Obsah (6)

§ 101§ 100§ 96§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-15765 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. S. hagi D. S. vastu elatise nõudes

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1

1. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja N. S. arveldusarvele nr EEXXX iga kuu
2. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti N. S. ja D. S. abielu 24.jaanuaril 1997.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuametis, mille kohta on välja antud abielutunnistus AL 0047353 ja tehtud kanne nr
3. Abielust sündis XXX.a. tütar M.. Vanemate abielu lahutati Viru Maakohtu otsusega 29.11.2022 tsiviilasjas nr 2-22-
4. Hageja M. S. elab koos emaga ning vanematel on tütre suhtes ühine hooldusõigus. Alates 05.aprillist 2022 asusid vanemad elama eraldi. Kostja D. S. vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatist ei maksa ning muul viisil samuti materiaalselt ei toeta. N. S. on korduvalt tuletanud kostjale meelde, et on vaja lapse ülalpidamisel materiaalselt osaleda, kuid kostja seda ei tee. Hageja ema kannab kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud. N. S. igakuise sissetuleku moodustavad töövõimetuspension ca 490 eurot, sotsiaaltoetus 41 eurot ning perehüvitis 60 eurot. Hageja palub D. S.lt välja mõista elatis igakuise elatusrahana tagasiulatuvalt, alates 01.septembrist 2022 225, 64 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni 26.03.
5. Hageja palub elatisemaksed kanda N. S. arvelduskontole nr EEXXX iga kuu
6. kuupäevaks.
7. Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas jäi hageja seaduslik esindaja esitatud nõude juurde. N. S. märkis, et kostja teatas sõnaselgelt, et on valmis elatist maksma, ei vaidlustanud ka igakuise elatise suurust, sellest tulenevat võib hagi rahuldada. N. S. selgitab, et erimeelsused abikaasade vahel tekkisid 20 aastat tagasi, mitte viimasel ajal nagu leiab kostja. N. S. on korduvalt koos lastega kodust lahkunud kostja pideva moraalse surve, alanduse, kiusamise ja solvangute tõttu, mille tunnistajateks olid ka lapsed. Pärast raskeid operatsioone, enne kui N. S. suutis neist taastuda, ei olnud kostjast mingisugust abi ega tuge ei igapäevatoimingutes ega lapse kasvatamisel. Kostja käskis pidevalt hageja seaduslikul esindajal tema korterist XXX välja kolida. N. S. haigus ei ole lahutuse peamine põhjus, Enna kui N. S. lapsega lahkus, ei näidanud kostja mingisugust huvi lapse käekäigu vastu, oli pidevalt kodust eemal, ei viinud lapsi (pooltel ka ühine täisealine poeg) huvialaringidesse vms, ei tundnud huvi laste õppimise vastu, ei toetanud materiaalselt. Alates 2022.a aprillikuust elavad vanemad eraldi. Vanemad on püüdnud lapse kulude kandmise osas kokku leppida, kuid tulutult. Kostja tasus septembris 29 eurot, oktoobris 18 eurot, novembris 2022 mitte midagi. Tütrega suhtlemist ei ole N. S. enda kinnitusel kunagi kehelnud, kuid laps aeg-ajalt ise oli vastu isaga kohtumisele või kuhugi sõitmisele. Sellele järgnesid kostjapoolsed ähvardused, manipulatsioon, kius. Näiteks ei lubanud kostja hagejat emaga reisile, keeldub seniajani lapse dokumentide tagastamisest. 2 Vara on kostjal rohkem kui sõiduauto Volkswagen Sharan
8. Kostjal on erafirma, mis tegeleb sõidukite remondiga, saab tulu (seda küll peamiselt sularahas). Hageja seaduslik esindaja ei ole nõus hageja kulude jagamisega elatise vähendamisega kuna elatist makstakse 1 kuu ette ning ei ole ette näha, millised täiendavad kulud võivad kuu jooksul tekkida. KOSTJA VASTUS
9. Kostja D. S. märgib hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses, et ei keeldu elatise tasumisest ning on alati oma abikaasat ja last materiaalselt toetanud ning kavatseb lapse ülalpidamises osaleda ka edaspidi. N. S. ja kostja olid abielus 25 aastat, kuid viimasel ajal tekkisid erimeelsused ja pinged, mida kostja seostab N. S. tervisliku seisundiga (vähk). Kostja kinnitab, et mõned kuud tagasi enne hagiavalduse kohtule esitamist lahkus N. S. kodust, üürib eraldi korterit. M. S. elab koos emaga. Kostja kohtub endiselt lapsega ning osaleb tema elus. Kostja ei välista kompromissi sõlmimise võimalusi ning leiab, et vanemad võiksid lapse püsikulud omavahel ära jagada, kostja on nõus osa enda kanda võtma ning selle võrra tuleks elatist vähendada. Kuna enne kohtusse pöördumist N. S. elatist nõudnud ei ole, ei saanud pooled kulude jagamist omavahel ka arutada. Kostja lisab, et pärast lahkuminekut on N. S. asunud takistama tema ja lapse suhtlust, oma toiminguid millegagi ei põhjenda. Kostja igakuine töötasu on ca 1200 eurot, kostjal on sõiduauto Volkswagen Sharan 2000.a väljalase (ligikaudne turuväärtus 1500 eurot). Abielu kestel soetasid abikaasad korteri XXX (registriosa XXX), XXX (registriosa XXX) ja XXX (registriosa XXX). D. S. ja N. S. on vara ühisomanikud. Kostja omandis on lisaks korter XXX (registriosa nr XXX), mis on kostja lahusvara (soetatud enne abielu). Kostja kanda on laenukohustused, mida võeti abielu kestel ning mida kasutati perekonna huvides. N. S. lahkus koos lapsega kodust, kuid jättis kostja kanda kõik laenukohustused. Kostja on seega olnud sunnitud ka abikaasade ühisomandis olevate korterite ülalpidamiskulu kandma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
12. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. M. S. on D. S. tütar (tl 8).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. 3 Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.09.2022.a (hagi on kohtule esitatud 20.10.2022) 225,64 eurot kuus (tl 2-5). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
4. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,20 eurot (alates 01.04.2022.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks on Statistikaameti kodulehel on kättesaadavad andmed keskmise kuupalga kohta septembrikuu 2022.a. seisuga (aasta keskmist ei ole veel avaldatud). Seega lähtub kohus 2021.a keskmisest brutopalgast 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi 9.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,20 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209.20 + 46,44 =255,64 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 4 Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 255,64 - 30=225,64 igakuine elatis.

1. Kostja ei ole vaidle vastu elatise tasumisele, ega ei ole vaidlustanud ka nõutud igakuise elatise suurust, samas ei ole ka sõnaselgelt hagi õieks võtnud. Kostja on märkinud, et kompromissina võiksid vanemad jagada lapse kulud omavahel ning need kulud, mis jäävad kostja kanda, arvestada igakuisest elatisest maha. Hageja seaduslik esindaja seda varianti mõistlikuks ei pidanud, leides, et elatist tuleb maksta kuu aega ette, ning ei ole võimalik ette näha igakuiseid kulutusi. Kohus on seisukohal, et miski ei ole seni takistanud vanematel piisava soovi korral lapse kulusid omavahel jagamast kohtuväliselt, ometi ei ole seda tehtud. Arvestades, et vanemad elavad eraldi ja laps elab koos emaga, tuleb lapsega koos elaval vanemal igakuiselt arvestada nii tema käsutuses olevaid vahendeid kui lapsega seotud kulu, ehk lapse huvides ei ole see, kui tema ülalpidamisvahendite üle on vanematel igakuised vaidlused, võimalikud tasaarvestused jne. Kostja pangakonto väljavõtetest ei nähtu, et kostja oleks hageja seaduslikule esindajale regulaarseid makseid lapse ülalpidamiseks pärast lahkuminekut teinud.
2. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (

§ 102lg 2), kostja kohtule esitanud ei ole.

Kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal: - D. S. töötab OÜ-s X ning tema keskmine töötasu perioodil aprill 2022-september 2022 oli 1425,61 eurot (tl 24); - Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on D. S.le perioodil 01.12.2021-30.11.2022 tehtud väljamakseid 16 700,85 eurot (tl 99), mis jagatuna 12 kuule teeb keskmiselt 1371, 75 eurot; - kinnistusraamatu andmetel on N. S. ja D. S. ühisomandis korterid XXX (registriosa nr XXX, tl 71-72), XXX (registriosa nr XXX, tl 73-74), XXX (registriosa nr XXX, tl 75-76), D. S. omandis korter aadressil XXX (registriosa nrXXX, tl 77-78) - Äriregistri andmetel kuulub N. S. ja D. S. ühisomandisse liikmesus/hooneosa Hooneühistus X ja hooneühistus Kohtla-Järve X; ning D. S. on OÜ X ainuosanik ja juhatuse liige (äriühingu tegevusala mootorsõidukite hooldus ja remont), 2021.a majandusaasta aruande järgi oli kasum 222 eurot; - Transpordiameti liiklusregistri andmetel on D. S. omandis 28 sõidukit + auto ja mootorratta haagis (tl 54-66). N. S. igakuise sissetuleku moodustavad töövõimetoetus Töötukassalt 506,23 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt puudega tööealisetoetus 41.17 eurot ja lapsetoetus 60 eurot (tl 106). D. S. majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohtu hinnangul ilmne, et kostja varaline seisund võimaldab elatist tasuda

§ 101sätestatud määras kahjustamata seejuures tema enda igapäevast toimetulekut.

1. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab D. S.lt välja elatise M. S. ülalpidamiseks alates 01.09.2022.a. igakuiselt 225, 64 eurot. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal
2. aprillil. 5 Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt, alates 01.09.2022 (elatisehagi esitati kohtule 20.10.2022). Kostja ei ole tõendanud ning ka kosja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et septembris-oktoobris 2022 oleks kostja tasunud lapse ülalpidamiseks elatist või osalenud lapse ülalpidamises vahetult.

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6