süveneb. Arvestades T.T. u ütlusi, et sõidukil ei avanenud tagumised uksed juba selle ostmisest alates, s.o nimetatud viga oli sõidukil juba pikemat aega, on igati loogiline järeldada, et uste avanemise probleem oli pikaajaline. Kuivõrd probleem uste avanemisega oli pikaajaline, viitab see elektroonilise vea süvenemise võimalusele. Taoline viga ei lakka olemast aga iseenesest, vaid vajab H.U. i ütluste kohaselt juhtmestiku väljavahetamist. Ringkonnakohtu arvates toetavad H.U. i ülaltoodud selgitused pigem süüdistuse versiooni, et
6. jaanuaril 2021 sõiduki tagumised uksed ülevaatuse käigus ei avanenud. Tõepoolest on H.U. L. Lingineni küsimusele, et kas on võimalik luku töölehakkamine kui klõpsutada mitu korda, vastanud tunnistaja, et see on võimalik. Samas leiab ringkonnakohus, et H.U. i taolisest oletuslikust arvamusest ei saa teha tõsikindlat järeldust, et
7. jaanuaril 2021 pärast puldi klõpsimisest kesklukk tegelikkuses ka tööle hakkas. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ülaltoodud tõendite kogum lükkab veenvalt ümber L. Lingineni väite, et
8. jaanuaril 2021 toimunud tehnoülevaatuse käigus VW Passati reg nr XXX tagumised uksed avanesid. Vaidlustades VW Passati reg nr XXX kuulliigendi (šarniiriga) seonduvat, leiab kaitsja, et informatsiooni liikumisel L. Linginenilt H.T. le ja viimaselt T.T. ule, tekkis „rikkis telefoni“ efekt. T.T. uni jõudis informatsioon, et šarniiril on mingi viga. Tegelikkuses see viga ei olnud oluline viga, vaid märk sellest, et mingi viga võib tekkida. Kohtuistungil rääkis T.T. hoopis puksidest, mis lähitulevikus oleks tulnud ära vahetada. Seega on kohus jälitustoimingu protokollist lähtuvalt teinud meelevaldseid järeldusi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline järeldus on alusetu. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt räägib T.T.
9. veebruaril 2021 tundmatule isikule sellest, kuidas tal Passatiga tehnoülevaatusel läks. Lisaks uste mitteavanemisele selgitab T.T. tundmatule ka seda, et ees ülemisel õõtsal mingi šarniir või mingi asi ära. Seega teab T.T. vahetult pärast sõidukiga tehnoülevaatusel käimist üheselt mõistetavalt, et nimelt sõiduki šarniir on „ära“. Maakohus on igati loogiliselt leidnud, et taolist informatsiooni sai T.T. ule edastada vaid H.T. , kes omakorda pidi sellest teada saama ja saigi teada vaid tehnoülevaatust teostanud L. Linginenilt. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kohtus ütlusi andes viitab T.T. sõiduki puksidele ning tema arvates šarniiris lõtku ei olnud, ei anna see alust väiteks, et tegemist oleks „rikkis telefoni“ moodi efektiga. 12 T.T. on kaks nädalat pärast tehnoülevaatusel käimist nimetanud üheselt šarniiri mis on „ära“. Arvestades mõiste „šarniir“ teatavat spetsiifilisust, puudunuks T.T. ul vestluse käigus vajadus viidata nimelt šarniirile kui vigasele sõiduki osale. Nimetatust aga saab omakorda järeldada, et T.T. u ja H.T. ning H.T. ja L. Lingineni vahel toimunud vestluste käigus pärast tehnoülevaatust oli juttu just nimelt šarniirist ja selle lõtkust. Ringkonnakohtu arvates on T.T. u sõnast „ära“, s.o šarniir ei ole töökorras, võimalik loogiliselt järeldada, et šarniiris esines lõtk. Taolisele järeldusele annavad ringkonnakohtu arvates kaudselt tuge ka tunnistajate H.U. i ja A.L. a ütlused. H.U. on pärast
10. mail 2021 toimunud VW Passati reg nr XXX tehnoülevaatuse videosalvestise vaatamist kinnitanud, et salvestiselt nähtuvalt oli tegemist suure lõtkuga. Ka on H.U. selgitanud, et selleks, et lõtk suureks läheks, peab enne olema väike lõtk. H.U. i väidete kohaselt ei tohi esisillal olla kusagil ka väikest lõtku, sest see mõjutab veermiku rataste asetust. A.L. a ütluste kohaselt teostas ta
11. mail 2021 VW Passati reg nr XXX tehnoülevaatuse ja selle käigus avastas ta vasaku ülemise šarniiri lõtku. A.L. a väidete kohaselt ei ole võimalik öelda, kui pika aja jooksul võis sõidukil avastatud lõtk tekkida. Sõiduki kontrollimisel on oluline see, kas lõtk on või seda ei ole. Arvestades
12. mail 2021 toimunud tehnoülevaatusel avastatud šarniiri lõtku, siis see ei saanud ülevaatajal märkamata jääda. Samas ei olnud tegemist nii suure lõtkuga, et ei tohiks üldse sõita. Ringkonnakohtu arvates tuleneb H.U. i ja A.L. a ütlustest, et
13. mail 2021 toimunud tehnoülevaatuse käigus avastatud šarniiri lõtk oli suur ja juba silmaga nähtav. Ka saab tunnistajate ütlustest järeldada, et tuvastatud suur ja silmale nähtav lõtk on tekkinud teatava ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades
14. mail 2021 avastatud šarniiri lõtku suurust on loogiline järeldada, et lõtk šarniiris oli olemas juba
15. jaanuaril 2021, mil sõiduki ülevaatuse viis läbi L. Linginen. Kolleegiumi arvates ei väära taolist järeldust kaitsja poolt esiletoodu, et nii H.U. kui ka A.L. on kinnitanud, et väike lõtk šarniiris võib püsida mõnda aega, enne kui see kiiresti suuremaks läheb. Vastavalt kehtestatud eeskirjadele ei tohi lõtku šarniiris üldse olla ning seega ei ole oluline kas see on suur või väike. Apellatsioonis ei nõustu kaitsja kohtu seisukohaga, et nõuetekohase tehnokontrolli tulemusena oleks L. Linginen avastanud, et sõiduki mõlema küljekarbi kõrval olid roosteaugud. Kaitsja arvates on maakohus taolist väites käsitlenud tunnistajate ütlusi valikuliselt. Ringkonnakohus kaitsja taolise etteheitega ei nõustu. A.L. a ütluste kohaselt oli
16. mail 2021 toimunud sõiduki ülevaatuse ajal märgata selle küljekarpidel läbivat roostet, mida seal tehnoülevaatuse läbimiseks olla ei tohi. Roosteaugud olid sees. Need roosteaugud ei teki üleöö, 1-2 kuuga ka mitte, 3-5 kuu möödudes võib mingi roostekiht seal peal olla. A.L. a ütluste kohaselt on võimalik selliseid roosteauke varjata keremastiksiga, kuid mingi hetk muutub rooste sedavõrd pudiks, et mastiks koos roostega kukub ikkagi küljest ära. H.U. i väidete kohaselt oli videosalvestiselt nähtava VW Passati reg nr XXX kere seisukord halb. Ka tuvastas H.U. läbivad roosteaugud. H.U. i väidete kohaselt, kuna on näha, et rooste on juba ära pudenenud, on tekkinud auk, siis peab see auk olema keres olnud juba pikemat aega. 13 Tunnistaja selgituste kohaselt, kui on rooste aga läbivat auku ei ole, siis mingil hetkel võib see rooste ära kukkuda ja auk tekkida. Ajaliselt on seda raske hinnata. H.U. i arvamuse kohaselt sõidukile mingit ajutist remonti, mis varjaks roostet, tehtud ei ole. Seega on mõlemad tunnistajad sõnaselgelt kinnitanud, et
17. mail 2021 toimunud ülevaatuse käigus olid sõiduki küljekarpides läbivad roosteaugud ning nii suuri auke ei ole ülevaatuse käigus võimalik mitte märgata. Ka on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et taolise suurusega augud said tekkida pikema ajavahemiku jooksul. L. Lingineni ütluste kohaselt võis ta roosteauke mitte märgata seetõttu, et need olid kaetud monoliitse jää ja lumega ning kaitsja arvates on selline L. Lingineni väide eluliselt usutav. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab, et L. Lingineni taoline väide on paljasõnaline. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõitis T.T. enne sõiduki tehnoülevaatusele viimist mitmeid tunde Tartu tänavatel ning on igati mõistusepärane, et liigeldes ei külmu tänavatelt sõiduki küljekarpidele sattuv mustus koheselt ja seetõttu pudeneb see liiklemisel ka maha. Pealegi toimub sõiduki tehnoülevaatus soojas ruumis, kus sõiduki veermikule kinnitunud lumi sulab. Ka on L. Linginen väitnud, et autot kontrollitakse raputajal, s.o sõiduki kere raputatakse. On loogiline järeldada, et taoline sõiduki kere kontrollimisviis puhastab teataval määral sõiduki kere ka sinna kogunenud lumest ja jääst. Seega on ebatõenäoline, et L. Linginenile jäänuksid sõiduki küljekarpides olevad roosteaugud märkamatuks nende jäätumise tõttu. Pealegi, isegi kui lähtuda süüdistatava kaitseversioonist, ei vabasta monoliitjää olemasolu sõiduki veermikul L. Lingineni tema töökohustuste korrektsest täitmisest. Ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast, leiab, et maakohus on igati põhjendatult käsitlenud kohtuotsuses ka ajavahemikku, mille L. Linginen kulutas VW Passati reg nr XXX tehnoülevaatuse läbiviimiseks. Seadmata kahtluse alla L. Lingineni kogemusi tehnoülevaatajana, on
18. jaanuaril 2021 VW Passati reg nr XXX ülevaatusele kulutatud aeg siiski märkimisväärselt lühike. Nimetatu aga tugevdab kahtlust, et L. Linginen ei teostanudki
19. jaanuaril 2021 sõiduki sisulist tehnoülevaatust, sest selle vajalik lõpptulemus - sõiduk on tehnilisest korras - oli osalistele teada juba enne tehnoülevaatuse algust. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohtuotsuses pole käsitletud kuriteo motiivi või eesmärki. Kriminaalasjas pole tõendamist leidnud, et L. Linginen oleks dokumendi võltsimisega teeninud mingisugust tulu või saanud muid hüvesid. Vastuseks kaitsja etteheitele märgib ringkonnakohus, et L. Linginenile süüks arvatud

§ 299lg 1 koosseisuliste tunnuste hulka ei kuulu teo toimepanemise eesmärk/motiiv.

Seega puudus kohtul ka vajadus nimetatud asjaolu analüüsida. Ülaltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja L. Lingineni kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Menetluskulud 14

1. septembril 2022 esitas kaitsja A. Veski taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 226,80 euro suuruses summas, sh käibemaks 37,80 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele ning apellatsiooni koostamisele kokku 210 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 189 eurot, lisandub käibemaks 37,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohutu arvates oli osutatud õigusabi vajalik ja selle maht kooskõlas maakohtu otsuses kajastatuga ja sellele esitatud vastuväidetega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 189 eurot, milles sisaldub käibemaks 37,80 eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg 2 jääb menetluskulu L. Lingineni kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus 15