Obsah (7)

§ 121§ 215§ 63§ 74§ 65§ 69§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-9710 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9710 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust, ja

§ 215

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M.J-ile liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 74lg 5 alusel pöörati täitmisele M.J-ile Harju Maakohtu 27.05.2014.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud 10 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat ärakandmata karistust 8 kuud vangistust Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud 10 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati M.J-ile mõistetud 11 kuud 10 päeva, s.o 340 päeva vangistust 340 tunni üldkasuliku tööga. Pärnu Maakohtu 16.06.

1. a määrusega pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 21.12.
2. a otsusega M.J-ile mõistetud karistus 11 kuud 10 päeva vangistust, mis asendati

§ 69lg 1 alusel 340 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus määras, et M.J-ile mõistetud karistusest tuleb lugeda kantuks 136 tundi sooritatud üldkasulikku tööd. M.J-i poolt ärakandmisele kuulub 6 kuud 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.08.

1. a ja lõpeb 26.02.
2. a. Vangla toetab M.J-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu M.J selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Tal on Soomes töökoht,
3. märtsil on tal esimene tööpäev. M.J soovib karistuse lõpuni kanda, vabaneda ilma kohustusteta. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära M.J-i, leiab, et M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. M.J kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused M.J-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna M.J ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on

§ 76

järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt, ei ole tegemist kohustusega. See tähendab, et kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt või mitte. M.J-i karistus saab kantuks 26.02.2018. a, s.o vähem kui 1 kuu pärast. M.J 2 selgitas, et ta soovib märtsist alates minna Soome tööle. Välisriikides, sh Soomes on M.J töötanud ka varasemalt. Vabanemisjärgne elukoht Eestis M.J puudub. Vangistuses on M.J esmakordselt, kuid tema vabanemisjärgseid elutingimusi arvestades (sh elukoha puudumine, mis välistab kriminaalhooldusele allutamise) ei ole M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Raina Pärn Kohtunik 3