KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1744 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatis

) § 101 lg-s 1 ette nähtust oluliselt väiksema elatisega. Hageja tugineb nõude esitamisel sellele, et kostja on andnud ülalpidamist ettenähtust vähem ja ebaregulaarselt. Laps veedab kostja juures vähem kui 7 päeva kuus. Hageja reaalsed kulud ühes kuus on 755,21 eurot. Kostja sissetulek on keskmisest suurem. Hageja hinnangul on põhjendatud võtta elatise summa määramisel arvesse lapsetoetus, kuid mitte lasterikka pere toetus. Lapsetoetus oli aastal 2022 pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Hageja emal on kolm alaealist last, mistõttu makstakse hageja emale lasterikka pere hüvitist. Hageja on hageja ema ja kostja ühine laps, kuid teised hageja ema lapsed ei oma mingit seost kostjaga. Seetõttu ei ole õigustatud hagejale kostjalt nõutava elatise vähendamine teiste hageja ema (mitte kostja) laste arvel (mitmikud), sest lasterikka pere toetus makstakse vanemale, kes on vähemalt kolme lapsega seoses. Kostjal sellist seost tuvastatud ei ole. Hageja hinnangul saab elatist vähendada ka vaid mõjuval põhjusel, praegu elatise vähendamiseks mõjuvat põhjust ei ole. Perehüvitiste eesmärk on lapse kasvatamisega seotud kulude osaline katmine, mistõttu makstakse toetust vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab ning on oluline, et kõigi kolme lapse lapsetoetused oleksid vormistatud ühele isikule ning lasterikka pere toetust saab üks vanem, eestkostja, hooldaja, last kasvatava vanema abikaasa või last kasvatav isik, kellel on lapse vanemaga ühine laps ning kelle peres kasvab vähemalt kolm lapsetoetust saavat last. Ka perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas selgitati, et lasterikka pere toetus kuulub arvestamisele vaid juhul, kui tegemist on hageja vanema ja kostja ühiste lastega. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras alates 01.02.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (sh arvestamata lasterikka pere toetusega). Hageja soovib, et elatis makstaks ette hiljemalt iga kuu seitsmendaks kuupäevaks. Hageja märkis 27.12.2022 2

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning

§ 102

lg 3 järgi võib kohus mõista elatise välja

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest, et olukorras, kus esitatud on nõue

§ 101

alusel elatise väljamõistmiseks ning tõendatud ei ole lapse tavapärasest suuremad kulud (s.o kahekordset miinimummäära ületavad), peaks kohus automaatselt arvestama elatist lähtudes kohustatud isiku tegelikust sissetulekust, mitte

§ 101lg 4 kohasest brutokuupalgast.

See eeldab suuremas summas elatise nõude esitamist ja põhjendatud vajaduste tõendamist.

1. Hageja on viidanud 27.12.2022 seisukohas 23.11.
2. a Haagi protokollile ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, tuginenud kostja elukohale Maltal ning leidnud oma argumentatsioonis, et tulenevalt kostja elukohast peaks elatise väljamõistmisel lähtuma ka Malta kohtupraktikast. Kohtu hinnangul ei ole taoline viide põhjendatud. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 15 sätestab, et ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse
3. novembri
4. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Viidatud Haagi protokolli art 3 järgi kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Seega kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus ning hageja ei ole ka väitnud, et kohalduma peaks mõne muu riigi (näiteks kohustatud isiku elukohariigi) õigus. Kohus jätab seega hageja viite Malta võimalikule kohtupraktikale (mida ei saa ka käsitleda välisriigi seadusena) tähelepanuta.
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on 3

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

7. Hageja sünnitunnistusest (tl 5) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise

§ 101

sätestatud määras alates 01.02.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tasaarvestada kohtumenetluse ajal tasutud summad väljamõistetud elatisega. 8. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 9. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

10. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
2. Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul tuvastada, milline on

§ 101kohane summa antud hageja puhul.

Põhiline vaidlus seisneb selles, kas kohus peaks arvestama elatise väljamõistmisel lisaks lapsetoetusele (mille suurus on praegusel hetkel 60 eurot kuus) ka lasterikka pere toetusega.

§ 101lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 4

§ 101lg-s 5 sõnaselgelt ette nähtud.

Seega ei saa olla võimalik asuda igas kohtulahendis eraldi käsitlema, kas lasterikka toetuse arvestamine kui selline on üldse põhjendatud. Seadusest ei tulene, et mingitel juhtudel tuleks jätta lasterikka pere toetusega arvestamata. 12.2 Hageja tugineb oma seisukoha esitamisel ka perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjale. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474SE, vastu võetud 08.12.2021) seletuskirjas on märgitud, et lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kohus ei saa nõustuda sellega, et seadusandja oleks selgelt soovinud eristada kärgperedes elavate laste ülalpidamist neist lastest, kellel on oma õdede-vendadega samad vanemad. Kui taoline eristamine oleks seadusandja hinnangul olnud põhjendatud, siis oleks see ka seaduses sõnaselgelt välja toodud. Eelnõu seletuskiri on vaid abivahend normi tõlgendamisel, kuid seletuskirja seisukohast ei saa tuleneda iseseisvat õiguslikku alust. Kohtu hinnangul puudub ka sisuline põhjendus, miks peaks ühe lapse ülalpidamiskohustuse suurus sõltuma sellest, kas ta kasvab kärgperes või mitte. 12.3 Seisukohale, mille kohaselt saaks lasterikka pere toetust arvestada vaid ühiste laste puhul, ei ole asunud ka kohtupraktika. Kohtu hinnangul on põhjust nõustuda Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-21-19586. Nimelt on ringkonnakohus 13.09.2022 lahendis (p 11.3) leidnud, et kolleegiumi hinnangul võis maakohus

§ 102lg 2 järgi elatist vähendada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (Riigikogu XIV koosseis, 474 SE seletuskiri, lk 4). Seadus ei täpsusta, kas ka kärgperede puhul tuleb lasterikka pere toetust arvesse võtta või on toetuse arvestamine eeskätt õigustatud olukorras, kus lapsed on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kolleegium leiab, et kui üks vanematest saab lasterikka pere toetust, tuleb sellega arvestada. See ei kahjusta ebaproportsionaalselt elatise maksmise eesmärki. Tallinna Ringkonnakohus on ka tsiviilasjas nr 2-21-8472 tehtud 30.11.2022 lahendis pidanud põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel lasterikka pere toetusega olukorras, kus hageja emal oli kaks alaealist last varasemast kooselust. 12.4 Hageja vaidleb vastu lasterikka pere toetuse arvestamisele ka argumendiga, et elatist saab vähendada vaid mõjuval põhjusel, praegu elatise vähendamiseks mõjuvat põhjust ei ole. Kohtu hinnangul ei ole lasterikka pere toetuse arvestamisel tegemist elatise vähendamisega

§ 102alusel.

Tegemist on asjaoluga, mida tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel

§ 101lg 5 kohaselt arvestada. 5

§ 101

alusel arvestatud põhjendatud elatise suurus ajavahemikus 01.02.2022-31.03.2022 163,44 eurot ning ajavahemikus 01.04.2022-31.12.2022 summas 175,64 eurot. Hagi esitati 02.02.

1. Jaanuari 2022 eest oli hageja tasunud selleks ajaks elatist ennetähtust (163,44 eurot) vähem, s.o 156 eurot. Samuti nähtub kontoväljavõttest (tl 6), et elatise tasumine on toimunud mõningase ebaregulaarsusega, s.o varieerudes kuu
2. kuupäevast
3. kuupäevani. Kohus märgib, et esitatud tõenditest ja seisukohtadest ei nähtu, kas pooltel oli kokkulepe konkreetse elatise maksmise kuupäeva suhtes, samas ei saa jõuda järeldusele, et kuu
4. või
5. kuupäeval elatise tasumist saaks lugeda elatise ette tasumiseks sama kuu eest (

§ 100lg 4).

Seega tuleb jõuda järeldusele, et hagi esitamise hetkel andis kostja ülalpidamist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Hageja oli seega õigustatud pöörduma oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Seda ei muuda asjaolu, et kostja on pärast hagi esitamist andnud ülalpidamist vajalikus ulatuses ning praeguseks hetkeks elatise võlgnevus puudub.

1. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Ajavahemiku 01.02.2022-31.12.2022 eest tasumisele kuulunud elatis on eeltoodust tulenevalt (3*163,44+9*175,64) 2071,08 eurot. Kostja on sel ajavahemikul tasunud elatist (tl 32, 58) kokku 2088 eurot. Seega puudub 31.12.2022 seisuga võlgnevus ning selle ajaperioodi elatise nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Kohus saab seega elatise välja mõista vaid alates 01.01.
3. Kohus rahuldab hagi selliselt, et mõistab välja

§ 101

alusel arvutatava elatise, mille puhul on arvesse võetud nii lapsetoetust kui ka lasterikka pere toetust. Kuna perehüvitiste seaduses muutuvad lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurust puudutavad sätted (alates 01.02.2023 kehtima hakkava redaktsiooni kohaselt) tagasiulatuvalt alates 01.03.2023, mõistab kohus selguse mõtte välja elatise alates 01.01.2023 lähtudes tulevikus tagantjärele muutuvast toetuse suurusest. Sealjuures on kohus arvestanud vastavalt

101 lg 5 (alates 01.02.2023 kehtivas redaktsioonis) teisele lausele kogu lastetoetusega ja poole lasterikka toetusega. Selliselt kuulub kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2023 väljamõistmisele elatis 161,47 eurot kuus, mis muutub vastavalt

§ lg-tele 3-

2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6