← Eesti

2-23-105855/5

Obsah (4)§ 661§ 430§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtujurist Gerli Luik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number 28. veebruar 2023, Jõhvi kohtumaja 2-23-105855 Kohtuasi AS PlusPlus Capita

§ 661lg 4). RESOLUTSIOON 1. Võtta AS Plus

Plus Capital hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse.

  1. Kinnitada AS PlusPlus Capital (hageja) ja A. L. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
  2. Kostja tasub hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank, viitenumber xxxxxxx, põhivõlgnevuse 424,59 eurot, viivisevõlgnevuse kokku 37,32 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, pool riigilõivust 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kokku 544,41 eurot alljärgneva maksegraafiku järgi: Maksetähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv Jääk peale tasumist (EUR) osa (EUR) (EUR) 10.03.2023 544,40 50 494,41 10.04.2023 494,4 50 444,4 10.05.2023 444,4 50 394,4 10.06.2023 394,41 50 344,4 10.07.2023 344,41 50 294,4 10.08.2023 294,41 50 244,4 10.09.2023 244,4 50 194,4 10.10.2023 194,41 50 144,4 10.11.2023 144,4 50 94,4 10.12.2023 94,4 50 44,4 1

(3)10.01.2024 44,4 44,4 2.2.Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,033055% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromissi punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 424,59 euro ulatuseni.
  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
  3. Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad menetlusosaliste endi kanda.
  4. Jätta AS PlusPlus Capital taotlus osalise riigilõivu, so 32,50 euro tagastamiseks rahuldamata. Menetluse käik ja kohtumääruse selgitused AS PlusPlus Capital esitas 07.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. L.lt (võlgnikult) 491,91 euro saamiseks. Pooled esitasid 23.02.2023 Pärnu Maakohtule allkirjastatud (so 07.02.2023) kompromisslepingu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle Viru Maakohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-105855 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui 2

(3)kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetluskulud summas 52,50 eurot (sh pool maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 32,50 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot). Poolte menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. Alates 1. veebruarist 2023 ei tagastata

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna kompromiss on sõlmitud 07. veebruaril 2023 ja kohtule on esitatud kompromiss 23.02.2023, leiab kohus, et puudub alus poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus jätab

§ 150lg 3 alusel hageja taotluse tagastada AS-le Plus

Plus Capital ½ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 32,50 eurot, rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.