juuni 2022 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Eve Soostar ja kaitsja, vandeadvokaat G. Kull Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Kaitsja Tomas Romulus, elukoht: isikukood: 38508310295; elukoht: XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; Kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras korduvalt Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 30. juuni 2022 otsus, s.o Tomas Romuluse õigeks mõistmises süüdistuses
2. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Tomas Romulus
lg 1 järgi süüdi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.09.2021 otsusega mõistetud karistusega, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat ja mõista Tomas Romulusele liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Liitkaristusest arvata 1 / 26 1-21-7688 maha eelmise otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 4 kuud ja 29 päeva ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 1 (üks) päev vangistust. 4. Suurendada
lg 2 alusel Harju Maakohtu 30.06.2022 otsusega käesolevas asjas
lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistust, s.o 4 aastat vangistust,
lg 1 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta ja 1 kuu ja 1 päeva võrra, mõistes Tomas Romulusele lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 1 (üks) kuu ja 1 (üks) päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.09.
lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) aastat.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 20.09.2021.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa ehk 2 aasta 7 kuu 1 päeva võrra, mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud 1 (üks) päev vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 20.09.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 20.09.2021.a. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 1.1 Süüdistuses
MS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti välja T. Romuluselt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1,5 palga alammääras – 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; kohtuarstlike ekspertiiside kulud summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; 2 / 26 1-21-7688 määratud kaitsjale makstud tasu 1313,60 (ühe tuhande kolmesaja kolmeteistkümne euro ja kuuekümne sendi) euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kuludest 2462,60 eurot määrati 1.3 KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti riigi kanda menetluskulud: määratud kaitsja tasud 656,80 euro ulatuses; DNA-ekspertiisi kulu summas 570 eurot; narkootiliste ainete ekspertiiside kulud summas 287 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulud summas 183 eurot; kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu summas 765 eurot. 1.4 T. Romulus anti kohtu alla süüdistuses
lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes kokkuvõtvalt selles, et T. Romulus omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, hoidis seda enda juures kuni 22.03.2021.a kella 05.02-ni, mil politseiametnikud teostasid sõidukile Volvo V50 reg nr XXXXXX vallasasja läbivaatust, mille käigus leidsid ja võtsid sõiduki juhiistme alt ära ühe plastiktopsi punase korgiga, milles oli värvusetu läbipaistev vedelik gammabutürolaktoon (GBL) massiga 17,7 grammi. 1.5 T. Romulus anti kohtu alla samuti süüdistuses
lg 2 p 1, 3 järgi kahe inimese tervise kahjustamises ja nende valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt ja mille paranemine kestab vähemalt neli nädalat, mis seisnes kokkuvõtvalt järgnevas. Olles varasem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, lõi T. Romulus 20.09.2021 kella 17.00 paiku aadressi XXX, Tallinn asuvas korteris Y rusikatega vähemalt kümnel korral näo piirkonda, hammustas Y parema käe nimeta sõrmest ja lõi talle peaga ühe korra näkku nina piirkonda ning seejärel lõi uuesti Y vähemalt kahel korral rusikatega näkku ning hammustas vasakult poolt rinnapiirkonnast, tekitades Y-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis ei ole eluohtlikud, kuid mille paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa tüsistumata kulu korral 4 kuud. Seejärel T. Romulus lõi 20.09.2021 kella 18.45 paiku aadressi XXX, Tallinn asuvas korteris C korduvalt nii rusikate kui jalgadega pea ja näo piirkonda, tekitas selliselt C-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis ei ole eluohtlikud, kuid mille paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa tüsistumata kulu korral 4 kuud. 1.6 Maakohus mõistis T. Romuluse
Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et
Romuluse poolt kuriteo objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu täitmine. Kohus leidis, et T. Romuluse süü on tuvastatud, tegu õigesti kvalifitseeritud, tema süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning tõendid viitavad üheselt, et T. Romulus tegutses kavatsetult. Samas pidas maakohus käesolevas asjas lubamatuks vallasasja hoiule võtmise protokolli, kui keskse tähtsusega tõendit, mis kajastab mh narkootilise ainet GBL sisaldava topsi leidmist süüdistatava kasutuses olnud sõidukist. Maakohus asus seisukohale, et politsei rikkus oluliselt menetlusnorme, teostades kinni peetud sõiduki läbivaatust KorS § 49 lg 1 alusel edasi pärast T. Romuluse toimetamist Wismari haiglasse ekspertiisi. Kohtu hinnangul puudus seejärel politseil igasugune õiguslik alus sõiduki läbivaatuse teostamiseks KorS § 49 lg 1 alusel, samuti rikkus selle teostamine T. Romuluse või sõiduki omaniku juuresolekuta KorS § 49 lg 2 nõudeid. Kohtu hinnangul ei saa tugineda narkootilise aine leidmisel ebaseaduslikku läbivaatust teostanud politseiametnike ütlustele, kes on menetlejatena ise tõendi loonud, samuti ei asenda samade politseinike vormikaamera salvestis ühelgi juhul asja läbivaatust ega läbiotsimise määrust. Seega puuduvad lubatavad tõendid selle kohta, et T. Romuluse juhitud sõidukist leiti läbipaistev, punase korgiga tops suures koguses narkootilise ainega GBL. Kuna vallasasja hoiule võtmise protokoll on saadud menetlusnormide olulise rikkumise tulemusena, ei saa sellele otsuse tegemisel tugineda ja kuna puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid narkootilise aine leidmist ja äravõtmist sõidukist, ei ole de jure suures koguses narkootilist ainet leitud ja ära 3 / 26 1-21-7688 võetud. 1.7
Romulust süüdi mõistes Y ja C kehalises väärkohtlemises asus maakohus seisukohale, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed füüsilise konflikti ja tervisekahjustuste tekitamise osas ja jättis need selles osas tõendikogumist välja, kuna need on vastuolus teiste uuritud tõenditega. Kohus leidis, et T. Romulus ei tegutsenud hädakaitses, oli konflikti algataja. Kohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu ega tegevust, mille puhul peaks analüüsima T. Romulusel enesekaitse, hädakaitse või erilise hingelise erutuse seisundis viibimist. Kuriteo objektiivne koosseis on täidetud mõlemas episoodis. Samuti on mõlemas episoodis eksperdiarvamusega tõendatud, et kannatanute tervisekahjustused kestavad vähemalt 4 nädalat, süüdistatav on varem süüdi mõistetud
Mõlemad teod on toime pandud kavatsetult. Karistust kergendavad ja raskendava asjaolud puuduvad, teosüü on keskmisest määrast oluliselt suurem. Apellatsioonid 2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör E. Soostar, vaidlustades maakohtu otsuse osaliselt T. Romuluse õigeksmõistmises
Kohtuotsust tehes on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus asus seisukohale, et asjas on faktiliselt tõendatud R. Romuluse poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu täitmine, kuid kohus on otsust tehes rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 1 p 8 tähenduses, sest otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 2.1 Maakohus tuvastas tõendeid kogumis hinnates T. Romuluse süü suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, rõhutades, et pole kahtlust, et ainult süüdistatav sai toimetada sõidukisse narkootilise aine GBL läbipaistvas punase korgiga topsis ning T. Romuluse valduses olnud autost GBL-i sisaldava topsi leidmine nähtub tunnistaja Z ütlustest, osaliselt vormikaamera salvestisest ja vallasasja hoiulevõtmise protokollist. 2.2 Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega, et hetkest, mil T. Romulus oli toimetatud vallasasjana läbivaadatava sõiduki juurest ekspertiisiks Wismari haiglasse ja kohale ei kutsutud T. Romuluse kasutuses oleva renditud sõiduki seaduslikku omanikku (H või tema volitusel D), puudus politseil igasugune seaduslik alus auto läbivaatuse jätkamiseks või läbivaatuse uuesti teostamiseks KorS § 49 lg 1 p 7 alusel. Prokuröri hinnangul oli praegusel juhul tegu sama toimingu, st vallasasja läbivaatamise jätkamisega T. Romuluse ekspertiisi viimise järgselt. T. Romulusel kui sõiduki juhil tuvastati joobeseisundile viitavad tunnused ja vallasasja läbivaatus oli politseiametnike poolt alustatud ohukahtluse tõttu, et oht, s.o korrarikkumine välja selgitada ja tõrjuda. Seda kinnitab ka sündmuskohal teostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Seega oli T. Romuluse juhitud sõiduki läbivaatuseks KorS § 49 lg 1 p 7 alusel seaduslik alus toimingu algusest lõpuni ning vallasasja läbivaatus oli alustatud seaduslikult (s.o seadusliku algusega ehk KorS § 49 lg 1 p 7 alusel) kui ka õiguspäraselt (s.o KorS § 49 lg 2 nõudeid järgides ehk T. Romuluse kui valdaja juuresolekul). See, et T. Romulus läbivaatuse juurest ekspertiisi toimetati, ei tähenda, et vallasasja läbivaatus oli lõppenud ning selle käigus polnud kontrollitavat ohtu KorS-i tähenduses avastatud. Vallasasja läbivaatus jätkus KorS § 49 lg 1 p 7 alusel sõiduki kinnipidamise kohas ning toimingu käigus avastatud vallasasjade (sh GBL-i sisaldava topsi) hoiulevõtmise protokoll tutvustati pärast toimingut T. Romulusele, kes sai kasutada õigust märkida protokolli, et avastatud läbipaistev tops ei kuulu temale. 4 / 26 1-21-7688 2.3 Prokurör leiab, et T. Romuluse viimine vallasasja läbivaatuse juurest ekspertiisi ei kujutanud endast korrakaitseõigusliku toimingu katkestamist, vaid eksimust KorS § 49 lg-s 2 kehtestatud nõude vastu, mille kohaselt on vallasasja omanikul või valdajal õigus viibida vallasasja läbivaatuse juures. Seega on küsimuse all teostatud toimingu õiguspärasus, s.o KorS § 49 lg-s 2 sätestatud nõude järgimata jätmine, aga menetlustoimingu käigus selle teostamise korra vastu eksimine ei saa kujutada toimingu seadusliku aluse äralangemist. Tõendi lubatavuse hindamisel saab olla määrav üksnes see, kui oluline menetlusnormi rikkumine on KorS § 49 lg 2-s 2 sätestatud korra vastu eksimine. Prokurör ei nõustu maakohtuga, et tegu on kogumiga menetlustoiminguks seadusliku aluse puudumisest ja menetlustoimingu korra rikkumisest. 2.4 Apellant ei nõustu maakohtuga, et vallasasja läbivaatusel ilmnenud KorS § 49 lg 2 rikkumine oli selline oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa tõendi (vallasasja hoiulevõtmise protokolli) lubamatuse. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus küll põhjalikult selgitanud, milles seisnes kohtu hinnangul tõendi kogumise korra (s.o KorS § 49 lg 2) rikkumine, kuid sisuliselt on maakohus jätnud analüüsimata ja põhjendamata, miks on kohtu hinnangul tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega ja miks see vallasasja läbivaatusel avastatud tõendi lubamatuse kaasa toob. Tegemist ei ole siiski otsuse põhjenduste täieliku puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mis tooks endaga kaasa KrMS § 341 lg 2 alusel kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Kohtumenetluses tuleb lähtuda üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse (RKKKo nr 1-17-5210, p 25). Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud tõendi lubamatust kaasatoova menetlusnormi rikkumise olulisust vaid rikkumise kui sellise tuvastamisega. Maakohus on piirdunud vaid sellega, et sedastas tõendi kogumisel menetlusnormi rikkumise olemasolu ning järeldas ainuüksi rikkumise pinnalt ka rikkumise olulisust ja sellest omakorda kogutud tõendi lubamatust, millega apellant ei nõustu. Riigikohtu praktikast nähtub üheselt, et tõendi lubatavuse üle otsustamisel peab igal üksikjuhul kaaluma nii seda, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, kui ka selliste eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ja konkreetse tõendusteabe mõju kriminaalasja lahendile (RKÜKo nr 1-17-2359, p 49). Igasugune tõendi kogumise menetlusõiguslike sätete rikkumine ei tingi alati ja automaatselt sellise menetlustoiminguga kogutud tõendi lubamatust, lubamatuks saab tõendit lugeda üldjuhul alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud ja lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata nii rikutud normi eesmärki kui ka seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKKo nr 1-16-6179, p 58). Tõend tuleb lugeda lubamatuks näiteks juhul, kui rikuti kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (RKKKo nr 1-20-1208, p 32). Prokuröri hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. Vallasasja läbivaatus oli korrakaitseõigusliku menetlustoimingu sooritamisel KorS § 49 lg 1 p 7 mõttes seaduslik algusest lõpuni, kuigi T. Romuluse toimingu juurest ekspertiisi viimisega eksiti KorS § 49 lg-s 2 sätestatud korra vastu, ei ole tuvastatud tõendi kogumisel muid menetlusõiguse rikkumisi. 2.5 KorS § 49 lg-s 2 sätestatud korra vastu eksimine oli tingitud vajadusest toimetada T. Romulus võimaliku narkojoobe tuvastamiseks ekspertiisi, mis olnuks omakorda vajalik hilisema kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise üle otsustamiseks. See nähtub vormikaamerate salvestistele jäänud vestlusest politseiametnike vahel ja T. Romuluse osas selgunud indikaatorvahendi näidust, mis reageeris positiivselt narkootilistele ainetele. Pole tähtis, et ekspertiisi käigus joovet ei tuvastatud, kuivõrd tõe (s.o joobe või selle puudumise) väljaselgitamine hilisema kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise üle otsustamiseks on juba ka oma olemuselt oluline üldine huvi, mis peab samamoodi olema tagatud (RKÜKo nr 33-1-35-10, p 67). Kuigi T.Romuluse äraviimisega vallasasja läbivaatuselt mindi vastuollu KorS § 49 lg-s 2 sätestatud korraga, ei olnud vallasasja läbivaatuse kui menetlustoimingu eesmärgiks rikkuda T. Romuluse õigust viibida läbivaatuse juures. Tegemist ei olnud ka kriminaalmenetluse aluspõhimõtete ega T. Romuluse põhiõiguste olulise rikkumisega, mis saaks kaasa tuua tema 5 / 26 1-21-7688 juuresolekuta vallasasja läbivaatuse käigus saadud tõendi lubamatuse. T. Romulus ei ole ka seda toimingut kohtueelses menetluses uurimiskaebemenetluse (KrMS § 228) raames vaidlustanud. 2.6 Suures koguses narkootilist ainet GBL sisaldanud punase korgiga tops leiti T. Romuluse sõiduautost juhiistme alt peatselt pärast seda, kui süüdistav oli viidud läbivaatuse juurest ekspertiisi. Auto läbivaatuse käik oli talletatud politseiametnike vormikaamerale, mille salvestis on objektiivne tõend. T. Romuluse läbivaatuse juures viibimine ei saaks seejuures mingilgi moel mõjutada punase korgiga topsi leidmist läbivaadatavast autost – tops oleks leitud sellest sõltumata, kuivõrd see leiti sama seadusliku toimingu (KorS § 49 lg 1 p 7 alusel vallasasja läbivaatuse) käigus, samas kohas (auto kinnipidamise kohas) peatselt pärast Tomas Romuluse toimingu juurest ekspertiisi viimist. Prokurör leiab seega, et tõend (vallasasja hoiulevõtmise protokoll) oleks saadud ka juhul, kui KorS § 49 lg 2 sätestatud vallasasja läbivaatamise korda kui menetlusnormi ei oleks rikutud ja T. Romulus oleks oleks viibinud vallasasja läbivaatuse juures toimingu lõpuni. Maakohtu otsusestki järeldub, et kohtul puudusid kahtlused selles, et T. Romulus toimetas omandatud suures koguses narkootilist ainet tema juhitud autosse ja hoidis seal. Süüdistatava väited juhiistme alla paigutatud topsi juhuslikust riivamisest ei ole eluliselt usutavad. 2.7 Apellant leiab, et politseiametniku, s.o kohtus tunnistajana ristküsitletud Z ütlused vallasasja läbivaatuse käigu, sh punase korgiga topsi autost leidmise ja hoiulevõtmise kohta, on lubatavad ka Riigikohtu praktika kohaselt (RKKKo 3-1-1-47-08, p 10). Vallasasja läbivaatuseks oli seaduslik alus ning tõendite hindamisel tuleb lähtuda tõendi lubatavuse eeldusest seni, kuni pole põhjendatult tuvastatud vastupidist. Samadel kaalutlustel on prokuröri hinnangul lubatavaks tõendiks ka vormikaamera salvestis, kuna tõendab objektiivselt menetlustoimingu käiku ja üksnes KorS § 49 lg-ga 2 sätestatud korra vastu eksimine selle lubatavust tõendina ei mõjuta. Kohtus uuritud DNA ekspertiisi akt nr 21E-GE0652 tõendab, et (esimesest proovist, korgilt ümbertringi) läbipaistvalt punase korgiga anumalt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev süüdistatava DNA-profiiliga. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 21E-AN0987 tõendab, et ekspertiisiks esitatud vedelik massiga 18,20 g sisaldab 97% gammabutürolaktoomi, vedelikus sisaldub 17,7 g gammabutürolaktooni (GBL). Kohtus uuritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste tabel tõendab, et gammabutürolaktooni (GBL)10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud keskmine kogus on 8 g. Viimati nimetatud tõendeid on otsuses analüüsinud ka maakohus, seadmata kahtluse alla eelnimetatud tõendite lubatavust ja leidnud, et T. Romulus on otseselt seotud leitud ja äravõetud narkootilise aine topsiga. Nõustudes maakohtu järeldusega leiab prokurör, et ainuüksi nimetatud tõendid kinnitavad üheselt narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist suures koguses T. Romuluse poolt. Seega on maakohus on jätnud sisuliselt põhjendamata vallasasja läbivaatusel KorS § 49 lg-s 2 sätestatud korra vastu eksimise mõju tõendi lubatavusele. Prokuröri hinna ngul ei olnud nimetatud menetlusnormi rikkumine oluline ega too kaasa vallasasja läbivaatusega kogutud tõendi (vallasasja hoiulevõtmise protokolli), vormikaamera salvestise ning tunnistaja Z ütluste lubamatust. 2.8 Prokurör taotleb T. Romulus tuleb süüdi tunnistada ja karistada ka
Moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.09.2021 otsusega mõistetud karistusega
lg 1 alusel, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Arvata liitkaristusest maha eelmise otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus- vangistus 4 kuud ja 29 päeva ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 1 päev vangistust. Samuti süüdi tunnistada T. Romulus
Moodustada liitkaristus
lg 2 alusel, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 20.09.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 8 aastat 1 kuu ja 1 päev. 6 / 26 1-21-7688 Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.09.2021. Apellant palub ringkonnakohtul lähtuda prokuröri kohtuvaidlustes väljendatud seisukohtadega karistuse osas. 2.9 Apellant taotleb mõista T. Romuluselt
lg 1 järgi süüdimõistva otsuse tegemisel menetluskuludena välja lisaks maakohtu otsuses märgitule narkootilise aine ekspertiiside kulud 287 eurot ja DNA ekspertiisi kulu 570 eurot. Kaitsja apellatsioon 3. Süüdistatava kaitsja G. Kull taotleb tühistada maakohtu otsus osaliselt ja mõista T. Romulus õigeks süüdistuses
lg 2 p 1, 3 järgi Y ja C suhtes 20.09.2021 toime pandud väärkohtlemise episoodides. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus on hinnanud tõendeid kalutatult T. Romuluse kahjuks ning pole pööranud tähelepanud ütlusi andnud isikute ütlustes esinevatele vastuoludele, millele juhtis kaitsja tähelepanu kaitsekõnes. Kohus ei ole hinnanud konflikti reaalselt aset leidnud faktide pinnalt. Kohus heitis T. Romulusele ette sündmuskohalt lahkumist ja kannatanutele esmaabi mitte andmist ja kiirabi kutsumata jätmist, aga jättis tähelepanuta, et T. Romulus sai panniga pähe, rusikaga näkku ja kukkus vanni. T. Romulus oli veendumusel, et talle tungiti põhjendamatult kallale ja ta sai ka kannatada, kuigi võibolla teistest osalistest vähema. 3.2 Kaitsja leiab, et kohtu kallutatus süüdistatava usaldusväärsuse hindamisel on vastuolus tunnistajate ja süüdistatava ütlustega. Kohus ei arvesta, et sündmuse alguses riimuvad süüdistatava ütlused tunnistaja B ütlustega. Kuidas rüselus täpselt algas, lähevad kõikide ütlused lahku, kuid nii kannatanu süüdistatava ja tunnistajate ütlused riimuvad, et Y ja T. Romulus olid põrandal pikali ja rüselesid ja Y haardest vabanemiseks lõi ta Y peaga ja ei saa tõsikindlalt väita, et T. Romuluse ainsaks tegutsemise motiiviks oli Y peksta. Jääb selgusetuks, miks kohus ei loe T. Romuluse ütlusi Y-ga tekkinud konflikti kohta usaldusväärseks, aga loeb alkoholijoobes Y ütlusi täiesti usaldusväärseks. Kohtuistungil kumas läbi, et kannatanute kui ka tunnistajate (v.a kohale saabunud politsei ütlused) olid antud T. Romulust süüdistavalt kallutatult. Samuti pole kohtueelsel menetlusel kõiki asjaolusid täielikult välja selgitatud, nt milline joove oli kannatanutel konflikti ajal ja et Y oli kakluse tekkimises süüdlane. T. Romulust piinas elukaaslase seksuaalse ärakasutamise teema, mis haaras kogu tema mõtlemisvõime. Mõlemad mehed olid ärritatud, Y oli alkoholi mõju all ja T. Romulus oli raskes hingelises seisundis, sest eeldatavasti tema elukaaslast oli seksuaalselt ära kasutatud. Kohus ei pööranud tähelepanu, et T. Romulus soovis Y-lt saada selgitusi elukaaslase kohta, kui Y on kaineks saanud. T. Romulus selgitas, et ta ei soovi kakelda, sest oli äsja tingimisi vabastatud, tal oli olnud äsja operatsioon ja valud selle järgselt kõhus. Y sai kannatada rohkem seetõttu, et oli alkoholijoobes ja mõlemad osapooled on selles füüsilises konfliktis süüdi. KrMS § 7 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. 3.3 Ka C-ga konflikti algatajaks ei olnud T. Romulus. Ta tuli tagasi, et otsida elukaaslase telefoni ja kotti ja küsis asju Y-lt. Kuna asju ei leitud, läks T. Romulus ise tuppa ja äkki tuli tema ette C, kes oli pahane, et T. Romulus käib tema kodus kaklemas ja lõi süüdistatavat vastu nina. T. Romulus kaotas tasakaalu ja kukkusid põrandale ja rüselesid ja Y lõi ka T. Romulust. Süüdistatav sai ka viga ja teda pildistati 22.09.2020 ja tegi avalduse selle kota. Tunnistaja B ütlused erinevad T. Romuluse ja kannatanute ütlustest. 3.4 T. Romuluse toimepandu hindamisel tuleb arvestada tema subjektiivset suhtumist ja kannatute suhtumist neile tehtud etteheitesse T. Romuluse elukaaslase ärakasutamise kohta. Kõik kähmlusest 7 / 26 1-21-7688 osavõtjad said kannatada. T. Romulus sai B-lt ka panniga pähe, kuigi tunnistaja seda alkoholijoobe tõttu ei mäletanud. Kohus ei pööranud tähelepanu, et tegelikult tahtis T. Romulus lahkuda ja teda takistati. Kohus ei selgitanud, miks kohtu arvates ei olnud T. Romulus hingeliselt traumeeritud, tema kallimat on mingite meeste poolt seksuaalselt ära kasutatud, kohus andis väära hinnangu T. Romuluse hingelisele seisundile. T. Romuluse tegevuses puudub nii subjektiivne kui ka objektiivne koosseis. Kohus ei põhista, miks peaaegu kõik T. Romuluse ütlused on ebausaldusväärsed. Süüdistatav andis tõeseid ütlusi ja kohus ei ole muude tõenditega tema väiteid ümber lükanud. 3.5 Alternatiivselt taotleb kaitsja tuginedes
§-le 61 karistada T. Romulust alla alammäära. Täiendavalt taotleb apellant alternatiivselt kergendada T. Romulusele mõistetud karistust. Kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Prokuratuuri kirjalik vastus kaitsja apellatsioonile 4. Apellatsioonivastuses kaitsja G. Kulli kaebusele leiab prokurör, et apellatsioonis
Romulusele ette heidetud kuriteo osas esitatud väited leidsid olulises osas kajastamist I astme kaitsekõnes ja süüdistatava ütlustes. Maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja järeldusi ei kummuta apellatsiooni väited, selle süüdistuse osas on otsus seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos hinnata ümber asjas kogutud tõendid ja langetada õigeksmõistev otsus. Peamiselt põhjendab apellant taotlust argumendiga, et maakohus on tuvastanud sündmuste faktilisi asjaolusid ebaõigesti, hinnates tõendeid kallutatult süüdistatava kahjuks. Apellant leiab, et T. Romuluse ütlused on maakohus hinnanud vääralt ebausaldusväärseks. Põhjendamatult on jäetud arvestamata, et süüdistatav tegutses Y kui ka C-ga toimunud konfliktis hädakaitses ja kohus on andnud vale hinnangu T. Romuluse hingelisele seisundile kuriteosündmuste ajal ning jätnud arvestamata asjaolu, et süüdistatav sai ka ise kannatada. 8 / 26 1-21-7688 6.1 Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks T. Romulusele etteheidetud
121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ning karistuse mõistmisel teinud vigu, mis annaks alust jõuda tõendite ja süüküsimuse osas maakohtust erinevale järeldusele. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus veenvalt ja jälgitavalt põhjendanud, kuidas ta jõudis olemasolevate tõendite põhjal järeldusele, et T. Romulus on Y ja C suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. Kaitsja kordab apellatsioonis samu väiteid, mille esitas kohtuvaidlustes kaitsekõnes maakohtus. Neile kaitsja väidetele ja argumentidele on maakohus otsuses oma hinnangu andnud. Kolleegiumi hinnangul pole T. Romuluse kaitsja esitatud apellatsioonis sisuliselt ühtegi tõenduslikku argumenti ega õiguslikku väidet, mida maakohus poleks juba käsitlenud või mis tekitaks kolleegiumis kahtluse, et maakohus võis T. Romulust süüdistuses kirjeldatud vägivallategudes süüdi tunnistades ja karistades eksida. 6.2 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses kajastatud põhjenduste ja järeldustega T. Romuluse
Apellandi rahulolematus maakohtu järeldusega ei tähenda, et tõendeid poleks kogumis õigesti hinnatud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud veatult, sh käsitlenud põhjalikult isikuliste tõendite usaldusväärsust ja käsitlenud esitatud kaitseväiteid. Maakohtu otsuse põhjendused on veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks esimese astme otsuse põhiosas käsitletud asjaolusid ja põhistusi täies mahus korrata. Seega annab kolleegium järgnevalt hinnangu T. Romuluse kaitsja esitatud peamistele argumentidele, lisades omapoolsed põhjendused. 6.3 Kolleegium ei nõustu apellandi etteheitega, et kohus on andnud eksliku ja kallutatud hinnangu isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele, eelistades põhjendamatult süüdistatava ütlustele kannatanute ja tunnistajate ütlusi. Kaitsja argumendid maakohtu kallutatusele isikuliste tõendiallikate käsitlemisel on põhjendamata ja sisutühjad. Samuti on ainetu apellandi etteheide, et kohus pole käsitlenud isikute ütlustes esinevaid vastuolusid, millele kaitsekõnes tähelepanu pöörati. Põhjendamatu (ja argumentidega sisustamata) on apellandi etteheide, et maakohus on hinnanud süüdistuses kirjeldatud vägivallategusid pigem ettekujutuse pinnalt kui toimunud faktide pinnalt. Kaitsja selgitused apellatsioonis, milliste asjaolude osas kannatanud ja tunnistaja on ebaõigeid ütlusi andnud, on sisustamata ja paljasõnalised. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nii süüdistatava, kannatanute kui ka tunnistajate ütlusi põhjalikult vaaginud, kõrvutanud neid teiste kogutud tõenditega, arvestades nende hindamisel kehtivas kohtupraktikas väljakujunenud kriteeriume. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks saab kuriteosündmuse asjaolude tuvastamisel eeskätt tugineda kannatanu ja tunnistaja usaldusväärsetele ütlustele, mis riimuvad ülejäänud tõendikogumiga. Otsusest on jälgitav, miks pole maakohtu hinnangul süüdistatava ütlused kannatanute Y ja C kehalise väärkohtlemise episoodides usaldusväärsed ja milles seisnevad süüdistatava ütluste vastuolud. 6.4 Õige pole apellatsioonis väidetu, et maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et süüdistatav sai konfliktis ka ise mõningaid vigastusi. Maakohus on analüüsinud süüdistatava väiteid, kõrvutades neid teiste uuritud tõenditega. Kohus on selgitanud, miks süüdistatava väiteid temale enesele konfliktis tekitatud vigastuste ulatuse ja nende tekkemehhanismi kohta ei toeta muuhulgas 20.09.2021 süüdistatava läbivaatuse protokoll. Seejuures on kohus läbivaatuse protokollis sisalduvat analüüsides pööranud õigesti tähelepanu asjaolule, et selles fikseeritu ei toeta T. Romuluse väiteid kirjeldatud vägivalla osas. Samuti on kohus välja toonud, et T. Romulusel sedastatud käe sõrmenukkide punetus viitab süüdistatava poolt teis(t)e inimes(t)e rusikaga löömisele ja süüdistataval sedastatud verepritsmed võivad kuuluda nii temale endale kui kanntanutele, mida kinnitavad ka sündmuskoha vaatlus ja süüdistatava jalatsite vaatlus kui ka tunnistajate ütlused. 9 / 26 1-21-7688 6.5 Kolleegiumi hinnangul on maakohus kannatanu Y kehalise väärkohtlemise episoodis tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et füüsilist konflikti alustas süüdistatav, kes asus peksma Y. Maakohus on kannatanu ütluste usaldusvääruse hindamisel arvestanud asjaoluga, et kannatanu oli sündmuse ajal alkoholijoobes. Kohus on üksikasjalikult põhjendanud, miks sellest hoolimata on kannatanu ütlused usutavad. Kannatanu ütlusi, et just T. Romulus peksis kannatanut ja viimane ei hakanud vastu, kinnitavad tunnistajate B ja C ütlused. Tunnistaja Ü ei näinud küll otseselt pealt peksmist, kuid nägi pärast toimunut, et kannatanu Y nägu oli verine. Maakohus arvestas kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel ka tunnistaja Õ ütlusi, kes 20.09.2021 jõudis sündmuskohale politseiametnikuna ja kellele Y kirjeldas tema suhtes toimepandut. Kannatanu Y ütluste usaldusväärsust kinnitab tema poolt politseipatrullile kirjeldatu, mille kohaselt T. Romulus lõi talle korduvalt rusikatega ja peaga näkku, istus peal, hammustas sõrme. See haakub kannatanul sündmuskohal nähtavate vigastustega – turses nägu, sügavad hambajäljed sõrmes ning politseipatrulli vormikaamera videosalvestisel talletatuga. Kannatanu Y ütlused riimuvad tema läbivaatuse protokollis kajastatuga, milles on fikseeritud visuaalselt tuvastatud vigastused näol ja parema käe IV sõrmel, samuti nähtuvad totodelt kannatanu T- särgi määrdumus vasakpoolses rinnaosas ja teksapükstel ning täpsustavas vaatluses kannatanu rinnapiirkonnas 4 cm läbimõõduga arm/punetus ja hematoom näol ja vasaku silma verevalum. Y patsiendikaardi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 21E-AOI195 kohaselt tuvastati kannatanul 20.09.2021 muu hulgas kolju- ja näoluude hulgimurrud ja ninaluumurd, parema käe IV sõrme haav, nahaalused verevalumid laubal, vasakul oimu piirkonnas, parema silma piirkonnas, ülahuulel, pindmine haav ülahuule limaskestal, verevalumid ja nahamarrastused parema käe II-V sõrme piirkonnas, mis on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 20.09.2021 korduvatest (vähemalt 8 löögist) pea piirkonda ning hammustamisest sõrme piirkonnas. Kannatanul sedastatud tervisekahjustuste paranemise kestvus ületab 4 nädalat. 6.6 Kolleegium peab nõustuvalt maakohtuga vajalikuks rõhutada, et kohtulikul uurimisel ei tõstatatud küsimust kannatanu Y ütluste usaldusväärsusest ega taotletud ristküsitluse käigus võimalike vastuolude esinemise argumendiga tema kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses (lk-d 14-16) ammendavalt vastanud kaitsja poolt nii kohtuvaidlustes kui ka apellatsioonis esitatud argumentidele. Seega on apellandi etteheited maakohtu väidetavatele eksimustele tõendite hindamisel või kaitseväidete hindamata jätmise osas ainetud. Samuti pole kolleegiumi hinnangul maakohtus uuritu ja tuvastatu pinnalt tõusetunud KrMS § 7 tähenduses kõrvaldamata kahtlusi T. Romuluse süüdiolekus, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 6.7 Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellandi väidete ja argumentidega maakohtu otsuse osas kannatanu N suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodis. Kolleegium peab sellegi T. Romulusele süüksarvatud teo osas maakohtu põhistusi ammendavaks (otsuse lk-d 16-18). Ringkonnakohus nõustub maakohtu analüüsi ja põhjendustega, et selleski episoodis algatas konflikti T. Romulus, kes naases pärast Y peksmist tagasi C elukohta selleks, et otsida elukaaslase Ä kotti ja telefoni. Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt ründas T. Romulus kannatanu C pärast seda, kui viimane nõudis, et süüdistatav tema elukohast lahkuks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus taas põhjendatult pidanud usaldusväärsemaks eelmise episoodi kannatanu Y ja tunnistajate ütlusi ning jätnud kõrvale ebausaldusväärsetena süüdistatava ütlused. Kaitsja pole esitanud apellatsioonis tõsiselt võetavaid argumente, mis tingiks maakohtu poolt tuvastatu ümber hindamist. Nõustuvalt maakohtuga leiab kolleegium, et kuigi kannatanu C oli tugevas alkoholijoobes, on tunnistajate ütlused T. Romuluse poolt kannatanu C suhtes toimepandu kohta on valdavalt kokkulangevad ja riimuvad asjas uuritud kirjalike tõenditega. C 20.09.2021 läbivaatuse protokollist nähtuvad visuaalselt silmnähtavad vigastused parema ja vasema silma tursed, hematoomid, veritsevad huuled, nina ja verekahtlased määrdumised kannatanu T-särgil, 10 / 26 1-21-7688 põlvel jalatsitel. Kannatanu patsiendikaardist ja ekspertiisiaktist nr 21E-AOI194 nähtuvalt esinevad kanntanul näokoljuluude hulgimurrud (sh mõlema põskkoopa kõikide seinte, mõlema silmakoopa alumise, külgmise ja keskmise seina murrud, sarnakaare murrud ning ninaluude killunenud murrud), põrutushaavad nina, huule ja vasaku kõrvalesta piirkonnas, mis võivad olla tekitatud korduvatest löökidest 20.09.2021 kõva tömbi esemega ja mille paranemise kestvus ületab 4 nädalat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N-l sedastatud vigastused lähevad kokku tunnistajate kirjeldustega T. Romuluse poolt kannatanu suhtes toimepandud vägivalla osas. Samuti haakuvad eeltooduga tunnistaja B poolt Häirekeskusele kiirabi kutsumiseks tehtud kõne teabesalvestis ja sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub hulgaliselt verekahtlase määrdumusega esemeid ning tervikuna kuriteo jälgi kogu C korteris, mis viitavad toimunud füüsilise konflikti intensiivsusele ja kannatanu vigastuste tõsidusele. Seega ei nõustu kolleegium ka selle episoodi osas apellatsioonis väidetuga, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS §-s 61 sätestatut. 6.8 Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus jättis arvestamata, et T. Romulus lõi kannatanuid üksnes enesekaitseks. Samuti olevat maakohus jätnud tähelepanuta, et T. Romulus oli hingeliselt traumeeritud seoses tema elukaaslase väidetava seksuaalse ärakasutamisega kannatanute poolt ning soovis neilt selle kohta selgitusi saada. Ringkonnakohus apellandi käsitlusega ei nõustu. Maakohus on neidki süüdistatava väiteid ja kaitsja argumente juba kontrollinud. Maakohus pidas põhjendatult mitteusutavaks süüdistatava väidet, et kannatanud olevat teda ise rünnanud ja ta tegutses enesekaitses (otsuse lk 20). Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu järeldustega, et käesoleval juhul pole tuvastatud mingit õigusvastast rünnet süüdistatava õigushüvedele ja kannatanud pole T. Romulust provotseerinud ega olnud konflikti algatajateks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuigi esimeses episoodis kannatada saanud Y sekkus T. Romuluse tegevusse C peksmise ajal, ei ole see käsitatav vägivallana süüdistatava suhtes, kuna Y püüdis tõmmata süüdistatavat kannatanust eemale ning seejärel vabaneda ise T. Romuluse haardest. Samuti ei saa muuda kohtu hinnangut T. Romuluse teole kannatanute suhtes tunnistaja B poolt võimalik sekkumine ning panniga löömine T. Romuluse vägivaldse tegevuse lõpetamiseks. 6.9 Maakohus on käsitlenud ka kaitsja ja süüdistatava väiteid 20.09.2021 T. Romuluse tegutsemise kohta väidetavas hingelise erutuse seisundis. Kolleegium nõustub täielikult maakohtuga, et kohtus uurituga pole leidnud tuvastamist, et T. Romulus oleks viibinud hingelise erutuse seisundis elukaaslase Ä võimaliku seksuaalse ärakasutamise tõttu. Nõustuvalt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kuigi asjas uurituga on kinnitust leidnud, et T. Romulus süüdistuses kirjeldatud sündmuste ajal esitas küsimusi Ä väidetava ärakasutamise kohta, pidanuks tal tegelikult tekkima kahtlused elukaaslase väidete tõelevastavuses. Tuvastatud asjaolude kohaselt veetis süüdistatava elukaaslane C pool meelsasti aega, viibides ühises seltskonnas isikutega, kes olevat teda seksuaalselt ahistanud. Enamgi veel ‒ pidutsedes kõnealuste isikutega, ei pidanud Ä vajalikuks minna n-ö vastu võtma sel päeval vanglast vabanevat T. Romulust. Samuti puuduvad andmed, et Ä oleks pöördunud kannatanuna seoses väidetava seksuaalse ründega õiguskaitseasutuste poole. Seega viitab eeltoodu, et tegelikult ei saa T. Romuluse väiteid hingelise erutuse seisundis tegutsemise kohta usutavaks pidada ning maakohtus tuvastatu viitab hoopis süüdistatava soovile kasutada Ä-ga seonduvat ettekäändena kannatanutega tüli algatamiseks. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et süüdistatava teo välisest pildist ei nähtu tegutsemist erilises hingelises seisundis. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et süüdistatav peksis mõlemaid kannatanuid tavalises vihaseisundis ja kavatsetult ning tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud pole. 6.10 Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ühtegi sellist väidet, mis võimaldaks seada kahtluse alla maakohtu järeldused T. Romuluse süüteo 11 / 26 1-21-7688 tõendatuse osas. Ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise põhimõtte rikkumist maakohtu poolt ega ühtki muud rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kuigi apellant pole otseselt vaidlustanud seda, et tõendatud tegu oli kooseisupärane, märgib ringkonnakohus, et maakohus on süüdistatava teo õigesti kvalifitseerinud
lg 2 p 1, 3 järgi kehalise väärkohtlemisena, millega on tekitatud kahele isikule tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja mis on toime pandud korduvalt. 6.11 Alternatiivselt on kaitsja esitanud apellatsioonis taotlused seoses T. Romulusele mõistetava karistusega. Kaitsja taotleb kergendada T. Romulusele mõistetavat karistust ning alternatiivselt palub tuginedes
§-le 61 karistada süüdistatavat alla alammäära. Ringkonnakohus peab esmalt märkima, et kumbagi alternatiivset taotlust kaitsja apellatsioonis argumentidega sisustanud ei ole. Ringkonnakohus jätab taotlused T. Romuluse karistuse kergendamiseks rahuldamata. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu ammendavate ja veenvate põhjendustega T. Romulusele
Silmas pidades ka seda, et kaitsja pole apellatsioonis maakohtu poolt
Romulusele mõistetud karistust vaidlustades ühtegi konkreetset etteheidet välja toonud, peab kolleegium vajalikuks lisada järgnevat. 6.12 Kolleegiumi hinnangul on maakohus T. Romulusele
lg 2 p 1, 3 alusel mõistetud karistuse kujunemist põhjendanud kooskõlas
§-s 56 sätestatuga ammendavalt, seaduslikult ja jälgitavalt (otsuse lk 21-23). Maakohus on T. Romuluse teosüü hindamisel õigesti arvestanud sellega, et süüdistatav väärkohtles ühe päeva jooksul intensiivselt ja jõhkralt pekstes (põhjustades üle nelja nädala kestvaid tervisekahjustusi) kahte kannatanut, olles mõlemas episoodis konflikti algataja. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on 20.09.2021 otsusega karistatud muu hulgas samuti kehalise väärkohtlemise eest ja arutatavas asjas süüksarvatud kuriteod pani ta toime kohtuotsusega mõistetud katseaja esimesel päeval, vahetult vanglast vabanemise järgselt. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et süüdistatava teosüüd saab pidada keskmisest määrast oluliselt suuremaks. Kolleegium peab mõistetud karistust, s.o 4 aasta pikkust vangistust, igati kohaseks ning märgib ka seda, et kaitsja pole maakohtu põhjendusi sisuliselt üritanudki ümber lükata. 6.13 Tagajärjetuks jääb ka kaitsja taotlus karistada T. Romulust alla alammäära. Kaitsja pole sõnagagi põhjendanud, millised erandlikud süüdistatava isiku või süüteoga seotud asjaolud, on süüteomenetluses tuvastatud, mis õigustaksid seda taotlust. Kolleegium märgib, et
sätestatud võimalus kohaldada karistust alla alammäära on iseseisev karistuse kergendamise alus ja selle kohaldamine annab kohtule lisavõimaluse karistuse individualiseerimiseks selle kergendamise kaudu juhtudel, mida ei ole võimalik karistusseadustiku üldosas otseselt ette näha. Kaalumaks isiku karistuse kergendamist
alusel peab seaduse rakendaja tuvastama erandlikud asjaolud, mis võivad olla seotud nii isikuga kui ka süüteo toimepanemisega (RKKKo 3-1-1-75-16, p 5).
lg-s 1 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu või puudumine on faktiline asjaolu, mis tuleb tuvastada süüteomenetluse käigus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
§-s 61 sätestatud võimalust ja apellatsioon jääb ka selles osas tagajärjetuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele kaitsja apellatsiooni taotlus jätta kõik menetluskulud riigi kanda. II 12 / 26 1-21-7688 7. Prokuratuuri apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus mõistis T. Romuluse õigeks
Apellatsioonis nõustub prokuratuur täielikult maakohtu otsuse selle osaga, milles kohus luges faktiliselt täielikult tõendatuks T. Romuluse süü suures koguses narkootilise aine GBL ebaseaduslikus käitlemises ning jõudis järeldusele, et T. Romulus on täitnud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu, tegutses kavatsetult ja tema süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Küll aga on prokuratuuri arvates maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, lugedes käesolevas asjas vääralt lubamatuks tõendiks vallasasja hoiule võtmise protokolli, millega fikseeriti T. Romuluselt 22.03.2021 narkootilise aine GBL äravõtmine. Sellega kaasnes tuvastatud süü tõendatusest olenemata T. Romuluse põhjendamatu õigeksmõistmine. Kolleegium leiab, et prokuratuuri apellatsiooni argumendid, millega vaidlustatakse maakohtu otsust T. Romuluse õigeksmõistmises
7.1 Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida järgnevat. Prokuratuuri apellatsiooni kohaselt rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, tuvastades tõendeid kogumis hinnates, et T. Romulus on pannud toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja tema süü on tõendatud, kuid mõistes seejärel T. Romuluse õigeks põhjendusega, et keskse tähtsusega tõend(id) on lubamatu(d). Prokuratuur leiab, et sel põhjusel ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamisesemega tuvastatud asjaoludele ja kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 7.2 Prokuratuuri süüdistusakti kohaselt tõendavad T. Romuluse kasutuses olnud sõidukist 22.03.2021 suures koguses narkootilist ainet GBL sisaldava punase korgiga suletud anuma leidmist KorS § 49 lg 1 alusel koostatud vallasasja hoiule võtmise protokoll, vaatlusprotokoll vallasasja läbivaatust teostanud politseinike vormikaamera salvestistele ja toimingul osalenud politseiametniku Z ütlused. Kõik eelnevalt nimetatud tõendid võttis maakohus prokuratuuri taotlusel tõendina vastu ja need avaldati kohtuistungil. Maakohus tunnistas vastuvõetud tõendid kohtuotsuse tegemisel lubamatuks vallasasja läbivaatamisel asetleidnud KorS § 49 sätete rikkumise tõttu, kuigi luges eelnevalt faktiliselt tõendatuks, et T. Romulus on pannud toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis leiti süüdistatava kasutuses olnud sõidukist. 7.3 Kolleegium nõustub prokuratuuriga, et maakohus on lubatavaid tõendeid tõendikogumist välja jättes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Samas ei nõustu kolleegium apellandiga selles, et maakohus on rikkunud praegusel juhul kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. Prokuratuuri viidatud KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei oleks lubatav. KrMS § 341 lg-st 2 tulenevalt peab ringkonnakohus, tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 pde 6-8 või 11 järgi, tühistama kohtuotsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Samas taotleb prokuratuur vaidlustatud asjas ringkonnakohtult maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja T. Romuluse süüdimõistmist ja karistamist
lg 1 järgi etteheidetud teos, mitte kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. 7.4 Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kehtiva kohtupraktika kohaselt võib menetlusõiguse olulise rikkumisena olla käsitatav ka lubatava(
Kontrollides apellatsiooni väidete alusel maakohtu otsuses kajastatud tõendite hindamist, sh tõendite hindamisel tehtud vigu ja järelduste vastavust tuvastatud faktilistele asjaoludele, asub ringkonnakohus alljärgnevale seisukohale. 7.5
184 lg 1 esitatud süüdistuse kohaselt on T. Romulus omandanud ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku. Seda eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis T. Romulus enda juures kuni 22.03.2021.a kella 05.02-ni, mil politseiametnikud teostasid sõidukile Volvo V50 reg nr XXXXXX vallasasja läbivaatust, mille käigus leidsid ja võtsid sõiduki juhi istme alt ära ühe plastiktopsi punase korgiga, milles oli värvusetu läbipaistev vedelik GBL massiga 17,7 grammi. 7.6 Kolleegium märgib siinkohal, et kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi, ei pea apellatsioonimenetluses asja arutamisel kordama esimese astme menetlust samas mahus (KrMS § 15 lg 2 p 2 ja § 331 lg 2). Maakohtu poolt T. Romuluse õigeksmõistmise süüdistuses
lg 1 järgi apelleeris prokuratuur ja seega peab ringkonnakohus asja arutama prokuratuuri apellatsioonis esitatud põhjenduste ja taotluste alusel. Prokuratuur märgib apellatsioonis, et nõustub täielikult maakohtu otsuses kajastatud analüüsi ja nende kohtu seisukohtadega, millest nähtuvalt maakohus tõendeid kogumis hinnates tuvastas ja luges tõendatuks T. Romuluse süü suures koguses narkootilise aine GBL ebaseaduslikkus käitlemises. Prokuratuur leiab, et maakohtu eeltoodud seisukoha kujunemine on selles osas põhjendatud ja jälgitav ning muu hulgas on maakohus sedastanud, et suures koguses narkootilist ainet sisaldava punase korgiga topsi leidmine T. Romuluse juhitud ja kinnipeetud autost nähtub nii vallasasja hoiulevõtmise protokollist kui ka osaliselt vormikaamera salvestistest ja tunnistaja Z ütlustest. 7.7 Tutvunud prokuratuuri apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega nendib kolleegium prokuratuuriga nõustuvalt, et maakohus on T. Romulusele
lg 1 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud teo asjaolusid käsitledes põhjalikult analüüsinud asjas uuritud tõendeid, hinnates neid kogumis. Kohtu seisukohad süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude tuvastamisel on jälgitavalt otsuses kajastatud (vt lk-d 5-8). Maakohtuga saab nõustuda, et T. Romuluse ütlused on usaldusväärsed vaid selles, osas, et ta kasutas 22.03.2021 sõidukit Volvo V50 riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX, mis oli renditud D-lt, peeti politsei poolt kinni, sõidukis kaassõitjana viibis T. T. Romulus viibis algselt sõiduki läbivaatuse juures, aga narkootiliste ainete tarvitamise kiirtesti tegemise järel toimetati süüdistatav ekspertiisiks Wismari haiglasse. Seal tutvustasid politseinikud talle hiljem sõidukist leitud asjade kohta koostatud vallasasja hoiule võtmise protokolli, kus sisaldus muu hulgas märge ka sõidukist leitud vedelikku sisaldava punase korgiga topsi hoiulevõtmise kohta. Maakohus on tõendeid analüüsides pidanud põhjendatult ebausaldusväärseks end mitte süüdi tunnistava T. Romuluse ütlusi selle kohta, et narkootilise 14 / 26 1-21-7688 ainega tops ei kuuluvat temale, tema DNA võib olla sattunud topsile topsi kogemata riivates, auto olevat ta saanud (pärast selle remonti) uuesti rendile puhastamata ja üleliigsete asjadega. 7.8 Kolleegiumi hinnangul tuvastati maakohtus uurituga vaidluseta asjaolu, et T. Romulus peeti 22.03.2021 öösel liiklusjärelevalve käigus kinni Volvo V50 riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX juhtimiselt Tallinnas, Rõõmu tn 15 maja lähedal ja teostati joobeseisundi tuvastamine indikaatorvahendiga kell 4.25 (I kd, tl 171, 171 p). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt esinesid T. Romulusel narkootilise aine tarvitamise tunnused (COC – kokaiin, AMP– amfetamiin), protokolli kohaselt sedastati süüdistataval ka silmade punetus, kerged häired koordinatsioonis ning rahutus ja omamehelik käitumine. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et liikluspatrullis olnud politseiniku, tunnistaja Z, kohtus antud ütlustest nähtub samuti asjaolu, et T. Romulusel esinesid narkojoobele viitavad tunnused, sh silmade punetus, ta oli hajevil ja tema pupillide reageerimine valgusele polnud tavapärane (kd I, tl 57p). Vaidlust tuvastatus pole ka selles, et pärast narkojoobe tunnuste tuvastamist T. Romulusel, alustati sõiduki läbivaatust KorS § 49 lg 1 alusel. Läbivaatus toimus alguses T. Romuluse osavõtul ja seejärel suunati T. Romulus edasi ekspertiisi läbiviimiseks (et kontrollida võimalikku amfetamiini ja kokaiini joovet) Wismari haiglasse, kus süüdistataval joovet ei tuvastatud (I kd, tl 172-177). Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja Z kohtus antud ütluste kohaselt alustati Volvo V50 läbivaatust T. Romuluse juuresolekul. Sõidukis oli erinevaid tööriistu laiali, samuti leiti tsiviilkäibes keelatud külmrelv kasteet ning sõiduki juhi istme alt või kõrvalt leiti punase korgiga läbipaistev väike anum, mis nägi välja nagu tavaline uriinitops ja sisaldas tundmatut, pigem hägust vedelikku. Sõidukist leitud asjad, sh tops vedelikuga, pakendati ja võeti kaasa, sõiduk teisaldati politsei parklasse. Tunnistaja ütluste kohaselt kutsuti kohale teine patrull, kes viis T. Romuluse Wismari haiglasse proove võtma. Sõiduki ülevaatuse teostas tunnistaja koos oma kolleegiga ja toiming salvestati vormikaameratega (kd I, tl 57p-58). 7.9 Ringkonnakohus osutab, et maakohtus uuritu ja otsuses kirjapandu kohaselt nähtub punase korgiga topsi leidmine vedelikuga T. Romuluse juhitud ja kinnipeetud sõidukist politseiametnikust tunnistaja Z ütlusest ja osaliselt vormikaamera salvestusest ning vallasasja hoiule võtmise protokollist (otsuse lk 6). Maakohus viitab neid tõendeid analüüsides muu hulgas tunnistaja Z ütlustele punase korgiga topsi leidmise, pakendamise ja kaasavõtmise kohta ja vallasasja hoiule võtmise protokollile, millest nähtuvalt on ekspertiisi määramiseks võetud hoiule veerand mahust vedelikku sisaldav punase korgiga tops (I kd, tl 170). Samuti käsitleb kohus põhjalikult 25.11.2021 asitõendi vaatlusprotokolli, mis kajastab 22.03.2021 liikluspatrulli teostanud politseinike vormikaameraga salvestatut (kd I, tl 197-203). Kolleegium, tutvudes samuti kõnealuses vaatlusprotokollis talletatud vormikaamera salvestistega, millelt nähtub 22.03.2021 liikluspatrullis toimetanud politseiametike tegevus märgib järgmist. Esmalt on kõnealuse vaatlusprotokolli p-s 4.2 on kajastatud salvestised, milles T. Romulus (pärast sõiduki kinnipidamist) vastab politseiametnike küsimustele narkootiliste ainete tarvitamise kohta, talle selgitatakse, kuidas teha süljetesti, seejärel nähtub T. Romuluse väljumine sõidukist, politseiametnike poolt pagasiruumi ja sõiduki kabiini läbivaatamine ja selle käigus kahe sõrgkangi leidmine, mille osas teavitatakse T. Romulust esemete võtmisest hoiule, samuti esitatakse küsimusi leitud süstla ja golfikepi kohta. Vaatluse p-s 4.3 kajastatud salvestise osast nähtuvalt tutvustakse T. Romulusele indikaatorvahendi positiivset tulemust, mis viitab süüdistatava poolt narkootiliste ainete tarvitamisele. Seejärel nähtub maakohtu otsuses käsitletud vaatlusprotokolli ps 4.4 kajastatud videosalvestise lõik, millest nähtub sõiduki edasine läbivaatus, sh vestlus politseiametnike vahel (faili nimega 22.03.2021 05_00_54 MP4). Videol talletatu kohaselt näitab politseinik taskulambiga valgust juhi istme alla, märkides et „ siin vahel on mingi valge vedelik“, näidates samaaegselt juhi ukse poolt taskulambiga valgust juhiistme alla, samas kõrval on näha 15 / 26 1-21-7688 süstal (salvestise kell 01.27). Teine politseinik kinnitab salvestisel kell 01.42 „ja, on küll“. Seejärel liigutavad politseiametnikud juhi istet ette poole ning kell 02.13 paistab eest nihutatud juhi istme tagant poolt vaadatuna istme vasaku siini juures ja osaliselt selle all tumeda pudeli taga midagi punakat ja väikese topsi osa (foto nr 8, I kd, tl 202). Salvestise kell 02.21 täpsustab Z, et „musta pudeli taga punase korgiga paistab“ ning salvestise kella ajal 02.26 ütleb meespolitseinik, et „ et selle me võtame kaasa“. 7.10 Maakohus analüüsib seejärel DNA ekspertiisi akti. Kohtus uuritud 29.07.2021 DNA ekspertiisi aktist nr 21E-GE0652 nähtub, et ekspertiisiks esitati muu hulgas pakend läbipaistva anumaga punase korgiga, millelt võeti proov korgiga anuma küljelt ja anuma punaselt korgilt ümbertringi (pakend 2). Eksperdiarvamuse kohaselt saadi esimesest proovist läbipaistvalt punase korgiga anumalt DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev T. Romuluse DNAprofiiliga (I kd tl 184-191). Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et selle tõendi alusel on tuvastatud, et T. Romulus on otseselt seotud 22.03.2021 tema kasutuses olnud sõidukist leitud narkootilise aine topsiga. Asjakohane on maakohtu seisukoht, et arvestades topsi leidmise asukohta (juhi istme all, vasakul pool siini juures pudeli taga) ei ole eluliselt usutav T. Romuluse versioon tema DNA võimalikust sattumisest topsile kogemata, kui ta enese väitel võis näiteks istme alla kukkunud telefoni otsida või sealt prügi koristada (I kd, tl 126). Maakohus on õigesti leidnud, et selliselt paiknevat topsi ei ole füüsiliselt võimalik kogemata ega riivamisi puudutada, mida muu hulgas kinnitab ka asjaolu, et politseiametnikud pidid sõiduki läbivaatuseks topsi leidmiseks ja kättesaamiseks juhi istet nihutama. Kolleegium märgib veel täiendavalt seda, et DNA ekspertiisi aktis nr 21E-GE0652 proovile, mis pärines punase korgiga anumalt (korgilt ümbertringi) arvutatud hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1022, mis tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine on 1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb T. Romuluselt, võrreldes sellega, kui see pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Oluline on tähele panna ka seda, et T. Romuluse DNAprofiil leidus narkootilist ainet sisalduva topsi korgil ümbertringi, mis kinnitab maakohtu poolt tuvastatut, et T. Romuluse väidetud viisil on tema DNA juhuslik sattumine korgile välistatud. Küll aga kinnitab DNA-profiili leidumine narkootilist ainet sisalduval korgil kogumis teiste uuritud tõenditega T. Romuluse poolt anumas sisalduva narkootilise aine GBL ebaseaduslikku valdamist. 7.11 Maakohtuga saab nõus olla selleski, et vaidlust pole tuvastatud asjaolus, et läbipaistvas punase korgiga topsis olnud vedelik osutus suureks koguseks narkootiliseks aineks, mida tõendab 31.03.2021 narkootilise aine ekspertiisi akt nr 21E-AN0449, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud värvusetu geeljas vedelik massiga 18,20 g proovivõtutopsis sisaldab gammabutürolaktooni (GBL). GBL kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja (I kd tl 178). Vastavalt narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 21E-AN0987 antud eksperdiarvamusele on ekspertiisiks esitatud vedelik massiga 18,20 g sisaldab 97% gammabutürolaktoomi, vedelikus sisaldub 17,7 g gammabutürolaktooni (GBL) (I kd tl 21). Seega on tegemist narkootilise ainega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste tabel tõendab, et gammabutürolaktooni (GBL)10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud keskmine kogus on 8 g (I kd tl 192-193), kuivõrd leitud ja äravõetud on 17, 7 grammi, siis on leitud ja äravõetud suur kogus narkootilist ainet. 7.12 30.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on 50 ml punase korgiga läbipaistvat topsi vaadeldud ja fotografeeritud (I kd, tl 194-196) ja anuma kohta fikseeritu riimub nii vormikaamera salvestistelt nähtuga kui ka tunnistaja Z kirjeldusega leitud topsi kohta. Kolleegium täpsustab 16 / 26 1-21-7688 siinkohal, et maakohtu otsuses on ekslikult märgitud, et vaadeldud on läbipaistvat topsi vedelikuga. Tegelikult kõnealuses vaatluses vedeliku sisaldumist topsis dokumenteeritud pole, mis on vaatluse teostamise aega silmas pidades ka arusaadav. Küll on aga vaadeldud kõnealuse anuma väliseid tunnuseid. 7.13 Ringkonnakohus nõustub maakohtu analüüsi ja järeldusega, et ka tunnistajate ütlusest nähtuvalt sai ainult T. Romulus süüdistuses kirjeldatud narkootiline aine autosse toimetada ja seda vedada. Tunnistaja T ütlusi, et temale tops GBL-ga ei kuulu, pidas maakohus õigesti usaldusväärseks, mida kinnitab ka asjaolu, et Ti DNA profiili GBL sisaldavalt topsilt ega selle korgilt ei leitud. Samuti luges kohus põhjendatult usaldusväärseks S ja L ütlused selle kohta, et sõiduk anti T. Romulusele rendile korrastatuna, ilma võõraste asjadeta ja seda ka peale sõiduki remonti. Seega saab nõustuda maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, et DNA ekspertiisi, tunnistajate T, H ja D ütlusega on tõendatud, et just T. Romulus sai narkootilise aine autosse toimetada (läbipaistvas punase korgiga topsis). Kuigi süüdistatav viitas, et autot kasutasid ka teised, ei võimaldanud ta esitatud kaitseväidet kontrollida, jättes esitamata nende väidetavate teiste auto kasutajate andmed. 7.14 Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnangu ja järeldusega, et seega kinnitab uuritud tõendikogum üheselt, et T. Romulus, kellel puudus luba narkootilise aine käitlemiseks, omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja viisil suures koguses narkootilist ainet GBL, toimetas selle sõidukisse Volvo V 50, hoidis ja vedas seda, kuni see 22.03.2021 politseinike poolt autost leiti ja ära võeti. Seega on T. Romulusele süüdistuses kirjeldatud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine õigesti ette heidetud ja tema tegevus täidab
Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega ka subjektiivse koosseisu osas nõustudes, kohtus uuritu viitab üheselt sellele, et T. Romulus tegutses
T. Romuluse tegevus on õigesti kvalifitseeritud
T. Romuluse süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 7.15 Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on käesolevas asjas rikkunud kriminaalmenetluse nõudeid tõendikogumist lubatud tõendite alusetu väljajätmisega. Samuti on õige prokuröri viide, et see on viinud materiaalõiguse väärale kohaldamisele ning need minetused toovad kaasa vaidlustatud asjas kohtuotsuse tühistamise. 7.16 Maakohus põhjendab pärast T. Romuluse süü faktilist tuvastamist (otsuse lk 8-12), et olenemata süü tõendatusest tuleb T. Romulus õigeks mõista seetõttu, et lubamatu on arutatava asja keskse tähtsusega tõend, s.o 22.03.2021 politsei poolt koostatud vallasasja hoiule võtmise protokoll, millest nähtuvalt leiti ja võeti 22.03.2021 kell 04.30 T. Romuluselt ära muu hulgas läbipaistev tops vedelikuga. Kolleegium märgib, et vaidlusaluses protokollis on dokumenteeritud, (alust kajastav märge on tehtud protokolli trükitud vormis vastava lahtri ette), et KorS § 49 alusel on teostatud vallasasja läbivaatus ning protokollis loetletud asjade hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, teostada mõõtmisi või teha ekspertiisi (KorS § 52 lg 1 p 5). Protokollist nähtuvalt on vallasasjad võetud KorS § 52 alusel hoiule, kuna on alust arvata, et nende asjadega on toime pandud süütegu ja tegemist on keelatud esemega. Protokollis on märgitud meetme kohaldamise alguseks 22.03.2021 kell 04.30 ja kohaks Tallinn Rõõmu tee
§-s 184 sätestatud kuritegu. 7.21 Kolleegiumi hinnangul pole vaidlust selles, et KorS § 49 lg 1 p-s 7 sätestatu kohaselt on politseil õigus valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. Seega oli kõnealusel juhul liikluspolitseinikel, kes tuvastasid sõiduki kinnipidamisel T. Romuluse narkojoobe tunnused nii visuaalsel vaatlusel kui ka indikaatorvahendiga, seadusega kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või ka korrarikkumise kõrvaldamiseks KrMS § 49 lg 1 p 7 alusel õigus sõiduki läbivaatuseks toimingu eesmärgiks vajaliku põhjalikkusega. Seejuures on KorS § 52 lg 1 p 5 alusel politseil õigus võtta vallasasi hoiule ekspertiisi tegemiseks. Seega kolleegium ei nõustu, et politseiametnikel puudus objektiivne põhjus sõiduki läbivaatuse jätkamiseks pärast T. Romuluse ekspertiisi viimist ning läbivaatuse jätkamisel langes ära KorS § 49 lg 1 p-s 7 sätestatud õiguslik alus toimingu teostamiseks. 7.22 Kolleegium nõustub prokuröri ja maakohtuga selles, et praegusel juhul on tuvastatud, et politseiametnikud eksisid KorS § 49 lg 2 nõuete vastu, mis sätestab vallasasja omaniku või valdaja õiguse viibida vallasasja läbivaatuse juures. Puudub vaidlus selles, et T. Romulus toimetati enne vallasasja läbivaatuse lõpuleviimist ekspertiisi, kontrollimaks narkojoovet. T. Romuluse ekspertiisi saatmise tingis indikaatorvahendi positiivne näit, mis viitas narkootiliste ainete tarvitamisele T. Romuluse poolt ning vajas asjaolude täpsemaks tuvastamiseks ekspertiisi, mille õigeaegne teostamine narkojoobe tuvastamiseks on korrarikkumise asjaolude selgitamiseks mõistetavalt pakiline ja vajalik toiming. Samas sätestab KorS § 49 lg 2, et asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui omanik või valdaja ei viibi asja läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Sõiduki läbivaatamise jätkamisel T. Romuluse juuresolekuta osutatud sätte nõuetest kinni ei peetud. Kolleegium peab küll oluliseks märkida, et suhteliselt kohe pärast läbivaatuse lõpuleviimist, s.o samal varahommikul tutvustati T. Romulusele sõiduki läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud vallasasja(de) hoiulevõtmise protokolli, mille osas sai T. Romulus teha märkusi ja avaldusi, mis ei tee aga olematuks eksimust KorS § 49 lg-s 2 sätestatud nõuete osas. 19 / 26 1-21-7688 7.23 Maakohus on välja toonud ka 22.03.2021 vallasasja hoiulevõtmise protokolli vormistuslikud puudused. Nimelt ei nähtu protokollist sõnaselgelt, et selles loetletud esemed, s.o kaks sõrgkangi, kasteet ja läbipaistev tops vedelikuga, pärinevad T. Romuluse kasutuse olnud sõidukist. Samas viitab kolleegiumi hinnangul meetme kohaldamise koht, Tallinn Rõõmu tee 15, aadressile, kus peeti kinni T. Romuluse juhitud sõiduk ning toimetati KorS § 49 alusel sõiduki läbivaatust. Kriminaalkolleegium soostub maakohtuga, et 22.03.2021 vallasasja hoiulevõtmise protokolli koostamisega seotud minetused on käsitatavad tehniliste ja vormistuslikena, ega mõjuta otseselt KorS § 49 lg 1 alusel toimunud vallasasja läbivaatuse usaldusväärsust. Siinkohal on oluline tähele panna, et otsuses kirjapandu kohaselt puuduvad maakohtul hoolimata dokumendi puudustest kahtlused selles, et protokollis nimetatud anum narkootilise ainega leiti ja võeti ära just T Romuluse juhitud sõidukist. Seejuures on maakohus ka õigesti osutanud, et KorS §- 49 lg-s 51 sätestatu kohaselt on politseil õigus jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega, mida kõnealusel juhul tehtud ongi. Samuti nendib maakohus asjakohaselt, et kuigi KorS § 49 lg 6 sätestab protokolli koostamise kohustuslikkuse, pole sätestatud asjaolusid, mis sellises protokollis kirjas peavad olema. Seejärel jõuab maakohus õigele järeldusele, et protokolli puudused ei ole käsitatavad olulise rikkumisena, kuna nii politsei vormikaamera salvestuselt kui ka politseiametniku Z ütlustest nähtuvalt puudub alus kahelda, et narkootilise ainega punase korgiga tops leiti T. Romuluse kasutuses olnud sõidukist ning pakendati ja hoiustati pärast leidmist nõuetekohaselt. Kolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu eelnevast käsitlusest, et teatavad minetused sõiduki läbivaatamise käigus leitud vallasasjade hoiule võtmise vormistamisel, st protokollimisel, ei muuda kohtu jaoks toimingut ebausaldusväärseks ja maakohus ei pea selliseid minetusi oluliseks. Samuti järeldub eelnevast, et maakohus peab 22.03.2021 T. Romuluse kasutuses olevast autost narkootilist ainet sisaldava topsi leidmise osas usaldusväärseks nii vallasasja hoiule võtmise protokolli (hoolimata selle vormistuslikest minetustest) kui ka KorS § 49 lg 51 alusel liikluspatrulli käigus politseiametnike vormikaameratega salvestatut ning ka tunnistaja Z ütlusi. 7.24 Kolleegiumi hinnangul teeb maakohus seejärel varasema seisukohaga vastuolus oleva järelduse, et politseiametnike poolt kinnipeetud sõiduki läbivaatuse toimetamine (jätkamine või uuesti teostamine) pärast T. Romuluse ekspertiisi toimetamist ilma KorS § 49 lg-s 1 ettenähtud aluseta ning KorS § 49 lg 2 nõuete rikkumine läbivaatuse teostamine ilma T. Romuluse või sõiduki omaniku H, on siiski kogumis käsitatav olulise menetlusnormi rikkumisena, mille tulemusena on vallasasja hoiule võtmise protokoll lubamatu tõend. Seejärel leiab kohus, et samuti pole võimalik tugineda ka ebaseaduslikku vallasasja läbivaatust teostanud politseiametnike ütlustele narkootilist ainet sisaldava topsi leidmise ja äravõtmise osas, kes on menetlejatena ise selle ebaseadusliku tõendi loonud. Seega loeb maakohus lubamatuks tunnistaja P ütlused. Sama põhjendusega välistab maakohus tõendikogumist ka politseiametnike vormikaamera salvestised, millest nähtub sõiduki läbivaatuse käigus punase korgiga topsi leidmine. Maakohus teeb seejärel kokkuvõtliku järelduse, et kuivõrd puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid narkootilise aine leidmist ja äravõtmist T. Romuluse juhitud sõidukist, tuleb asuda seisukohale, et de jure ei ole suures koguses narkootilist ainet leitud ja ära võetud, mistõttu tuleb T. Romulus
7.25 Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et olukorras, kus küsimuse all on sõiduki läbivaatuse käigus tuvastatud menetleja eksimus KorS § 49 lg-s 2 sätestatud nõuete järgimata jätmisel, on maakohus jätnud hindamata selle eksimuse mõju kriminaalasjas kasutatava tõendi lubatavusele. Maakohus ei põhjenda, miks on kohtu hinnangul tegemist kõnealusel juhul nii olulise menetlusnormi rikkumisega, et see toob automaatselt kaasa vallasasja läbivaatuse tulemusena leitu lubamatuse. Nõustuvalt apellandiga kordab kolleegium otsuses eelnevalt märgitut, et õigeks ei saa 20 / 26 1-21-7688 pidada maakohtu järeldust, et käesoleval juhul on politseiametnikud toimingu teostanud ilma KorS § 49 lg-s 1 sätestatud aluseta ja rikkunud ka KorS § 49 lg 2 nõudeid, mis tähendab kogumis olulise menetlusnormi rikkumist. Kolleegium põhjendas eelnevalt, miks ei saa nõus olla maakohtuga läbivaatuse õigusliku aluse puudumise osas. Kolleegium selgitas, et politseil oli kogu sõiduki läbivaatuse toimetamise ajal (sh ka pärast seda, kui T. Romulus ei viibinud läbivaatuse juures) KorS § 49 lg-s 1 sätestatud õiguslik alus selle toimingu läbiviimiseks. Vallasasja hoiulevõtmise protokolli lubatavust ja usaldusväärsust, hoolimata selle toimingu vormistuslikest minetustest, on maakohus ka ise jaatanud. Seega ei saa kõnelda menetlusnormide kogumis rikkumisest, vaid ainsaks tuvastatud menetlusnormi rikkumiseks asjaolu, et T. Romulus (või sõiduki omanik) ei viibinud sõiduki läbivaatuse juures kogu selle toimingu vältel. Kolleegiumi hinnangul pole tuvastatud korrakaitseseaduse alusel tegutsemise käigus muid menetlusõiguse rikkumisi. 7.26 Kolleegium osutab, et KrMS §-s 64 sätestab tõendite kogumise üldtingimused, mille järgimata jätmine võib enesega kaasa tuua tõendi lubamatuse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse (RKKKo 1-17-5210, p 25). Samuti on kohtupraktikas juurdunud seisukoht, et igasugune tõendi kogumise menetlusõiguslike sätete rikkumine ei tingi alati ja automaatselt sellise menetlustoiminguga kogutud tõendi lubamatust. Selliselt on Riigikohtu Üldkogu 03.03.2021.a otsuses asjas nr 1-17-2359 selgitatud, et isegi kui leiab tõendamist menetlusõiguse rikkumine tõendite kogumisel, ei too see vältimatuna kaasa nende lubamatust isiku süüküsimuse lahendamisel. Osutatud lahendi p-s 48 märgitu kohaselt loetakse kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Ainukese erandina on seadusandja sätestanud tõendi kasutamise absoluutse keelu olukordadeks, kus jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel pole järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 1261 lg 4). Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused ähvarduste tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet (Vt ka RKKKo nr 3-1-1-77-15, p 13.). Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult (vt RKKKo nr 3-1-1-31-11, p 15). Riigikohtu praktikast tulenevalt peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave kriminaalasja lahendit (KrMS § 339 lg 2). 7.27 Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata veel sellele, et üldjuhul ei ole keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Erandina võib menetleja kriminaalmenetluse-välise toiminguga kogutud tõendi kasutamine olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, näiteks PS § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Maakohus on tõendeid kogumis hinnates küll faktiliselt tuvastanud T. Romuluse süü asjas uuritud tõendikogumi alusel, mida ringkonnakohus eelnevalt otsuses analüüsis, kuid seejärel on maakohus 22 / 26 1-21-7688 alusetult heitnud tõendite hulgast välja lubamatuna eelnimetatud tõendid ning jätnud muu hulgas hindamata kohtus uuritud DNA ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisiga tuvastatu, mille lubatavust maakohus eelnevalt kahtluse alla pole seadnud. Osutatud ekspertiisidega tuvastatud tõendusteave kinnitab otseselt T. Romuluse seotust 22.03.2021 sõidukist leitud anumaga, mis sisaldas suures koguses narkootilise ainet GBL. Seega seisneb käesoleval juhul kriminaalmenetluse õiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses lubatavate tõendite alusetus väljajätmises tõendikogumist, samuti on tõenditele antud hinnang osutunud ühekülgseks. Kõnealused menetlusõiguse rikkumised tunnistab kolleegium käesolevas menetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna need tõid kaasa seadusele mittevastava kohtuotsuse. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtvalt, viidates otsuse p-s 7. 14 toodud järeldusele, et maakohtu otsus T. Romuluse õigeksmõistmises süüdistuses
S § 184 lg 1 järgi süüdi ja mõista karistus. 7.30 Prokuratuuri apellatsioonis taotletakse T. Romulust
Apellatsioonis prokurör karistuse põhjendusi välja toonud ei ole, viidates prokuröri seisukohtadele kohtuvaidlustes. Kohtukõnes piirduvad prokuratuuri põhjendused lakoonilise taotlusega karistada T. Romulust
lg 1 järgi sanktsiooni keskmise määra läheduses.
lg-s 1 sätestatud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kolleegium nendib, et prokuratuuri taotletud karistus 3 aastat ja 2 kuud jääb alla sanktsiooni keskmist määra. KrMS § 340 lg 4 p-s 3 sätestatu kohaselt võib ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni alusel uue otsuse tegemisel tunnistada süüdistatava süüdi kuriteos, milles ta oli õigeks mõistetud ja mõista talle karistuse, arvestades KrMS § 331 lg 2 kohaselt seejuures esitatud apellatsiooni piire. Kolleegiumi hinnangul T. Romuluse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid asjas tuvastatud ei ole.
Romuluse süü suurust hinnates arvestab kolleegium, et T. Romulusel on kehtiva kriminaalkaristuse kõrval karistatud korduvalt väärtegude eest. Seejuures on väärteokorras süüdistatavat korduvalt karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Väärteokorras karistused ei ole mõjutanud T. Romulust õiguskuulekamalt käituma ega pole suutnud panna teda hoiduma süütegude toimepanemisest. Olukorras, kus isikule määratud korduvad väärteokaristused narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest pole avaldanud sisuliselt tulemust ja süüdistatav on jätkanud sarnaste tegude toimepanemist, sh pannud toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, ei täidaks vangistuse mõistmine sanktsiooni alammäära lähedal eripreventiivset eesmärki. Üldpreventiivselt ei annaks liialt leebe karistus ühiskonnale vajalikku signaali, et rahvatervise vastu suunatud süütegude korduv toimepanemine toob enesega kaasa rangema reageerimise. Seega nõustub kolleegium arutataval juhul prokuratuuri taotlusega ja mõistab T. Romulusele
T. Romulust on 20.09.2021 Harju Maakohtu otsusega
lg 2,
lg 1,
lg 2 p 3,
lg 2 p 1 ja
Mõistetud karistusest määrati
lg 2 alusel koheselt ärakandmisele 4 kuud 29 päeva vangistust ja ülejäänud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistus jäeti osaliselt täitmisele pööramata 3 aasta ja 1 kuu pikkuse katseajaga.
Romulus toime 22.03.2021, s.o enne 20.09.2021 ehk eelmise otsuse kuulutamist. Kui mõistetakse karistust kuriteo eest, mis on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, siis tuleb viimase kohtuotsusega taastada olukord, 23 / 26 1-21-7688 mis olnuks sel juhul, kui neid kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses ja liitkaristus oleks mõistetud ühe otsusega. Kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral (
lg 1) mõistetakse liitkaristus samadel alustel nagu liitkaristuse mõistmisel ühe kriminaalasja raames (
), mis on kantud eesmärgist asetada süüdistatav mõtteliselt olukorda, kus ta olnuks juhul, kui tal oleks kõikide enne eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest mõistetud süüdi ja karistatud sama otsusega. Arutatavas asjas tuleb arvestada asjaoluga, et
Romuluse 30.06.2021 otsusega süüdi mõistis ja mille eest karistas teda vangistusega 4 aastat, pani süüdistatav toime pärast 20.09.2021 Harju Maakohtu otsust. Harju Maakohus moodustas käesolevas asjas
lg 2 sätete kohaselt liitkaristuse, suurendades mõistetud 4 aastat vangistust eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 2 aastat 7 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 1 päeva vangistust. Riigikohus on selgitanud, et olukorras kus osa süüdistatava kuritegudest on toime pandud enne tema suhtes tehtud eelmist otsust ja osa pärast seda kohtuotsust tuleb kohtutel mõista süüdistatavale liitkaristus nii
lg 1 (kuritegude hiljem tuvastatud kogum) kui ka § 65 lg 2 (kohtuotsuste kogum) alusel (vt RKKKo 1-17-7807 ja RKKKo 3-1-1-64-14). Viidatud lahendites antud juhiste kohaselt peab esmalt enne eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuriteo eest mõistetud karistusele liitma
Alles seejärel tuleb mõista karistus pärast eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuriteo eest ning lõpuks suurendada
lg 2 alusel seda liitkaristust
Seega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.06.2022 otsusega
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse, millega suurendati
lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud 4 aastat vangistust eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 2 aastat 7 kuu võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 1 päeva vangistust. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, moodustades esmalt liitkaristuse
lg 1 alusel, liites
lg 1 järgi mõistetud karistusele, s.o 3 aastale ja 2 kuule vangistusele eelmise süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse vastavalt prokuröri apellatsiooni taotlusele järgnevalt. Kohus moodustab
lg 1 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 20.09.2021 otsusega mõistetud karistusega, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat ja mõista T. Romulusele liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise otsuse järgi osaliselt ära kantud karistus, s.o 4 kuud ja 29 päeva ja mõista karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 1 päev vangistust. Seejärel tuleb suurendada
lg 2 alusel Harju Maakohtu 30.06.2022 otsusega käesolevas asjas
lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistust, s.o 4 aastat vangistust,
lg 1 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta ja 1 kuu ja 1 päeva võrra, mõistes T. Romulusele lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 1 kuu ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.09.
lg 1 järgi riigi kanda, s.o narkootilise aine ekspertiiside kulud 287 eurot ja DNA-ekspertiisi kulu 570 eurot. Ringkonnakohus rahuldab prokuröri taotluse. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle 24 / 26 1-21-7688 tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu ja süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kriminaalkolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas olid ekspertiisid teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1 ja seega tuleb vastav kulu juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 3 ja § 180 lg-st 1 süüdistatavalt välja mõista. Ringkonnakohus leiab, kuigi prokuratuur pole vastavat taotlust esitanud, vajab muutmist ka maakohtu otsustus T. Romuluselt kaitsetasude väljamõistmise osas. Kriminaalkolleegium selgitab siinkohal, et KrMS § 191 lg 3 lubab ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses muuta madalama astme kohtu tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust sõltumata sellest, kas seda on apellatsioonides taotletud või mitte (vt nt RKKKo 3-1-1-4-12, p 16). Seejuures on kriminaalmenetluse kulude küsimuses võimalik isegi süüdistatava olukorda apellatsiooni piiridest väljudes raskendada (vt nt RKKKo 3-1-1-46-08, p 52). Süüdistatavale osutas riigi õigusabi menetluse vältel vandeadvokaat G. Kull. Esimene kohtuaste jättis 1/3 kaitsekuludest, s.o 656, 80 eurot riigi kanda seoses süüdistatava õigeksmõistmisega
Kuivõrd käesoleva otsusega tunnistab kriminaalkolleegium selles kuriteos T. Romuluse süüdi, puudub sellel alusel menetluskulu riigi kanda jätmiseks alus. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada kogu kaitsekulude ulatuses ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 180 lg-st 1 mõista kulud välja T. Romuluselt. Seega tuleb T. Romuluselt välja mõista süüdimõistmisega kaasnevad täiendavad menetluskulud ning tühistada maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus mõistab T. Romuluselt välja täiendavalt eskpertiiside kulud 287 eurot ja 570 eurot ning õigeksmõistmisel riigi kanda jäetud määratud kaitsja tasu 656.80 euro ulatuses, s.o kokku 1513, 80 eurot. Kõnealused kulud kuuluvad lisamisele maakohtu poolt kohtueelsel menetlusel ja maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõistetud sundrahale, määratud kaitsjale makstud tasule ja kohtuarstlike ekspertiiside kulule, mis moodustas kokku 2462,60 eurot. Ringkonnakohus teeb menetluskulude osas uue otsuse ning mõistab T. Romuluselt menetluskuludena välja kokku 3976,40 eurot. Ringkonnakohus määrab maakohtu põhjendustega nõustudes KrMS § 180 lg 3 alusel T. Romuluselt väljamõistetud menetluskulud 3976,40 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest menetluskulusid iga kuu vähemalt 331,36 eurot. 7.33 Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat G. Kull esitas 14.07.2022 taotluse süüdistatava T. Romuluse apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Taotluses märgib kaitsja apellatsioonimenetluse toiminguteks esmalt 90 minuti ulatuses ettevalmistamise kohtuistungiks ja kohtuistungi protokollidega tutvumise kogukulu summas 81 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on kaitsja toiminguna märkinud veelkord 90 minuti ulatuses ettevalmistamise kohtuistungiks ning sellele lisaks süüdistatavaga konsulteerimise ja apellatsiooni koostamise, kokku kulu summas 81 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on kaitsja taotluse kohaselt tehtud toiminguid 180 minuti ulatuses ja palutakse hüvitada Kull Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaat G. Kulli poolt T. Romulusele osutatud õigusabi eest apellatsioonimenetluse kuludena 162 eurot pluss käibemaks 32,30 s.o kokku 194,40 eurot. 25 / 26 1-21-7688 KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Ringkonnakohus osutab, et kaitsja on märkinud kahekordse toiminguna ettevalmistamise kohtuistungiks, mida ei saa käesolevas asjas pidada põhjendatuks. Samuti märgib ringkonnakohus, et kaitsja apellatsiooni mahust enam kui poole moodustavad maakohtu otsusest kopeeritud lõigud. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium esitatud taotlusest apellatsioonimenetluse kuludena vajalikuks ja põhjendatuks toiminguid 120 minuti, s.o 2 tunni ulatuses kokku summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21, 60 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja KrMS § 185 lg 2 teise lause kohaselt kannab menetluskulud riik, kui apellatsiooni esitajaks on prokuratuur, jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. 7.34 Eeltoodu alusel ja tuginedes KrMS 337 lg 1 p-le 4, § 338 p-dele 1, 2, 3, § 339 lg-le 2 ja § 340 lg 4 p-dele 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.06.2022 otsuse osaliselt, s.o T. Romuluse õigeksmõistmises süüdistuses
lg 1 järgi, liitkaristuse mõistmise osas ja kriminaalmenetluses tehtud menetluskulude otsustuse osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse T. Romuluse süüditunnistamises, karistamises, sh liitkaristuse mõistmises. Samuti korrigeerib maakohtu menetluses ja kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude väljamõistmise otsustust. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele ning T. Romuluse kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 26 / 26
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.