Obsah (5)

§ 101§ 120§ 96§ 97§ 100

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-17098 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A ja B hagi Y vas

§ 101lg-tele 3 ja 4.

3. Välja mõista kostjalt Ylt elatis hageja A (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks alates 14.11.2022.a igakuise elatusrahana 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 79 senti (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja 15%

§ 101

lg 7) kuni A 2 (sündinud 03.12.2014) täisealiseks saamiseni, so 03.12.2032.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Elatis tuleb kanda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja X arveldusarvele nr. nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse.
2. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD A ja B seaduslik esindaja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Y vastu elatise nõudes. Kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust, makstes elatist ebaregulaarselt. Hagejate seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista hageja A kasuks elatise summas 285,64 eurot kuus ja hageja B kasuks summas 242,79 eurot kuus, kokku 528,43 eurot. Samas märgib hagejate seaduslik esindaja, et palub välja mõista kostjalt elatise vastavalt Perekonnaseaduse (

) § 101 sätestatule. 15.11.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejate seaduslikule esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, st. haginõude täpsustamiseks ning vajadusel hagejate kulutuste kalkulatsioonide esitamiseks ja nõuete põhjendamiseks. Hagejate seaduslik esindaja esitas täpsustatud hagi 17.11.2022. Hagejate esindaja palus: • mõista välja Ylt B kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni B täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 225.64 eurot kuus.

Elatise summa korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutmise võrra ning peretoetuste muutudes; • mõista välja Ylt A kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni A täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 191.79 eurot kuus.

Elatise summa korrigeeritakse iga aasta

1. aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutmise võrra ning peretoetuste muutudes; • Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse; • Jätta menetluskulud kostja kanda. 3 Kostja esindaja esitas 07.12.2022 vastuse hagile, milles algselt märkis, et on nõus hagiga osaliselt, seadusega ettenähtud ulatuses – hagejate esindaja poolt palutud summa on suurem, kui seadusega ettenähtud. Kostja esitas kompromissettepaneku, mis sisuliselt kordas hagejate esindaja poolt 17.11.2022 esitatud haginõuet. 19.01.2023 tegi hagejate esindaja kohtule päringu, ta peaks nõustuma kostja poolt pakutud kompromissiga või tuleb tal ära oodata kohtuotsus. 20.01.2023.a kirjas selgitas kohus hagejate esindajale, et: „….. kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kohtuotsusega, mille teeb järgmise nädala jooksul (hiljemalt 27.01.2023). Kuna kostja poolt esitatud kompromiss omab mõningaid ebatäpsusi, samas on kostja nõustunud hagiga seadusega ettenähtud ulatuses (mida Teie hagejate esindajana oma viimases, täpsustatud hagis ka palusite), siis peab kohus võimalikuks teha tsiviilasjas õigeksvõtuotsuse vastavalt TsMS §
2. Juhul, kui Te siiski soovite kompromissi sõlmimist, siis pöörab kohus Teie tähelepanu alljärgnevale: Elatise maksmise alguskuupäev peab mõlema lapse puhul olema ühesugune (praeguses kompromissis on ühe lapse puhul märgitud 14.11.2022, teise puhul 15.11.2022); 15% võrra väheneb nooremale lapsele, so Ale makstav elatis, st B kasuks väljamõistetav elatise summa moodustaks 225,64 eurot ning A kasuks 191,79 eurot. Kui Te ikkagi soovite kompromissi sõlmimist, siis palub kohus esitada korrektne, poolte poolt allkirjastatud kompromiss kohtule hiljemalt 25.01.
3. Kui märgitud tähtajaks kompromissi ei esitata, teeb kohus hiljemalt 27.01.2023 kohtuotsuse.“ Hagejate seaduslik esindaja esitas 20.01.2023 teate, et kostja ei ole makseid teostanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub Kostja 07.12.2022 vastuses sisuliselt nõustus elatise maksmisega hageja poolt 17.11.2022 nõutud ulatuses, tehes sama nõude osas kompromissettepaneku, seega saab kohus seda lugeda kui hagi õigeksvõttu (kostja kompromissettepanek kordab peaaegu sõna-sõnalt hageja täpsustatud nõuet, va väikesed ebatäpsused). Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 108. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Rahvastikuregistri väljavõtetest nähtub, et X ja Y on alaealiste laste A ja B vanemad, seega on X oma alaealiste laste seaduslikuks esindajaks. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vanemate õigused on sätestatud

8ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, 4 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on

1. aastal on 209,2 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.

§-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneks käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,2 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 46,44 =255,64 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot, kolmanda lapse kohta 100 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 255,64 – 30 = 225,64 eurot. Tulenevalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd B (sünd 2012.a) ja A (sünd 2014a.), vanusevahe on 2 aastat, tuleb A elatise summat võrreldes esimese lapse B summaga vähendada 15% . Kostja 07.12.2022 vastuses nõustus elatise maksmisega hagejate poolt nõutud, so seadusega ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt Ylt elatise välja alljärgnevalt: • Hageja B (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks alates 14.11.2022.a igakuise elatusrahana 225,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) kuni B (sündinud 06.09.2012) täisealiseks saamiseni so 06.09.2030.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. 5 • Hageja A (isikukood: xxxxxxxxxxx) kasuks alates 14.11.2022.a igakuise elatusrahana 191,79 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja 15%

§ 101

lg 7) kuni A (sündinud 03.12.2014) täisealiseks saamiseni so 03.12.2032.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Hagejate kasuks väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Elatis tuleb kanda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja X arveldusarvele nr. nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik