1-20-9392/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2023 Kriminaalasja number 1-20-9392 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Daniel Saksale (ik 39005152778) Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
7. jaanuari
8. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid Daniel Saksale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 56 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 9 eurot ja 40 senti).
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Daniel Saksalt Eesti Vabariigi kasuks välja 56 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
11. KrMS § 4081 lg 3 alusel avalikustada vaid lahendi sissejuhatus ja resolutiivosa. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Daniel Saks tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
13. detsemberi
14. a otsusega. Teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 6 kuu, KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta ning KarS § 418 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud alates
15. septembrist
16. Ülejäänud osa karistusest jäeti tingimisi täitmisele pööramata kui D. Saks ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ning lisakohustusi (ei oma või tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid, osaleb sotsiaalprogrammis). Lisakaristusena võeti D. Saksalt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kriminaalhooldus algas
17. jaanuaril 2021 ja lõpeb
18. detsembril
20. Esimene erakorraline ettekanne esitati
21. juunil 2021 ning taotleti määrata süüdimõistetule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja pöörduda võõrutusravile. Maakohtu
22. juuni
23. a määrusega taotlus rahuldati – D. Saksal keelati alkoholi tarvitamine ning ta pidi pöörduma SA Viljandi Haigla võõrutusraviosakonda statsionaarsele ravile.
24. Teine erakorraline ettekande esitati
25. aprillil
26. a, mil kohtult taotleti D. Saksa karistuse täitmisele pööramist. Kohus
27. mai
28. a määrusega taotlust ei rahuldanud.
29. Kolmas erakorraline ettekanne esitati
30. novembril
31. Kriminaalhooldusametnik taotles D. Saksale mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramist. D. Saks rikkus korduvalt talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.
32. oktoobril 2022 tuvastati D. Saksal Ida-Tallinna Keskhaiglas keha vedelikest võetud proovidest kokaiin ja alkoholisisaldus 1,57 g/L ning
33. novembril 2022 amfetamiin ja etanooli sisaldus 0,59 g/L. Samuti rikkus hooldusalune ajavahemikul
34. oktoobrist kuni
35. novembrini 2022 talle määratud registreerimiskohustust.
36. Tartu Maakohtu
37. jaanuari
38. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne. D. Saksale Tartu Maakohtu
39. detsembri
40. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat 6 kuud vangistust pöörati täitmisele.
41. Kohus märkis, et D. Saksa kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt, ehkki katseajast on möödas vaid pool, on see juba kolmas erakorraline ettekanne. D. Saks on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid ja jätnud pooleli võõrutusravi. Sõnades on ta korduvalt muutumissoovi väljendanud, ent käitunud vastupidiselt. D. Saks on küll vabatahtlikult ravile pöördunud ja talle on seda määratud ka lisakohustusena, ent tema tegevuse tõttu arvati ta programmist välja või on ta ise ravi lõpetanud. Süüdlane on jätkanud alkoholi tarvitamist. Paraku on see toonud kaasa ka raskeid tagajärgi – D. Saks on narkootikumide üledoosi tõttu haiglasse sattunud ja ka ise kuriteo rünnaku ohvriks langenud. Lisaks on ta joobest tingitunud olnud avalikus kohas agressiivne, kahjustanud teiste isikute vara ning ta tuli toimetada kainenema. D. Saksa käitumine ei kinnita tema soovi muutusteks. Ta ei suuda alkoholist ja narkootikumidest hoiduda ning ka lisakohustuste määramine seda ei tagaks. Viimase rikkumise pani ta toime ajal, mil erakorraline ettekanne oli kohtule esitatud. Veelkordne ravile allutamine või täiendavate kohustuste määramine ei sunniks isikut varasemast erinevale käitumisele. MÄÄRUSKAEBUS
42. Määruskaebuse esitaja M. Allikmäe palub maakohtu määruse tühistada.
43. D. Saks suudaks veel vähem kui kahe aasta kestel kõik kontrollnõuded ja kohustused täita. D. Saks selgitas, et tal olid etteheidetaval perioodil alkoholi ja narkootiliste ainete probleemid. Viljandi Rehabilitatsioonikeskuses ravi katkestamise järel oli ta stressis ja depressiivne, sest viibis 9 kuu asemel ravil 5 kuud. Ka lähisuhetes olid pinged. Ta nõustub ravile naasma, tööle asuma, võlgasid tasuma, iga kuu vereanalüüse andma ning õiguskuulekalt elama. D. Saks on võtnud ühendust Sütiku programmi läbiviijaga, sest individuaalne töö sobib talle paremini.
44. D. Saks on praegu suhtes. Kohustuste rikkumised olid põhjustatud ka tervislikust seisundist – ta on juba
45. eluaastast terviseprobleemidega ning osalise töövõimega. Ta kannatab unetuse 2 ja ärevuse all ning vajab psühholoogilist abi. Samuti on tal laenukohustused kahe panga ees. Ta on nõus võtma lisakohustusi ning Sütiku programmi läbima.
46. Kohus pole arvestanud, et D. Saksa tegelik soov on alkoholist ja narkootikumidest vabaneda. Ravi saanuna on ta kogenud, et saab hakkama, kuid sõltuvusprobleemi lahendamine vajab suuremat pühendumist – selleks on tal praegu soov ja valmidus.
47. Registreerimisele ilmumata jätmine ei olnud kuritahtlik.
48. –
49. oktoobrini
50. sattus ta intensiivravi osakonda üledoosi kahtlusega teadvuseta olekus. Põhidiagnoosiks oli bakteriaalne kopsupõletik. Registreerimiskohustuse rikkumist heidetakse ette
51. oktoobrist
52. novembrini
54. novembril
55. a sattus ta peahaavaga kiirabisse ning tal tuvastati narkootikumide üledoos. Seega oli D. Saks kuriteo ohver. Ta teavitas kriminaalhooldajat haigestumisest ning see on ka arstlikult tõendatud. Arusaadavalt ei möödunud kopsupõletik paari päevaga, s.o kohustuste mittetäitmiseks oli mõjuv põhjus. D. Saks on esitanud ka arstitõendi
56. detsembri
57. a kohtusse mitteilmumise põhjendamiseks.
59. jaanuaril 2023 teatas kriminaalhooldusametnik lisaks, et D. Saks toodi kainenema
60. novembril ja
61. detsembril 2022 alkoholi tarvitamise tõttu. Need asjaolud ei saa aga olla karistuse täitmisele pööramise põhjuseks, kuivõrd neid ei olnud erakorralises ettekandes märgitud.
62. Kohtu järeldus, et lisakohustuste määramine ei tagaks alkoholist ja narkootikumidest hoidumist, on oletuslik. Vastupidi – ainult kohustused teda distsiplineerivadki. Seadus ei piira ettekannete esitamise arvu. D. Saks suudaks end käsile võtta, sest vaatab pärast eluohtlikke olukordi elu reaalselt. Ta on motiveeritud end muutuma. Ühtki õigusrikkumist pole ta toime pannud. Ta kahetseb rikkumisi ning soovib uut võimalust. D. Saks pole kunagi soovinud täielikult kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda. Rikkumised pole nii suured, et kriminaalhooldust poleks võimalik jätkata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
63. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
64. Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et D. Saks on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Küll aga heidab ta kohtule ette, et D. Saks ei rikkunud tahtlikult kohustust ilmuda registreerimisele
65. oktoobrist
66. novembrini
67. a.
68. oktoobril
69. a diagnoositi D. Saksal bakteriaalne kopsupõletik, s.t registreerimiskohustuse mittetäitmiseks oli tal mõjuv põhjus.
70. Kohustuse mittetäitmise põhjus on mõjuv, kui selle tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
71. juuni
72. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
73. D. Saksa epikriisist (
74. oktoobri
75. a) nähtub, et süüdimõistetu sattus haiglasse teadvuseta olekus narkootikumide üledoosi tõttu. Tõsi on, et uuringute käigus tuvastati tal ka bakteriaalne kopsupõletik. D. Saks põhjustas ise tahtlikult narkootiliste ainete mürgistuse, mille tagajärjel viibis ta 26.-
76. oktoobrini
77. a haiglas. Isegi kui möönda, et
78. oktoobri
79. a kella 11 registreerimisele mitteilmumiseks oli D. Saksal objektiivne põhjus (ta kirjutati haiglast välja kell 12), on ebaõige kaitsja väide, et D. Saks ei suutnud kopsupõletiku tõttu registreerimisele tulla. Haigusloost selgub, et
80. oktoobri
81. a hommikul kirjutati D. Saks haiglast välja rahuldavas üldseisundis. Kopsupõletiku ravi pidi D. Saks jätkama ambulatoorselt. Sellest võib järeldada, et D. Saks oli võimeline liikuma ning registreerimiskohustust täitma.Veel samal päeval helistas ta kriminaalhooldajale, et täpsustada üle registreerimise kellaaeg (väites, et sai tööd Tallinnas ning unustas aja). Selles ajaks oli teave D. Saksa 3 üledoosist aga juba kriminaalhooldusametnikuni jõudnud. Uus aeg lepiti kokku
82. oktoobriks. Sel päeval helistas D. Saks hooldusametnikule ja teavitas, et ei saa töölt ära tulla. Ka
83. novembril ei ilmunud ta kokkulepitud ajal kohale väites end olevat haige. Haigestumise kohta tal arstitõendit esitada ei olnud. Töölepingut ta esitanud ei ole. Seega ei olnud registreerimiskohustuste rikkumine vältimatu ega vabandatav.
84. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka määruskaebuse väited ümber maakohtu põhjendatud arvamust, et süüdimõistetul puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita.
85. Ehkki D. Saksa katseaeg on väldanud mitu aastat, on see algusest peale problemaatiline. Erinevalt kaitsjast peab ringkonnakohus rikkumisi rasketeks. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. D. Saksa motivatsiooni seab kahtluse alla ka asjaolu, et ta viibis kaks korda sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, ent esimesel korral katkestati ravi sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu. Teisel korral lõpetas ta ravil käimise ise. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et viimase ravi katkestas ta armumise tõttu. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise põhjusena toob ta välja ka suhtlusringkonna. Eeltoodust nähtub üheselt, et D. Saks on väliste tegurite poolt äärmiselt mõjutatav ega suuda iseseisvalt hoiduda kohustuste rikkumisest. Ka statsionaarne ravi ei motiveerinud süüdimõistetut reeglite kohaselt käituma. Lisaks on kaitsja viidanud ka D. Saksa mentaalsetele probleemidele (hirm, ärevus). Kahtlemata on ka nende tõttu isikul raskem sõltuvuskäitumist seljatada.
86. Erakorralises ettekandes ei sisaldu tõepoolest infot, et D. Saks toodi kainenema
87. novembril ja
88. detsembril 2022 alkoholi tarvitamise tõttu. Siiski ei ole nimetatu karistuse täitmisele pööramise põhjuseks. Kohtu kaalutlusel põhinev otsustus vangistuse täitmisele pööramiseks oli asjaolusid arvestades ainuõige. Ringkonnakohtu arvates ei ole D. Saks suuteline oma sõltuvusprobleemidega hakkama saama, mis viitab suurele ohule jätkata ka edaspidi kohustuste rikkumist. Katseaja pikendamine praeguses olukorras mõtet ei eviks, kuivõrd möödas on vaid pool sellest. Lisakohustuste panemine antud olukorras oleks samuti mõttetu, kuivõrd D. Saks pole varasemalt suutnud neid nõuetekohaselt täita ning hakkas praktiliselt kohe peale ravilt ära tulemist hakkas alkoholi ja narkootikume tarvitama. Seega on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik vaid vangistuse täitmisele pööramisega.
89. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus D. Saksa kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
90. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse D. Saksale riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele, nõustamisele ning määruskaebuse esitamisele kokku 52 minutit, millele vastab 56 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 9 eurot ja 40 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud D. Saksa kanda.
91. Kuivõrd lahend sisaldab D. Saksa terviseandmeid, tuleb lahendi avalikustamisel avalikustada vaid selle sissejuhatus ja resolutiivosa. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4