← Eesti

2-21-5583/40

Obsah (11)§ 633§ 187§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 430§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-5583 23. jaanuar 2023, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. A M (hageja) esitas
  2. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse I M (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõudeks on muuta Viru Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsus (tagaseljaotsus) nr 2-2011877 ning vähendada elatis alaealise lapse I M ülalpidamiseks kuni 150 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt otsustas Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a tagaseljaotsusega välja mõista A M`lt I M kasuks elatis 250 eurot kuus alates
  7. septembrist 2020 kuni I M täisealiseks saamiseni
  8. aprillil
  9. Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Hageja leiab, et kostja igakuised kulud ei olnud põhjendatud ning hageja majandusliku seisundi tõttu on ülemäära raske tasuda lapse ülalpidamiseks tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis. Hageja palub arvesse võtta
  10. a veebruari uuringu (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ miinimumelatis_lopparuanne.pdf). tulemused Uuringust on näha, et lapse tegelikud vajadused on oluliselt vähem kui üks miinimumpalk. Kuna elatise tasumise eesmärk on siiski lapse vajaduste rahuldamine ning lähtudes sellest, et lapsega koos elav vanem peab andma lapsele ülalpidamist võrdselt, on hageja taotletav elatise suurus mõistlik ja põhjendatud. Ka tuleb arvestada, et riik tasub toetused lapse vajaduste katteks. Mõjuval põhjusel on võimalik arvestada riiklik toetus elatise suuruse määramisel küll. Hageja leiab, et tal esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks. 2

(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Hageja ei ole võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks tagaseljaotsusega väljamõistetud elatist. Hageja ülalpidamisel on veel alaealine laps, kelle kasuks hageja tasub elatist. Hageja töötab, teeb kõik endast olenevat sissetuleku teenindamiseks, küll aga tema palk polnud juba tagaseljaotsuse tegemise ajal piisav 250 euro suuruse elatise tasumiseks. Tagaseljaotsuse tegemise ajal oli hageja palk 1000 eurot, millest oli kuupalk 730 eurot ning autokompensatsioon 300 eurot. Pärast Viru Maakohtu
  1. septembri
  2. a tagaseljaotsuse jõustumist, Eestis olnud COVID-19 levikust tingitud ebarahuldava majandusliku olukorra pärast, hageja sissetulek oluliselt vähenes. Alates 01.03.2021 on vormistatud töölepingu lisa, mille kohaselt on hageja põhipalgaks 600 eurot kuus bruto ehk 562,72 eurot kuus. Hagejal on ka vältimatu ja mõistlikud kulud: Eluasemekulud 115 eurot Toit 300 eurot Riided 100 eurot Ravi 10 eurot Hügieen 20 eurot Vältimatud laenukohustused 225,14 eurot Kokku 770 eurot kuus. Seega, hageja sissetulek alates 01.03.2021 ei kata isegi hageja vältimatuid kulusid. Seoses ülemääraselt ebarahuldava majandusliku olukorraga tekkivad hagejal hoopis võlgnevused. Selleks, et kanda enda vältimatuid kulutusi ning täiendavalt tasuda elatis kahe laste ülalpidamiseks on hageja sunnitud võtma raha laenuks. Hageja arvates on kostja igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui hageja maksab lapsele igakuist elatist 150 euro ulatuses, millele lisandub vanemate võrdsuse põhimõttest tulenedes (PKS § 116 lg 1) samas suuruses lapse ema panus ning riiklikud toetused. Oma praeguse sissetuleku arvelt ei ole hageja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks 250 eurot kuus ehk Viru Maakohtu
  3. septembri
  4. a tagaseljaotsusega väljamõistetud elatist. 2.Kohus
  5. aprilli
  6. a määrusega (tl 19-20) võttis hagi menetlusse. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 129

lg 2 näeb ette, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Viru Maakohus

  1. septembri
  2. a otsusega (tagaseljaotsus) nr 2-20-11877 mõistis hagejalt välja kostja kasuks elatis igakuiselt summas 250 eurot. Kohtule
  3. aprillil 2021 esitatud hagis nõudis hageja varasema otsusega väljamõistetud elatise vähendamist 150 euroni kuus. Kuna hageja nõuab elatise vähendamist kuni 150 eurot kuus, seega nõuab hageja korrapäraste maksete vähendamist 100 euro (250–150) võrra igakuiselt, mille üheksaga korrutades on 900 eurot. 3

(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Lähtudes eeltoodust, on tsiviilasja hind 900 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Vastuses hagile (tl 28-31) nõustus kostja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja ei esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et tal on muutunud elatise maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hageja esitas tõendina lisa töölepingule nr TL2019020101, millest nähtub, et OÜ Xxx, juhatuse liige A M ja töötaja A M isikus, sõlmisid töölepingu alljärgnevatel tingimustel: „Seoses töömahtude vähenemisega ettevõttes, pooled lepivad kokku et palgaarvestuse meetod muutub tunnitasu asemel põhipalga fikseeritud summaks. Uue kokkuleppe alusel on põhipalk töötajal 600 eurot bruto kuus.“ See tähendab muutus ainult töötasu arvestus, kinnitatud on põhipalk. Sellest dokumendist nähtub, et hageja on nii tööandja kui ka töötaja (seejuures ei nähtu sellest dokumendist, millisel ametikohal ta viidatud ettevõttes töötab). Tööseadusandlus aga näeb ette töötasuna mitte ainult põhitöötasu (põhipalka) – lepingus fikseeritud ja töötajale garanteeritud brutokuupalk või brutotunnipalk, vaid ka igakuiselt makstavaid tööga seotud lisatasusid, näiteks seadusega ettenähtud lisatasud (ületunnitöö, öösel või riiklikel pühadel töötamise lisatasu), tulemustasu, kvaliteeditasu, muud regulaarsed tööga seotud lisatasud (näiteks lisatasu lisatöö eest või asendustasud), ebaregulaarsed preemiad, toetused ja lisatasud. Seetõttu tekib kostja põhjendatud kahtlus, et tegelikult pole hageja sissetulek oluliselt muutunud pärast
  1. märtsi
  2. Pealegi on dokumendi nimetus „Lisa Töölepingule“ ja dokumendi sisu vastuolus. Dokumendis märgitud, et pooled sõlmisid 01.03.2021 töölepingu. Jääb arusaamatuks, kas hagejal oli tõepoolest enne
  3. märtsi 2021 teine tööleping selle tööandjaga või leping on sõlmitud ainult
  4. märtsil
  5. Seeläbi leiab kostja, et kõne all olevasse tõendisse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kuna teisi andmeid hageja oma sissetulekute kohta ei esitanud, siis leiab kostja, et see dokument ei tõenda hageja sissetulekute vähenemist. Hageja väidab oma hagiavalduses, et „tagaseljaotsuse tegemise ajal tema palk oli 1000 eurot, millest on kuupalk 730 eurot ning 300 eurot autokompensatsioon“. Kuid hagile lisatud pangaväljavõttest nähtub, et see hageja väide on ebaõige. 22.10.2020 arvestati talle ainult töötasu 1000,20 eurot, 19.11.2010 arvestati töötasu 1000.20 eurot, 21.12.2020 arvestati 1000.20 eurot, aga mitte 730 eurot. Samad töötasud (ilma transpordihüvitiseta) sai ta
  6. a jaanuaris ja
  7. a veebruaris. 21.12.2020 on talle pangakontole arvestatud selgitusega: „vahendite ülekandmine aruandvale isikule“ veelgi 3850 eurot. Kostja leiab, et see tõend lükkab ümber hageja väited selle kohta, et talle ei jätku töötasust enda vajaduste katteks ning elatise maksmiseks. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja ei ole võimeline maksma lapsele elatist 250 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni „..seoses ebarahuldava majandusliku olukorraga Eestis, mis on tingitud COVID 19 levikuga, ja sellepärast hageja sissetulek oluliselt vähenes.“ Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pandeemia ja majanduslangus on just teda puudutanud. Hageja kasutab üldkasutatavaid termineid, mis käsitlevad maailmas toimuvat üldist majanduslikku seisukorda. Nende sündmuste ja oma sissetulekute vähenemise vahelist seost põhjuse ja tagajärje vahel ei ole hageja tõendanud mitte. Sellel alusel ei ole võimalik vähendada lapsele makstavat elatise suurust. Hageja pole samuti tõendanud seda, et kuni aastat 2035 jääb Covid-19 leviku olukord samaks nagugi
  8. a alguses. 4
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Hageja väited selle kohta, et Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-11877 ei ole tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ja A. M kulud ei olnud põhjendatud, kostja arvates tõendatud pole. T M esitas
  1. augustil 2020 Viru Maakohtule hagiavalduse A. M vastu elatise nõudes iga kuu summas 250 eurot selle tõttu, et ta ei pea ülal oma last, ei maksnud elatist regulaarselt ning lapse jaoks ebapiisavas ulatuses. Lapse ema esitas üksikasjaliku kulutuste nimekirja, millest nähtub, et tema nõue 250 euro suuruse elatise väljamõistmiseks on põhjendatud. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse ja määras A. Mle hagile vastamiseks 14 päeva hagi kättesaamisest arvates. A. Mle toimetati hagi menetlusse võtmise määrus kätte ja ta sai hagi kätte isiklikult allkirja vastu. Ta mitte ainult ei saanud kohtudokumente kätte ega tutvunud nendega, vaid arutas seda küsimust T. Mga ka. Põhjalikult on ta neid dokumente uurinud, vestluses lubanud T. Mle maksta elatist nõuetekohaselt. See tähendab, hagejal olid rahavahendid lapse ülalpidamiseks. Kohtu määratud tähtajaks ei ole A. M kohtule hagiavaldusele vastust esitanud. Selle tõttu rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Hageja väited selle kohta, et kohus on ebaõigesti teinud lahendi, ei ole seega objektiivsed. Hageja esitas koos hagiga pangaväljavõtte, millest nähtub, et ta maksis iga kuu elatist oma vanema lapse M ülalpidamiseks (eelmisest abielust). Lihtne arvestus annab ettekujutuse sellest, et keskmiselt 12 kuu jooksul, k.a.
  2. a märts, maksis hageja oma vanema lapse ülalpidamiseks elatist 226.25 eurot kuus. Hageja väidete kohaselt see asjaolu tõendab, et tal ei jätku rahavahendeid noorema poja jaoks elatise maksmiseks. Ajavahemikul
  3. september 2020 (tsiviilasjas nr 2-20-11877 otsuse tegemise aeg) kuni käesoleva ajani kandis ta sisse kokku 500 eurot. Kostja leiab, et elatise väljamõistmine alammääras võrreldes teise lapsega toob kaasa lapse I M ebavõrdse olukorra, kes jääks sellel juhul halvemasse olukorda. Hagiavalduse lisas hageja oma kirjavahetuse isikuga, kelle e-posti aadress x. Selles 07.04.2021 kirjas kirjutas hageja talle, et: „kas tohib lisada seda ka veel, et rahapuuduse tõttu võlad kasvavad. Me spetsiaalselt praegu ei maksa“. Kirjale on lisatud xpoolt saadetud teavitus nimetusega „Teavitus tähtajaks tasumata makse kohta“. See kirjavahetus näitab, et hageja meelega ei tasunud ära x mõnda väheolulist võlgnevust 56,83 euro ulatuses, kasutamaks tsiviilasjas võlausaldaja kirja kui tõendit oma maksejõuetuse tõendamiseks. Hageja väidab, et talle ei võimalda tasuda elatist ka võlgnevused panga ees vastavalt Krediidilepingule nr. 3963.1120.NA koos x AS 13.11.
  4. aastast. Kostja leiab, et see dokument tõendab hageja maksevõimekuse. Esiteks, hageja võttis laenu 14 500 euro ulatuses, olles samal ajal kohustatud maksma elatist vastavalt kohtuotsusele nr 2-
  5. Rahalise olukorra halvenemisel oleks hageja võinud kasutada seda raha lapsele elatise maksmiseks. Teiseks soovis hageja, vastavalt Krediidi sihtotstarbe kirjeldusele, kulutada laenu:
  6. Korteriomandi asukohaga x renoveerimisele.
  7. x AS laenu refinantseerimine. Kostja leiab, et kõnealune seik ei saa hageja maksejõuetuse tõendiks olla. Hageja, olles võimeline võtma laene, võinuks kasutada laenu oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid ta ei teinud seda. Säästetud raha võinuks ta samuti kasutada oma lapse ülalpidamiseks. Hageja seda ei teinud. Selline olukord näeb välja ebaloogiline ja ebatõepärane. Oma korteriüüri kulutuste tõendamiseks lisas hageja hagiavaldusele tõendina arve aadressil x asuva korteri kommunaalkulutuste eest. Arvel märgitud, et korteri omanik on muu isik. Hageja tasub teise isiku arveid samal ajal kui rahavahendeid elatise maksmiseks ta leidma väidetavalt 5
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 pole võimeline. Selline olukord näeb välja ebausutav. Sellepärast leiab kostja, et kõne all olev dokument ei saa hageja maksevõimetuse tõendiks olla. Hageja viitab hagis
  1. a uuringutele, mille kohaselt on igakuised elementaarsed kulud keskmiselt lapsele 402 eurot kuus. Kostja leiab, et neid arvestusi ei saa kostja vajaduste hindamiseks kohaldada. Elatise hagi esitamisel kirjutas lapse ema üksikasjalikult lahti lapsele vajalikud kulutused. Kostja ülalpidamise kulutused olid
  2. a keskmiselt 641 eurot kuus.
  3. a kulutused kostja ülalpidamiseks kasvasid 827 eurole kuus (tl 33). Kostja ema teeb praegu ostetud korteris, sh lapse toas, remonti, ostis laenuga lastetoa mööbli 1177,35 euro eest, varbseina 327 euro eest. Seega võrreldes
  4. aasta kulutustega
  5. aasta kulutused kostjale suurenesid (1177,35+327 = 1504,35 euro võrra). Kostja ülalpidamise kulutused erinevad
  6. a statistilistest kulutustest pealegi seetõttu, et
  7. a haigestus kostja raskesti kahepoolse kopsupõletikku. Samuti on laps adenoomide tõttu pidevalt kõrva-nina-kurguarsti jälgimisel. Nende haiguste tõttu põeb laps tihti külmetushaigusi. Seeläbi käib ema 2-3 korda aastas reisimas lapsega soojale maale mereäärsetele kuurortidele raviks, lapse immuunsuse tõstmiseks, samuti tagab lapsele kaloririkast toitu, soojemate riiete ja jalatsitega jne. Kõik see teeb lapse ülalpidamise kallimaks. Selle tõttu leiab kostja, et hageja esitatud
  8. a arvestused lapse statistiliste kulutuste kohta ei saa kohaldada kostja suhtes, kuna need ei kajasta tegelikke lapse vajadusi ja kulutusi
  9. aastal. Kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et hagiavalduses näidatud asjaolud ei ole sellised, mis annavad aluse jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kostjale on teada, et hagejal on hea tervis. Hageja on 34-aastane ja täielikult töövõimeline. Erialalt on hageja ehitaja, kuid töötab tehases ja saab töötasuna 600 eurot kuus. Hagejal on Вkategooria juhiluba, vajaduse korral võiks ta leida lisatöö, näiteks taksojuhina. Varem, kui pooled olid koos elamas, tehases töötades tegi hageja kõrvaltööd, majade remonti, seal hulgas ehitustööd kõrgusel ronimisvarustust kasutades. Sellega ei ole hageja täitnud piisava sissetuleku teenimise kohustust. Hageja elab Ida-Viru maakonnas, kus asuvad suuremad tööstused. Hageja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis takistab tal töötada ehitajana ja teenida eelduslikult kõrgemat töötasu kui tehases töötades. Seega ei ole hageja teinud kõik endast oleneva oma lapse (kostja) ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et oma vanemakohustusi hageja ei täida üleüldse. Hageja on lapse vastu ükskõikne. Näiteks kingib hageja lapse sünnipäevadeks lapsele kingitusi alles korduvate emapoolsete meeldetuletuste peale ning sedagi mitu päeva pärast sünnipäeva (ehkki laps ootab sääraseid tähelepanumärke isalt). Hetkel kolivad ema ja laps uude korterisse. Küll aga hageja, vaatamata ema korduvatele palvetele, ei anna arusaamatul põhjusel luba lapse uue elukoha registreerimiseks Seisuga
  10. a aprill peab hageja maksma kostjale elatist kogusummas 3150 eurot. Hageja sisuliselt ei osuta lapsele vähimatki tähelepanu: suhtleb lapsega 2-3 korda kuus, võtab lapse enda juurde 1-2 ööks, mõned korrad aastas. Seejuures ei ööbi laps tihtilugu mitte isa juures, vaid tema ema (vanaema) juures. Hageja ei osale ei lapse kasvatamises ega ülalpidamises. 6
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Lapse ema töötab kinnisvara maaklerina.
  1. a sügise-talve jooksul aktiivsuse languse tõttu kinnisvaraturul sissetulekut tal ei olnud. Et lapsi ülal pidada, pidi T M müüma korteri ja soetama odavama korteri. Seega on ta leidnud rahavahendid lapse ülalpidamiseks. Aadressil x asuva korteri ostu-müügi tehing toimus 04.01.2021, saades korteri müügist 54 700 eurot (1000 eurot ettemaksuna
  2. a novembris), ülejäänud raha tehingu päeval. Samal päeval soetati korter 44 000 euro eest aadressil x. Seega on korterite hinnavahe 10 700 euro ulatuses kulutatud pere ülalpidamiseks, uue korteri remondiks (ema ja kaks last, sh kostja). Käesoleval ajal käib uues korteris remont, kostja elab vanas korteris. T M maksab vana ja uue korteri kommunaalkulude eest. Uue korteri remonti teeb T. M lähedaste ja sõprade kaasabil omal jõul ja tööst vabal ajal. Hageja remondi tegemisel ei aita. Alates
  3. a märtsist hakkas majanduslik olukord parenema ning T M hakkas saama töötasu 600 eurot kuus. T M oli sunnitud korteri maha müüma sh ka seetõttu, et hageja ei pidanud ülal oma last, selgitades seda
  4. a sügisel sellega, et tal pole sissetulekuid. Samuti T M teatab, et varast on tal sõiduauto Hyundai Sonata, reg. nr. x,
  5. a väljalase, väärtusega 1200 eurot, samuti on tal 50% osakud ettevõttes x OÜ (x) maksumusega 1250 eurot. Kostja täiendavas seisukohas palus jätta hagi rahuldamata ja jäi varem esitatud põhjenduste juurde. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hagi vastuse kohta hageja seisukoha (tl 61-62) kohaselt leiab hageja, et vastuses toodud põhjendused ja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Pärast hagiavalduse esitamist on hageja majanduslik olukord muutunud veelgi halvemaks ning hageja ei ole praegu kindel, et tal on olemas võimalused isegi 150eurose elatise tasumiseks. Pärast hagiavalduse kohtule esitamist on kostja seaduslik esindaja pöördunud kohtutäituri poole elatise võlgnevuse sissenõudmiseks hoolimata sellest, et poolte vahel oli kokkuleppe, et kohtuotsusega määratud elatise võlgnevus hageja hakkab maksma siis, kui tema majanduslik olukord muutub paremaks. Kostja seaduslik esindaja ei võtnud hagejaga ühendust ning ei proovinud leppida kokku võlgnevuse vabatahtluku tasumises. Kohtutäituri kohene pöördumine muutis Hageja majandusliku olukorra veelgi halvemaks. Täimisele oli pööratud kogu võlgnevus 3500 eurot, jooksev elatis 250 eurot kuus ja antud summadele oli lisatud kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu kogusummas 648 eurot. Kuna kohtutäitur seadis keelumärke hageja omandis oleva ainukesele korteriomandile, pidi hageja võtma endale laenukohustused elatise võlgnevuse ning kohtutäituri tasu tasumiseks. 30.04.2021 sõlmiti laenuleping elatise võlgnevuse tasumiseks, mille kohaselt on hageja laenanud 3100 eurot. Laenukasutamise intress 0,25% laenu summast tuleb tasuda iga kuu hiljemalt iga kuu
  6. kuupäevaks. 03.05.2021 sõlmiti laenuleping kohtutäituri tasu maksmiseks, mille kohaselt on hageja laenanud 675 eurot. Laenukasutamise intress 0,25% laenu summast tuleb tasuda iga kuu hiljemalt iga kuu
  7. kuupäevaks. Kostja väidab, et tekib kostja põhjendatud kahtlus, et tegelikult pole hageja sissetulek oluliselt muutunud pärast
  8. märtsi
  9. Hagiavalduses märkis hageja, et tagaseljaotsuse tegemise ajal oli hageja palk 1000 eurot, millest kuupalk on 730 eurot ning 300 eurot autokompensatsioon. Alates
  10. märtsist vähenes hageja põhipalk 130 euro võrra. Autokompensatsioon on hagejale alles jäetud, sest hageja on tööülesannete täitmise tõttu sunnitud isiklikku sõiduki kasutama. Autokompensatsioon ei ole mitte hageja sissetulek, vaid hüvitis isikliku sõiduki kasutamise tõttu. Asjaolu, et hageja on nii tööandja kui ka töötaja, olukorda ei muuda. 7
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Hageja ei väitnud, et varem tehtud kohtulahend olevat ebaõige, aga suisa teatas, et kuna tegemist oli tagaseljaotsusega, ei uurinud kohus välja hageja majanduslikku olukorra. See omakorda tähendab ainuüksi, et elatise vähendamise nõude lahendamise kohtupraktikaga kooskõlas tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud olid põhjendatud ja millises ulatuses oli hageja võimeline kostjale elatist tasuma. Kostja viitab, et hageja esitatud konto väljavõttest nähtub, et ta maksis igakuist elatist oma vanema lapse M ülalpidamiseks (eelmisest abielust). Kostja selgitab, et eelmisest abielust olevale lapsele ei ole elatist kohtu määratud, küll aga elatis tasutakse vanemate kokkuleppel. Laps M saab praegu elatist sellises summas, kuna hageja praegu kostja ülalpidamiseks 250 eurot tasumas. Hageja soovib, et lapsed saaksid ülalpidamist võrdselt. Kostja kasuks elatise vähendamisega vähendab hageja vähendab elatis ka M kasuks ja seda selleks, et lapsed oleksid taas olemas võrdses olukorras. Kostja leidis, et hageja esitatud x AS tõendab hageja maksevõimekuse. Hageja teatab, et tema sissetulek ja maksevõimalused vähenesid alates
  1. märtsist 2021, aga mitte laenulepingu sõlmimise ajal. Kostja seaduslik esindaja on seisukohal, et oma vanemakohustusi hageja ei täida üleüldse. Kostja seaduslik esindaja esile toob, et alates 2021.a. märtsist majanduslik olukord parenema hakkas ning T M hakkas saama töötasu 600 eurot kuus. See iseenesest tähendab, et ise T M ei täida ülalpidamiskohustust lapse ees 250 euro ulatuses ning tal endal on võimalik panustada lapse ülalpidamisele mitte rohkem kui 150 eurot. Seega kinnitatakse hageja väide, et kui hageja tasub lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus ning sama panus teeb lapse ema, siis lapse vajalikud kulud on kaetud täielikult arvessegi võttes, et riik lisaks maksab lapsele toetusi. Täiendavas seisukohas (tl 112) viitas hageja alates 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustele elatise suuruse arvutamise osas. MENETLUSE KORRALDAMINE 1.Kohus
  2. novembri
  3. a määrusega (tl 140-145) korraldas menetluse enne kirjaliku menetluse lõpptähtaegade määramist. Kohus selgitas osapooltele alates
  4. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse muudatusi, et kehtestatud on uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Kohus tegi osapooltele ettepaneku esitada selgitusi ja tõendeid kohtumääruse põhjendustest lähtuvalt. Hagejale tegi kohus ettepaneku selgitada, mille peale on kulutatud AS-ilt x
  5. a septembris saadud raha kogusummas 5663,94 eurot ja kas sellest rahast on tasutud kostja kasuks elatist. Kostjale tegi kohus ettepaneku nimetada oma igakuiseid kulutusi ning esitada nende vajalikkuse põhistusi ja kandmist tõendavaid dokumente, kuna hageja on vaidlustanud kostja kulude suuruse. Kohus tegi osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ja selle saavutamise korral esitada kohtule kirjalikult. 2.Osapooled kompromissi ei esitanud. 3.Hageja ei esitanud kohtule selgitusi. 4.Kostja poolt
  6. novembril 2022 esitatud menetlusdokumendi (tl ) kohaselt on kostja seaduslik esindaja valmis sõlmima hagejaga kompromisslepingu tingimusel, et elatis kostjale ei ole väiksem kui hageja teisest abielust sündinud lapsele (M M ). 8
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Kostja esindaja võttis ühendust hageja eelmise abikaasaga – M N , kes on nõus kohtule selgitama, et A M on maksnud enne suve 2022 nende ühisele lapsele Mle alimente 200 eurot kuus.
  1. aasta suvel lõpetas A M alimentide maksmise, mille tagajärjel pöördus M N kohtusse ja alates 06.10.2022 on A M kohustatud maksma alimente oma teisele lapsele M M 225,64 eurot kuus (kohtumäärus asjas nr 2-22-138107 lisatud). Sellisel moel asetab hageja ettepanek maksta lapsele alimente 150 eurot kuus ebavõrdsesse olukorda võrreldes hageja teise lapsega. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et sõiduauto Honda võeti liisingusse. Liisinguleping lisatud. Sõiduauto Honda soetas lapse ema pangalaenuga (laen võeti auto ostuks ja äritegevuse arendamiseks Coop pangast). Sõiduk on vajalik nii töötamiseks kui ka perekonna tarbeks: laps käib kahes huvialaringis (tantsustuudios ja ujumistreeningus) ning muusikakoolis. Kõik see nõuab tähelepanu lapse vajaduste poolest, last on vaja kolm-neli korda nädalas vedada väljaspoole Narva-Jõesuud. Kuna lapse isa ei tegele lapse kasvatamisega üldse, on kogu hoolitsemine lapse eest ema õlgadel. Eelnevalt oli olemas vana sõiduk, mis hakkas lagunema, lapse isa last ei vedanud, tekkis vajadus soetada uus sõiduk. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde. Kostja on seisukohal, et hagejal on ka mitteametlik sissetulek. Hageja on terve ja seega on ta kohustatud enda lapsi ülal pidama. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva vajalike vahendite hankimiseks. Ei saa väike sissetulek olla aluseks elatise vähendamiseks. Hageja on terve mees ning, seega, ta on kohustatud teenima piisavat sissetulekut oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja arvab, et hageja ei tee kõike endast olenevat vajalike vahendite saamiseks. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-2-1-118-12, p 14). KIRJALIK MENETLUS Kohus on
  4. detsembril 2022 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja. Avaldusi ega seisukohti menetlusosalised enam ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 9

(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Kohtule

  1. aprillil 2021 esitatud hagiavalduses on hageja nõudeks muuta Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-20-11877 ning vähendada elatis alaealise lapse I M ülalpidamiseks kuni 150 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja (ekslikult märgitud hageja) täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. Hageja põhjendab omapoolse nõude asjaoluga, et otsustas Viru Maakohus
  4. septembri
  5. a tagaseljaotsusega välja mõista A M`lt I M kasuks elatis 250 eurot kuus alates
  6. septembrist 2020 kuni I M täisealiseks saamiseni
  7. aprillil
  8. Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Hageja leiab, et tuleb arvestada, et riik tasub toetused lapse vajaduste katteks. Mõjuval põhjusel on võimalik arvestada riiklik toetus elatise suuruse määramisel küll. Hageja leiab, et tal esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks. Hagejal on veel üks alaealine laps, kelle kasuks hageja tasub elatist. Hageja ei ole võimeline tasuma kostja ülalpidamiseks tagaseljaotsusega väljamõistetud elatist. Hageja töötab, teeb kõik endast olenevat sissetuleku teenindamiseks, küll aga tema palk polnud juba tagaseljaotsuse tegemise ajal piisav 250 euro suuruse elatise tasumiseks. Tagaseljaotsuse tegemise ajal oli hageja palk 1000 eurot, millest oli kuupalk 730 eurot ning autokompensatsioon 300 eurot. Pärast Viru Maakohtu
  9. septembri
  10. a tagaseljaotsuse jõustumist, Eestis olnud COVID-19 levikust tingitud ebarahuldava majandusliku olukorra pärast, hageja sissetulek oluliselt vähenes. Alates 01.03.2021 on vormistatud töölepingu lisa, mille kohaselt on hageja põhipalgaks 600 eurot kuus bruto ehk 562,72 eurot kuus. Hageja vältimatud kulud on 770 eurot kuus. Hageja sissetulek alates 01.03.2021 ei kata isegi hageja vältimatuid kulusid. Seoses ülemääraselt ebarahuldava majandusliku olukorraga tekkivad hagejal hoopis võlgnevused. Selleks, et kanda enda vältimatuid kulutusi ning täiendavalt tasuda elatis kahe laste ülalpidamiseks on hageja sunnitud võtma raha laenuks. Hageja leiab, et kostja igakuised kulud ei olnud põhjendatud ning hageja majandusliku seisundi tõttu on ülemäära raske tasuda lapse ülalpidamiseks tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis. Hageja palub arvesse võtta
  11. a veebruari uuringu tulemused (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ miinimumelatis_lopparuanne.pdf). 10

(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Hageja arvates on kostja igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui hageja maksab lapsele igakuist elatist 150 euro ulatuses, millele lisandub vanemate võrdsuse põhimõttest tulenedes (PKS § 116 lg 1) samas suuruses lapse ema panus ning riiklikud toetused. Kohus juba
  1. novembri 2022 määruses selgitas, et hageja tegevusetus varasema asja lahendamisel ei saa olla asjaoluks, mis tingib tehtud lahendi muutmist. Varasemas asjas ei esitanud hageja kirjalikku vastust hagile, mistõttu oli asja lahendatud tagaseljaotsusega
  2. septembril
  4. aprillil 2021, seega poole aasta pärast, pöördus hageja ikka kohtusse hagiga varasema lahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise nõudes.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus tegi kindlaks, et Viru Maakohus on

  1. septembri
  2. a otsusega (tl 6-7) tsiviilasjas nr 2-20-11877, I M hagi A M`i vastu elatise nõudes (edaspidi varasem otsus vastavas käändes), mõistnud A M’lt välja I M kasuks igakuise elatusrahana 250 eurot alates
  3. septembrist
  4. a kuni I M täisealiseks saamiseni
  5. aprillil
  6. a. Elatis tuli kanda T M pangakontole iga kuu
  7. kuupäevaks. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuist elatist. Riigikohus tõi
  8. juuni
  9. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
  10. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
  11. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
  12. juulini 2010 elatise välja enne
  13. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  14. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  15. oktoobri
  16. a otsus nr 3-2-175-11, p 11;
  17. mai
  18. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
  19. oktoobri
  20. a otsus nr 3-2-1-8510, p 18;
  21. veebruari
  22. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
  23. detsembrini 2021 elatise välja enne
  24. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  25. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  26. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel.

§ 459sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 11

(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni. Elatise välja mõistmist miinimummäärast väiksemas ulatuses võimaldab PKS § 102 nii enne
  1. detsembrit 2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis. Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni
  2. detsember 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1), mis oli 2020.–
  3. aastail 292 eurot. Alates
  4. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud PKS § 101 lg-tes 2–
  5. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne
  6. aasta
  7. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  8. aasta
  9. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kuna varasema kohtuotsusega oli elatis väljamõistetud kindlas summas, mitte muutuva suurusena, ja see summa 31.12.2022 seisuga oli väiksem kuni 31.12.2021 PKS §-s 101 ettenähtud elatise miinimummäära, siis PKS § 2172 ei kohaldu. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, kas pärast varasema otsuse tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Elatis ajavahemikul 09.04.2021 (hagi esitamise kuupäev) – 01.01.2022 (seaduse muudatus) Hageja põhjendab varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamist muuhulgas asjaoluga, et temal on veel alaealine laps, kelle kasuks on elatist välja mõistetud. Rahvastikuregistri andmetel on hageja teine laps, M M, sündinud
  10. septembril 2010 (tl 138), seega, tegu ikka pole varasema otsuse tegemise järel tekkinud asjaoluga. Hageja pangakonto nr x väljavõtte (tl 8) kohaselt kandis ta lapse M. M emale M Nle (tl 167) üle ajavahemikul 24.03.2020–24.03.2021 selgitusega „Alimentq“ (elatis) ja „M “ kokku 2715 eurot, mis teeb keskmiselt kuus 226,25 eurot (2715/12). Kohus jagas summat 12 kuudega, kuna erineval kuul on hageja teostanud ülekanded erinevas ulatuses, mõnel kuul korduvalt. Pärnu Maakohtu 28.10.
  11. a maksekäsu määrusega asjas nr 2-22-138107 (tl 167-168) kohustati hagejat tasuma M M’le elatist 225,64 eurot kuus alates 06.10.2022 kuni M. M täisealiseks saamiseni 17.09.
  12. Hageja pangakonto nr x väljavõtte (tl 9) kohaselt kandis talle OÜ XXX ajavahemikul 24.03.2020–24.03.2021 erineva selgitusega üle kokku 16 154,56 eurot, mis teeb keskmiselt kuus 1346 eurot (16 154,56/12). Kohus jagas summat 12 kuudega, sest erineval kuul teostati hagejale ülekanded mõnel kuul korduvalt. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (tl 73-75 ja 133-134) kohaselt töötas hageja varasema otsuse tegemise ja hagi esitamise ajal (01.02.2019 kuni 30.11.2021) OÜ12
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 s XXX tarne- ja turustusjuhina. Alates 30.11.2021 hageja töötamise kohta andmed puuduvad (08.11.2022 seisuga). 2021 jaanuari eest hageja palgateatise (tl 10) kohaselt oli tema kuupalgaks 732,89 eurot ja autokompensatsiooniks 334,80 eurot. Pärast maksude mahaarvamist kanti 03.02.2021 hageja pangakontole 1000 eurot. Vastavalt
  1. märtsi 2021 lisa töölepingule nr x (tl 11) leppisid hageja ja Xxx OÜ, mida esindab ka hageja (tl 82-83), kokku, et palgaarvestuse meetod muutub tunnitasu asemele põhipalga fikseeritud summaks. Uue kokkulepe alusel on töötaja põhipalk 600 eurot kuus. Hageja esitas x teatise L M nimele 01.02.2021 seisuga (tl 12) summas 118,08 eurot, tõendamaks oma kulutusi korteriühistule (korter x). Kohus ei ole nõus kostja käsitlusega, et kuivõrd on korteri omanikuks muu isik märgitud, ei saa hageja maksevõimetuse tõendiks olla. 09.04.2021 esitatud hagiavalduses on märgitud hageja elukoha aadressiks x, Narva linn. Kohus tuvastas, et kinnisturaamatu andmete kohaselt oli hageja enne
  2. maid 2021 aadressil x, Narvas asuva eriomandi omanik. Küll aga kohus arvestab, et teatis on esitatud
  3. a veebruari eest ning on üldteada, et seoses kütteperioodiga on arved suuremad kui ilma kütteta. Hageja on esitanud x AS-iga 13.11.2020 sõlmitud krediidileping nr 3963.1120.NA (tl 13-17), milles on krediidi sihtotstarbe kirjeldusena (tl 13) märgitud korteriomandi asukohaga x renoveerimisele ja x AS laenu refinantseerimine. Krediidilepingu maksegraafikust (tl 14 pöördel15 pöördel) nähtuvalt igakuised maksed on 225,14 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et see dokument tõendab pigem hageja maksevõimekust. Teades, et temal on kahe lapse ülalpidamiskohustus, võttis ta laenu 14 500 eurot igakuiste maksetega 225,14 eurot. Äriregistri andmetel (tl 82-83) on 29.10.2018 registreeritud OÜ XXX asutajaks, ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks hageja. Osakapital on 2500 eurot. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata.
  4. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingus kümme töötajat ning käive oli 722 911 eurot ja kasum oli miinus 116 040 eurot. Maksu- ja Tolliameti 02.09.2021 teatise (tl 96) kohaselt tehti ajavahemikul 01.03.2020– 31.07.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 11 214,20 eurot. Vastavalt teatisele lisatud x kokkuvõttele (tl 97) tegi OÜ XXX
  5. a-l jaanuarist septembrini (varasema otsuse tegemiseni) pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid alljärgnevalt: jaanuaris, märtsis, juunis ja juulis 613,01 eurot; veebruaris 615,20 eurot; aprillis 567,61 eurot; mais 665,29 eurot; augustis ja septembris 665,20 eurot. Vastavalt teatisele lisatud x kokkuvõttele (tl 99) tegi
  6. a aprillis hagejale väljamakse ka Eesti Haigekassa pärast tulumaksu maha arvamist 32,71 eurot. Seega
  7. a aprillis sai hageja kokku 600,32 eurot. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti 02.09.2021 teatisele lisatud x kokkuvõttele (tl 97) tegi OÜ XXX
  8. a-l oktoobrist detsembrini pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid igakuiselt 665,20 eurot. Teatisele lisatud x kokkuvõtte (tl 98) kohaselt tegi OÜ XXX
  9. a-l jaanuarist aprillini (hagi esitamise kuu) pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid järgmiselt: jaanuaris 716,84 eurot; veebruaris, märtsis ja aprillis igakuiselt 665,20 13
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 eurot. Samuti tegi
  1. a veebruaris hagejale väljamakse ka Eesti Haigekassa (tl 100) pärast tulumaksu maha arvamist 127,34 eurot. Seega sai hageja 2021 veebruaris kokku 792,54 eurot. Eeltoodud Maksu- ja Tolliameti tõenditest on nähtav, et pärast varasema otsuse tegemist pole hagi esitamise päeva seisuga hageja sissetulek eriti vähenenud. Maksu- ja Tolliameti 02.09.2021 teatisele lisatud x kokkuvõttest (tl 98) tulenevalt tegi OÜ XXX
  2. a-l maist juulini pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid mais 665,20 eurot, juunis 937,38 eurot ja juulis 241,20 eurot. Maksu- ja Tolliameti 16.11.2022 teatise (tl 155) kohaselt tehti ajavahemikul 01.08.2021– 31.10.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 12 995,22 eurot. Vastavalt teatisele lisatud x kokkuvõttele (tl 156) tegi OÜ XXX
  3. a-l augustist detsembrini pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid alljärgnevalt: augustis, septembris ja novembris igakuiselt 665,20 eurot, oktoobris 879,42 eurot ja detsembris 1089,72 eurot. Pealegi tegi hagejale
  4. a septembris väljamakse AS Pensionikeskus (tl 120) pärast tulumaksu maha arvamist kogusummas 5663,94 eurot. 15.11.
  5. a kohtumääruses selgitas kohus hagejale, et AS-ilt x saadud raha on hageja sissetulek ning tegi hagejale ettepaneku selgitada, mille peale sai raha kulutatud ja kas sellest rahast oli tasutud elatis kostja kasuks. Hageja kohtu ettepanekule ei reageerinud. Hagejal on kohustus eelkõige anda ülalpidamist oma alaealistele lastele ning PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega pidi hageja andma kostjale ülalpidamist AS-ilt x saadud rahast. Eesti Töötukassa 02.09.2021 teatise (tl 89) kohaselt ei ole hageja registreeritud töötuna/tööotsijana. Eesti Töötukassa 15.11.2022 teatise (tl 159) kohaselt on Eesti Töötukassa otsusega nr x A M töötuna registreeritud alates 02.12.
  6. Eesti Töötukassa tõendab, et A M ei ole saanud ajavahemikul 01.08.2021–15.11.2022 töötutoetust. Eesti Töötukassa 02.12.2021 otsusega nr x saab A M töötuskindlustushüvitist perioodil 09.12.2021–03.12.
  7. Eesti Töötukassa 07.01.2022 tehti hagejale väljamakse ajavahemiku 09.12.2021–31.12.2021 eest 330,28 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 02.09.2021 (tl 103) ja 18.11.2022 (tl 162) vastuste kohaselt hagejale määratud pensioni ja/või toetuseid pole. Eeltoodud tõendite põhjal leiab kohus, et varasema kohtuotsuse tegemise järel ei ole oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning hagejal oli piisavalt vahendeid, et tasuda elatist varasema kohtulahendi alusel väljamõistetud suuruses kuni 01.01.
  8. Kohus arvestab ka, et kinnistusraamatu andmetel ei soetanud hageja pärast eriomandi võõrandamist (28.05.2021) uut kinnisvara (tl 84), seega, eriomandi võõrandamisest saadud raha pidi ta kasutama ka oma lapse ülalpidamiseks. Hageja tõi välja, et osa kostja vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Sotsiaalkindlustusameti 02.09.2021 (tl 103) ja 18.11.2022 (tl 162) vastuste kohaselt on T Mle määratud alates 01.01.2019 lapsetoetus 120 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel (tl 68, 139) on T Ml kaks last. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. 14
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Kuivõrd on kohus seisukohal, et hagejal oli küllaldane sissetulek, tasumaks elatist varasema kohtuotsusega väljamõistetud suuruses, leiab kohus, et ka lapse peale tasutava lapsetoetuse mahaarvamise alust ei ole. Hageja tõi samuti välja uuringule viidates, et kostja vajadused on väiksemad. Kohus leiab, et kõnealusel juhul ei ole hageja viide uuringule asjakohane mitte. Kohus on seisukohal, et elatise vähendamiseks ajavahemikul 09.04.2021–01.01.2022 alust ei ole. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Elatis alates 01.01.2022 Kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 baassumma oli 200 eurot, alates 01.04.2022 on baassumma suurenenud kuni 209,20 eurot. Seega oli ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot ning ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 on miinimumelatis 225,64 eurot. Riigikohus
  3. novembri
  4. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 15 leidis, et kuna hageja on nõudnud elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjatele maksma elatist vähem, kui on PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus hindama, kas on PKS § 102 lg 2 järgi alust vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist alla baassumma. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis PKS § 102 lg 1 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 71-72, 135-136) ei kuulu hagejale sõidukeid, ta on teistele isikutele kuuluvate sõidukite tavakasutaja. Maksu- ja Tolliameti 16.11.2022 teatise (tl 155) kohaselt tehti ajavahemikul 01.08.2021– 31.10.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 12 995,22 eurot. 15
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Vastavalt teatisele lisatud x kokkuvõttele (tl 156-156 pöördel) tegi hagejale väljamakseid Eesti Töötukassa ajavahemikul 2022 jaanuar – 2022 oktoober järgnevalt: jaanuaris 330,28 eurot; veebruaris 445,16 eurot; märtsis 402,08 eurot; aprillis 384,97 eurot; mais, juulis ja oktoobris 291,90 eurot iga kuu; juunis, augustis ja septembris 301,63 eurot iga kuu. Eesti Töötukassa 15.11.2022 teatisest nr 7-4/22/10183-2 (tl 159) tulenevalt on Eesti Töötukassa otsusega nr x A M töötuna registreeritud alates 02.12.
  1. A M ei ole saanud ajavahemikul 01.08.2021–15.11.2022 töötutoetust. Eesti Töötukassa 02.12.2021 otsusega nr 121060098 (tl 126) saab A M töötuskindlustushüvitist perioodil 09.12.2021–03.12.
  2. Väljamakseid on tehtud alljärgnevatel kuupäevadel ja summades: Makse kp Algus kp Lõpp kp Summa 07.01.2022 09.12.2021 31.12.2021 330,28 08.02.2022 01.01.2022 31.01.2022 445,16 08.03.2022 01.02.2022 28.02.2022 402,08 08.04.2022 01.03.2022 31.03.2022 384,97 10.05.2022 01.04.2022 30.04.2022 291,90 07.06.2022 01.05.2022 31.05.2022 301,63 07.07.2022 01.06.2022 30.06.2022 291,90 08.08.2022 01.07.2022 31.07.2022 301,63 08.09.2022 01.08.2022 31.08.2022 301,63 07.10.2022 01.09.2022 30.09.2022 291,90 08.11.2022 01.10.2022 31.10.2022 301,63 Ajavahemikul 01.08.2021–15.11.2022 ei ole A M töövõimet hinnatud ega saanud ta töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti 18.11.2022 vastuse (tl 162) kohaselt ei ole A. Mle alates 01.08.2021 määratud pensioni ja/või toetuseid. Ajavahemiku 01.01.2022–20.05.2022 eest hageja pangakonto väljavõttest (tl 128-129) nähtub laekumisi Eesti Töötukassalt, erinevatelt füüsilistelt isikutelt selgitustega „strahovka“ ehk kindlustus, „dolg“ ehk võlg, „raha“ jne. Väljaminekuteks on maksed kohtutäitur A. K , x AS-ile osamaksed, ülekanded füüsilistele isikutele, sularaha väljavõtmine, ostud kauplustes ja lokaalides. Eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks üksnes Eesti Töötukassalt saadud toetustest elatunud. Kohus leiab ülaltoodud tõendite ja väidete alusel, et alates 01.01.2022 on küll hageja ametlik sissetulek vähenenud, kuid kohus on arvamusel, et see ei ole aluseks vähendada elatist alla seadusega ettenähtud baassumma ehk ajavahemikul 01.01.2022-31.03.2022 summas 200 eurot ja alates 01.04.2022 summas 209,20 eurot. Hageja ei väitnud ega esitanud tõendeid, et tema oleks töövõimetu. Samuti puuduvad tõendid, et kostjal on väiksemad vajadused olemas (tl 33, 34-41). PKS § 102 lg 2 alusel peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus ei pea põhjendatuks hageja viidet tasustatavama töö võimaluse puudumisele. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise 16
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus nr 2-16-2343, p 13;
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 3-2-1118-12, p 15). Hageja sai kätte väljamakse AS-ilt Pensionikeskus, võõrandas eriomandi ja pidi saadud vahenditest täitma laste ülalpidamiskohustust. Perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 baassummale tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 43,44 eurot. Seega on perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 miinimumsumma, mida hagejal tuleb kostjale elatisena tasuda, 243,44 eurot (200 + 43,44) kuus. Alates 01.04.2022 baassummale 209,20 eurot tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 46,44 eurot. Seega on alates 01.04.2022 miinimumsumma, mida hagejal tuleb kostjale elatisena tasuda, 255,64 eurot (209,20 + 46,44) kuus. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja tõi välja, et osa kostja vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Sotsiaalkindlustusameti 02.09.2021 (tl 103) ja 18.11.2022 (tl 162) vastuste kohaselt on T Mle määratud alates 01.01.2019 lapsetoetus 120 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel (tl 68, 139) on T Ml kaks last. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Seega on hageja kohustatud kostjale maksma elatist 213,44 eurot (243,44-60/2) kuus perioodil 01.01.2022–31.03.2022 ja 225,64 eurot (255,64-60/2) kuus alates 01.04.
  5. Hageja ega kostja ei väitnud, et kostja viibinuks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on kostja kohustatud tasuma elatist vaid ühele sama pere lapsele, mistõttu PKS § 101 lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu. Kogumina eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus vähendab varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks elatist 213,14 eurot kuus ajavahemiku 01.01.2022–31.03.2022 eest ja 225,64 eurot kuus alates 01.04.
  6. Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise 17
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil. Seetõttu võib alates
  2. aprillist 2023 PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus muutuda. Ka võib PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus muutuda lapsetoetuse suuruse muutmise korral. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka T M (kostja ema) sissetulekud ja varalise seisundi üle. Eesti Töötukassa 02.09.2021 ja 15.11.2022 teatiste (tl 89, 159) kohaselt ei ole kostja ema registreeritud töötuna/tööotsijana. Eesti Töötukassa 15.11.2022 teatise (tl 159) kohaselt ei ole kostja ema saanud ajavahemikul 01.08.2021–15.11.2022 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Ajavahemikul 01.08.2021–15.11.2022 ei ole kostja ema töövõimet hinnatud. Kostja ema ei ole saanud ajavahemikul 01.08.2021–15.11.2022 töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti 02.09.2021 (tl 103) ja 18.11.2022 (tl 162) vastuste kohaselt on kostja emale määratud alates 01.01.2019 lapsetoetus 120 eurot kuus. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetele (tl 76-77) töötab kostja ema alates 01.06.2020 x OÜ-s ning alates 01.03.2021 ka x OÜ-s strateegilise planeerimise juhina. Äriregistri andmetel (tl 78-79) on kostja ema 17.10.2016 registreeritud nagu x OÜ juhatuse liige ja 1250 euro suuruse lihtosa omanik. Osakapital on 2500 eurot. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata.
  3. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingus üks töötaja ning käibeks 24 975 eurot ja kasumiks 3796 eurot. Samuti (tl 80-81) on kostja ema 18.12.2015 registreeritud nagu x OÜ üks asutajaid 1250 euro suuruse lihtosaga, juhatuse liige ja osanik. Osakapital on 2500 eurot.
  4. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingus kaks töötajat ning käibeks 51 859 eurot ja kasumiks 12 713 eurot. Maksu- ja Tolliameti 02.09.2021 teatise (tl 92) kohaselt tehti ajavahemikul 01.03.2020– 31.07.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostja emale väljamakseid 3159,84 eurot (s.h palk 2636,48 eurot ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu 523,36 eurot), mis teeb kuus keskmiselt 185,87 eurot (3159,84/17). Vastavalt teatisele lisatud x kokkuvõttele (tl 93-94) on väljamaksete tegijaks x OÜ ja x. Maksu- ja Tolliameti 16.11.2022 teatise (tl 153) kohaselt tehti ajavahemikul 01.08.2021– 31.10.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostja emale väljamakseid 10 867,52 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 724,50 eurot (10 867,52/15). Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõttele (tl 154) tegid väljamakseid x x OÜ, x, Eesti Haigekassa. Samuti
  5. a juulist oktoobrini tegi dividende ja omakapitalist väljamakseid x kogusummas 2258,06 eurot (tl 154 pöördel). Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 70, 71, 135-136) kuulub kostja emale alates 30.04.2019 sõiduauto HYUNDAI SONATA, ehitusaasta 2007 ning alates 11.03.2022 sõiduauto HONDA CIVIC 4DR, ehitusaasta
  6. Kinnistusraamatu andmetel (tl 85, 137) kuulub kostja emale alates 05.01.2021 aadressil x asuv 76,50 m2 suurune eriomand. 18
(19)Tsiviilasi nr 2-21-5583 Notariaalselt tõestatud müügilepingutest (43-47, 50-54) nähtuvalt müüs kostja ema 04.01.2021 Narva-Jõesuus aadressil x asuva 47,7 m2 suuruse eriomandi ära ja ostis samal päeval NarvaJõesuus aadressil x asuv 76,50 m2 suurune eriomand. x 26.05.2022 vastuse (tl 120) kohaselt pole kostja ema pensioniregistri pidaja andmetel raha väljavõtmise avaldust esitanud. Ajavahemiku 25.03.2021–12.09.2021 eest kostja ema pangakonto väljavõttest (tl 106-110) nähtuvalt on seisuga 12.09.2021 lõppsaldo 2725,59 eurot. Kohus leiab toodud tõendite põhjal, et kostja ema sissetulek ja vara võimaldavad tal anda kostjale ülalpidamist samas suuruses kui mõisteti hagejalt välja. Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt kostja ülalpidamiseks tasutud rahasummadega. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.