KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-4592 (2440,22,005139) Kohtunik Larissa

§ 127

alusel on A G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud jätta A Gi kanda. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Transpordiametile, kaebuse esitajale ja tema kaitsjale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. MENETLUSE KÄIK 14.11.2022 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik D K väärteoprotokolli A Gi suhtes selle fakti kohta, et tema 14.11.2022 kella 08:03 paiku Toila vallas, Ida-Viru maakond, TALLINN – NARVA mnt. 152 km juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim kiirus 90 km/h, seega ületas juht lubatud kiirust mitte vähem kui 30 km/h. Nimetatud teoga rikkus A G LS § 15 lg 1 p

1. A Gi tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse eriasjade uurija Asja Malahhova tegi 13.12.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2440,22,005139, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit kiirusega 128 +/- 8 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 30 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 277 lg 2 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati A Git LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 27.12.2022 saabus Viru Maakohtule A Gi kaitsja kaebus 13.12.2022 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,22,
2. KAEBUS 27.12.2022 esitatud kaebuses palub kaitsja Viru Maakohtul määrata A Gile rahatrahv ning asendada see üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja on otsuse tegemisel rikkunud materiaalõigust, mistõttu tehtud otsust ei saa pidada seadulikuks. Otsus tuleb tühistada ja teha asjas uus otsus. Kaitsja sisuliselt nõustab PPA järeldusega selle kohta, et varasem karistus 05.07.2022.a otsusega ei andnud tulemust ning isik käitus edaspidiselt vastuolus seadusega. Kaitsja leiab, et otsus on sellisel kujul ebaseaduslik ja kaebajale liiga koormav. Vaatamata seaduse korduvatele rikkumistele kaebaja vajab sõidukit oma töökohustuste täitmiseks. Kaebaja elab xxx linnas, kuid tema töökoht asub xxx linnas (ettevõte xxx). Ka töökohustuste täitmiseks kohapeal xxx on vaja sõidukit. Ettevõte tegeleb sõidukite remontimisega. Vajadusel kaitsealune peab täitma oma töökohustusi ka xxx piires, kui on vaja hankida vajalikke detaile vms. Tööle jõudmiseks on vaja sõidukit, ühistranspordiga sõitmine ei taga, et oleks võimalik õigeaegselt töökohale tulla. Samas sõiduk on vajalik perekonna otstarbeks. Kaebajal on üks laps (xxxaastane) ning abikaasa on lapseootel xxx. Seega sõidukit on vaja ka abikaasa ja lapse transportimiseks. Abikaasa ei tööta ja istub lapsega kodus. Kaebaja leiab, et sõidukit on tal vaja nii töökohustuste täitmiseks kui ka perekonna otstarbeks. Palume tühistada otsus karistuse liigi osas, millega otsustati kaebajalt juhtimisõigus ära võtta ning määrata kaebajale rahatrahvi kohtu õiglasel äranägemisel. Palume asendada rahatrahvi üldkasuliku tööga. Kaitsja hinnangul see võimaldab vältida edaspidiseid rikkumisi kaebaja poolt. Üldkasuliku töö tegemisega on võimalik saavutada nõutud eesmärk, et isik loobub oma varasemast 2 käitumisest ning hakkab elama seaduskuulekalt. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole erapreventiivselt proportsionaalne. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik tunnistas süüd õigusrikkumise toimepanemises ning andis ütlusi süüteo toimepanemise kohta. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isiku töökoht asub Narvas ning tal on juhtimisõigus vajalik tööle sõiduks ning abikaasa ei tööta ja on lapseootel mistõttu vajab isik juhtimisõigust, et abikaasat arsti juurde toimetada. Samuti kaebaja soovib asendada karistuse üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuses isiku poolt toodud põhjendustega, et justkui need oleksid arvestatavad karistuse vähendamiseks või muutmiseks. Samuti menetleja ei nõustu kaebajaga, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Tuvastatud sõidukiirus oli selline, mille puhul menetlusalune isik pidi tajuma, ilma odomeetrit jälgimata, et tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega. Liigeldes kiirusega 128 km/h näitab üheselt, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Lubatud sõidukiiruse ületamine olulisel määral on juba iseenesest ohtlik õigusrikkumine, millega seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. Lisaks kirjutab oma ütlustes menetlusalune isik, et teostas möödasõitu millega omakorda aga oht liikluses kasvab kordades. Möödasõit ei ole juhile kohustuslik manööver või tegevus, selle otsuse langetab juht ise. Enne möödasõidu alustamist on juhil kohustus veenduda manöövri ohutuses ning ka selles, et möödasõiduks vajalik ja ohutu vahemaa on piisavas ulatuses vaba ja nähtav. Möödasõitu tehes on oluline, et ei rikutaks piirkiiruse nõudeid ja kõik juhi poolt tehtud manöövrid oleksid sooritatud sujuvalt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist või selle tühistamist. Tulenevalt karistusseadustiku § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega, isiku süü tunnistamist ja eelnevate karistustega. Samuti vajab veelkord ära märkimist, et isikul on karistusregistri andmete kohaselt 1 kehtiv väärteokaristus mis on seotud lubatud piirkiiruse ületamise eest. Karistusregistri andmete kohaselt on isikule eelneva rikkumise eest määratud rahatrahv täidetud. Karistus peab isikut mõjutama seadusekuulekamalt käituma. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku õigus ega kohustus. Juhtimisõiguse omamine on iga isiku enda vaba valik ning selle säilitamine on samuti iga inimese vaba valik. Mootorsõiduki juht, peab ennekõike ise tegema kõik selleks, et täites kehtestatud nõudeid, säilitab ta sellega ka juhtimisõiguse. Rikkudes korduvalt seadust, loob isik ise pinnase, kus tema õigus osaleda juhina liikluses karistusena tühistatakse, kuna üks karistusliik ei ole soovitud tulemust andnud tuleb isikut mõjutada muude vahenditega ja üheks selliseks mõjutusvahendiks on juhtimisõiguse peatamine. Karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldata üldjuhul esmakordse rikkumise puhul, tegemist on karistusega, milleni on isik läbi enda püüdluste jõudnud. Ka kaebaja ise nõustub asjaoluga, et eelnev karistus mis isikule määrati ei andnud tulemust ning isik käitub liikluses vastuolus kehtiva seadusega. 3 Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et järjekordse õigusrikkumist toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Samuti kohtuvälise menetleja esindaja soovib isiku iseloomustuseks välja tuua tähelepanekud isiku suhtumisest liiklusnõuete täitmisesse. Menetlusalust isikut karistati 05.07.2022 LS § 227 lg 4 järgi 1000 euro suuruse rahatrahviga. 14.11.2022 pani isik toime antud väärteo ning 13.12.2022 määrati isikule karistuseks 3 kuud juhtimisõiguse äravõtmist peale mida 27.12.2022 rikkus isik LS § 221 lg 1 nõudeid ning talle määrati lühimenetluse raames karistus. Ning sellel aastal 02.01.2023 rikkus isik jälle piirkiiruse nõudeid LS § 227 lg 1 järgi ja isikule määrati lühimenetluse raames karistus. See iseloomustab isikut ja näitab ilmekalt, et isik ei ole oma vigadest õppinud vaid jätkab erinevate liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kaitsja viitab sellele, et justkui üldkasulik töö muudab isiku käitumist, kuid menetleja on seisukohal, et kui isik tõesti sooviks olla liikluses eeskujulik ei oleks tal neid rikkumisi ette tulnud ja tema käitumine oleks juba muutunud paremaks. Kohtuväline menetleja märgib, et

§ 227

lg 2 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot, või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja juhindudes KarS § 56 lg. 1 ning olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü suurust, määras põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Seega kohaldatud karistus on sanktsiooni keskmises määras ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-15). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta ja on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on menetlusalusele isikule määratud põhikaristus ja selle suurus. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt 14.11.2022 kell 08.03 mõõdeti Toila vallas Tallinn - Narva mnt 152 km-l sõiduki xxx reg.nr xxx sõidukiiruseks 128 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h, lõplik mõõtetulemus 30 km/h. Mõõtja sõiduk liikus 1 sõidurajal kiirusega 79 km/h. Mootorsõiduk liikus vastassuunavööndis, lähenes mõõtjale. Teel liikus mitu sõidukit. Seadme helisignaal oli ühtlane. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mille kohaselt A G andis ütlusi, et ületas kiirust eessõitvast sõidukist möödasõidul, kuna oli tööle hilinemas. Palub jätta alles juhtimisõigus, kuna see on vajalik tööl käimiseks. Tunnistaja A P ülekuulamise protokoll, mille kohaselt täites teenistusülesandeid 14.11.2022 Tallinn - Narva mnt 152 km-l teostasid kiiruse mõõtmist. Kella 8.03 paiku liikus neile vastu sõiduk xxx mille kiiruseks fikseeriti 128 km/h, nende kiirus oli 79 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul oli 90 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli A G, kes tunnistas süüd. 4 Ida prefektuuri 05.07.2022 otsus, millega oli A G süüdi tunnistatud LS § 227 lg 4 järgi ning karistati rahatrahviga 1000 eurot. Ida prefektuuri 22.07.2022 määrus, millega lükati edasi rahatrahvi täitmisele pööramine kuni 22.11.2022. Väljavõte juhtimisõiguse kohta, A Gil on kehtiv juhiluba. Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on A Gil 1 kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest aastal 2022. Rahatrahv on tasutud. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et A G juhtis sõiduautot asulavälisel teel, kus lubatud maksimaalne kiirus on 90 km/h kiirusega 128+- 8 km/h, ületades kiirust mitte vähem kui 30 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

§ 227

lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 227

objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega, kus lubatud maksimaalne kiirus oli 90 km/h. Seadme lugem näitas 128 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 8 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 30 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et A G juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 lg 1 p 1 ja kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

A G tunnistab väärteo toimepanemist. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates muuta, mõistes karistuseks rahatrahv ning asendades see üldkasuliku tööga. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et A G täitis objektiivse koosseisu

§ 227lg 2 järgi otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A G sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt oli ta tööle hilinemas ning ta sooritas möödasõidu eessõitvast autost ja ületas kiirust, sellega eiras ta

§ 15lg 1 p 1 sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et A G pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 5 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 13.12.2022 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega A G tunnistati süüdi ning karistati LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse esitaja palus mõista talle rahatrahv, kuna ta võib juhilubade puudumisel ei ole tal võimalik õigeks ajaks tööle sõita, täita tööülesandeid ning sõidukit on tal vaja ka perekonna otstarbeks. Samuti palus kaitsja kaebuses asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus mõistetava aresti või kuni kaheaastase vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Rahatrahvi mõistmisel pole võimalik seda üldkasuliku tööga asendada. Seega pole kaitsja taotlus õiguspärane. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis on keskmises määras. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) A G pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud otsese tahtlusega. A Gil on 1 kehtiv väärteokaristus, mis on samuti seotud kiiruse ületamisega. Mõistetud rahatrahv on tasutud. Isik tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmises määras ning isikule määratud karistus vastab isiku süü suurusele. 6 Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-6-17 rõhutanud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tulenevalt KarS § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Sama ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et juhtimisõiguse äravõtmine on A Gile liialt koormav. Menetlusalusel isikul oli teada, et tal on vajalik juhtimisõigus töökohustuste täitmiseks ning tööle sõitmiseks. Samas sõiduk on vajalik perekonna otstarbeks. Kaebajal on üks laps (xxxaastane) ning abikaasa on lapseootel xxx. Seega sõidukit on vaja ka abikaasa ja lapse transportimiseks. Samas A G, olles teadlik eelpool nimetatud asjaoludest, tahtlikult rikkus liiklusseadust, ületas kiirust, ei mõelnud siinjuures, et tal on sõiduk vajalik töökohustuste täitmiseks kui ka perekonna otstarbeks, ning vaatamata sellele pani ta taas toime kiiruse ületamise. Seega töö ja perekonna omamine ei hoidnud A Git uue väärteo toimepanemisest. Lisaks nähtub kohtuvälise menetleja poolt 06.01.2023 esitatud seisukohast, et pärast seda on A G veel 27.12.2022 ja 02.01.2023 ületanud kiirust ning karistatud lühimenetluse korras LS § 227 lg 1 alusel. Nimetatud karitused ei ole veel jõustunud. Ka see asjaolu näitab, et rahatahv ei ole piisavaks meetmeks isiku karistamisel. Ka töökoha kaotuse oht ei takista Riigikohtu praktika seisukohast juhtimisõiguse äravõtmist, seega pole maakohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine liialt koormav ka tööle jõudmise, tööülesannete täitmise seisukohast ja perekonna otstarbeks. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline karistus avaldab isikule mõju. Kuna tegu on juba teise kiiruse ületamisega poole aasta jooksul, ning eelnev rahatrahv pole A Gi suhtes ilmselgelt talle mõju avaldanud ning talle tuleb karistuseks mõista juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus peab põhjendatuks võtta juhtimisõigus ära 3 kuuks ja loeb seda proportsionaalseks meetmeks. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7