← Eesti

2-19-15767/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-15767 Kohtuasi C hagi Y vastu pärandi koosseisu tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Y määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. C (hageja) esitas
  9. oktoobril 2019 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ja korteriomand (registriosa nr ZZZZZZZZ) kuuluvad W, mitte F pärandvara hulka. 2-19-15767
  10. Harju Maakohus rahuldas
  11. juuli
  12. a osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt riigituludesse vähem tasutud riigilõivu 700 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  13. detsembri
  14. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 700 eurot, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis selle kostjalt riigituludesse välja mõistmata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis
  15. aprilli
  16. a määrusega ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
  17. Hageja esitas
  18. mail 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitisena kokku 4445 eurot (käibemaksuga), mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 4095 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350 eurot. Täpsemalt tegi hageja lepinguline esindaja tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 22 tunni 45 minuti ulatuses.
  19. Hageja esitas
  20. novembril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 1719 eurot (käibemaksuga), mis koosneb üksnes lepingulise esindaja kuludest. Täpsemalt tegi hageja lepinguline esindaja tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 9 tunni 33 minuti ulatuses. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise. Maakohtu määrus ja põhjendused
  21. Harju Maakohus rahuldas
  22. jaanuari
  23. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras hageja menetluskulude suuruseks 5934 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5934 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist mitte rohkem kui 5934 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 230 euro 60 sendi ulatuses ning jättis kindlaks määramata hageja kassatsiooniastme menetluskulud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab asja sisu ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja nende tegemine põhjendatud, kuid neile kulunud aeg on osaliselt ebavajalik ja põhjendamatu. Hageja lepingulisel esindajal kulus
  24. aprilli
  25. a menetlusdokumendi koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks 6 tundi 30 minutit, millest menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et hageja lepinguline esindaja pidi olema eelnevalt asja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud, arvestades saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks 6 tundi. Hagejal kulus
  26. detsembri
  27. a kohtuistungiks valmistumisele 2 tundi, millest saab mõistlikuks pidada 1 tundi 30 minutit, arvestades, et hageja oli eelnevalt asja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud. Hageja pidi hagiavalduselt hagihinda arvestades tasuma riigilõivu 300 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 5934 eurot, s.o lepingulise esindaja 31 tunnile 18 minutile ajakulule vastav kulu 5634 eurot ning riigilõiv 300 eurot. Kuna hageja ei osalenud kassatsiooniastme menetluses, ei tule kindlaks määrata hageja kassatsiooniastme menetluskulude suurust. 2 2-19-15767 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  28. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4080 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 3780 eurot lepingulise esindaja kulud. Määruskaebuse väidete kohaselt ei pöördunud hageja enne hagi esitamist oma nõuetega kostja poole, kuigi tal oli selleks võimalus ja sellega saanuks kulusid vältida. Kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning võttis hagi osaliselt kohe, s.o
  29. märtsi
  30. a eelistungil, õigeks. Selles osas ei ole hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud, sest põhjendatud ja vajalikud ei saa olla sellised menetluskulud, mille tekkimist oli võimalik vältida. Asja keerukust arvestades saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 21 tundi, millele vastab 3780 eurot. Sellele lisandub veel riigilõiv 300 eurot, seega kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 4080 eurot.
  31. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja esindaja ja W järelpärija Ü võtsid kostjaga enne kohtusse pöördumist telefoni teel ühendust ja soovisid hageja nõude tunnustamist, mida on kinnitanud ka kostja. Hageja pöördus kohtusse seetõttu, et kostja keeldus nõuet tunnustamast. Hageja kohtusse pöördumine on seega olnud hädavajalik. Lisaks vaidles kostja hagivastuses hagile tervikuna vastu. Kostja teatas küll eelistungil, et võtab hagi ühte kinnistut puudutavas osas õigeks, kuid ta vaidlustas maakohtu otsust ka hagi osalisel õigeksvõtul põhinevas osas, väites, et ta ei ole hagi osaliselt õigeks võtnud. Vaidluse põhimaht ei lähtunud mitte üksikute varade eripärast, vaid abikaasade abielusuhte lõppemise aja kindlakstegemisest ja õiguse kohaldamisest, mistõttu ei vähendanud hageja lepingulise esindaja kulusid see, et kostja ei vaielnud ühe kinnistuga seotud nõudele aktiivsemalt vastu. Menetluse edasine käik
  32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  33. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
  34. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuigi kostja palub maakohtu määruse tühistada, on tema ülejäänud taotlusest ja määruskaebuse põhjendustest võimalik aru saada, et ta vaidlustab maakohtu määrust osaliselt hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, täpsemalt 3780 eurot ületavate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. 3 2-19-15767
  35. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu
  36. septembri
  37. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14;
  38. juuni
  39. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  40. Maakohus ei pidanud hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel arvestama sellega, kas hageja pöördus enne hagi esitamist kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ega ka hagi osalise õigeksvõtmisega kostja poolt. Neid asjaolusid arvestab kohus menetluskulude jaotamisel. Täpsemalt võimaldab TsMS § 168 lg 6 jätta menetluskulud hageja kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Siinsel juhul jäid menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda, mis näitab, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks ei olnud alust. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa aga kohus TsMS § 168 lg 6 kohaldamise aluseks olevate asjaoludega arvestada. Kolleegium lisab sellegipoolest, et kostja ei võtnud hagi kohe osaliselt õigeks, vaid vaidles sellele
  41. novembri
  42. a hagivastuses vastu ja palus jätta hagi tervikuna rahuldamata. Lisaks palus kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada mh osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kolleegiumile jääb seega arusaamatuks, kuidas oleks hageja saanud menetluskulude tekkimist vältida.
  43. Kostja on määruskaebuses üldsõnaliselt väitnud, et asja keerukust arvestades saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 21 tundi, millele vastab 3780 eurot. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi sellise üldise väite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuivõrd kostja ei ole seda teinud, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud hageja lepingulise esindaja kulude suurust.
  44. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  45. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.