Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-22-941 17. jaanuar 2023 Kadri Palm X kaebus

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-22-941

1. X esitas
2. veebruaril 2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 36-46).
3. Eesti Töötukassa tuvastas
4. veebruari
5. a otsusega nr TVH/22/007986, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 4-5).
6. Kaebaja esitas Eesti Töötukassa
7. veebruari
8. a otsusele vaide, mille Eesti Töötukassa jättis
9. aprilli
10. a vaideotsusega nr VO/22/723 rahuldamata (dtl 8-12, 175-176).
11. Kaebaja esitas
12. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa
13. veebruari
14. a otsuse nr TVH/22/007986 ja
15. aprilli
16. a vaideotsuse nr VO/22/723 tühistamiseks (dtl 1-2, tõlge dtl 16-18).
17. Tartu Halduskohus kuulutas
18. aprilli
19. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-22941 kinniseks, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ning kohustas vastustajat vastama kaebusele (dtl 19-22).
20. Vastustaja esitas
21. mail 2022 vastuse kaebusele (dtl 24-35).
22. Kaebaja esitas
23. septembril 2022 täiendava tõendi (dtl 156-158, tõlge dtl 161-162).
24. Vastustaja esitas
25. detsembril 2022 täiendavad tõendid (dtl 173-178). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
26. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 9.
27. Töötukassa keeldub tunnistamast kaebaja töövõimetust, vaatamata kaebaja haigustele ja füüsilistele puuetele. Töötukassa leiab, et kaebaja on täielikult terve ja 100 % töövõimeline. Seda vaatamata oma
28. septembri
29. a otsusele nr TVH/18/037679, kus kaebajale omistati töövõimetus alates
30. augustist 2018 kuni
31. augustini 2019 ja vaatamata Sotsiaalkindlustusameti (SKA)
32. veebruari
33. a otsusele nr 709084, kus leiti, et töövõimekaotus on 60 % perioodil
34. jaanuar 2011 kuni
35. jaanuar
37. jaanuari
38. a otsus nr 823493 töövõimekaotus 60 % perioodil
39. jaanuar 2012 kuni
40. jaanuar
42. oktoobri
43. a otsus nr 1395193 töövõimekaotus 60 % perioodil
44. oktoober 2016 kuni
45. oktoober
46. SKA tõend
47. märtsist 2022 nr 7-1/13857-
48. 9.
49. Perioodil veebruar 2013 kuni juuni 2016 elas kaebaja Soomes ja tal ei olnud võimalust pikendada töövõimetust Eestis. Naastes Eestisse, sai kaebaja uuesti töövõimetuse alates 2016 kuni 2017 ja 2018 kuni 2019 juba töötukassa
50. märts
51. a tõendiga nr 84/22/2049-
53. septembri
54. a otsusega nr TVH/20/070744 keelduti töövõimetust tunnistamast. Ehkki kaebajat sellest otsusest ei teavitatud ja kaebaja oli juba alates
55. septembrist 2020 Tartu Vanglas uurimise all. Alates
56. septembrist 2020 kuni
57. novembrini 2021 olid kaebajal kirjavahetus- ja suhtlemispiirangud. Seepärast on arusaamatu, kes esitas avalduse töötukassasse ja miks kaebajat ei teavitatud, et ta saaks vaidlustada
58. septembri
59. a otsust TVH/20/
60. 9.
61. SKA
62. märtsi
63. a tõendi nr 7-1/13857-1 ja töötukassa
64. märtsi
65. a tõendi nr 84/22/2049-2 alusel määrati kaebajale pidevalt osaline töövõimetus tulenevalt kaebaja haigusest, mis ei ole kuhugi kadunud, kuna see on võtnud kroonilise vormi ja ainult halveneb. Pidevalt suureneb ravimite hulk ja valuvaigistite doos. Pidevalt on füüsilised 2 3-22-941 valud. Füüsilistest koormustest tekivad pearinglushood (tasakaalukaotus). Kuulmise puudumine paremas kõrvas on 100 %. On üldteada, et pearinglused ja pidevad igapäevased valud ei anna võimalust teha füüsilist tööd täiel määral. Iga füüsiline koormus tingib pearingluse, tasakaalukaotuse ja iivelduse. Parem silm ei sulgu ja selle tõttu satub sinna mikroskoopiline mustus ja tolm, tingides valuaistinguid ja põletikke paremas silmas. Mis omakorda ei anna võimalust töötada õues. Paremas kõrvas 100 %-line kurtus ei anna võimalust teiste töötajatega normaalselt suhelda. Parema näopoole lihased ei tööta ja süües kukub toit suust välja, mis omakorda tekitab psühholoogilist ebamugavust. Täiendavalt on peas avastatud uus kasvaja (
66. aprilli
67. a haigusjuht nr 20210428-186189, raviarst Vilve Tolpats). Vaatamata sellele tunnistab töötukassa kaebaja täiesti terveks ja töövõimeliseks. 9.
68. Kaebajat on palju kordi tunnistatud töövõimetuks. Praegu ei ole haigus kadunud ja üldine füüsiline seisund on halvenenud. Haigus on krooniline ja ravimatu. Kaebaja soovib, et ta tunnistataks osaliselt töövõimetuks tulenevalt kaebaja haigustest ja terviseseisundist, mis ei lähe paremaks.
69. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 10.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt
70. veebruaril
71. a esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed (dtl 47-108). Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise; teabe edasiandmise ja vastuvõtmise; teadvusel püsimise ja enesehoolduse; õppimise ja tegevuste sooritamise; muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on taotluses kirjeldatud piiranguid muudest tervisehäiretest tulenevalt. 10.2.Tervishoiuteenuse osutaja OÜ Arstikeskus Confido (TTO) ekspertarst dr Kristiine Reede, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas
72. veebruaril
73. a eksperdiarvamuse (dtl 109-122), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa tuvastas
74. veebruari
75. a otsusega TVH/22/007986, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 10.3.TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr VO/22/
76. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti
77. mail 2022 koostatud seisukohas (dtl 138145), jääb dr P. Tommingas esialgse seisukoha juurde. 10.4.Kaebuse lisast nähtuvalt on kaebajal SKA poolt aastatel 2011 kuni 2017 tuvastatud töövõimekaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel, Eesti Töötukassa on kaebajal tuvastanud osalise töövõime
78. aastal. Kuni
79. juunini 2016 tuvastas püsivat töövõimetust SKA (kordushindajatel kuni
80. detsembrini 2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris RPKS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates
81. juulist 2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib töövõimetoetuse 3 3-22-941 seadus (TVTS) ja selle alusel kehtestatud tervise- ja tööministri
82. septembri
83. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva töövõimetuse kestust. Praegu kehtiv töövõime hindamise metoodika põhineb
84. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni poolt vastu võetud rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) ning hindamisel on põhirõhk reaalsel tegutsemisvõimel, mitte kliinilisel diagnoosil. 10.5.Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal eelnevalt osalise töövõime, ei tähenda, et ka
85. veebruari
86. a taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. Töövõime hindamise metoodikasse on
87. märtsil 2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel, mida eelnevalt oli ette tulnud. Eelnevalt on kaebajal hinnatud osaline töövõime
88. aastal. 10.6.Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale saab hinnata, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes esinevad kerged piirangud. Arvestatakse asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele. 10.7.Kaebusele on lisatud radioloogi dr V. Tolpatsi
89. aprilli
90. a saatekirja vastus. Eksperdiarvamuse andmisel oli antud uuringuvastus (MRT peaaju uuring) nähtav ja arvesse võetud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
91. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi.
92. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa
93. veebruari
94. a otsuse nr TVH/22/007986 ja
95. aprilli
96. a vaideotsuse nr VO/22/723 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema
97. veebruari
98. a töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotlus uuesti läbi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et tema töövõime on vähenenud. Kaebaja märgib, et teda on palju kordi tunnistatud töövõimetuks. Praegu ei ole haigus kadunud ja üldine füüsiline seisund on halvenenud. Tema haigus on krooniline ja ravimatu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati vastustaja poolt õiguspäraselt.
99. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli
100. veebruari
101. a ja
102. aprilli
103. a otsuste tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. 4 3-22-941
104. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
105. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Automaatselt välistavad isiku töövõime vaid üksikud väga rasked terviseseisundid, mis on ammendavalt loetletud tervise- ja tööministri
106. septembri
107. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määruse nr 39) §-s
108. Seega tuleb töövõime hindamisel selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
109. TVTS §-dest 6 ja 7 ning määruse nr 39 §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest.
110. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja
112. Tallinna Ringkonnakohus on
113. märtsi
114. a otsuses asjas nr 3-21-787 p-s 11 selgitanud, et kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu
115. septembri
116. a otsus asjas nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, 5 3-22-941 siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja töövõime ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.
117. Riigikohus on
118. juuni
119. a otsuses asjas nr 3-20-2474 selgitanud, TVTS-i alusel vastustaja tehtav otsus isiku töövõime kohta on hindamisotsus, ning et TVTS-is ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (edaspidi eksperdiarvamuse andja, vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3) ning järgides määruses nr 39 eksperdiarvamuse koostamisele sätestatud juhiseid. Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (kolleegiumi otsuse nr 3-20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (otsuse p-d 16-20).
120. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada. Seetõttu ei saa arvesse võtta kaebaja poolt kohtule edastatud digiloo haigusjuhtumit

1. augustist 2022 (dtl 157-158).
2. Liikumise valdkonnas on kaebaja oma
3. veebruari 2022.a taotluses kirjeldanud piiranguid liikumisel eri tasapindadel, ohutul ringiliikumisel ja seismisel ning istumisel, viidates, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Kaebaja suudab läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta 100 meetrit. Kaebaja ringiliikumist takistab nõrkus, peapööritus ja pidevad peavalud. Kaebaja võimekus trepist üles või alla liikuda, samuti ohutult tänaval või siseruumides liikuda, on muutlik. Haiguse ägenedes ei suuda kaebaja isegi voodist tõusta (vererõhk kõrge, pearinglus, iiveldus ja peavalu). Kaebajal on ka parema kõrva 100 %-line kuulmislangus. Kaebaja suudab ühel kohal olla seistes või istudes vähem kui 1 tund, siis tunneb ta valu või väsimust.
4. TTO ekspertarst on
5. veebruaril 2022 kaebaja töövõime hindamisel leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja digiloo andmed ei kinnita kroonilisi seljaprobleeme. Seega ei vasta meditsiiniliste andmete alusel kaebaja terviseseisund kaebaja hinnatud talitusliku võimekuse raskusastmele. TTO ekspertarst on eksperdiarvamuses 6 3-22-941 hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, s.o. kerge piirang; 2) ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, s.o. kerge piirang; 3) seismine ja istumine – arvväärtusega 0, s.o. piirang puudub.
6. TTO ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst, kes kohtumenetluses vaatas kaebaja taotluse veelkord üle. Töötukassa ekspertarst on seisukohal, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirangud kergeteks. Kaebaja on
7. veebruari
8. a taotluse kohaselt esitanud kokkuvõtlikult kaebused peavaludele, pearinglusele, nõrkusele, kõrgenenud vererõhule, iiveldusele ja nimmevaludele. Esinevad peavalud, terviseandmete alusel on peavalude vastu kasutusel Dolmen 25 mg, toimeaine deksketoprofeen, mis on näidustatud nõrga kuni mõõduka valu korral. Püsivat tasakaaluhäiret ei ole kirjeldatud, pearinglus- ja tasakaaluhäire on terviseandmetel seostatav pigem ägeda haigestumisega (vt dr Claus Lemmik, statsionaarne epikriis,
9. november 2021 kuni
10. detsember 2021), mil kaebaja oli keskmise raskusega üldseisundis covid-infektsiooni tõttu haiglaravil. Järelravina on väsimuse tõttu määratud rauda ja vitamiine sisaldav toidulisand. Püsivat väsimusseisundit ei ole diagnoositud ega võimalik eeldada. Viibis neurokirurgi konsultatsioonil
11. detsembril 2021 (ekslikult kirjas 2022), neuroloogilist kliinilist patoloogilist seisundikirjeldust ei ole; radioloogilisel uuringul
12. jaanuaril 2022 kinnitub healoomulise neurinoomi, mis on eelnevalt
13. a opereeritud, retsidiiv, mis ei vaja kirurgilist ravi ning on jäetud jälgimisele. Terviseandmed ei kinnita, et tegemist oleks talumatu ja ravile allumatu peavaluga. Kaebaja ütleb, et tal on parema kõrva 100 %-line kuulmiskadu, viimane kõrvaprobleemidega seotud pöördumine tervise infosüsteemis on
14. a (vt LOR-arst dr Indrek Aus
15. august 2017), puuduvad kuulmisuuringud (audiogrammid). Antud andmetel on arvestatud, et esineb ühepoolne kuulmislangus, mille tõttu võib esineda helisignaali suunataju häire. Kuna teise kõrva kuulmislangust terviseandmetes kirjeldatud ei ole, saab hinnata maksimaalselt kerge piirangu ohutul ringiliikumisel. Kõrgenenud vererõhku, mis ei alluks määratud ravile ja vajaks lisakäsitlust ja kardioloogilist konsultatsiooni, TIS alusel ei esine. Püsivaid nimmevalusid põhjustavat haigusseisundit TIS alusel kaebajal diagnoositud ei ole.
16. Kohus selgitab, et kaebaja enda kirjeldatud piirangud on eksperdile hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete (nii TIS-i kantud andmete kui ka visiidi tulemuste) põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Nagu juba märgitud, ei saa kohus asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine.
17. Teabe edasiandmise valdkonnas on kaebaja oma taotluses leidnud, et ta ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ja kirjalikult suhelda. Tema parem näopool ei liigu ja seetõttu räägib ta ebaselgelt. Mõnikord ei saa inimesed temast aru. Samuti ei suuda kaebaja raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda. Kaebaja parem kõrv ei kuule üldse. Vasak kõrv kuuleb samuti halvemini. Kaebaja ei saa oma paremat silma kinni panna, seetõttu silmas kuivus, valu, udusus, tähed lugemisel kahekordsed.
18. TTO ekspertarst on oma hinnangus leidnud seoses teabe edasiandmisega, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja digiloo andmed ei kinnita rääkimishäireid. Seoses teabe vastuvõtmisega on TTO ekspertarst leidnud, et kaebajal on parema kõrva kurtus, mis raskendab suuliste sõnumite vastuvõtmist suhtlemisel. TTO 7 3-22-941 ekspertarst on oma eksperdiarvamuses hinnanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: 1) teabe edasiandmine – arvväärtusega 0, s.o. piirang puudub; 2) teabe vastuvõtmine – arvväärtusega 1, s.o. kerge piirang. TTO ekspertarst on hinnanud liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult kerged tegutsemispiirangud, teabe vastuvõtmisel on langenud kuulmisfunktsioonist tulenevalt raskendatud suuliste sõnumite vastuvõtmine.
19. Töötukassa ekspertarst on leidnud, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on põhjendatud hinnata kerge piirang teabe vastuvõtmisel. Teabe edasiandmisel hinnatakse piiranguid, mis on tingitud kõne- ja nägemisfunktsiooni langusest, vastavalt siis kas suulise või kirjaliku sõnumi edastamisel. Teabe vastuvõtmisel hinnatakse piiranguid, mis on tingitud kuulmis- ja nägemisfunktsiooni langusest, vastavalt siis kas suulise või kirjaliku sõnumi vastuvõtmisel. Kaebaja ütleb, et tal on parema kõrva 100 %-line kuulmiskadu, viimane kõrvaprobleemidega seotud pöördumine tervise infosüsteemis on
20. aastal (vt LOR-arst dr I. Aus
21. august 2017), puuduvad kuulmisuuringud (audiogrammid). Teise kõrva kuulmislangust terviseandmetes kirjeldatud ei ole. Antud andmetel on arvestatud, et esineb ühepoolne kuulmislangus. Samuti võib häiritud olla osalemine grupivestluses ja tugeva taustmüraga keskkonnas. Kirjalike sõnumite vastuvõtmine häirunud ei ole, ei ole andmeid, et kaebajal on nägemishäire. Diagnoositud on näonärvi halvatus, millest kirjeldatud näo asümmeetria, kuid sellest tulenevaid olulisi funktsioonihäireid s.h. nägemis- ja/või kõnehäiret, pole kirjeldatud (vt neuroloog dr Eve Toots,
22. mai 2021).
23. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on kaebaja oma taotluses märkinud, et ta ei suuda süüa ja juua ilma raskusteta. Kaebaja parem näopool ei liigu 100 %. Kui kaebaja sööb, siis paremast suupoolest vajub toit välja, samuti valgub joomisel vedelik suust välja. Haiguse ägenemisel ei saa kaebaja üldse süüa, iiveldab.
24. TTO ekspertarst on oma hinnangus leidnud, et kaebajal on näonärvi kahjustus, närimishäired, mis raskendavad söömist ja joomist. TTO ekspertarst on hinnanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevused järgmiselt: 1) teadvusel püsimine – arvväärtusega 0; 2) tualettruumi toimingud – arvväärtusega 0; 3) söömine ja joomine – arvväärtusega
25. TTO ekspertarst on eksperdiarvamuses hinnanud, et näonärvi halvatusest tingituna võib esineda kerge piirang neelamisraskusena. Töötukassa ekspertarst märkis täiendavalt, et antud funktsioonihäiret ei ole terviseandmete alusel võimalik kinnitada, neelamisfunktsiooni häiret ei ole kirjeldatud ning pigem piirang puudub või esineb väga vähesel määral.
26. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebaja oma taotluses leidnud, et ta ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Kaebaja võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik. Haigushoogude ajal ei suuda kaebaja üldse midagi alustada ja planeerida.
27. TTO ekspertarst on oma hinnangus leidnud, et kaebajal on psüühikahäire, meeleoluhäire, mis raskendab igapäevatoimingute tegemist ja mõju tegevusvõimele. TTO ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: 1) tegevuste õppimine – arvväärtusega
28. Kaebaja piiranguid ei märkinud, ega hinnanud neid ka TTO ekspertarst; 2) tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 1, s.o kerge piirang; 3) õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega
30. Töötukassa ekspertarst leidis omakorda, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on põhjendatud hinnata kerged piirangud tegevuste alustamisel ja lõpetamisel. Antud 8 3-22-941 valdkonnas hinnatakse töövõimet mõjutavaid piiranguid, kui on objektiivselt kinnitunud kognitiivsete s.h. mäluhäirete esinemine, mida kaebajal terviseandmete alusel ei ole olnud vajadust uurinda. Samuti ei ole kaebajal diagnoositud olulist psüühikahäiret, mis vajaks eriarsti konsultatsiooni ja/või püsivat psühhiaatrilist ravi.
31. Kaebajal ei heidetud ette, et ta ei ole käinud vastava erialaarsti vastuvõtul, vaid ekspertarst viitas üksnes sellele faktile. Asjaolu, et kaebajat pole nende eriarstide vastuvõtule saadetud, kinnitab kaudselt, et seda pole peetud tema terviseseisundit arvestades vajalikuks.
32. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja oma taotluses märkinud, et ta ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Kaebaja tunneb pidevalt psüühilist pinget oma füüsilise puude tõttu. Kaebaja näeb endal pidevalt pilke, sest näo parem pool ei liigu ja vasak pool kisub. Kui tekivad haigushood, siis ei suuda kaebaja üksinda isegi voodist üles saada. Tal on tugev pearinglus, nõrkus, iiveldus. Kaebaja ei tule muutustega üldse toime. Suvaline muutus kutsub esile ärevuse.
33. TTO ekspertarst on oma hinnangus leidnud, et kaebajal on psüühikahäire, meeleoluhäire, mis raskendab liikumist väljaspool kodu, mõju tegevusvõimele kodutööde tegemist, stressiga toimetulekut. TTO ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused järgmiselt: 1) väljaskäimine – arvväärtusega 1, s.o. kerge piirang; 2) riski või ohu tajumine – arvväärtusega 1, s.o kerge piirang; 3) toimetulek muutustega – arvväärtusega 1, s.o kerge piirang. TTO ekspertarst on hinnanud kerged piirangud stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekul, üldiste ülesannete ja nõuete täitmisel ning koduste tööde tegemisel emotsionaalsete funktsioonide ebastabiilsuse tõttu. Kaebajal on vahetult pärast kohtuistungit novembris 2021 diagnoositud segatüüpi reaktsioon, mis klassifitseerub psüühikahäirena, samas püsiravi isik ei vaja.
34. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst leidis täiendavalt, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on põhjendatud hinnata kerged piirangud. Antud valdkonnas hinnatakse eelkõige tunnetuse ja emotsioonidega seotud takistusi ringiliikumisel väljaspool kodu; reageerimist tavapärastele muutustele keskkonnas; arusaamist, millised on ohuolukorrad ja kuidas neis käituda. Kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses kontrollitud keskkonnas, on käesolevalt väljaskäimise võtmetegevuse ning endale ja teistele ohtlike situatsioonide vältimise osas objektiivne hindamine mõistetavalt takistatud. Samas muutustega toimetuleku, ärevuse ja stressiolukordadega hakkamasaamise vajaduse foon on tõenäoliselt kõrgem. Siiski vajab püsivat üldist töövõimet mõjutavate piirangute hindamine ka antud valdkonnas diagnoositud psüühika- ja käitumishäire olemasolu. Terviseandmetel on kaebajal vaimse tervise häiretest diagnoositud stress-reaktsioon, mis ei ole vajanud eriarstiabi ega püsivat ravi, mistõttu ei ole kinnitavaid andmeid enam kui kergete piirangute hindamiseks antud valdkonnas.
35. Suhtlemise valdkonnas on kaebaja oma taotluses selgitanud, et ta ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Võõrad inimesed kutsuvad esile veel suurema ärevuse, sest nad pööravad tähelepanu kaebaja väärakusele. Kaebaja peab pidevalt üle küsima, sest ta ei kuule normaalselt ja pidevalt on vaja selgitada, mis kaebaja näoga juhtus ja miks ta ei kuule. Seepärast ei soovi kaebaja inimestega kontakteeruda. Kaebaja kaotab enesekontrolli, kui teda vahitakse, samuti siis, kui ta peab vastama küsimustele, mis temaga juhtus.
36. TTO ekspertarst on oma hinnangus seoses suhtlemisega hakkamasaamisega ja kohase käitumisega leidnud, et kaebajal on peale kohtuistungit halb enesetunne, ärev-depressiivne 9 3-22-941 seisund. Ravi pole määratud. TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevused järgmiselt: 1) suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtusega 1, s.o kerge piirang; 2) kohane käitumine – arvväärtusega 1, s.o kerge piirang. TTO ekspertarst hindab kerged piirangud elementaarses inimestevahelises käitumises ja suhtekäitumise reguleerimises emotsionaalsete funktsioonide ebastabiilsuse tõttu. Kaebajal on vahetult pärast kohtuistungit novembris 2021 diagnoositud segatüüpi reaktsioon, mis klassifitseerub psüühikahäirena, samas püsiravi isik ei vaja.
37. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on leidnud, et on põhjendatud hinnata suhtlemise valdkonna piirangud kergetena. Antud valdkonnas hinnatakse piiranguid, mis on põhjustatud diagnoositud ja vajadusel ravitud psüühika- ja käitumishäiretest. Suhtlemisega hakkamasaamise all mõistetakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, nii tuttavate kui võõrastega suhtlemiseks. Kohase käitumise all mõeldakse emotsioonide kontrollimist ja olukorrale vastavat sobivat käitumist. Siin hinnatakse seda, kuidas inimene oma tundeid väljendab ja kas inimese käitumine (tahtlik või tahtmatu) häirib teisi inimesi. Nagu kõikide eelnevate võtmetegevuste hinnangute juures on nii isiku enesehinnangulised kui ka terviseandmetes vihjetena esinevad asjaolud olulised sisendid, kuid püsivaid piiranguid saab töövõime hindamisel kinnitada vaid asjakohaste võimalikke piiranguid põhjustavate diagnoositud haigusseisundite ja nende tõttu vajadusel määratud ravi foonil. Terviseandmetel on kaebajal vaimse tervise häiretest diagnoositud segatüüpi stress-reaktsioon, mis ei ole vajanud eriarstiabi ega püsivat ravi, mistõttu ei ole kinnitavaid andmeid enam kui kergete piirangute hindamiseks antud valdkonnas.
38. Lisaks on kaebaja taotluses märkinud, et tal on igapäevaselt peavalud (praegu juba 6× nädalas) ning päevane unisus. Juhtub, et kaebaja magab halvasti. Pearingluse tõttu ei saa enam spordiga tegeleda. Suvalised füüsilised tegevused kutsuvad esile peapöörituse, nõrkuse, unisuse.
39. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on rõhutanud, et meelepuudega (s.t nägemis-, kuulmis- ja kõnefunktsiooni langusega) isikute hindamise ühtlustamise ja selguse eesmärgil on töövõime hindamise metoodikasse ja juhendisse
40. märtsil 2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel, mida eelnevalt oli ette tulnud. Eelnevalt on kaebajal hinnatud osaline töövõime
41. aastal. Kuigi kaebajal esineb mitmeid tervisekahjustusi ja diagnoositud haigusseisundeid, on need TIS andmetel hetkel raviga kas täielikult või osaliselt kompenseeritud määral, mis püsiva ja üldise töövõime hindamise kontekstis ei põhjusta enam kui kergeid funktsionaalseid piiranguid. Sisuliselt tähendab see, et piiranguid on vajalik arvesse võtta töökarjääri kujundamisel, töökeskkonna ja ameti valikul, kuid on võimalik tavapärane töötamine, sealjuures on vajadusel võimalik olla ajutisel lühiajalisel töövõimetuslehel. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst juhtis tähelepanu ka asjaolule, et töövõime hindamisel, sealhulgas ka visiidile kutsumisel, ei ole võimalik uute diagnooside püstitamine, uuringute teostamine ega ravi määramine – sellega tegeleb ravimeditsiin.
42. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS andmetest. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (nt Riigikohtu
43. septembri
44. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 24). Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine 10 3-22-941 sooritatud pealiskaudselt. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuna vastustaja on kaebaja töövõime hindamisse kaasanud ka teise ekspertarsti, ei ole uurimiskohustust rikutud. Ekspertide seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel. TIS andmed on põhjalikud ja üksikasjalikud. Seega ei ole tegemist ka olukorraga, kus vastustaja oleks otsused teinud ebapiisavate tõendite põhjal.
45. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. 44.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 45.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 11