3-22-2688/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. veebruar 2023, Tartu 3-22-2688 Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla toimingute (advokaatidega suhtlemise piiramine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
6. jaanuari
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Vanglas kinni peetav isik Vjatšeslav Kogut esitas
9. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märkis, et Tartu Vangla piiras
10. ja
11. detsembril 2022 tema õigust suhelda oma advokaatidega ning on seda teinud alates
12. jaanuarist
13. Kaebaja põhjendatud huvi on preventiivne. Kaebaja soovib, et need rikkumised enam tema suhtes ei korduks ning kohus tunnistaks kaebaja õiguse suhelda ja kontakteeruda advokaadiga piiramise õigusvastaseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
14. Tartu Halduskohus tagastas
15. jaanuari 2023 a. määrusega kaebaja kaebuse ja jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning selle nõude esitamiseks on ette nähtud piirangud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 4, § 45 lg 2). Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Kohtule ei ole äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kaebaja eesmärgiks on suhtlemine advokaatidega telefoni teel, on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamis- või keelamisnõue. Kaebaja saab sellise nõude esitada kohtule pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kui kohus peaks tuvastama vangla
16. ja
17. detsembri
18. a toimingute õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ja jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
19. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
20. jaanuari
21. a määruse tühistamist. Määruskaebuses leiab kaebaja, et vangla rikub süstemaatiliselt kaebaja õigusi ja vabadusi ning vangla rikkumised tema suhtes korduvad. Vangla piiras kaebaja õigust helistada advokaatidele
22. ja
23. detsembril 2022 ja on seda teinud ka varem. Tegemist on tõsiste rikkumistega, mis on vangistusseaduse § 28 lg 3 alusel keelatud. Kaebajal olid Tartu Maakohtus kuuel päeval istungid ning ta ei saanud vangla tegevuse tõttu oma kaitset normaalselt ette valmistada ja saada konsultatsiooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Määruskaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks.
25. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue on halduskohtumenetluses lubatav üksnes juhul, kui see samaaegselt aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele ning selle eesmärgi saavutamiseks ei ole tõhusamat õiguskaitsevahendit. Antud juhul on tõesti tõhusam esitada vanglale kohustamis- või keelamisnõue, et seeläbi saavutada eesmärk ehk võimalus soovitud ajal helistada advokaatidele.
26. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ainuüksi selleks, et saada kohtu hinnang haldusorgani tegevuse õiguspärasusele või väljendada rahulolematust vangla toimingute suhtes. Tuvastamisnõude rahuldamisest ei tulene haldusorganile otsest kohustust muuta oma tegevust vastavalt kohtu seisukohale. Seetõttu on kohtupraktikas peetud preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõuet kaebaja õiguste kaitsele suunatuks ainult siis, kui on piisava tõenäosusega ette näha konkreetse vaidlusaluse kaebaja õigusi riivava olukorra kordumine. Kaebaja määruskaebuses esitatud väidetest ei ilmne, et vangla poolt advokaatidele helistamise piiramise kordumine tulevikus oleks tõenäoline. Kaebaja toob välja, et tema suhtes toimus kohus
27. -
28. detsembril,
29. detsembril,
30. detsembril,
31. detsembril ja
32. detsembril
33. Kaebaja ei ole teatanud, et nimetatud kuupäevadel toimunud kohtuprotsess jätkuks ning ta peaks ka edaspidi sellel põhjusel advokaatidega kontakteeruma. Kui kaebajal jäi oma kaitsmise tagamiseks advokaatidega suhtlemiseks aega puudu, oli tal võimalik sellele tähelepanu juhtida ka kohtuasja menetluse käigus ja taotleda lisaaega advokaatidega rääkimiseks. Kaebaja üle toimunud kohtuprotsess toimus kuuel erineval päeval perioodil 1.-
34. detsember
35. Kui arvestada olukorraga, et kaebaja ei saanud
36. ja
37. detsembril 2022 advokaatidele helistada, siis oli tal võimalus kontakteeruda advokaatidega kohtuprotsessi käigus
38. detsembril,
39. detsembril,
40. detsembril ja
41. detsembril
43. Asja senise menetluse käigus kogutud materjalide põhjal ei saa kohus välistada vangla ebaseaduslikku tegevust, kuid kaebaja esitatud tuvastamisnõue ei aita kaasa kaebaja õiguste tõhusale kaitsele ega taga kaebajale võimalust igal soovitud ajal advokaatidele helistada.
44. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
45. jaanuari
46. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2