lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Vastav periood möödub 01.12.
üldistele põhimõtetele ja sama paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud rahapesu mõiste täpsustusele – rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Seetõttu seadis RAB käesoleva määruse p-s 2 viidatud ettekirjutustega 30–päevased käsutuspiirangud, mille jooksul uuris RAB rahapesu kahtlust, analüüsis ja kontrollis juba teadaolevat informatsiooni ning kogus täiendavat teavet rahapesu kahtluse põhistamiseks. Seatud käsutuspiirangu perioodi jooksul ei kasutanud RAB-i ettekirjutuse saanud isikud oma õigust esitada vara legaalse päritolu kohta tõendeid vastavalt
S) § 394 lg 2 p 1, 2, 3 tunnustel (rahapesu). Harju Maakohus seadis 08.03.2012 määrusega kriminaalasjas nr xxxxxx (RAB-i taotluse lisa) käesolevas asjas nimetatud puudutatud isikute arvelduskontodel asuva vara jäägile aresti. Samas rahalises ulatuses andis Tallinna Halduskohus
lg-te 6, 8 ja 10 alusel 01.12.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-2788 loa puudutatud isikute nimel pankades avatud arvelduskontodel asuva vara käsutamise piiramiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks arvates kriminaalasja nr xxxxxxxxxx menetluse lõpetamisest. Kriminaalasja menetlus lõpetati määrusega 02.12.2021 prokuratuuri loal ning pangakontodel olev raha vabastati aresti alt. Kuna pangakontodel oleva raha omanikku või rahast tegelikku kasusaajat pole tuvastatud, s.t nendeks ei ole konto omanikud; RAB-il on jätkuv rahapesu kahtlus; möödunud on
lg-s 7 toodud tähtaeg, esitas RAB 18.10.2022 halduskohtule taotluse pangakontodel oleva raha kandmiseks riigi tuludesse. 7. Kohus märgib, et kuigi kriminaalmenetlus on lõpetatud tuleb pidada asja materjalide alusel põhjendatuks RAB-i kahtlust, et tegemist on sellele vaatamata varaga, mis on puudutatud isikute pangakontodele kantud ebaseaduslikult (
lg 1 esimene lause) ehk jätkuva rahapesu kahtlusega ning senini pole puudutatud isikud tunnistanud ennast vara omanikeks, tõendanud vara omandiõigust ega taotlenud käsutuspiirangu seadmise järgselt kontode vabastamist. Vara legaalne päritolu pole seega tuvastatud ning
kontekstis ei eeldata konto omanikul omandiõiguse olemasolu, vaid ta loetakse vara valdajaks (
RAB-i haldusmenetluse objektiks on vara ning sellega seoses on seadusandja ette näinud RABle õiguse taotleda halduskohtult sellise vara riigi tuludesse kandmist (
Selle normi peamiseks eesmärgiks on ära hoida rahapesu kahtlusega raha sattumist finantssüsteemi. 2 Saabumas on
lg 7 toodud tähtaja lõpp ning puudutatud isikud (vara valdajad) pole teatanud RAB-ile kirjalikult soovist varast loobuda. Kuigi kohaldatav norm ise ei täpsusta, kes ja millal peaks vara omaniku või kontol oleva vara tegeliku kasusaaja kindlaks tegema, on kohtu hinnangul RAB-il kohtule esitatud taotluse põhjendamiskohustus (HKMS § 254 lg 2). Kuna tegemist on loataotlusega ja lihtmenetlusega pole kohtul kohustust puudustega taotlust jätta käiguta, kohus võib selle jätta rahuldamata kui vajalikud seletused ja tõendid puuduvad ning seejärel on haldusorganil võimalik kaaluda, kas taotlust on veel võimalik tähtaegselt (
Kohus peab vajalikuks märkida, et järgmise taolise puudustega RAB-i taotluse, kus pole korrektselt täidetud isegi elementaarsed nõuded (esitatud menetlusosaliste kontaktandmed), jätab kohus rahuldamata ega asu ise RAB-i tegemata tööd tegema. RAB peab kohtule taotluse esitamise aja osas arvestama ka sellega, et kohus peab andma võimaluse menetlusosalistele taotlusele vastamiseks ja välistatud pole ka taotluse istungil läbivaatamise vajadus. Kohtu hinnangul ei ole
lg 7 toodud aastane tähtaeg mõeldud selleks, et RAB üksnes ootab, kas konto omanik ise taotleb konto vabastamist ja esitab tõendeid omandiõiguse kohta. Kohtu hinnangul võiks selle perioodi sisse kuuluda enne kohtusse pöördumist seisukoha küsimine, kas konto valdaja ehk soovib ise esitada kirjaliku soovi varast loobumiseks, kuivõrd selline eeldus on normis sätestatud. Samuti tuleks selles pöördumises selgitada, et tõendamiskoormis kontol oleva raha omandiõiguse osas ei lasu RAB-il ning juhul kui isik ei tõenda tema kontol oleva vara omandiõigust ega loobu kirjalikult varast on RAB-il õigus aasta möödumisel käsutuspiirangu seadmisest esitada taotlus kontol oleva raha riigi tuludesse kandmiseks. Kuigi RAB pole käesolevas asja vastavalt toiminud, ei too see siiski kaasa praeguse taotluse rahuldamata jätmist. 8. Täidetud on taotluse rahuldamise materiaalsed eeldused (vt otsuse p 6 viimane lõik). RAB viitab põhistamisel PPA 30.09.2021 nõudekirjale ja Harju Maakohtu 08.03.2012 määrusele kriminaalasjas nr xxxxxx, millest nähtub, et X ning OÜ X ja X OÜ juhatuse liige X (krim. asjas xxxxxx tehtud 09.03.2016 määruse kohaselt hilisem X OÜ likvideerija, kohtu infosüsteemi andmed) on kinnitanud, et ei tea kontodel oleva raha päritolu ning see ei kuulu neile. Samuti, et kõigil asjassepuutuvatel äriühingutel majandustegevus puudus juba kriminaalmenetluse ajal. X ja X on saanud kätte RAB-i ettekirjutused käsutuspiirangute seadmise osas (02.11.2022 menetlusdokumendi lisa 3, 4, 5, 10), milles on neile selgitatud õigust esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu ja omandiõiguse kohta. Samasugused ettekirjutused on saadetud ka OÜ-le X ja X OÜ-le (02.11.2022 menetlusdokumendi lisa 6-9, 11-12). Ükski puudutatud isikutest pole kuni kohtule taotluse esitamiseni tõendanud RAB-ile vara legaalset päritolu ning RAB pole käesolevale taotlusele eelnenud menetluses (käsutamispiirangute seadmisel) tuvastatud puudutatud isikute omandiõigust nende nimel avatud pangakontol asuva vara osas. Käesolevas kohtumenetluses on X, X, kustutatud äriühingute OÜ X ja X OÜ esindaja X 07.11.2022 kohtumääruse kätte saanud aga pole RAB-i taotluse osas seisukohta avaldanud ega eelnimetatud asjaolusid tõendanud. Kohus loeb eelnevast tulenevalt, et kõik puudutatud isikud pidid olema teadlikud enda tõendamiskoormisest, kuid pole seda täitnud. Kuigi puudutatud isikute kontodel oleva vara riigi tuludesse kandmine võib riivata nende omandiõigust (eeldusel, et omandiõigus on olemas ja seda tõendatakse), on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (
9. Kohus rahuldab RAB-i taotluse HKMS § 264 lg 1 ja
3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.