← Eesti

2-19-101468/70

Obsah (12)§ 656§ 651§ 659§ 478§ 475§ 613§ 198§ 436§ 392§ 435§ 438§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. detsember 2022 Tsiviilasja number 2-19-101468 Tsiviila

§ 656lg 1 p 5, § 657 lg 1 p 3).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis. 6.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis avaldaja nõude osaliselt rahuldamata. Kuigi avaldaja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti osaliselt avaldaja viivisenõude rahuldamata, ei ole avaldaja ise määruskaebust esitanud. Seega on maakohtu määrus nõude osalise rahuldamata jätmise osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (

§ 478lg 3, § 466 lg 3 teine lause).

Maakohus on õigesti leidnud, et kuni

  1. detsembrini 2017 tekkinud nõuete osas kohaldub KOS ja alates
  2. jaanuarist 2018 tekkinud nõuete osas KrtS.
  3. Määruskaebuse kohaselt menetles maakohus asja hagimenetluses, kuid tegi lõpplahendi hagita menetluses. Korteriomandi ja kaasomandi asjad lahendatakse vastavalt

§ 475

lg 1 p-le 13 hagita menetluses.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. Praegusel juhul on avaldaja nõueteks olnud hoone hooldamise, ehk elamu majandamisega seotud kulu (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistus, prügivedu jne) ning küttekulu väljamõistmine. Seega on asja sisuks on korteriomandist tulenev vaidlus, mis lahendatakse

§ 613lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.

Maakohus on asja menetlusliigi valiku osas andnud menetlusosalistele vastuolulisi selgitusi. Maakohus andis

  1. märtsi
  2. a määrusega avaldajale tähtaja avalduse hagita menetluses esitamiseks (dtl 27–28). Avaldaja esitas
  3. aprillil 2019 hagiavaldusena pealkirjastatud avalduse (dtl 30–33). Maakohus võttis
  4. aprilli
  5. a määrusega hagiavalduse menetlusse (dtl 75–77).
  6. oktoobri
  7. a istungil arutas maakohus menetlusosalistega menetlusliiki ning teatas, et kuni ei ole selge, mis liiki asi on, jätkab kohus asja arutamist hagimenetluses (dtl 135).
  8. mai
  9. a määruse (dtl 155–163) ja
  10. märtsi
  11. a istungi protokolli (dtl 525) kohaselt on tegemist hagita menetlusega. Hagita menetluses on menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (

§ 198lg 1 p 2).

Seega on maakohtu määruses küll ebaõigesti kasutatud mõisteid hageja ja kostja, kuid see ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus oleks asja lahendanud hagimenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei tohi asja lahendus oleneda menetlusliigist ja see, et kohus lahendas hagiasja hagita menetluses või vastupidi, ei saa olla 11 lahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasne menetlusosaliste õiguste rikkumine (Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18–20;
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 23).
  5. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu puudutatud isik maakohtu käsitlusega käsundita asjaajamise kohta. Korteriomaniku kohustus tasuda korteriomandi majandamise kulusid tuleneb nii kuni
  6. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 13 lg-st 1, kui ka alates
  7. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 40 lg-st
  8. Avaldus on esitatud korteriomandi omanikult elamu haldus- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks. Määruskaebemenetluses on vaidluse all nõue perioodi
  9. juuni 2015 –
  10. august 2018 kohta. Kaasomandiga seotud õigussuhteid võisid korteriomanikud kuni
  11. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel või kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, siis korteriühistu tegevuse kaudu. Praeguses asjas ei ole korteriomanikud korteriühistut asutanud. Korteriühistu on moodustatud KrtS jõustumisel KrtS § 66 lg 1 alusel
  12. jaanuaril
  13. Korteriomanike
  14. märtsi
  15. a otsusega on pikendatud avaldaja kui valitseja ametiaega 5 aastaks (dtl 41). Puudub vaidlus, et 5 aasta möödumisel ei ole avaldaja ametiaega valitsejana pikendatud (dtl 189). Avaldaja ametiaega valitsejana pikendati taas alles
  16. aprilli
  17. a üldkoosolekul (dtl 210). Puudutatud isik kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) tasub KOS § 13 lg 1 esimese lause järgi kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Puudutatud isik ei ole menetluses kordagi väitnud, et ta oleks avaldajale või kolmandale isikule korteriomandi majandamiskulusid maksnud. Maakohus leidis, et avaldaja nõudeõigus pärast
  18. märtsi
  19. a otsusega pikendatud volituste 5-aastase tähtaja möödumist tuleneb käsundita asjaajamisest. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja õigus nõuda puudutatud isikult enda kantud kulutuste hüvitamist tuleneb käsundita asjaajamise sätetest (VÕS § 1018 jj), seda mh juhul, kui kantud kulutused ei ole kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused KOS § 13 mõttes või vajalikud kulutused KOS § 15 lg 2 mõttes (Riigikohtu
  20. oktoobri
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29). VÕS § 1018 lg 1 p-d 1–3 sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: soodustatu kiidab asjaajamise heaks; asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Puudutatud isik ei ole menetluses vaidlustanud, et avaldaja korraldas XXXXXX elamu majandamist ning vajalike teenustega varustamist. Maakohus leidis põhjendatult, et korteriomanikud tarbisid kommunaalteenuseid (vesi, soojus, elekter, kanalisatsioon, prügivedu jne), s.t kiitsid avaldaja asjaajamise heaks. Ehitise ja maatükki korrashoid ning elumaja kõikide vajalike kommunaalteenustega (vesi, soojus, elekter, kanalisatsioon, prügivedu jne) varustamise tagamine on kõikide korteriomanike, sh puudutatud isiku, huvides ning vastab nende eelduslikule tahtele. Puudutatud isiku väide, et teenuse pakkujatega otselepingute sõlmimine oleks tema jaoks olnud soodsam, on tõendamata. Asjaolu, et puudutatud isik väidetavalt ei elanud korteris vaidlusalusel perioodil ei anna talle õigust korteriomandiga seotud kulude tasumata jätmiseks. 12
  22. aprilli
  23. a üldkoosolekul (dtl 210) pikendati avaldaja ametiaega. Puudutatud isik vaidles otsuse kehtivusele vastu tuginedes asjaolule, et protokolli kohaselt oli tegemist korduskoosolekuga, aga tegelikult esimest koosolekut ei toimunud. Avaldaja ei ole tõendanud, et nimetatud otsus oleks kehtiv. Seega on avaldaja tegutsenud ka pärast
  24. aprilli
  25. a käsundita asjaajajana.
  26. Maakohus, tuginedes asjaolule, et avaldaja nõuded tulenevad mh ka käsundita asjaajamisest, leidis põhjendatult, et avaldaja nõue ei ole aegunud. Ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et avaldaja nõude aluseks puudutatud isiku vastu on avaldaja
  27. juuni
  28. a kokkulepe (tehing) korteriühistuga (dtl 439) ning sellest tulenevalt tuleb kohaldada tehingust tulenevat aegumise tähtaega. Samuti on ekslik määruskaebuse väide, et vastava kinnituse andmine on korteriühistu liikmete, mitte juhatuse, pädevuses. Puudutatud isiku viide Riigikohtu
  29. märtsi
  30. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17 on asjakohatu, kuivõrd see puudutab korteriomaniku ja korteriühistu omavahelist suhet, kuid praegusel juhul ei ole avaldajaks korteriühistu.
  31. juuni
  32. a kokkulepe (dtl 439) kohaselt kinnitas korteriühistu, et kuni
  33. augustini 2018 tekkinud korteriomanike kohustused seoses elamu ja korteriomandite teenindamisega tuleb täita avaldajale. Tegemist ei ole avaldaja ja korteriühistu vahelise tehinguga. Korteriühistu moodustati
  34. aastal, seega ei olnud ega saanud korteriühistul olla nõudeid korteriomanike vastu enne ühistu moodustamist. Korteriühistu moodustamisega ei olnud avaldajal kohustust anda korteriühistule üle oma nõuded korteriomanike vastu, seega tuli kohustus täita avaldajale. Korteriühistu
  35. jaanuari
  36. a kinnitus (dtl 92) puudutatud isiku korteriomandil lasuva võlgnevuse suuruse kohta peab silmas korteriühistu enda nõuet, mis tekkis korteriühistul iseseisvale majandamisele ülemineku järel ning avaldaja õiguste ja kohustuste elamu haldamisel lõppemisel pärast
  37. augustit
  38. Avaldaja nõue puudutab varasemat perioodi.
  39. Puudutatud isiku väitel ei ole avaldaja tõendanud arvete esitamist avalduses toodud perioodil. Avaldaja selgituste kohaselt pandi arved korteriomanike, s.h puudutatud isiku postkasti. Arvete esitamine ei ole puudutatud isikul kohustuse tekkimise eelduseks. Arvete esitamine või esitamata jätmine võiks omada tähtsust eelkõige nt viivise arvestamisel, kuid praegusel juhul jättis maakohus viivisenõude avalduse esitamisele eelneva aja eest rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on korteriomanikul endal ka kohustus hoolitseda selle eest, et temani jõuaks kogu vajalik info, sh korteriomandiga seotud arved. Selline kohustus on ka alates
  40. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS §-s 46 selgesõnaliselt välja toodud. Seega juhul, kui puudutatud isik vaidlusalust korteriomandit oma elukohana ei kasutanud, lasus ka temal endal kohustus hoolitseda selle eest, et ta saaks korteriomandiga seotud olulise info õigeaegselt kätte. Õige on maakohtu järeldus, et arvete kättesaamist saab kaudselt tuletada ka asjaolust, et vaidlusaluse korteriomandi arveid on osaliselt tasutud, sh ka ajal, mil korteriomandi omanikuks oli puudutatud isik (dtl 303).
  41. Avaldaja väitel on ta kandnud seoses elamu valitsemise ja korrashoiuga kulutusi. Avaldaja on tasunud teenuse osutajatele elamu suhtes osutatud teenuseid ning seejärel esitas arveid korteriomanikele. Avaldaja tasus teenuse osutajatele vaatamata sellele, kas korteriomanikud on avaldaja arveid tasunud või mitte. Alles määruskaebuses väitis puudutatud isik esmakordselt, et avaldaja poolt teenuste osutajatele arvete tasumine pole tõendatud. Avaldaja peab tõendama, kui suured olid tervikuna elamu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli avaldaja kohustatud 13 teenuseosutajale tasuma. Samuti peab avaldaja tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada kulud liikmete vahel, nt kui suur on kokku kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriomaniku eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse (Riigikohtu
  42. juuni
  43. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-10, p 14). Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja tõendanud oma nõudeid hoone hooldamise ja prügiveo tasu osas. Avaldaja on esitanud prügiveo teenuse osutanud ettevõtte OÜ Ekovir arveid avaldajale (dtl 320–359), OÜ Ekovir teavituse olmejäätmete hinna kohta alates
  44. juunist 2014 (dtl 360) ja teatise hinnakirja muutumisest alates
  45. märtsist 2017 (dtl 361). OÜ Ekovir esitas arveid kindlas summas ühe inimese kohta. Avaldaja poolt esitatud arved puudutatud isikule (dtl 215–258) on OÜ Ekovir poolt kehtestatud tasu suurusega kooskõlas. Puudutatud isik pole väitnud, et olmejäätme veoteenust pole elamule osutatud. Seega rahuldas maakohus põhjendatult avaldaja prügiveo teenuse tasu nõude 105 eurot 36 senti perioodi
  46. jaanuar 2015 –
  47. august 2018 eest. Avaldaja elamu majandamisega seotud kulud on arvestatud avaldaja poolt kehtestatud tariifide järgi. Perioodi
  48. jaanuar 2015 –
  49. juuni 2015 kehtinud tariifide kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud ning seetõttu tuleb avaldaja nõue selle perioodi kohta jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Alates
  50. juunist 2015 on avaldaja kehtestanud hoone hooldamise (gaasiga) tariifi 0,4131 eurot ruutmeetri kohta (dtl 319). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule kuulunud korteri pind oli 40,7m
  51. Avaldaja on hooldamise tasu arvestanud vastavalt puudutatud isiku korteriomandi pinna suurusele ning kehtestatud tariifile (dtl 220– 258). Avaldaja tegevusalaks on teenuste osutamine Sillamäe linna territooriumil. Ebaõige on määruskaebuse seisukoht, et avaldaja nõukogu ei ole õigustatud kehtestama avaldaja teenustele tasu tariife ning seda saanuks teha korteriomanike koosolek. Avaldaja on iseseisev juriidiline isik, kelle pädevusse kuulub oma teenustasude kehtestamine. Käsundita asjaajamise puhul saab VÕS § 1023 lg 2 järgseks mõistlikuks tasuks lugeda teenuse osutaja tavapärase hinnakirja järgse tasumäära. Puudutatud isik ei ole väitnud, et avaldaja tariif oleks ebamõistlik või keskmisest sarnase teenuse osutamise tariifist oluliselt kõrgem. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistliku tafiiriga, mis vastab tavalise tasu suurusele samasuguste teenuste osutamise eest. Asjakohatu on puudutatud isiku väide gaasiarvete esitamata jätmise kohta. Avaldaja tasunõue tuleneb kehtestatud tariifist, mille suuruse kohta on avaldaja tõendi esitanud (dtl 319). Vaidlust ei ole, et elamule teenust osutati. Seega puudub vajadus gaasiarvete esitamiseks. Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud avaldaja majapidamiskulude nõude perioodi
  52. juuni 2015 –
  53. august 2018 eest summas 786 eurot 63 senti ning arvestas sellest maha puudutatud isiku poolt tasutud 88 eurot 52 senti. Avaldaja nõue on põhjendatud summas 698 eurot 11 senti.
  54. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud küttekuludega seotud nõude suurust.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Et kohtuostus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist

§ 392

lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada

§ 435

lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 14 Puudutatud isik on kogu menetluse kestel vaielnud vastu avaldaja küttekulude nõudele, tuginedes eelkõige sellele, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas jagunes elumaja soojusenergia tarnija esitatud arve alusel tasumine kõikide korteriomanike vahel. Avaldaja esitas maakohtu menetluses tabeli (dtl 372, 384–390) ning soojusettevõtja poolt avaldajale esitatud arved (dtl 392–433). Määruskaebuse vastusele on avaldaja lisanud täiendavad tabelid soojusenergia arvestuste kohta (dtl 628–898). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja poolt esitatud dokumentidest võimalik tuvastada puudutatud isikule arvete esitamise aluseks olevat arvutuskäiku ega metoodikat. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas puudutatud isikule esitatud arvete summad on kujunenud. Piisavaks selgituseks ei saa pidada avaldaja väidet, et soojusenergia kulude aluseks on maja soojusarvesti näidud, mis esitati igal kuul soojusettevõttele, kes tegi selle alusel arve avaldajale. Ka ei nähtu puudutatud isikule väljastatud arvete summa kujunemist määruskaebuse vastusele lisatud tabelitest (dtl 628 jj). Jääb ebaselgeks, mida tähendavad alternatiivse kütte ja autonoomse kütte andmed avaldaja tabelites, mis andmed on tabeli „V“ lahtris, kust on võetud tabelites kajastatud koefitsient jms (dtl 384jj). Tabelid kajastavad tarbimist avaldaja klientide seas, mitte aga seda, kuidas jaotati kulud XXXXXX elumaja korteriomanike vahel. Ringkonnakohus leiab, et üksnes viitest tabelile ja arvestamise metoodikale (dtl 374–383) ei piisa selleks, et puudutatud isik ja kohus saaks kontrollida avaldaja poolt väljastatud arvete õigsust. Avaldaja ei ole esitanud konkreetset tehet, kuidas esitatud algandmetest on puudutatud isikult nõutavad summad kujunenud. Kohus ega puudutatud isik ei pea ise tuletama tehet ning sobitama algandmed puudutatud isikule väljastatud arvetega. Seega ei ole maakohus kontrollinud avaldaja nõuet ega hinnanud puudutatud isiku vastuväiteid. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega ning ringkonnakohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel peab avaldaja selgitama, kuidas on puudutatud isikule väljastatud kütte arvete summad kujunenud. Seejärel saab puudutatud isik esitada oma vastuväiteid ning neid põhjendada. Kohtul tuleb hinnata arvutuste õigsust ning vajadusel nõuda täiendavate andmete ja selgituste esitamist. Vajadusel tuleb menetlusosalistele anda võimalus esitada nõude olemasolu või selle puudumise kohta täiendavaid tõendeid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 11). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgnevuse kujunemise aluseks olevaid avaldaja esitatud tõendeid ning kõiki puudutatud isiku esitatud vastuväiteid sisuliselt hinnata. 12. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata üksnes hooldustasu ja prügiveo kulude väljamõistmise osas ning tühistab maakohtu määruse küttekulu väljamõistmise osas, tuleb tühistada maakohtu määrus ka küttekuludelt väljamõistetud viivise osas. Maakohus mõistis välja sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni ning edaspidi viivise seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis hooldustasu ja prügiveo nõuetelt perioodil 25. märts 2019 – 1. juuni 2022 on 204 eurot 98 senti. Maakohtu määrus tuleb tühistada sissenõutavaks muutunud viivise osas, mis ületab 204 eurot 98 senti ning jooksva viivise osas, mis on arvestatud põhinõuet 803 eurot 47 senti ületavalt summalt. 13. Ringkonnakohus jätab

§ 173

lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse maakohtu otsustada (Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.