Obsah (7)

§ 138§ 162§ 663§ 657§ 178§ 175§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4258 Kohtuasi

) § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud praeguses asjas mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine, kuna tegemist ei ole erakordselt keeruka või 2 spetsiifilise vaidlusega, samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. 5.

1. Kostja
2. mai 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi teenust kokku 50 tunni ulatuses, millest 13,9 tundi on kulunud menetlustoimingutele töövaidluskomisjoni menetluses. Kostja töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulude puhul on tegemist kohtuväliste kuludega

§ 138lg 1 ja § 144 p 4 mõttes.

Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis, asus maakohus seisukohale, et asja keerukust, töövaidluskomisjonis esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning töövaidluskomisjonis

1. veebruaril 2020 toimunud istungi kestust arvestades on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud (perioodil
2. jaanuar 2020 kuni
3. veebruar 2020) ning neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik osaliselt, s.o kokku 10,7 tunni ulatuses (s.o arvel nr 20010068 arvel märgitud menetlustoimingud mahus 6,8 tundi + arvel nr 20020153 märgitud menetlustoimingud mahus 3,9 tundi). 5.
4. Maakohtu menetluses kantud kostja lepingulise esindaja kulusid pidas maakohus põhjendatuks osaliselt. Maakohus leidis, et 36,1 tunni asemel on menetlusdokumentide sisu, mahtu ja nende koostamiseks vajalike dokumentide analüüsimisele vajalikku aega ning asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik 25,7 tundi (s.o arvel nr 20050436 märgitud menetlustoimingud mahus 1,5 tundi + arvel nr 20060525 märgitud menetlustoimingud mahus 2,6 tundi + arvel nr 20070632 märgitud menetlustoimingud mahus 0,5 tundi + arvel nr 20110955 märgitud menetlustoimingud mahus 2,9 tundi + arvel nr 20121053 märgitud menetlustoimingud mahus 3,8 tundi + arvetel nr 21010045, 21020122, 21030225 ja 21050375 märgitud menetlustoimingud mahus kokku 14,4 tundi). 5.
5. Ringkonnakohtu menetluses teostatud kostja lepingulise esindaja toimingud mahus 27,4 tundi olid maakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluses tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega hinnates, samuti arvestades kõikide tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, osaliselt ülepaisutatud. Põhjendatud ja vajalikuks saab pidada kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega asja läbivaatamisel ringkonnakohtus kokku mahus 14,9 tundi (s.o arvel nr 21060490 märgitud menetlustoimingud mahus 0,4 tundi + arvel nr 21090749 märgitud menetlustoimingud mahus 12,2 tundi + arvel nr 21110907 märgitud menetlustoimingud mahus 2,3 tundi). 5.
6. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot ja põhjendatud ning vajalikke menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega kokku mahus 51,3 tundi, luges maakohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikuluks 6156 eurot (51,3 x 120). 5.
7. Maakohus ei nõustunud hageja vastuväitega, mille kohaselt on kostjal põhjendamatu esitada käesolevas vaidluses menetluskulude nõuet, mis ületab haginõuet rohkem kui kaks korda. Põhjendatud ei ole lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilasja hinnast, vaid menetlusosaliste õigusabikulude suurust tuleb hinnata vastavalt lepingulise esindaja kulude põhjendatusele ja vajalikkusele. 3 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus lahend, millega jätta asjas kõik menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus end vabastada määruskaebuselt riigilõivu tasumisest. Maakohus ei ole kaalunud

§ 162lg 4 kohaldamist.

Käesolevas asjas on alust pidada kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmist hageja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks ja see õigustab menetluskulude jagamist tavapärasest erinevalt. Hageja on vanaduspensionär, kelle kogu sissetulek moodustub pensionist (ca 350 eurot) ja sotsiaaltoetusest (26,85 eurot), muud vara hagejal ei ole. Hageja vältimatud püsikulutused on ca 380 eurot, mistõttu puuduvad hagejal vahendid kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kuigi asjas tehti lahend hageja kahjuks, jäi hagi rahuldamata üksnes riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu. Hageja ei ole veendunud, et maakohus tuvastas kõik kostja põhjendamatud menetluskulud, kui vähendas kulude suurust. Hageja jaoks tähendaks kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglast ja ebamõistlikku olukorda, kus kohtulahend poleks vabatahtlikult ega ka sunniviisiliselt täidetav ja mis viiks vältimatult hageja pankrotini. Lisaks pole vaidlustatud määrusest tulenev proportsionaalne, kuna välja mõistetud menetluskulude summa ületab oluliselt hageja nõude suurust. Hagejale ei olnud ettenähtav, et menetluskulud võiksid jääda riigi õigusabi ja menetlusabi saaja kanda ning seda pole kohus hagejale ka selgitanud. 7. Maakohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 eurot maksmisest. 8. Kostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohus ei võta asja materjalide juurde määruskaebusega esitatud Harju Maakohtu
2. juuni 2022 määruse väljatrükki, kuna määrus on toimikus juba olemas. Hageja ei ole esile toonud, et ta sooviks määruse teksti markeeringutega midagi tõendada. Dokument tuleb hagejale tagastada.
3. Hageja leiab määruskaebuses, et kostja menetluskulude tema kanda jätmine on hageja suhtes ebaõiglane ning viitab seejuures

§ 162lg-le 4, mis võimaldab menetluskulud jätta poolte endi kanda.

12.

1. Praeguses asjas määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu
2. juuni 2021 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri 2021 otsusega ja Riigikohtu
4. aprilli 2022 määrusega, mis jõustusid
5. aprillil
6. Kõigis kohtuastmetes jäeti menetluskulud hageja kanda.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus viitasid oma otsustes

§ 178

lg-le 1 ja selgitasid menetluskulude jaotuse osas edasikaebamise korda (Harju Maakohtu

1. juuni 2021 otsuse p 24; Tallinna Ringkonnakohtu 4
2. novembri 2021 otsuse p 16). Kui hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli ebaõiglane, oli tal võimalus vastavad vastuväited esitada menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja menetluskulude jaotusega seonduvaid vastuväiteid enam esitada ei saa. Ka erialakirjanduses on välja toodud, et kui menetlusosaline ei nõustu kohtulahendis märgitud menetluskulude jaotusega ning menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine lahendatakse erinevates kohtulahendites, ei saa menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses enam vaidlustada (Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn
3. § 178, p 3.1.b). Kuivõrd otsused, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, on jõustunud ja menetluskulude rahaline suurus määrati kindlaks eraldi määrusega, ei pidanud ega oleks ka saanud maakohus

§ 162lg 4 kohaldamist vaidlustatud määruses kaaluda.

12.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus juba
2. juuni 2021 otsuses kaalunud võimalust jätta menetluskulud poolte endi kanda

§ 162

lg 4 alusel, kuid leidis, et hageja esitatud asjaolud (hageja on pensionär, kelle sissetulek koosneb vanaduspensionist ja raske puude toetusest, kostja on tegutsev äriühing, kostja on hageja eelmine tööandja) ei anna alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda ning hagejale pidi olema kohtusse pöördumisel ettenähtav, et menetlusega kaasnevad menetluskulud ja vaidluse kaotamisel võivad kulud jääda tema kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 19. novembri 2021 otsuses maakohtu menetluskulude jaotamise õigsust kontrollinud ja leidnud, et maakohus hindas hageja välja toodud asjaolusid ning leidis õigesti, et need ei anna alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Ringkonnakohus märkis, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14210, p 10). Selliseid erandlikke asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas ei esinenud. Ringkonnakohus jättis ka apellatsioonkaebuse menetlemise kulud hageja kanda, kuna puudusid asjaolud, mis oleksid võimaldanud kulusid jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega on kohtud varasemalt põhjalikult kaalunud

§ 162lg 4 kohaldamist praeguses asjas, kuid pole seda pidanud põhjendatuks.

13. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, mistõttu sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel sekkuda üksnes hageja üldsõnalisel väitel, et kostja kulud on ebaproportsionaalsed. Maakohus hindas detailselt kõiki kostja menetluskulude nimekirjades väljatoodud lepingulise esindaja kulusid ja põhjendas miks iga konkreetne toiming ja sellele kulunud aeg olid põhjendatud või põhjendamatud ning millistel kaalutlustel tuli kulusid vähendada. Maakohus vastas ka hageja vastuväitele seoses sellega, et põhjendamatu on kostjal esitada käesolevas vaidluses menetluskulude nõuet, mis ületab haginõuet rohkem kui kaks korda. Vaidlustatud määrust ei ole põhjendatud muuta ka hageja väite põhjal, et talle polnud ettenähtav riigi õigusabi ja menetlusabi saamise korral menetluskulude tema kanda jätmise võimalus ning et kohus pole seda talle selgitanud. Hageja seisukoht on ekslik. Maakohus on
2. mai 2020 riigi õigusabi andmise määruse p-s 10 selgitanud, et

§ 190

lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Eeltoodut on Tallinna Ringkonnakohus korranud 3. augusti 2021 menetlusabi andmise määruse p-s 12. 5 14.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. juuni 2022 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest. Määruskaebus rahuldamata jätmise tõttu tuleks määruskaebuse esitajalt

§ 190

lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 70 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Kuna maakohus tuvastas, et hagejal ei ole sissetulekut või muid rahalisi vahendeid, mille arvelt käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu tasuda, samuti registritesse kantud kergesti võõrandatavat vara, ning puuduvad andmed, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja

§ 190

lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse määruskaebuselt tasumisele kuulunud 70 euro osas. 16.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6