← Eesti

2-21-139264/14

Obsah (16)§ 468§ 415§ 416§ 394§ 420§ 178§ 187§ 442§ 3141§ 407§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviila

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). 2

(5)Tsiviilasi nr 2-21-139264 MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
  1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 29.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 228,83 euro saamiseks. Kohus tegi 01.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.01.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 18.01.2022 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt riigilõivu ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
  2. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 24.01.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. J. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 192 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,79 eurot ning edasiulatuva viivise. Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid kliendilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma tasu talle hageja osutatud õigusabi eest. Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust, st jättis talle esitatud arve nr 21080165 summas 112 eurot ja arve nr 21090170 summas 80 eurot tasumata. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivise kliendilepingu p 7.1 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega 0,06% päev ja vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 p 1 sissenõudmiskulud. 26.08.2022 hageja loobus esitatud sissenõudmiskulude nõudest.
  3. Pärnu Maakohus võttis 29.08.2022 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 06.09.
  4. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 20.09.2022 kell 24:
  5. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.
  6. Hageja 06.10.2022 kohtu nõudel esitas menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulud 492 eurot ja tasutud riigilõivu 100 eurot. Samuti palub hageja kohustada kostjat hüvitada menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 31.12.2022

§ 3141lg 1 alusel. Kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 09.01.2023 kell 24:00 (Ts

ÜS § 136 lg 8). Kostja vastust hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõuded käsunduslepingust 3

(5)Tsiviilasi nr 2-21-139264 võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma tasu talle hageja osutatud õigusabi eest. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 192 euro väljamõistmiseks kostjalt. 8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 7,79 eurot lepingus kokkulepitud viivist määras 0,06% päevas ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 7,79 eurot. 9. Tulenevalt

§ 367

mõistab kohus viivise alates 30.11.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 13.01.2023 k.a kindla summana 17,42 eurot (192€ x 8% / 365 kp x 397 + 192 x 10,5/365 x 13 kp) ning alates 14.01.2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 492 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjale lisatud aruande kohaselt on lepinguline esindaja 24.01.2022 koostanud hagiavalduse ajakuluga 2 tundi ja 30 minutit, 26.08.2022 tutvunud kohtunõudega ja koostanud vastuse ajakuluga 30 minutit ning 06.10.2022 kohtunõudele vastanud ajakuluga 25 minutit. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-21-139264 Hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lähtub kohus menetluses esindaja poolt tehtud toimingute ja nendele kulunud aja vajalikkusest ja põhjendatusest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas näidatud esindaja ajakulu on selles asjas osaliselt vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on 24.01.2022 hagiavalduse koostamise ja 06.10.2022 kohtunõudele vastamise ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Põhjendamatuks loeb kohus hageja esindaja poolt 26.08.2022 kohtunõudega tutvumise ja vastuse koostamise kulu väljamõistmist kostjalt. 18.08.2022 kohus selgitas hagejale, et sissenõudmiskulude hüvitamise saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ning kuivõrd hagiavalduses puuduvad viited sellisele kokkuleppele, tuli hagejal hagiavaldust täpsustada. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe leppetrahvi ulatuse osas, siis hageja loobus sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest. Kohtu hinnangul ei pea kostja tasuma hagiavalduse parandamisega seotud kulutusi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tunnitasumääradega. Käibemaksukohustuslaste registri kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, mistõttu väljamõistetud menetluskuludele käibemaksu ei lisandu. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks maakohtu menetluses kokku 350,00 eurot (120 eurot x 2 tundi ja 55 minutit). Vastavalt kulude jaotusele kannab menetluskulud kostja ning kohus mõistab hageja menetluskulude summa kostjalt hageja kasuks välja. 12.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.