KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar, Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1899

§ 221

lõike 2 ja § 339 lõike 1 rikkumine kulutas märkimisväärselt kostja ressursse, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel. 36. Hageja nõuded on ebaselgelt formuleeritud. 37. Kostja on enne hagi saamist vabatahtlikult rahuldanud mitmed hageja nõuded. Hagi esitati 24.12.2020. 15.12.2020 teatas kostja, et eemaldab nädala jooksul kaubikult kujutis- ja sõnamärgi BOBCAT ning võttis ühendust hoonele reklaami paigaldanud isikuga, et eemaldada kujutismärk. Kiire töögraafiku tõttu lubati probleem lahendada 05.-06.01.2021. Seega lubas kostja nõuded täita enne hagi esitamist. 06.01.2021 teatas kostja, et on tähised eemaldanud hoonelt ja sõidukilt. 38. Nõue eemaldada kaubamärk ärinimest ja domeeninimest on aegunud KaMS § 16 lõike 2 alusel. Kostja kanti äriregistrisse 06.01.2011. Domeen www.bobcateesti.ee on registreeritud 08.11.2013. Seega on kostja kasutanud ärinime katkematult enam kui kümme aastat ja domeeni üle seitsme aasta. Hageja oli asjaolust teadlik, kuna saatis 02.09.2013 kirja. Järgmine kiri saadeti alles 20.10.2020. Hagejal ei ole KaMS § 16 lõike 2 alusel enam õigust esitada nõudeid ärinime ja domeeni osas. 39. Ei ole eluliselt usutav, et hageja sai alles hiljuti teada domeenist www.bobcateesti.ee. Hageja teeb tihedat koostööd Bobcat Balti OÜ-ga, kes hoiab juba pikka aega hagejat kostja tegevusega kursis. 40. KaMS-s sätestatud juhtudel laieneb Eesti seadus ka Euroopa kaubamärkidele, vt KaMS § 11 lõike 1 punkt 6 ja § 16 lõige 2. 8 2-20-18993 41. Äriühingul on õigus jätkata kaubamärgiga identse domeeni kasutamist. Kui ärinime kasutamise keelamist ei ole hagejal õigust nõuda, ei ole domeeni üleandmise nõue põhjendatud. Kui hageja leiab, et domeen kahjustab tema kaubamärki, oleks kohaseks nõudeks domeeni kustutamine. Tšehhi äriühingul ei saa olla mõistlikku põhjust, miks ta domeeni enda nimele soovib ja selline tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsi osutamise püüdena, mistõttu tuleb nõue jätta läbi vaatamata. 42. Euroopa Liidu kaubamärgi kui varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Seega kohaldub KaMS § 16 lõike 2 läbi sama seaduse § 11 lõike 1 punkt 6 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi osas. 43. Tähise BOBCAT kasutamine domeeninimes on tavapraktikas kogu maailmas. Kaubamärgimääruse preambula kohaselt ei peaks kaubamärgiomanikul olema õigust takistada kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. See põhimõte on üle võetud KaMS § 16 lõike 1 punktis 4. Kostja viitas VÕS § 25 lõikele 2 ja leidis, et majandus- või kutsetegevuses tuleb järgida tavasid, mida isikud, kes vastaval alal tegutsevad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad. 44. KaMS § 16 lõike 2 ja Euroopa kaubamärgi määruse art 61 lõike 1 vahel on erinevus viimane reguleerib üksnes varasema Euroopa kaubamärgi omaniku nõustumust hilisema Euroopa kaubamärgi kasutamisega. „Muu hilisema õiguse“ kasutamist Euroopa kaubamärgi määruse art 61 lõige 1 ei reguleeri. Määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab kohus siseriikliku õiguse sätteid (art 129 lõige 2). 45. Kostja ärinimi on varasem õigus. Domeeninime registreering on õigus, mille saab domeeni registreerija. Domeeni reglement ei ole õigusakt, vaid ühe juriidilise isiku (Eesti Interneti SA) kohaldatav reeglistik. Selles aegumise regulatsiooni puudumine ei välista seaduses ettenähtu kohaldatavust. 46. Kostja tegeleb BOBCAT masinatega neid müües ja hooldades. Kostja ei tooda masinaid ega tähista seejärel tähisega BOBCATEESTI, vaid ta müüb ja hooldab originaalseid Bobcatmasinaid, mida hageja toodab. Kaubamärgi funktsiooniks on eelkõige eristada erinevate tootjate toodetud kaupu. Kostja ei viita oma domeeni üheski osas sellele, et tegemist oleks tootja volitatud esindusega. Kostja ärinimi ja domeen viitavad sellele, et kostja tegeleb BOBCAT masinatega Eestis. 47. Hageja esimene nõue ei ole täidetav, sest igakordselt tuleks hinnata, mis on kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus. Kohtutäitur ei saa hakata ise hindama, mis selliseks tegevuseks on. Kostjale ei kuulu ja tema kasutuses ei ole ühtegi sõidukit, millel oleksid tähised BOBCATEESTI ja / või Bobcateesti OÜ. Kostja kasutuses on sõiduk, millel on kleebis www.bobcateesti.ee, kuid hagejal tuleks sõiduk konkreetselt määratleda. Kodulehel on kasutatud ainult ärinime, milleks kostjal on õigus, kuni tegemist on tema kehtiva ärinimega. Kui selles osas peaks muutus tulema, ei ole põhjust ärinime kodulehel kuvada. Tähist BOBCATEESTI ega www.bobcateesti.ee kodulehel eraldi ei kuvata. Nõue on ka arusaamatu, kuna hageja nõuab samas www.bobcateesti.ee domeeni üleandmist. Reklaammaterjali ja 9 2-20-18993 dokumentatsiooni puudutava nõude osas peaks hageja esmalt tõendama ja konkretiseerima, millisest materjalist jutt käib. Sotsiaalmeediat puudutavat nõuet ei ole võimalik selliselt üldiselt ja ebakonkreetselt rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal mingid sotsiaalmeedia kontod oleks. Edaspidi kaubamärgi kasutamisest hoidumise nõue on arusaamatu ja laialivalguv ega ole formaalselt täidetav. Hageja ei ole esile toonud, millisest õiguslikust alusest tulenevalt on kostja kohustatud hagetava tahteavalduse tegemiseks. 48. Tähised Bobcat ja BOBCATEESTI ei ole identsed. Kaubamärki kasutatakse tavaliselt koos kujutisega. Tähis BOBCATEESTI ei ole tarbija jaoks sarnane tähisega BOBCAT ja ilmselt keegi ei arva, et kostja toodab BOBCAT masinaid. Kuna kostja tegeleb originaalsete BOBCAT toodetega, ei saa ta ära kasutada kaubamärgi mainet. Kaubamärgiomanik saab kolmandate isikute vastu nõuete esitamisel tugineda vaid sellele, et tema kui kaubamärgiomaniku õigusi on rikutud. Maakohtu otsus ja põhjendused 49. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat lõpetama Clark Equipment Company kaubamärgiõigusi Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringule BOBCAT (sõna), EL registreeringud nr 009888298 ja 000029371, rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hooldus-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh kohustas eemaldama tähis BOBCATEESTI Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ning tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ ja/või www.bocateesti.ee mootorsõidukilt reg/nr-ga 845 MSH, koduleheküljelt, Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL registeeringud nr 009888298 ja 000029371, ning „Bobcat kujutismärk“, EL registreeringud nr 010200103 ja 000029397 kasutamisest kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lõike 1 p

1. c)ja lõike 2 kohaselt. Samuti kohustas maakohus kostjat BOBCAT EESTI OÜ (registrikood 12037379) andma registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201)“ ning asendas kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Maakohus keelas kostjal kasutada oma ärinimes sõna BOBCAT ja kohustas teda muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et nimi ei sisalda sõna BOBCAT ning esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale. Menetluskulud jättis maakohus 95% ulatuses kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. 50. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Clark Equipment Company on mitme Euroopa Liidu sõnalise ja kujutisliku kaubamärgi BOBCAT omanik; 2) hageja on Tšehhi Vabariigi äriühing, kes omab kaubamärgi kasutamiseks ainulitsentsi; 3) BOBCAT kaubamärgiga tähistatud ehitusmasinate ja -seadmete müügi, hoolduse ja remondi ametlikuks ainuesindajaks Eestis on Bobcat Balti OÜ; 4) kostja tegeleb kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomise ja rentimisega; 5) kostja on registreerinud domeeninime bobcateesti.ee; 6) kostja kasutuses on kaubik Citroen Jumper reg/nr-ga XXXXXX, millelt kostja on eemaldanud sõnaja kujutisliku kaubamärgi BOBCAT, kuid millel on tähis Bobcateesti.ee; 7) kostja tegevuskoha aadress on Harju maakonnas Peetri külas Allika tee 2, kus hoone väliselt fassaadilt on kostja eemaldanud kujutisliku kaubamärgi BOBCAT ja millel on kasutatud tähist BobcatEesti. 10 2-20-18993 51. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikub kaubamärgiomaniku õigusi ning peab seetõttu lõpetama tähise Bobcat kasutamise, sh andma hagejale üle domeeni bobcateesti.ee ning muutma oma ärinime. 52. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja on rikkunud kaubamärgiomaniku õigusi. Menetluse käigus on hageja esindaja tõendanud täielikult esindusõiguse olemasolu ning hageja on lepingulise esindaja toimingud hagiavalduse esitamiseks selgelt heaks kiitnud. Kohus menetleb hageja nõudeid 15.11.2021 täpsustatud sõnastuses. 53. Kogutud tõenditest nähtub, et Clark Equipment Company on alates 11.12.2020 registreeritud sõnalise kaubamärgi BOBCAT omanik (t I kd lk 53-54). Kaubamärk on registreeritud klassides 4, 28 ja 37. Mh on kaubamärk klassis 37 registreeritud masinate rentimise ja remontimise teenusele. Kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud 12.04.2011. Samale omanikule kuulub ka teine sõnaline kaubamärk BOBCAT (t I kd lk 55-57) klassides 7, 8 ja 12. Kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud 15.03.1996. Samale omanikule kuuluvad samades klassides 4, 28 ja 37, samuti 7, 8 ja 12 kujutislikud kaubamärgid ilvese pea kujutisega (t I kd lk 58-63). Hagejale on kaubamärgiomanik andnud eksklusiivse litsentsiõiguse eelviidatud kaubamärkide suhtes (t I kd lk 64). Kaubamärgiomanik on kinnitanud litsentsisaaja õigust alustada Eestis kohtumenetlust kostja vastu (t I kd lk 74). Kostja esitatud tõenditest (t I kd lk 174-175) nähtub, et kaubamärgi nr 000029371 omanik ei ole alates 2007. a muutunud ning hageja sai litsentsisaajaks 2019. a. Seega on hagejal õigus esitada käesolevas asjas kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisest tulenev nõue kostja vastu. 54. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 2017/1001 14.06.2017 on reguleeritud Euroopa Liidu kaubamärkidele antavad õigused (edaspidi Euroopa Liidu kaubamärgimäärus). Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punkti a järgi on Euroopa Liidu kaubamärgiomanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus tema loata kaupade või teenustega seoses mistahes tähist, kui tähis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes Euroopa Liidu kaubamärk on kaitstud. Sama art lõike 2 punkti b järgi on kaubamärgiomanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus tema loata kaupade või teenustega seoses mistahes tähist, kui tähis on identne või sarnane Euroopa Liidu kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. 55. Äriregistri väljavõttest (t I kd lk 13) nähtub, et kostja kasutab ärinime BOBCATEESTI OÜ. Kostja on selle nime all äriregistrisse kantud 06.01.2011. Kostja tegevusalaks on registrikande järgi kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük. 2019. a majandusaasta aruandest (t I kd lk 14-18) nähtub, et kostja tegeleb kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomisega ja rentimisega. Kostja on 08.11.2013 registreerinud domeeni bobcateesti.ee (t I kd lk 19). Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et kostja tegeleb mitte ainult seadmete müügiteenuse, vaid ka rentimise teenuse osutamisega. 56. Kostja tegevuskohas oleva hoone fassaadile on koos kujutisliku kaubamärgiga kantud tähis BOBCAT EESTI (t I kd lk 23). Google Maps keskkonnas (t I kd lk 24-25) teeb kostja end avalikkusele leitavaks tähise BOBCAT EESTI OÜ ja kujutisliku kaubamärgi abil. Otsingukeskkonnas Google.com on kostja kättesaadav tähise BOBCATEESTI alusel (t I kd lk 26-30). Veebist on nähtavad fotod kostja ruumide sisemusest, kus on samuti kasutatud sõnalist 11 2-20-18993 ja kujutislikku kaubamärki BOBCAT. Kostja kodulehelt (t I kd lk 31-34) nähtub, et kostja pakub müügiks erinevaid BOBCAT kaubamärki kandvaid masinaid, aga ka pakub neile remondi ja hoolduse teenuseid. Hageja esitas kohtule kohtutäituri fakti tuvastamise akti (t I kd lk 35-40), millega on fikseeritud kostja kodulehel avaldatu. 57. Eeltoodust tuleneb, et kostja kasutab registreeritud kaubamärgiga võrreldes sisuliselt identset tähist. Tähisele BOBCAT on kostja lisanud vaid geograafilise viitena oma asukohale sõna EESTI, mis kohtu hinnangul tervikuna tähist kaubamärgist eristuvaks ei muuda. Kostja kasutab hageja kaubamärgiga osaliselt identset tähist samade teenuste ehk masinate remondi ja hoolduse tähistamiseks. Seega on tegemist Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punktis a märgitud olukorraga. Kuna vaidlusalused kaubamärgid ei ole registreeritud mitte üksnes toodete tähistamiseks, vaid ka teenuste tähistamiseks, on asjakohatud kostja vastuväited, et ta rikuks kaubamärgiomaniku õigusi vaid siis, kui ise masinaid toodaks ja neid vaidlusaluse kaubamärgiga tähistaks. Õige on, et kostja kasutab vaidlusaluseid kaubamärke enda teenuste tähistamiseks. 58. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 12.08.2020 otsusest (t I kd lk 41-45) nähtub, et VAKO rahuldas OÜ Bobcat Balti vaidlustuse. Otsuse kohaselt oli kostja pakkumine varasemalt tunnistatud edukaks. OÜ Bobcat Balti vaidlustas hanke põhjusel, et kaubamärgiomanik ei olnud kostjale andnud õigust oma tooteid hooldada. Otsusest nähtub, et kostja soovis end hankes esitleda kui ametlikku tootja esindajat toodete müümisel ja remontimisel, kuigi selliseid õigusi tal ei olnud. Kaubamärgi litsentsiomanik kinnitas kostjal ametliku esindusõiguse puudumist (t I kd lk 46). 59. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt kostja pahausksus vaidlusaluste kaubamärkide kasutamisel. Kostja ei ole kaubamärke kasutanud mitte pelgalt toodete müümisel ja müüdavate toodete reklaamimiseks, vaid enda teenuste tähistamiseks, soovides seeläbi saavutada alusetut konkurentsieelist. Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi kasutamine ei vasta ausatele tööstus- või kaubandustavadele, kui see toimub viisil, mis võimaldab arvata, et kolmanda isiku ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisuhe, kuna see kahjustab kaubamärki mh seeläbi, et kasutatakse ebaõiglaselt ära selle eristatavust või mainet (Euroopa Kohtu otsus C-228/03). Kohus leiab, et isegi juhul, kui tähise EESTI lisamist kaubamärgile saaks pidada olukorraks, kus kostja kasutatav tähis BOBCATEESTI ei ole enam kaitstud kaubamärgiga identne, on tegemist Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punktis b märgitud olukorraga. Kostja kasutatav tähis on igal juhul kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane, teenused on identsed ning tähiste segiajamine üldsuse poolt on selgelt tõenäoline. Tõenäoliseks saab ka lugeda tähise seostamist vaidlusaluste kaubamärkidega. Sisuliselt kasutabki kostja kaubamärkidega identset tähist selleks, et luua seost enda osutatud teenuse ja registreeritud kaubamärkide vahel. 60. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 14 lõike 1 punkt c sätestab, et Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada äritegevuse käigus kaubamärki selle omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks eelkõige juhul, kui selle kasutamine on vajalik toote või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul. Art 14 lõige 2 näeb ette, et eeltoodud lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava. 61. Kohus leiab, et kostja ei ole kasutanud kaubamärke üksnes toodetele või varuosadele viitamisel, vaid selgelt enda teenuste reklaamimiseks. Hageja esitas kohtule teiste seadmeid rentivate ettevõtete kodulehtede väljavõtted (t I kd lk 115-119), milles vaidlusalust kaubamärki on näha vaid masinatest endist tehtud fotodest. Kostja tooteid sellisel viisil ei reklaami, vaid 12 2-20-18993 kasutab vaidlusaluseid tähiseid selgelt enda teenuste ja tegevuse reklaamimiseks ning tutvustamiseks. 62. Kohus ei saa nõustuda kostjaga, et kuna maailmas on registreeritud palju domeeninimesid, mis sisaldavad tähist BOBCAT, on tavapärane domeeninimede registreerimine kaubamärgiomaniku loata. Kostja ei ole ühegi enda viidatud domeeninime puhul tõendanud, et need oleksid registreeritud kaubamärgiomaniku loata. Teisalt nähtub hageja esitatud tõenditest, et kostja seaduslik esindaja ja temaga seotud isikud on kaubamärgiomaniku loata pahatahtlikult registreerinud tähist BOBCAT sisaldavaid domeeninimesid. Hageja esitas kohtule mitu domeenivaidluste komisjoni otsust (t I kd lk 133-142), mille järgi oli kostja seadusliku esindaja AS ja temaga seotud ettevõtte Klindex OÜ registreerinud domeenid bobcatirenti.ee, bobcatrent.ee, bobcatbalti.ee, bobcat-balti.ee ja bobcatrent.ee. Domeenid anti vaidlustuste rahuldamise tulemusena üle hagejale või kaubamärgi ametlikule esindajale OÜ-le Bobcat Balti. Tšehhi vahekohtu 19.01.2021 otsusest (koos tõlkega t I kd lk 143-147) nähtub, et kostja seadusliku esindajaga seotud ettevõte Klindex OÜ oli registreerinud domeeni bobcatrent.eu, mis vaidlustuse tulemusena anti üle hagejale. Eeltoodust nähtub ühtlasi, et ainuüksi sõna BOBCAT sisaldavate domeeninimede arvust ei saa järeldada, et kaubamärki sisaldava domeeni registreerimine on selline äritegevuses tavapärane tegevus, mis kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda ei saa. 63. Kostja tugineb peamiselt sellele, et hageja domeeni- ja ärinime puudutav nõue on aegunud, kuid kohus nende väidetega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et kuna tema nõude aluseks on Euroopa Liidu kaubamärgid, ei saa kostja tugineda siseriikliku KaMS-i sätetele. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 16 järgi ei ole rikkumismenetluses Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul teatud juhtudel õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu või riigisisese kaubamärgi kasutamist. Kostjale ei kuulu ühtegi Euroopa Liidu ega riigisisest kaubamärki, mistõttu ei kohaldu tema suhtes art 16. 64. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 61 lõige 1 näeb ette, et kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik on 5 järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt. Ka nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest kostjale ei kuulu ühtegi kaubamärki. 65. Kohaldatava õiguse osas näeb Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 129 lõige 1 ette, et Euroopa Liidu kaubamärgi kohtud kohaldavad antud määruse sätteid. Art 129 lõike 2 järgi kohaldab vaid määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes asjaomane kohus siseriikliku õiguse sätteid. Ekslik on kostja arusaam, et kuna Euroopa Liidu kaubamärgimäärus reguleerib varasema õiguse küsimust teisiti kui siseriiklik õigus, on tal õigus tugineda KaMS §-le 16. See, milliste muude õiguste olemasolu välistab kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise, on ammendavalt reguleeritud Euroopa Liidu kaubamärgimääruses. 66. KaMS § 1 lõige 1 sätestab, et seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning selles seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Alusetu on kostja järeldus, et siseriikliku õiguse kohaldamise võimalus tuleneb KaMS § 11 lõike 1 punktist 6, mille järgi saab 13 2-20-18993 varasemaks kaubamärgiks lugeda varem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärki. Antud säte ei reguleeri õiguse kohaldamist ning on käesolevas vaidluses asjakohatu, sest kostjale ei kuulu ühtegi kaubamärki, varasemat ega hilisemat. 67. Kohus nõustub hagejaga, et isegi juhul kui KaMS § 16 kohalduks, ei saaks kostja sellele tugineda. Säte reguleerib kaubamärgiomaniku ainuõiguse piiranguid ning tegemist ei ole nõuete aegumist reguleerivate normidega. Sätte lõige 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. 68. Esmalt saab hilisema õiguse olemasolule tugineda vaid siis, kui tegemist on subjektiivse õigusega, millele seadus tagab õiguskaitse. Kohus nõustub hagejaga, et domeeninime registreering ei ole kaubamärgiõiguse või ärinime õigusega võrreldav õigus. Tegemist on Interneti kasutamise meetodiga, mille registreerimisel ei teostata mistahes kontrolli ning mis allub üksnes teenuse pakkuja regulatsioonile. Sisuliselt on tegemist tehnilise meetmega, mis võimaldab isikul ennast või oma teenuseid ja kaupu reklaamida. Seega ei saa kaubamärgiomaniku nõudele vastu vaieldes tugineda varasema õigusena domeeninime registreerimisele. 69. Seda, et hageja või kaubamärgiomanik olid teadlikud kostja ärinime registreerimisest ning nõustusid selgelt selle kasutamisega, ei ole kostja tõendanud. Olukorras, kus kostja müüb kaubamärgiga kasutatud tooteid ja varuosi ning osutab masinate suhtes teenust, pidi ta ärinime registreerimisel olema teadlik kaubamärgi olemasolust. Teadlikkus kaubamärgi olemasolust, samuti käesolevas vaidluses tõendatud kostja tegevus, kus kostja on soovinud saada ärilist kasu kaubamärkide kasutamisest, tähendavad, et kostja registreeris enda ärinime pahatahtlikult. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt registreeris ta samade teenuste osutamiseks nagu on kaitstud kaubamärk, kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise lihtsalt juhuslikult ja heauskselt. 70. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.09.2013 saatis Doosan Benelux SA kostjale kirja (t I kd lk 105-106, tõlge lk 176), milles ta viitas registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgile nr 000029371 ja leidis, et kostja kasutab kaubamärki selle omaniku loata oma sõidukitel, ärinimes ja teenuse osutamisel. Kirjas viidati, et tarbijad võivad eksitavalt pidada kostjat kaubamärgiomaniku ametlikuks esindajaks. Kostjalt paluti ärinime muutmist ja edaspidi kaubamärgi kasutamisest hoidumist. Kuigi kirja saatja ei ole hageja ning kuigi kirja saatmise ajal oli kaubamärgiomanik sama isik, kes tänagi, ei saa sellest kirjast teha järeldust, et omanik mistahes viisil nõustus kaubamärgi kasutamisega kostja ärinimes. Vastupidi, kirjas on väljendatud selgelt, et kostja rikub kaubamärgiomaniku õigusi ja mistahes muu tahteavalduse tegemist omaniku või tema esindaja poolt ei ole kostja tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et kostja nõuet ei täitnud, vaid registreeris selle asemel pahauskselt kaubamärki sisaldava domeeninime, ei tähenda kaubamärgiomaniku nõustumist kostja tegevusega. 71. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja on tõendanud kaubamärgiomaniku õiguste rikkumist ja hageja nõue kohustada kostjat rikkumine lõpetama, on iseenesest põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse art 130 lõige 1 näeb ette, et kui Euroopa Liidu kaubamärgi kohus leiab, et kostja on rikkunud Euroopa Liidu kaubamärgiga seotud õigusi või ähvardanud neid rikkuda, teeb ta korralduse, millega keelatakse kostjal 14 2-20-18993 Euroopa Liidu kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Lisaks sellele võtab kohus siseriikliku õiguse kohaselt meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust kinni peetakse. KaMS § 57 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. 72. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja esimene nõue, mis sisaldab mitmeid konkreetseid kohustamisnõudeid, ei saa esitatud kujul tervikuna rahuldamisele kuuluda. Rahuldamisele kuulub hageja üldine nõue kohustada kostjat lõpetama kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine ehitusmasinate ja nende varuosade müügi-, hooldus-, remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sest kostja on neid õigusi rikkunud ning teda tuleb kohustada sellise tegevuse täielikuks lõpetamiseks. Samuti kuulub rahuldamisele nõue kohustada kostjat eemaldama tähis BOBCATEESTI hoone fassaadilt ning Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL reg/nr 009888298 ja 000029371, ning „Bobcat kujutismärk“, EL reg/nr 010200103 ja 000029397 kasutamisest kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lõike 1 punkti
2. c)ja lõike 2 kohaselt. 73. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja nõudel eemaldas kostja hoone fassaadilt vaid kujutisliku kaubamärgi (t I kd lk 103), kuid ei eemaldanud tähist BobcatEesti. Seda, et kostja oleks lõpetanud kaubamärgi kasutamise Google kontol ja Google Maps rakenduses, ei ole kostja väitnud. Hageja on samas rikkumiste toimepaneku tõendanud, mistõttu tuleb kostjat kohustada rikkumised lõpetama. 74. Nõue kohustada kostjat eemaldama tähised BOBCATEESTI ja / või Bobcateesti OÜ ja / või www.bocateesti.ee tähised mootorsõidukitelt ei kuulu esitatud kujul rahuldamisele, sest hageja ei tõendanud, et kostja kasutuses oleks mitmeid sõidukeid, mis oleksid vastavate tähistega tähistatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja kasutuses on kaubik reg/nr-ga XXXXXX (t I kd lk 22). Sellelt sõidukilt on kostja eemaldanud kujutisliku kaubamärgi ning sõnalise kaubamärgi BOBCAT (t I kd lk 96 pöördel, lk 20-21, 128-130), kuid sõidukil on endiselt tähis bobcateesti.ee. Nõuet saab rahuldada vaid selle sõiduki osas, mille puhul on rikkumise toimepanek tõendatud. Kostjat tuleb kohustada eemaldama tähis BOBCATEESTI või Bobcateesti OÜ või bobcateesti.ee mootorsõidukilt reg/nr-ga 845 MSH. 75. Nõue kohustada kostjat eemaldama vaidlusalune tähis dokumentatsioonilt, reklaammaterjalilt ning sotsiaalmeedia kontodelt tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel materjalidel ja sotsiaalmeedia kontodel kostja tähist kasutab. 76. Rahuldamisele kuulub nõue kohustada kostjat andma registripidaja kaudu Eesti Interneti SA-le järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201)“. Asendamisele kuulub kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Kostja registreeris domeeninime pahauskselt ja kaubamärgiomaniku õigusi rikkudes. Ainuüksi domeeninime registreerimine ei anna talle õigust olla jätkuvalt domeeni omanik. Domeeni üleandmiseks kohustamise nõue on kooskõlas Eesti tippdomeeni .ee domeenireeglite punktidega 5.3.6.2, 5.3.6.3, 4.1.2.1, 4.1.5.6, 5.3.5 ja 5.3.6. Kostja kohustus teha vastava sisuga tahteavaldus tuleneb käesolevas lahendis viidatud Euroopa Liidu kaubamärgimääruse sätetest ning KaMS §-st 57, sest tegemist on toiminguga, mida tuleb teha kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks. 15 2-20-18993 77. ÄS § 12 lõige 3 sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse ÄS § 33 lõiget 11. Kostja kasutab ärinimes Eestis kaitstavat kaubamärki selle omaniku loata. Sellises olukorras tuleneb ÄS § 12 lõikest 3 ja KaMS §-st 57 kostja kohustus teha tahteavaldus, millega ta muudab ärinime ning lõpetab kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise. Alusetu on kostja arusaam, et tahteavalduse tegemiseks oleks teda saanud kohustada vaid leping hagejaga. Kostja kohustus tuleneb seadusest ja Euroopa Liidu kaubamärgimäärusest tulenevast nõudest lõpetada kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine. Kostja on kasutanud kaubamärki ärinimes samade teenuste suhtes, mille suhtes on kaubamärk registreeritud. Kostja on kasutanud kaubamärki ärilistel eesmärkidel ja pahauskselt selleks, et ära kasutada enda ärihuvides kaubamärgi mainet. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaubamärgi litsentsiomanik saatis kostjale kaubamärgi kasutamist puudutava nõude 20.10.2020 (koos tõlkega t I kd lk 47-48). Kostjal paluti muuta ärinime ja lõpetada kaubamärgi kasutamine. Kostja nõudega sisuliselt ei nõustunud (t I kd lk 49-51). Kuna kostja ei ole nõude rahuldamisega vabatahtlikult nõustunud, tuleb teda kohustada tegema vastav tahteavaldus. Kostjat tuleb keelata kasutada ärinimes sõna BOBCAT ja teda tuleb kohustada muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisalda sõna BOBCAT ja esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale. 78. Hageja nõuded kuuluvad kohtu hinnangul rahuldamisele 95% ulatuses, kuna rahuldamata jäi vaid osa esimesest nõudest. Seetõttu tuleb

§ 163

lõike 1 alusel jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskuludest 95% samuti kostja kanda.

1. Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu suuruse 150 eurot mõistlikuks ja vaidluse sisuga kooskõlas olevaks. Kogumis loeb kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 32,2 h ulatuses. Koos riigilõivuga 650 eurot, asja läbivaatamise kuludega 243 eurot ja lepingulise esindaja kuludega 4830 eurot, on hageja menetluskulud põhjendatud summas 5723 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista sellest 95% ehk 4597.43 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti välja menetluskulud.
3. Maakohus jättis tähelepanuta kostja õigusliku käsituse selle kohta, et kaubamärgiomaniku õigused piirata teistel isikutel kaubamärgi kasutamist ei ole piiramatud ja kohaldamata KaMS § 16 lõike
4. Otsuse resolutsiooni punkt 2 on osaliselt ebaselge ega ole täidetav. Hagi täielikult rahuldamata jätmisel tuleb uuesti jaotada menetluskulud. Menetluskulude jaotus ja määratud hüvitise suurus on ebaõige ka juhul, kui maakohtu lahend jääks sisuliselt muutmata.
5. Ainuüksi ärinimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse tähise kasutamist keelata, kui nime kasutatakse üksnes äriühingu, ettevõtte või juriidilise isiku samasuse kindlakstegemiseks või tähistamiseks ning sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole ärinime ülesandeks kaupade või teenuste eristamine, vaid äriühingu samasuse kindlakstegemine. Kasutamisega kaupade ja teenuste puhul on tegemist, kui isik kannab 16 2-20-18993 kaupadele, mida ta turustab, oma ärinime kujutava tähise või kui ta kasutab tähist viisil, et loob seose tähise ja tema turustatavate kaupade või osutatavate teenuste vahel. Kostja ise ei tooda, vaid müüb ja hooldab originaalseid BOBCAT masinaid, mistõttu ei saa sõna BOBCAT (kokku kirjutatuna teise sõnaga) kasutamine kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda.
6. Kaubamärgiga identse tähise kasutamist identsete kaupade või teenuste puhul saab kaubamärgiomanik kolmandal isikul keelata üksnes juhul, kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannete (tarbijale kauba või teenuse päritolu tagamist) täitmist (Riigikohtu otsuse nr 2-16-6665 punkt 14 ja selles viidatud Euroopa Kohtu praktika). Kostja ei kahjusta hageja kaubamärgi peamist ülesannet. Kostja müüb, hooldab ja remondib hageja poolt toodetud ja hageja kaubamärgiga tähistatud originaaltooteid. Kostja ei eksita tarbijaid kauba päritolu suhtes. Selline seisukoht ei ole vastuolus Euroopa Liidu kaubamärgimäärusega. Praeguses asjas on täitmata määruse art 9 lõike 2 eeldused. Tähis BOBCATEESTI ei ole tarbija jaoks sarnane Bobcatiga ja keegi ei arva, et kostja toodab Bobcat masinaid. Tegemist ei ole identsete tähistega. Sarnasuse all tuleb mõelda, et need oleksid tarbija jaoks kergesti segamini aetavad.
7. Asjaolu, et kaubamärgiomaniku õigus ei ulatu teise isiku ärinimeni, tuleneb ka kohtupraktikast. Riigikohus selgitas lahendi nr 2-16-6665 punktis 16.1, et omaniku ainuõigusi ei ole rikutud, kui kaubamärgiga identset tähist kasutatakse üksnes kaupade või teenuste omaduste kirjeldamiseks, kui sellise kasutamise puhul on välistatud kaubamärgi tajumine päritolutähisena. Tähise Bobcat kasutamine osana kostja ärinimest ei tähista ega märgista kaupa ja ei saa tekkida olukorda, kus tarbija võiks sattuda eksitusse masinate päritolu suhtes. Lahendi punktis 15.2 selgitas Riigikohus, et ainuüksi ärinimes kaubamärgina kaitstud tähise kasutamist ei saa pidada kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, mis annaks aluse tähise kasutamist keelata, kui nime kasutatakse üksnes äriühingu samasuse kindlakstegemiseks või tähistamiseks ning sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid.
8. Varasemalt hagejat ei häirinud 06.01.2011 registreeritud ärinimi ega 08.11.2013 registreeritud domeen.
9. Kaubamärgiomaniku õigus ei ulatu teise isiku domeeninimeni. Riigikohus ütles lahendi nr 2-16-6665 punktis 15.2, et domeeninime ülesandeks ei ole kaupade või teenuste eristamine. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse preambuli punkti 21 kohaselt ei peaks omanikul olema õigust takistada Euroopa Liidu kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. Seega ei saa keelata kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgiomanik või mida müüdi tema nõusolekul ja selline kasutamine tuleks lugeda õiglaseks, kui see on samal ajal kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Kostja kasutab tähist Bobcat omaniku kaupade ja teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks ja seda tehakse üle maailma laialdaselt. Ei ole usutav, et kõigil oleks tähise kasutamiseks hageja luba.
10. Praeguses vaidluses kohaldub KaMS § 16 lõige 2, kuna antud olukorda ei reguleeri Euroopa Liidu kaubamärgimäärus. Kostjale kuulub muu õigus, mida määrus ei reguleeri, kuid reguleerib KaMS tulenevalt selle § 1 lõikest
11. KaMS § 16 lõikest 2 tulenevalt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ja on nõustunud selle kasutamisega viie järjestikuse aasta jooksul. Hagi on initseeritud kostja konkurendist hageja koostööpartneri Bobcat Eesti OÜ poolt ja ei ole eluliselt usutav, et koostööpartner ei teavitanud hagejat kostja ärinimest. Et ta seda tegi, nähtub 02.09.2013 kirjast. Kuna kostja käitus õiguspäraselt, pidi maakohus sätte viimases lauses 17 2-20-18993 sisalduvat piirangut ärinime osas kohaldama. Sama kohaldub ka domeeninime kohta, sest Riigikohus on lahendis nr 3-2-14-06 (punktis 49) selgitanud mh, et domeeninimi võib olla intellektuaalse omandi objektiks.
12. Otsuse resolutsiooni punkt 2 on ebaselge ja üldsõnaline ning tekitab uusi vaidlusi. Kostja ei soovi hagejaga vaielda. Resolutsioonist on arusaadav kohustus eemaldada konkreetsed tähised hoone fassaadilt, mootorsõidukilt, koduleheküljelt, Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest. Samas ei ole üldsõnalisuse tõttu täidetav kohustus lõpetada kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus ja hoiduda edaspidi sellisest tegevusest.
13. Kostja ei nõustu menetluskulude jaotamisega ega kindlaksmääramisega. Kuna hageja esitas 3 nõuet ja nendest rahuldati 2, võis olla õigustatud 86,6% kostja kanda jätmine. Seega kuludest 13,4% tulnuks jätta hageja kanda. Maakohus ei arvestanud kostja kulusid üldse. Ka määras maakohus hageja põhjendatud ja vajaliku kulu rahaliselt kindlaks ülemäärases suuruses (vähemalt 3 h ulatuses).
14. Maakohus määras ebaõigesti hagihinnaks 15 000 eurot, kuigi õige on 14 000 eurot (4 x 3500) eurot. Vastustaja seisukoht
15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. palub jätta selle rahuldamata ja RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (

§ 657lõike 1 punktid 2, 21).

Menetluskulude jaotuse osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata. Tühistamata ja muutmata osas ringkonnakohus menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ei tuvastanud ning nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Kostja on apellatsioonkaebuses enamasti korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida kohus on enamuses vaidlustatud otsuses asjakohase põhjalikkusega käsitanud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud kulud. 93. Ringkonnakohus kontrollib

§ 650

lõike 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.

§ 652

lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme ei rikkunud.

1. Praeguse vaidluse lahendamisel on eelkõige oluline, et poolte vahel puudub vaidlus mh selles, et USA äriühing Clark Equipment Company on registreerinud Euroopa Liidu 18 2-20-18993 kaubamärkidena (EL kaubamärkidena) nii sõnalise BOBCAT kui kujutisliku kaubamärgi (ilvese pea) (vastavalt nr 009888298, 000029371, 010200103, 00029397) klassis 37 (liikuvate, tööstuslike seadmete remont, ekskavaatorid ja ehitusmasinad; masinate remont; väikekopplaadurite üürimine, liigendatud esilaadurid, koppekskavaatorid, pinnaselõikurid, ekskavaatorid) ning klassides 7 ja 12 (ehitusmasinad ja sõidukid); kostja kasutab kaubamärgiomaniku nõusolekuta sõna BOBCAT (koos geograafilise liitega EESTI) (BOBCATEESTI, Bobcateesti) enda ärinimes, sõidukil, hoonel ja selle sisemuses, domeeninimes www.bobcateesti.ee, koduleheküljel, Google kontol, Google Maps kaardirakendusel; kostja on kasutanud kuni jaanuarini 2021 BOBCAT kujutislikku kaubamärki (ilvese pea kujutis) hoonel ja sõidukil; kostja tegevusalaks äriühinguna on kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük, hooldus ja rentimine ning neile varuosade maaletoomine ja müük, samuti remontimine; mh müüb, remondib, hooldab ja rendib kostja BOBCATi kaubamärgi all toodetavaid masinaid; kostja ei ole Eestis ametlikuks kaubamärgiomaniku esindajaks, kelleks on Bobcat Balti OÜ; ärinime registreeris kostja 06.01.2011, domeeninime 08.11.
3. Hageja litsentsisaajana esitas kaubamärgiomaniku ainuõiguste kaitse hagi Euroopa kaubamärgimääruse art 9 lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3, art 129 ja art 130 lõike 1 alusel, samuti KaMS § 57 lõike 1 punkti 1, ÄS § 12 lõike 3 ja VÕS § 1055 lõike 1 alusel.
4. Esmalt selgitab kolleegium, et nõustub kostjaga selles, et praeguses vaidluses saab kohaldada siseriikliku õigusena KaMS § 16 lõiget 2 osas, milles see reguleerib muu hilisema õiguse kasutamist. Selles osas muudab kolleegium maakohtu põhjendusi. Puudub vaidlus, et kostja ei ole oma kaubamärki registreerinud. Samas Euroopa kaubamärgimäärus ei reguleeri muu hilisema õiguse kasutamist (reguleerib hilisema kaubamärgi õiguste kasutamist vastavalt art 16, 61). Euroopa Liidu kaubamärkide õiguskaitset reguleerib Euroopa Liidu kaubamärgimäärus ja vastavalt selle art 129 lõigetele 1 ja 2 kohalduvad määrusega reguleerimata küsimustes asjaomased siseriikliku õiguse sätted. Eesti siseriikliku õiguse KaMS § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib nimetatud seadus mh selles sätestatud juhtudel Euroopa kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436, 16.12.2015, kaubamärke käsitlevate liikmeriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi direktiiv) preambuli punkti

§ 163

lõike 1 alusel selliselt, et jättis hageja kuludest 95% kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus põhjendas jaotust sellega, et rahuldamata jäi vaid osa hageja esimesest nõudest. Kolleegium on seisukohal, et sellise üldsõnalise põhjenduse alusel ei saa veenduda maakohtu seisukoha kujunemise põhjendatuses. Lisaks ei ole maakohus üldse põhjendanud, miks ta pidas põhjendatuks jätta hagi osalise rahuldamata jätmise korral kostja kulud täielikult tema enda kanda, kuigi osaliselt on need tekkinud põhjendamatu hagi esitamise ja menetlemise tõttu. Eeltoodu alusel on ringkonnakohtul õigus sekkuda maakohtu menetluskulude jaotusesse ja jaotada kulud uuesti järgmise põhjendusega.

1. Maakohus jättis rahuldamata osa hageja kaubamärgiõiguste rikkumise lõpetamise nõudest (tähiste eemaldamise osas teadmata mootorsõidukitelt, dokumentatsioonilt, reklaammaterjalilt, sotsiaalmeedia kontodelt) ja rahuldas nõude ülejäänud osas (tähise eemaldamiseks hoonelt, konkreetselt mootorsõidukilt, koduleheküljelt, Google kontolt, Google Maps kaardirakenduselt). Samuti rahuldas maakohus nõude õiguste tulevikus rikkumisest hoidumiseks, kostja kohustamiseks anda tahteavaldus domeeninime üleandmiseks ja ärinime kasutamise keelamiseks ning kohustas kostjat muutma põhikirja ärinime osas. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et kujutismärgi osas (selle eemaldamiseks hoonelt ja sõidukilt) esitas hageja hagiavalduse ennatlikult ja pidi selles osas nõude kostja poolt rahuldamise tõttu oma esimest nõuet menetluse kestel kitsendama. Arvestades esitatud, rahuldatud ja rahuldamata nõuete mahtu ja sisu kogu vaidluses nõustub kolleegium kostjaga, et õiglane on hinnata hagi rahuldamata osaks 13%. Kuna selles ulatuses jääb hagi rahuldamata, on õiglane ja põhjendatud jätta kostja menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja hageja kuludest 87% kostja kanda.
2. Tühistatud menetluskulude jaotuse tõttu muutub ebaõigeks ka maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude hüvitis (

§ 656lõige 4).

Kuna maakohus ei määranud kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikke kulusid, ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lõige 4).

Maakohtul tuleb uue jaotuse alusel määrata peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist rahaliselt kindlaks mõlemale poolele hüvitamisele kuuluvad kulud ja teostada

§ 445lõike 1 teises lauses ettenähtud tasaarvestus.

Põhjendatud ja vajalike kulude kindlaksmääramisel saab maakohus võtta arvesse ka kostja poolt kaebuse punktis 4 esitatud vastuväiteid hageja kulude põhjendatusele ja vajalikkusele. Esindusõiguse tõendamisega seonduvate toimingute kulu ei ole alust eraldi muudest kuludest jagada, kuna tegemist ei ole kuluga, mis oleks kvalifitseeritav

§ 169alusel.

109. Eelpool asus kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele menetluskulude jaotuse osas. Arvestades kogu vaidluse ja sh kaebuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kaebuse rahuldamise ulatuseks 5%. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kuludest

§ 163lõike 1 alusel 5% hageja ja 95% kostja kanda.

23 2-20-18993 110.

§ 174

lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab ka hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Tsiviilasja hinna määramine 111. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus nimetas vaidlustatud otsuse sissejuhatavas osas ebaõige tsiviilasja hinna. Maakohtu menetlusdokumentidest ei nähtu, kuidas kohus määras hinnaks kokku 15 000 eurot, kuid hagiavalduse punktist 6 nähtub, et edasi on kandunud hageja aritmeetiline ebatäpsus. Nimelt on hageja hagihinna mõttes õigesti määratlenud, et esitas 4 mittevaralist nõuet kokku hinnaga 4 x 3500 eurot (

§ 132lõige 1), kuid nimetas hagihinnaks 14 000 euro asemel 15 000 eurot.

Ringkonnakohus parandab vea ja määrab

§ 136lõike 4 alusel hagihinnaks maakohtus 14 000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) 24