lg 1 järgi rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühikut s.o summas 200 (kakssada) eurot ja
lg 1 järgi rahatrahviga 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut s.o summas 300.- (kolmsada) eurot ning temalt menetluskulude summas 413.- (nelisada kolmteist) eurot välja mõistmises. 3. Tühistatu osas teha uus otsus. Lõpetada väärteomenetlus A. M. süüdistuses
§ -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot ja
lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.- eurot, samuti mõisteti viimaselt välja menetluskulud – ekspertiisikulu summas 413.- eurot riigi tuludesse. Märgitud väärteootsuse kohaselt A. M. 26.08.2021.a kella 14:54 ajal P. Pinna tn x juures, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõites parkimiskohale riivas seisvat sõidukit Mazda reg. märgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju M. R. ja X AS’le. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma sellise tegevusega heidetakse menetlusalusele isikule ette
§ -de 16 lg 1; 169 lg 4 p.p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumist ja
§ -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemist. Kaebuse sisu ja asjaolud: 22.12.2021.a esitas menetlusaluse isiku A. M. esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises taotletakse nõuda kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimik ja kohtul uurida kõiki väärteotoimikus sisalduvaid tõendeid (sh. videosalvestist). Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.12.2021.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,21,012994 täies ulatuses. Lõpetada väärteoasjas menetlus. Alternatiivselt, kui maakohus leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, teha uus otsus, millega vähendada kaebuse esitajale määratud karistusi seaduses 2 sätestatud minimaalse määrani ja hüvitada kaebuse esitajale kaitsja tasu käesolevas asjas (kaebus esitamise seisuga moodustus kaitsja tasu kokku 1 428 eurot). Kohtule esitatud kaebuse juurde olid lisatud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 07.12.2021.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,21,012994, Advokaadibüroo Supremia OÜ poolt A. M. nimele väljastatud arve 20210547 õigusabi teenuse osutamise eest väärteoasjas nr 2302,21,012994, teenuse osutamise kogumaksumuseks on olnud 1 428,00.- eurot ning A. M. poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri, millises viimane volitab, väärteoasjas 2302,21,012994 (protokoll nr AB1617014) ennast kaitsma Advokaadibüroo Supremia vandeadvokaat T. Lindmad, volikiri kehtib tähtajatult. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et A. M. ei ole toime pannud temale kohtuvälise menetleja poolt 07.12.2021.a väärteoasjas nr 2302,21,012994 koostatud otsuses etteheidetud väärtegusid, seetõttu tuleb otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Tõendamata on kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukiga teise sõiduki riivamine. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja viibis otsuses nimetatud ajal otsuses nimetatud kohas ja juhtis Audit, manööverdas Audiga sõiduauto Mazda lähedal ning parkis oma juhitud sõiduauto Audi sõiduauto Mazda kõrvale. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja ei teavitanud politseid. Kaebuse esitaja väidab, et tema oma sõiduautoga sõiduautot Mazdat ei riivanud, puudus füüsiline kontakt ning sellest tuleneval on alusetud ka järeldused liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustamise kohta ning etteheited politsei teavitamata jätmise kohta. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et otsuse kohaselt on Audiga Mazda riivamine tõendatud sõidukite vaatlusprotokollidega, videosalvestisega, eksperdi arvamusega, tunnistaja ütlustega ja kaebuse esitaja enda ütlustega. Kaebuse esindaja taolise menetleja järeldusega ei nõustu. Menetleja on otsuses tuginenud tunnistaja ütlustele, mis tõendavat otsuses nimetatud asjaolusid (sh. Audiga Mazda riivamist). Kaebuse esitaja kaitsjale väljastatud väärteotoimiku materjalide hulgas ei sisaldu ühegi tunnistaja ülekuulamise protokolli, millest nähtuks eelnimetatud asjaolud või mis võimaldaks teha eelnimetatud järelduse. Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et väärteotoimiku materjalide hulgas on ainus tunnistaja ülekuulamise protokoll s.o kaebuse esitaja 29.09.2021.a. tunnistajana ülekuulamise protokoll. Nimetatud tõendist ei nähtu menetleja tehtud järeldusi Audiga Mazda riivamise kohta. Pealegi ei ole kaebuse esitaja algselt tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused käsitatavad väärteo asja lahendamisel (otsuse tegemisel) tunnistaja ütlustena, vaid menetlusaluse isiku ütlustena. Seega on otsuse viide ning tuginemine tunnistaja ütlustele ebaõige ja asjakohatu. Menetlusalune isik ei ole kunagi avaldanud ega nõustunud, et oleks Audiga riivanud Mazdat, samuti ei sisaldu üheski väärteotoimikus sisalduvas dokumendis taolist kinnitust ega avaldust. Seega on menetleja järeldused Audiga Mazda riivamise kohta, viitega kaebuse esitaja ütlustele, samuti alusetud. Kaebuse esitaja on oma 24.11.2021.a. vastulauses avaldanud, ning kinnitab jätkuvalt, et 26.08.2021.a ei riivanud ta Audiga Mazdat. Kaebuse esitaja kinnitab, et sõitis manööverdades Audiga Mazdale väga lähedale, kuid ei sõitnud sõidukiga vastu. Mitte ükski asjas kogutud ja otsuses viidatud tõend ei tõenda, et Audi oleks riivanud Mazdat või sellega kontaktis olnud. Kaebuse esitaja märgib, et Mazdast väljunud isik (eeldatav juht) käitus ebaadekvaatselt, olles kaebuse esitaja põgusal hinnangul ilmses alkoholi - või narkojoobes. Nimetatud isik väljus 3 Mazdast eelduslikult seetõttu, et nägi, et Audi sõitis Mazdale väga lähedale ning asus koheselt kaebuse esitaja tähelepanu juhtima Mazdal olevatele olulistele vigastustele. Mazdast väljunud isiku poolt osundatud vigastused olid ainuüksi põgusal vaatlusel sellise ulatusega ja silmnähtavalt vanad, mistõttu oli koheselt ilmne, et Mazdast väljunud ja ebaadekvaatselt käitunud isiku etteheited riivamise kohta olid alusetud ja valed. Arvestades seda, et Audi oli sellel hetkel kõigest paar kuud vana auto, siis on ilmne, et kui kaebuse esitaja oleks sõitnud vastu Mazdale, oleks Audit juhtinud kaebuse esitaja esimese sammuna (sõltumata Mazdast väljunud isikust) Audist väljudes läinud ilmselgelt kasvõi põgusalt uurima ja kontrollima võimalikke riivamise jälgi oma uuel autol. Sellist kaebuse esitaja käitumist aga väärteotoimikus olevalt videosalvestiselt ei nähtu. Isegi kui Audi oleks riivanud Mazdat nii nagu kaebuse esitajale ette heidetakse, ei oleks need saanud selle tulemusena tekkida. Kaebuse esitajat soovitakse alusetult vastutama panna Mazdal juba varem tekkinud ning kaebuse esitaja tegevusega mitteseotud vigastuste eest. Mazda väidetavad vigastused olid tekkinud varem. Kaebuse esitaja A. M. ja tema esindaja leiavad, et Audiga Mazda riivamist ei tõenda ka videosalvestis, sõidukite vaatlusprotokollid ega ekspertiisiakt. Vaatlusprotokollid saavad tõendada üksnes staatilist olukorda - Audil ja Mazdal olevaid jälgi, kuid ei saa tõendada autode liikumise, samuti riivamise, fakti. Vaatlusega ei saa fikseerida ega tuvastada sellistel asjaoludel liikumist, vaid üksnes seisundit. Samuti ei võimalda otsuses nimetatud videosalvestis järeldada riivamist. Videolt ei ole võimalik näha Audiga Mazda riivamist, vaid üksnes seda, et Audi sõitis Mazdale väga lähedale, mille üle puudub ka vaidlus. Videosalvestis ei ole tehtud sellise nurga all ja sellisest kaugusest, mis võimaldaks riivamist tõsikindlalt järeldada. Videosalvestiselt saab järeldada üksnes seda fakti, mida kaebuse esitaja ei vaidlusta, et sõitis Audiga Mazdale ülilähedal (autode vaheks jäi mõni cm), parimal juhul saab videosalvestis kinnitada väga lähedale sõitmist, kuid mitte vastu sõitmist. Kui kõik muud videosalvestiselt nähtuvad asjaolud kõrvale jätta, siis arvestades kaamera nurka ja kaugust ning videopildi ebaselgust, saaks kaebuse esitaja hinnangul üksnes väita, et kaamerapilt ei välista ühe variandina seda, et Audi võis ka Mazdale vastu sõita (või väga lähedale), kuid väärteos süüdimõistmiseks aga ei piisa üksnes oletusest ja võimalusest, et vastu sõitmine ei ole välistatud, vaid süüdimõistmine eeldab selgelt vastu sõitmise tõendamist ja tuvastamist. Süüdimõistmine ei saa põhineda oletuselt ega võimalusel, et vastu sõitmine ei ole välistatud. Kokkupõrge eeldaks mõlema sõiduki, eriti seisva sõiduki, riivamisest tingitud järsku ja märkimisväärset liikumist (inertsist tekkivat põrkumist), sõiduki riivamine toonuks kaasa Mazda märkimisväärse ja järsu liikumise. Kaebuse esitaja ja tema esindaja hinnangul väärteootsuses viidatud eksperdi arvamus põhineb videosalvestisel ja vaatlusel. Seega sõltuvad eksperdi järeldused otseselt videosalvestisest ja vaatlusprotokollist (eksperdi järeldused lähtuvad eeldusest, et riivamine toimus). Kuna videosalvestis ja vaatlusprotokoll eeltoodud asjaoludel ei tõenda Audiga Mazda riivamist, ei saa ka eksperdi arvamus seda tõendada. Veelgi enam – eksperdi arvamus on riivamise ning selle tagajärgede osas oletuslik (tõenäoline). Kohtu tähelepanu juhitakse faktile, et eksperdiarvamuses on ekspert tuginenud muuhulgas väidetavalt „pärast sündmust tehtud fotodele“. Eksperdiarvamusest ei ole võimalik aru saada, kelle poolt, millal, millest ja, kus on väidetavad fotod tehtud, mille alusel ekspert arvamuse andis. Sõidukite vaatluse kohta on koostatud protokoll. Kui ekspert tugines muudele fotodele, mida ei tehtud vaatluse käigus, siis 4 see ei ole kooskõlas menetlusnormidega ning sellised fotod ei ole käsitatavad tõenditena, mille alusel saaks teha siduvaid järeldusi. Kaebuse esitaja ei nõustu eksperdi arvamuse aluseks oleva mistahes sellise foto kui tõendiga, mis ei ole saadud vaatluse teostamise teel. Kaebaja hinnangul ekspert kinnitab, et Mazdal on olulisi vigastusi, mis ei saa olla kõnealuse oletatava sündmusega seotud, ning üksnes möönab, et vähesed jäljed on sellised, mille tekkimine selle sündmuse tulemusena ei ole välistatud. Kaebuse esitaja ja tema esindaja leiavad, et Audiga Mazda riivamine peab olema otsuse alusena tõsikindlalt tõendatud ning väärteos süüdimõistmine ei ole võimalik üksnes oletuse, kahtluse ega tõenäosuse alusel. Selliseid tõsikindlaid tõendeid asjas kogutud ei ole ja seega on väärteo esemeks olev väidetav tegu – Audiga Mazda riivamine – tõendamata ning otsus alusetu. Seda, et kaebuse esitaja ei ole Audiga Mazdat riivanud, kinnitab ka asjaolu, et Mazda juht ega omanik ega ükski kolmas isik ei ole esitanud mistahes kahju hüvitamise nõuet ei kaebuse esitajale ega ka kaebuse esitaja kindlustusandjale. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Mazda omanikul või kasutajal oleks tekkinud varaline kahju ega taolise kahju suuruse kohta. Menetleja on nimetatud asjaolu jätnud täies ulatuses otsuse tegemisel arvesse võtmata ning otsuses ka täielikult käsitlemata. Kahju hüvitamise nõude mitteesitamise fakt tõendab muuhulgas nii otseselt kui kaudselt kaebuse esitaja seisukohti selle kohta, et Audiga ei riivatud Mazdat. Kaebuse esitaja ja tema esindaja hinnangul puudub mõistlik ja eluliselt usutav alus eeldada, et Mazda omanik või kasutaja jätaks esitamata Audit juhtinud isikule kahju hüvitamise nõude olukorras, kus väidetavalt on Audiga riivatud ja kahjustatud Mazdat. Ka selle asjaolu tõendite hindamisel arvestamata jätmine on kaasa toonud sisult ebaõige otsuse tegemise. Kuivõrd eeltoodud asjaoludel ei ole tõendatud asjaolu, et kaebuse esitaja oleks tema juhitud Audiga riivanud Mazdat, on tõendamata ka otsuses nimetatud väärtegude toime panemine, sest otsuses nimetatud väärteod eeldavad liiklusõnnetuse toimumist ning liiklusõnnetuse toimumise esmane eeldus on sõidukite kokkupõrge ning kokkupõrke puudumise korral puudub võimalus järeldada liiklusõnnetuse toimumist. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja esindaja hinnangul väärteootsus tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebuse esindaja tegevuses puudub väärteo koosseis. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et isegi kui, vaatamata eeltoodule, oleks tõendatud faktiline asjaolu, et kaebuse esitaja juhitud Audi riivas otsuses nimetatud asjaoludel Mazdat, puudub sellele vaatamata väärteo koosseis. Otsuse kohaselt on kaebuse esitaja üks tegu kvalifitseeritud
Nimetatud sätte kohaselt on väärteona karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Rikutud normiks on otsuse kohaselt
Nimetatud normi kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Otsuse kohaselt on kaebuse esitaja teine tegu kvalifitseeritud
Nimetatud sätte kohaselt on väärteona karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine kui teatamine oli kohustuslik. Rikutud normiks on otsuse kohaselt
Nimetatud normide kohaselt on politseile teatamine kohustuslik kui ei ole nimetatud varalise kahju eest vastutavat isikut ega seda vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud (§ 169 lg 4 p 4 ja 5), samuti lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada.
p 32 kohaselt on tegemist liiklusõnnetusega juhul, 5 kui ühe sõiduki teel liikumise tulemusena saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Kõiki otsuses etteheidetud väärtegusid hõlmavad põhjendused. Kõik menetleja poolt otsuses nimetatud normid eeldavad ja sisaldavad koosseisulise kohustusliku elemendina minimaalselt varalise kahju tekkimist või inimvigastusi. Kaebuse esitaja ja tema esindaja hinnangul puudub vaidlus selles, et inimvigastusi kõnealustel asjaoludel pole aset leidnud ning seda ka kaebuse esitajale ette ei heideta. Selleks, et lugeda väärteo kvalifikatsiooni koosseis täidetuks peab olema tuvastatud varalise kahju tekkimine. Kohtu tähelepanu juhitakse sellele, et otsuses on üksnes üldsõnaliselt sedastatud, et kaebuse esitaja juhitud Audiga Mazda riivamise tõttu põhjustati varaline kahju M. R. ja X AS-le. Samas ei ole menetleja viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks ja saaks lugeda tuvastatuks varalise kahju tekkimise mistahes isikule. Otsuses ei ole kirjeldatud, milles varaline kahju seisnes ja kui suur see oli, menetleja ei ole määratlenud otsuses varalise kahju liiki, aru ei ole saada, milles etteheidetav kahju seisneb. Varalise kahju tekkimine väärteootsuses on nii tõendama kui ka põhistamata. Varalisest kahjust ja selle tekkimisest saab rääkida üksnes juhul, kui on tuvastatud väidetava kahju rahaline suurus. Menetleja ei ole otsuses esitanud ühtegi väidet ega põhjendust selle kohta, milline on väidetava varalise kahju suurus rahaliselt. Kui väidetav kahjustus ei ole rahaliselt hinnatav ega hinnatud, siis ei saa lugeda varalise kahju tekkimist tuvastatuks. Menetleja ei ole otsuses esitanud ühtegi põhjendust ega väidet Mazda väidetavast riivamisest tekkinud kahju rahalise väärtuse kohta, rääkimata sellise kahju tõendatusest. Asjas ei ole kogutud ega esitatud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks varalise kahju tekkimist (sh. selle rahalist suurust). Veelgi enam – ei M. R. ega X AS ei ole esitanud mistahes rahalist nõuet ega mistahes rahalises suuruses pretensiooni väidetava sündmuse osas ei kaebuse esitajale ega kaebuse esitaja kindlustusandjale. Kaebuse esitaja leiab, et puudub õiguslik alus järeldada varalise kahju tekkimist olukorras, kus väidetav kahju kannatanu ei ole esitanud isegi ühtegi väidet (nõuet) ega ka tõendit varalise kahju ja selle suuruse kohta. Seega on otsuse üldsõnaline sedastamine, et tekitati varaline kahju, alusetu ega põhine ühelgi asjas kogutud tõendil ega isegi mitte ühegi isiku paljasõnalisel väitel. Menetleja ei ole protokollis ega ka väärteo otsuses viidanud ühelegi asjaolule ega tõendile, mis tõendaks üleüldse varalise kahju (s.o. rahaliselt hinnatava kahju) tekkimist kellelgi. Menetleja on väärteo protokollis ja otsuses küll üldsõnaliselt sedastanud, et tekitati varaline kahju M. R.ule ja X AS-le, kuid protokollis ega otsuses ei ole ühtegi viidet mitte ühelegi tõendile või asjaolule, millele tuginedes menetleja on jõudnud taolisele järeldusele. Menetleja ilmselt eeldab üksnes ekslikult, et kuna toimus asja füüsiline mõjutamine, siis tähendab see ekslikult ka varalist kahju, kuid selline järeldus ei põhine seadusel. Kaebuse esitaja ja tema esindaja hinnangul ei piisa sellest, et tuvastatakse ja sedastatakse asja füüsiline mõjutamine, vaid tuleb tuvastada ka see, kas selle tõttu tekkis reaalne varaline ehk rahaliselt hinnatav kahju. Seda aga antud juhul tehtud pole s.t puudub väärteo koosseis. Seda, et etteheidetava sündmuse käigus ei tekkinud ega saanudki tekkida varalist kahju, tõendab lisaks sellele, et ükski isik ei ole esitanud kahju nõuet ega mitte isegi väitnud kahju rahalist suurust, ka väärteoasjas antud eksperdi arvamus. Isegi kui asuda seisukohale, et varalise kahju tekkimist saaks lugeda tuvastatuks ka olukorras, kus väidetav kannatanu ise ei väida varalise (s.o. rahaliselt hinnatava) kahju tekkimist ega selle suurust ega tõenda seda, oleks antud juhul varalise kahju tekkimine välistatud ka seetõttu, et varalise kahju puudumist tõendab väärteo asjas antud eksperdi arvamus – väidetava riivamise tulemusena tekkinud kontaktjäljed ei vähendanud ega saanud vähendada rahaliselt hinnatavalt Mazda väärtust ega suurendanud ega saanud suurendada kulusid. 6 Kaebuse esitaja ja tema esindaja leiavad, et väärteo otsus on
lg 1 sätestatud väärteo osas seadusega vastuolus ka seetõttu, et nimetatud väärtegu on menetleja sisustanud üksnes
§-st 16 lg 1 tuleneva kohustuse rikkumisega. Kaebuse esitaja leiab, et
lg 1 on blanketne norm, mis iseenesest ei saa sisustada
§s 223 lg 1 nimetatud väärtegu.
lg 1 väärteos süüdi tunnistamine eeldab konkreetse kaebuse esitaja kohustuse rikkumise näitamist ja etteheitmist ning
lg 1 ei sätesta kaebuse esitaja hinnangul ühtegi taolist konkreetset kohustust.
lg 1 sedastab üksnes üldise ning üldkehtiva ja kõikehõlmava kohustuse, mitte tekitada kahju teistele isikutele, kuid sellise üldise kohustusega ei saa sisustada väärtegu. Seega ei ole otsuses tõendatud ega põhjendatud
§-s 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseis ja otsus on nimetatud osas ka sellel põhjusel ebaseaduslik. Eeltoodule tuginedes on kaebuse esitaja ja tema esindaja asunud seisukohale, et A. M. suhtes 07.12.2021.a tehtud väärteootsus nr 2302,21,012994 tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuivõrd puudub kaebuse esitaja tegevuses väärteokoosseis. Isegi juhul, kui kohus leiab, et on tõendatud kaebuse esitaja juhitud Audiga Mazda väidetav riivamine ning sellele väikeste kontaktjälgede tekitamine ning väärteo koosseisu tuvastamine ei eelda varalise kahju olemasolu ja selle suuruse tõendamist ega nõudmist, siis leiab kaebuse esitaja, et esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 ja/või 2 alusel. Ükski isik (ei Mazda omanike ega juht ega muu kasutaja) ei ole esitanud kaebuse esitajale ega kaebuse esitaja kindlustusandjale ühtegi varalist nõuet nimetatud asjaga seoses, siis seega puudub reaalne varaline riive mistahes isiku suhtes. Samuti ei ole olnud kaebuse esitajal ka seetõttu täita mistahes hüvitamiskohustust. Seega on ilmne, et ükski isik ei ole saanud rahaliselt hinnatavat (varalist) kahju. Samuti on asjas antud eksperdi arvamusega tõendatud see, et isegi kui toimus väidetav riivamine, siis on tegemist niivõrd marginaalsete tagajärgedega („väheintensiivsed kontaktjäljed“). Seega – isegi kui toimusid eeltoodud asjaoludel formaalselt väärteo tunnustele vastavad teod, siis on nende tähendus ja tagajärg niivõrd marginaalne. Kaebuse esitaja leiab, et taolistes oludes puudub avalik menetlushuvi ja kaebuse esitaja süü ei ole suur ja väärteomenetlus tuleks lõpetada. Juhul, kui kohus leiab, et puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks nimetatud asjaoludel, siis leiab kaebuse esitaja, et kõiki samu põhjendusi arvestades on menetleja määratud karistus ebamõistlikult suur ning tuleks kohaldada minimaalset karistust (kohtutoimik tl 1-6). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas: Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluse korras sisuliselt 14.02.2022, 18.04.2022.a ja 24.11.2022.a toimunud avalikel kohtuistungitel (kohtutoimik tl 23-27, 42-46, 92-95). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.02.2022.a. toimunud kohtuistungil A. M. jäi täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde (kohtutoimik 23 pöördel). Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma märkis, et nende hinnangul ei ole tõendatud see asjaolu, mida heidetakse A. M.le ette, et ta oleks oma juhitud autoga riivanud teist autot. Kohtu tähelepanu on juhitud teadmisele, et väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega, kuid ühtegi tunnistajat üle ei kuulatud, olid ainult A. M. enda ütlused, kes on eitanud kokkupõrget. Samuti on nad seisukohal, et vaatlusprotokoll ja ekspertarvamus ei saa kinnitada ega tõendada seda asjaolu, 7 mis kohapeal toimus ning ekspertarvamus põhineb vaatlusandmetel. Vaatlus on tehtud kuu aega pärast sündmust autode osas ja maksimaalselt, mida need tõendid võivad tõendada, on seda asjaolu, et autodel on mingisugused jäljed. Seda, mis toimus
§ -de 16 lg1 ja § 169 lg 4 p.p 4, 5 ning § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritud
§ -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi (originaaltoimik tl 48); 24.11.2021.a. A. M. poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauset, millises viimane kinnitab, et 26.08.2021.a tema ei sõitnud P. Pinna x enda juhitud Audi reg nr XXX vastu Mazdale reg nr XXX, ta sõitis manööverdades märgitud sõidukile väga lähedale, kuid ei sõitnud vastu, seetõttu tuleks väärteomenetlus lõpetada, sest pole tegu s.t puudub väärteokoosseis. Vastulauses selle esitaja märgib, et isegi, kui menetleja leiab, et on tõendatud otsasõit, kas siis tuleks menetlus lõpetada, sest arvestades ekspertiisiakti tulemust on tuvastatud teoreetiline kahju, kui see üldse tekkis. Juhul, kui on alust teda tehtu eest karistada, siis palutakse vastulauses välja toodud asjaolusid arvestada (originaaltoimik tl 53-54); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 07.12.2021.a koostatud otsust, millisest nähtub, et väärteoasjas nr 2302,21,012994 karistati menetlusalust isikut A. M.t
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200 eurot, SL § 236 lg 1 alusel karistati rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.- eurot, samuti mõisteti temalt välja menetluskulud kogusummas 413.eurot (originaaltoimik tl 55-58); A. M. osas väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul puudub kehtiv karistus (originaaltoimik tl 59); 11 • • • • • • 26.05.2022.a X poolt saadetud vastust, millises märgitakse, et päringus 4-21-4832 küsitud sõiduk registreerimismärgiga XXX ei ole X ja X AS-il puudub info sellise sõiduki kohta (kohtutoimik tl 57); I. S. 31.05.2022. edastatud vastust, millises antakse teada, X, et antud kindlustusjuhtumi raames väljamakseid tehtud ei ole, sest ei ole leidnud tõendust sõidukijuhi XXX tsiviilvastutus (kohtutoimik tl 58); 06.06.2022.a PZU kindlustus kohtule esitatud vastust, millises antakse teada, et M. R. ei ole teatanud sõidukiga Mazda XXX26.08.2021.a toimunud liiklusõnnetusest AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile (PZU Kindlustusele) ja viimane ei ole teinud väljamakseid seoses kõnelause liiklusõnnetusega (kohtutoimik tl 68-69); X AS ja K As vahel sõlmitud liisingulepingu nr 202022618 väljavõtet, millisest nähtub, et sõiduauto Audi Q8 on K AS liisingus, liisinguandjaks on X AS (kohtutoimik tl 8286); AS K juhatuse liikme T. S. digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja, millisest nähtub, et K AS kinnitab, et nemad liisinguvõtjana on sõlminud X AS-ga liisingulepingu nr 202022618, millise kohaselt K AS liisib X As-le kuuluvat sõiduautot Audi Q8 riikliku registreerimismärgiga XXX. Nimetatud sõiduauto on liisitud uuena ning see on alates selle liisimisest kuni käesoleva ajani A. M. kasutuses ja valduses. AS Kl ei ole nimetatud sõidukiga seoses tekkinud mistahes varalist lahju ning AS-l K ei ole ega ole olnud nimetaud sõiduki seisundiga seoses mistahes varalisi nõudeid ega pretensioone A. M.le ega ühegi kolmanda isiku suhtes (kohtutoimik tl 87-88); Isikuliste tõenditena uuriti s.t kohtus kuulati üle kaebuse esitaja A. M., tunnistajatena D. K. ja M. R., eksperdina A. E. (kohtutoimik tl 23-27, 42-46, 92-95); Kohtuotsuse motiivid: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et A. M. esitatud kaebus tuleb rahuldada, ning tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning seda alljärgnevatel põhjustel. 12 Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise. Esmalt annab kohus hinnangu A. M.le Liiklusseaduse (edaspidi
) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohus tõdeb, et käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et A. M. viibis 26.08.2021.a kella 14:54 ajal P. Pinna tn x juures, Tallinnas ning parkis enda poolt juhitud sõiduki Audi Q8 reg nr XXX sõiduauto Mazda reg nr XXX kõrvale. Kohtu hinnangul märgitud faktid on lisaks menetlusaluse isiku A. M. kohtus antud ütlustele kinnitamist leidnud veel väärteoasja materjalide juures digitaalsel andmekandjal DVD-R plaadil oleva salvestisega, milline on faili nime all 26.08.2021 14_54_51 (UTC+03_00).mkv ja kohtus tunnistajana üle kuulatud D. K. ütlustega. Nii nähtub kõne all olevast videosalvestusest, et 26.08.2021.a kella 14:54 ajal pargib hõbehalli Mazda kõrvale tumedat värvi maastur. Väärteoasja menetluse raames D. K. poolt koostatud süüteoteatest ja süüteoteate juurde lisatud fotofailidest, skeemist on sedastatav, et tumedat värvi maastur oli sõiduauto Audi Q8 reg nr XXX ja hõbehall Mazda on reg nr XXX (väärteotoimik tl 3-14). Menetlusaluse isiku A. M. ütlustest ja tunnistaja D. K. kohtus antud ütlustest saab teha ühese järelduse selle kohta, et eelpool märgitud kuupäeval ja kellajal märgitud kohas juhtis sõiduautot Audi A. M. ning parklas seisis sõiduauto Mazda, millise juhiks oli D. K.. Seda, et sõiduk Audi Q8 reg nr XXX on A. M. kasutuses loeb kohus tõendatuks veel AS K juhatuse liikme T. Suitsberg 01.11.2022.a allkirjastatud kinnituskirjaga, nii on kohtule teada, et AS K on liisinguvõtjana sõlminud X AS liisingulepingu nr 202022618, millise kohaselt AS K liisib sõiduautot Audi Q8 reg nr XXX ning märgitud sõiduauto on A. M. kasutuses ja valduses. Kohus on veendunud, et märgitud tõendites sisalduvas teabes kahelda ei ole vaja, sest kohtule on esitatud tõendite hulka ka X AS ja K AS vahel sõlmitud eelpool märgitud liisinguleping (kohtutoimik tl 82-88). Hinnates märgitud tõendites sisalduvat teavet kogumis, ei kahtle kohus selles, et menetlusalune isik väärteootsuses viidatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit Audi reg nr XXX. Seda, et sõiduk Mazda reg nr XXX oli menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemise ajal D. K. kasutuses loeb kohus tõendatuks sõiduki omaniku M. R.u poolt kohtus tunnistajana antud ütlustega, et Mazda reg nr XXX on küll tema sõiduk, kuid selle autoga sõitis ta sõber D. K. (kohtutoimik tl 92 pöördel). Kohtu hinnangul tunnistaja M. R. sellekohased ütlused on usaldusväärsed ning haakuvad kohtus tunnistajana üle kuulatud D. K.i ütlustega selles, et Mazda ei olnud tema sõiduk, ta ainult kasutas seda (kohtutoimik tl 43). Seda, et sõiduauto Mazda reg nr XXX kuulus M. R.ule kinnitab veel kohtuvälise menetleja poolt 17.09.2021.a koostatud liiklusõnnetuse akti nr 3100.21.0.529509 fikseeritu sõiduki omanike andmete kohta (väärteotoimik tl 1). 13 Kohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Märgitust tulenevalt ei pea kohus kohtuotsuses vajalikuks nii menetlusaluse isiku kui ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütluste detailset taasesitamist. Kuid kohus tõdeb, et nii menetlusaluse isiku A. M. kui ka tunnistaja D. K. poolt antud ütluste ja videosalvestise pinnalt on võimalik teha järeldus selle kohta, et kõne all oleva sündmuse toimepanemise ajaks on olnud 26.08.2021.a kell 14:54 ning kohaks P. Pinna x asuv parkimisplats (kohtutoimik tl 25 ja 42 pöördel). Kohus peab nii menetlusaluse isiku A. M. kui ka tunnistaja D. K.i kohtus antud ütlusi väärteo toimepanemise aja, koha ning mootorsõidukite juhtide osas usaldusväärseteks, sest isikute ütlused märgitu osas on omavahel haakuvad ning kohtule ei ole esitatud ühtegi muud tõendit selle kohta, millised seaksid kahtluse alla kõne all olevate tõendite usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tekkinud vaidlus selles, kas A. M. otsuses märgitud ajal enda poolt juhtud sõiduautot Audi reg nr XXX parkides riivas seisvat sõiduautot Mazda reg XXX ja tekitas sellise tegevusega varalise kahju M. R.ule ja X AS-le nii nagu seda talle tema suhtes väärteoasjas nr 2302,21,012994 koostatud väärteoprotokollis AB1617014 ja 07.12.2021.a koostatud otsuses ette heidetud on (originaaltoimik tl 48, 55-58). A. M. eitab temale etteheidetud väärtegude toimepanemist. Seda kinnitab 24.11.2021.a kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses fikseeritu, milles A. M. selgitab, et 26.08.2021.a tema ei sõitnud P. Pinna x enda juhitud Audi reg nr XXX vastu Mazdale reg nr XXX, ta sõitis manööverdades märgitud sõidukile väga lähedale, kuid ei sõitnud vastu (originaaltoimik tl 5354). Samale seisukohale on A. M. jäänud ka kohtus. Kohus loeb tõendatuks fakti, et A. M. parkides 26.08.2021.a tema poolt juhitud sõiduautot Audi Q8 reg nr XXX P. Pinna x, Tallinnas asuvas parklas seisva sõiduauto Mazda reg nr XXX kõrvale riivas seisvat sõiduautot, kuid vaatamata sellele juhtunut ei saa vaadelda
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt kohtus avaldatud seisukohaga selless, et väärteoasja materjalide juures digitaalsel andmekandjal DVD-R olevalt salvestisest faili nime all 26.08.2021 14_54_51 (UTC+03_00).mkv on näha, kuidas sõiduauto Audi Q8 reg nr XXX vasakpoolne esinurk kontakteerub sõiduauto Mazda tagakaitseraua parempoolse nurgaga. Antud fakt on tuvastamist leidnud ka käesoleva väärteoasja kohtuvälise menetluse raames läbi viidud liiklustrassoloogia ekspertiisi käigus tuvastatuga, kohtus ekspert A. E. antud ütlustega ning käesolevas väärteoasjas tunnistaja D. K.i poolt kohtus antud ütlustega. Aga samuti ka väärteoaja materjalide juures digitaalsel andmekandjal olevate fotodega, millised on tehtud sõiduautodest Audi reg nr XXX ja sõiduautost Mazda reg nr XXX kohtuvälise menetleja poolt, 17.09.2021.a koostatud liiklusõnnetuse akti nr 3100.21.0.529509 andmetest, millisest nähtub, et 26.08.21.a kella 14:54 Harju maakonnas, P. pinna tn x, Tallinnas toimus liiklusõnnetus, millise asjaolud on selgitamisel. Menetlustoimingu teostamise käigus on fikseeritud D. K.i kasutuses olnud sõidukil Mazda 6 reg nr XXX kriimustused sõiduki paremal tagaosal ja sõiduautol Audi Q8 reg nr XXX kriimustused vasakul esiosal (originaaltoimik tl 1-2), D. K. esitatud süüteoteatega ning selle juurde lisatud fotodega ning omakäeliselt joonistatud skeemiga ja (originaaltoimik tl 3-14) 17.09.2021.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud sõiduki Mazda 6 reg märk XXX vaatlusprotokolli ja protokolli juurde lisatud fotodega vaadeldud sõidukist - teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati sõiduautol Mazda reg märk XXX vigastused paremal tagaosal (kriimustuse jäljed, pamper kinnitusest lahti) (originaaltoimik tl 15-26) ning 29.09.2021.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud sõiduki Audi Q8 reg märk XXX vaatlusprotokollist ja protokolli juurde lisatud fotod vaadeldud 14 sõidukist -teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati sõiduautol Audi Q8 reg nr XXX kriimustuse – kontakti jäljed vasakul esiosal (originaaltoimik tl 38-35). 02.11.2021a ekspertiisiakt nr 21E-LT0058 ekspertarvamusest nähtub, et läbi viidud ekspertiisi käigus on tuvastatud, et sõiduauto Audi Q8 vasakpoolne esinurk kontakteerub sõiduauto Mazda 6 tagakaitseraua parempoolse nurgaga ning tuvastatud on, et sõiduauto Audi Q8 reg n XXX esikaitseraua vasakpoolsel nurgal ja sõiduauto Mazda 6 r/m XXX tagakaitseraua parempoolsel nurgal on võrreldavatel kõrgustel eristavad sarnased väheintensiivsed kontaktjälgede piirkonnad (väärteotoimik tl 39-40). Kohtus andis ekspert A.E. ütlusi selle kohta, et vaatamata sellele, et ta sõidukeid ise üle vaadanud ei ole, on võimalik sellist ekspertiisi läbi viia. Nii on ekspert kinnitanud, et ekspertiisi läbi viies vaatas ta politsei käsutuses ja talle üle antud videosalvestist ning fotosid mõlemast autost. Ekspertiisi käigus tuvastas, et sõiduautol Mazdal olid erinevad vigastused taga kaitseraua plastil ja osad vigastused ei sobinud asukoha pärast teise sõidukiga kontaktis olemiseks. Sõidukil olnud vigastusi võrdles ta fototöötlusprogrammiga. Kõne all oleva juhtumisega seostatavad vigastused olid nii tibatillukesed võrreldes teiste vigastustega. Vigastusi tuvastas ta ka sõiduautol Audil, samuti tuvastas videosalvestiselt, et mõlema sõiduki kerel esineb väike asendi muutus ning kontakt oli niivõrd õrn s.t ei saa eitada, et kontakt toimus (kohtutoimik tl 43-45). Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi poolt kohtus antud ütluse usaldusväärsuses, et kõne all olevate sõidukite omavaheline kokkupuude 26.08.2021.a on üheselt tuvastatav eelpool märgitud videosalvestisest nähtult. Nii näeb ka kohus videosalvestisest, et tumedat värvi maastur, parkides riivab seisvat halli värvi sõiduautot. Kohus menetlusaluse isiku A. M. sellekohaseid selgitusi, et tema kokkupuudet sõiduauto Mazdaga ei tundnud vaid ta sõitis lihtsalt märgitud sõiduautole väga lähedale asjakohased ja tõendatud ei ole. Kohus peab märkimisväärseks ka teadist, et kohe, kui A. M. juhitud sõiduauto sõiduautoga Mazdaga kokku puutus väljus pargitud sõiduki juht sõidukist, mis ilmselgelt viitab asjaolule, et tunnistaja D. K. võis juba pargitud sõidukis tunda sõidukite kokkupuudet ning märgitud asjaolu oli põhjuseks tema koheselt autost väljumiseks. Arvestades kaebuse esitaja A. M. ja tema kaitsja kohtus välja toodud väidet, et kahe sõiduki massid on nii erinevad ning sõidukite kokkupuute korral oleks pidanud sõiduauto Mazda olema suuremas liikumises kohus asjakohaseks ei pea. Ka ekspert A. E. on kohtus kinnitanud, et sõidukid on omavahel kokku puutunud, sõidukitel esinenud väheintensiivsed kontaktjälgede piirkonnad langevad kokku. Kohus ei välista, et sõidukite liikumine kokkupõrke tagajärjel oli vähene ilmselgelt seetõttu, et liikuva sõiduki Audi liikumiskiirus parkides oli minimaalne, kinnitab kohtu sellekohast veendumust eelpool märgitud videosalvestusel kajastatu ja liiklusekspertiisi käigus tuvastatu (väärteotoimik tl 3944). Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kahe sõiduki s.to Audi Q8 reg nr XXX ja sõiduki Mazda reg nr XXX 26.08.2021.a kokkupuude toimus s.t A. M. kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid, kuid kohus ei nõustu käesoleval hetkel sellega, et viimase poolt selline tegevus on olnud põhjuslikkuses seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohus märgib, et kuna A. M.le ei ole ette heidetud isiku kahjustamist, siis kohus märgitut ka ei analüüsi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ja kohus ei ole kohtuliku uurimise käigus suutnud tuvastada, et eelpool kirjeldatud sündmuse käigus oleks sõiduauto Mazda reg nr XXX või sõiduauto Audi Q8 reg nr XXX omanikele tekitatud varalist kahju. Väärteomenetluses on etteheidetava s.t
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivseks koosseisutunnuseks teo tagajärjena varalise kahju tekkimine. 15 VTMS § 29 lg 1 kohaselt on teol väärteo tunnuste puudumine väärteomenetlust välistav asjaolu. Kohtumenetluse käigus on sõiduauto Mazda reg nr XXX omanik M. R. tunnistanud, et märgitud sõiduk kuulub talle, tema ei ole seda autot remontinud, ta ei ole lasknud seda hinnata, käesolevaks hetkeks on see kasutuselt maha võetud (kohtutoimik tl 92 ja 92 pöördel). Märgitu tähendab, et M. R. ei kinnitanud kohtus, et temal oleks mingi varaline kahju tekkinud, vaid selgitas, et alates eelmise aasta augustist kuni käesoleva hetkeni välja ei ole ta sõidukit remontinud (kohtutoimik tl 92) pöördel. Käesolevas väärteoasja menetluse raames ei ole X AS kinnitanud, et nendel oleks seoses kõne all oleva sündmusega mingit varalist kahju tekkinud. Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi erinevaid päringuid mitmetesse kindlustusettevõtetesse, samuti liisinguettevõttesse X AS. Vastustes on näha, et nendel kas puudub info eelpool märgitud sõidukite kohta või ei ole kindlustusjuhtumite raames mingeid väljamakseid tehtud (kohtutoimik tl 57, 58, 68-69). Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga selles, et igasugune sõiduki kahjustamine vähendab selle varalist väärtust (kohtutoimik tl 94). Nii X AS, kui ka tunnistaja M. R. ei ole käesoleva väärteomenetluse kestel kinnitanud, et nemad oleks 26.08.2021.a P. Pinna x, Tallinnas aset leidnud sündmuse aset leidmise käigus varalist kahju kandnud, seega puudub ka kohtul alus teissugusele järeldusele jõuda. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Tarvo Lindma avaldatud seisukohaga selles, et varalisest kahjust saab rääkida siis, kui see on hinnatav ja see suurus on tuvastatav. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohasel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus möönab, et karistusõiguslik ja tsiviilõiguslik kahju sisu ei kattu alati täies ulatuses, kuid arvestades
S §-ga 203, vaid peab lähtuma VÕS-s sätestatud otsese varalise kahju definitsioonist. Arvestades asjaolu, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, milles ulatuses seisnes varalise kahju tekkimine, ei ole kohtu hinnangul A. M.l võimalik teostada efektiivselt oma kaitseõigust, kuivõrd viimasel ei ole võimalik esitada vastuväiteid kahju tekkimisele, kui pole teada, milline kahju on tekkinud ning kohtu hinnangul märgitust saan kõneleda kui olulisest menetlusõiguse rikkumisest. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, milline oli vara, antud juhul sõiduautode algne väärtus ning milline oli vara hävimisest või halvenemisest (sõidukitel esinenud kahjustuste tagajärjel) tekkinud nende väärtuse vähenemine, ehk siis konkreetse sündmuse käigus tekkinud varalise kahju suurus. Liiklustrassoloogia ekspertiisi käigus on tuvastatud, et sõiduauto Mazda tagakaitseraua plastil esineb rohkelt muid kraape- ja muljumisjälgi, mida ei saanud seostada sõiduauto Audi Q8 kontaktiga (originaaltoimik tl 40, kohtutoimik tl 44 pöördel). Kohus peab asjakohaseks kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma nii kaebuses kui ka kohtus välja toodud märkust selle kohta, et kohtuväline menetleja on vaidlustatud väärteootsuses märkinud, et menetlusaluse isiku süü temale etteheidetud väärtegudes on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega (originaaltoimik tl 55-58). Kohtuvälise menetleja pool kohtule edastatud väärteomaterjalidest nähtub, et kõne all oleva väärteoasja menetluse raames on tunnistajana üle kuulatud üksnes A. M., kelle tegelik menetluslik seisund käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik, ühtegi teise tunnistaja 16 ülekuulamise protokolli väärteoasja materjalid ei sisalda. Kohus möönab, et tegemist võib-olla kohtuvälise menetlejapoolse eksimusega, kuid märgitud eksimus viitab samuti menetlusõiguse olulisele rikkumisele. Nii ei ole otsuse pinnalt kaebuse esitajale üheselt arusaadav, missuguseid tõendeid kogumis on kohtuväline menetleja hinnanud selleks, et tuvastada käesolevas väärteoasjas aset leidnud faktilised asjaolud ning millise tunnistaja ütlustele kohtuväline menetleja otsust tehes tugines. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas A. M. etteheidetud teos, milline on kvalifitseeritud
lg 1 järgi puudub väärteokoosseisu objektiivse koosseisu üks element ehk siis teisele isikule varalise kahju tekitamine ning kohus lõpetab väärteomenetluse A. M. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistab kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus, kuna ei ole tõendamist leidnud
M. poolt. Ssellest tulenevalt ei saa viimane ka olla toime pannud
Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus avaldati ja uuriti veel tõenditena menetlusaluse isiku A. M. suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul puudub kehtiv karistus (originaaltoimik tl 59). Kohtu hinnangul märgitud tõend käesolevas väärteoasjas omaks tähtsust üksnes sellisel juhul, kui kohtul tuleks anda hinnang menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse osas, mida kohus käesoleva kaasuse puhul enam ei tee. Eeltoodule tuginedes, kohus asub seisukohale, et kuna antud väärteoajas ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, millised võimaldaksid kohtul tõsikindlalt väita, et just kaebuse esitaja on temale vaidlustatud väärteootsuses etteheidetud
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud, siis tuleb kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas kuulub kaebuse esitaja A. M. esitatud kaebus rahuldamisele. Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 07. detsembri 2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,012994, millega A. M.t karistati KarS § - de 56 lg 1; § 63 lg 3 alusel
lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot ja
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o summas 300.- eurot ning temalt menetluskulude summas 413.eurot välja mõistmises tuleb tühistada. Tühistatu osas tuleb teha uus otsus ja nimelt lõpetada väärteomenetlus A. M. süüdistuses
§ -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Menetluskulud summas 413.eurot tuleb jätta riigi kanda ning KrMS § 126 lg 3 p 1 väärteoasja juures olevad digitaalsed andmekandjad kohtuotsuse jõustumisel tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Juhindudes VtMS § 23 kaebuse esitaja A. M.le tuleb hüvitada temal tekkinud valitud kaitsja kulud kogusummas 3060.- eurot riigi eelarve vahenditest. Kohtu hinnangul on kaitsja abile kulunud summa mõistliku suurusega. Kohus juhindub VTMS §-dest 23; § 29 lg 1 p 1; § 132 p 3, § 109 – 111; § 133-135, KrMS § 126 lg 3 p 1. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.