1-22-5167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5167 (22233000612) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtu

§ 203

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Heinsoo Artjom Titov Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 37902203721, määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: 24.11.2017 Viru Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi tingimisi vangistusega 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva katseajaga 4 aastat 11 kuud

§ 73lg 1, § 68 lg 1 alusel.

Tõkend – vahistamine 2-ks kuuks, vahistamise algus 13.07.2022. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 21.09.2022, 13.10.2022 RESOLUTSIOON 1 1-22-5167 Tunnistada Artjom Titov süüdi

§ 203

lg 1 järgi ning ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsuse nr 1-17-7033 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõista Artjom Titovile liitkarituseks 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 13.07.2022. Artjom Titovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: - DVD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; - 3 mobiiltelefoni, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH18823 alusel, tagastada kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale Artjom Titovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - nokkmüts, musta värvi tossud, hallist värvi roosa taltsaga tossud, märkmik, välgumihklid, kampsunid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH18490 alusel, tagastada kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale Artjom Titovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Mõista Artjom Titovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - kaitsja v.adv.abi Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 414 (nelisada neliteist) eurot 24 senti; - kaitsja v.adv.abi Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 559 (viissada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada Artjom Titovil tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1954,44 eurot ühe

§ 12- 1 p 1 sätestatud olulise kahju (4000 eurot) määra.

Eelkirjeldatud teoga, mis seisnes võõra asja tahtlikus rikkumises, kui sellega tekitati oluline kahju pani Artjom Titov toime

§ 203lg 1 sätestatud kuriteo.

II Kohtuistung Kohtuistungil süüdistatav Artjom Titov tunnistas oma süüd temale esitatud süüdistuses täielikult. Ta kahetseb tehtut väga. Ta on valmis karistust kandma, heastama kindlustusele kahju. Kannatanu A I palub mõista A. Titovile karistus seaduse raamides ning karistus peab olema karm. Prokurör leidis, et Artjom Titovi süü on kohtus esitatud tõenditega tõendamist leidnud. A. Titov on oma käitumisega täitnud

§ 203lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse ja subjektiivse külje.

A. Titovi õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses tuvastatud ei ole. A. Titov pani antud kuriteo toime katseajal. A. Titovi käivitavaks motiiviks oli omakasu, mis on

§ 58p 1 alusel raskendavaks asjaoluks.

A. Titovi poolt põhjustatud tagajärge saab pidada raskeks, sest oma teoga põhjustas ta kannatanule kahju, mis ületab

§ 12-1 p 2 sätestatud suure kahju määra.

A. Titov tegutses kavatsetult. Prokurör palub tunnistada Artjom Titov süüdi

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-7033 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust ning mõista Artjom Titovile liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda A. Titovi vahistamise aeg 13.07.2022. 3 1-22-5167 Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, et ei ole vaidlust süüdistuse osas. Kaitsealuse süü tahtliku kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud. Süüdistatav Artjom Titov tunnistas oma süüd ja kinnitas oma sellise seisukoha ka kohtuistungil. Kaitsja palub tunnistada A. Titovi puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Tsiviilhagi asjas ei ole. Kaitse loeb põhjendatuks karistada A. Titovi

§ 203

lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmise määra ja mõista temale karistuseks 1 aasta vangistust. A. Titov pani kuriteo toime katseajal. Siis mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat 9 kuud ja 27 päeva alates 13.07.2022. Kohtuistungil toimus kannatanu A I ning tunnistajate N I , A N ülekuulamine. Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, mis olid avaldatud ja lisatud kriminaalasja materjalidele: Liiklusregistri tõend (lk 1); L L AS volikiri nr XX, Äriregistri õiend, kannatanuks tunnistamise määrus (lk 2-8); I & C I AS vastuskiri, sõiduki hindamise akt, I & C I AS 03.08.2022 otsus nr XX (lk 9- 12); 11.08.2022 teade kriminaalasjas (lk 1314); sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 15-23); PPA Ida prefektuuri 11.07.2022 nõudekirjad kriminaalasjas (lk 24-27); 12.07.2022 asitõendi vaatlusprotokoll DVD-R plaatidega (lk 2851); tunnistaja N I allkiri (lk 52-54); 13.07.2022 läbiotsimisprotokoll fototabeliga (lk 55-99); 14.07.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (lk 100-107); 12.07.2022 äratundmiseks esitamise protokoll (lk 108-115); isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 116-121); Viru Maakohtu 14.07.2022 kohtumäärus nr 1-22-4260 (lk 122-128); Karistusregistri õiend (lk 129130); Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-7033 (lk 131-138); 12.07.2022 läbiotsimise taotlus (lk 139-144); 19.07.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (lk 145); taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (lk 146); 26.08.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (lk 147); taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (lk 148-149); 08.08.2022 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 22ATH18823 (lk 150); 15.07.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 22ATH18490 (lk 151). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatavale Artjom Titovile on esitatud süüdistus

§ 203

lg 1 järgi, mille kohaselt karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Seega tuleb A. Titovi

§ 203

lg 1 alusel vastutuse jaatamiseks täita süüteo objektiivne koosseis, mis hõlmab endast järgmist: 1) võõras asi; 2) võõra asja rikkumine või hävitamine; 3) olulise kahju tekitamine, põhjuslik seos võõra vara rikkumise või hävitamisega. 4 1-22-5167 Subjektiivsest küljest nõuab nimetatud süüteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude, s.h ka tagajärje suhtes. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Artjom Titovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

§ 203lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav Artjom Titov põletas süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 09.07.2022 ajavahemikul 03.21 – 03.24 XXX juures pargitud sõidukit Toyota Land Cruiser, reg-nr XXX , mis kuulus L L AS-le. Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistatav tekitas oma teoga kannatanule L L AS-le varalise kahju summas 44500 eurot, mis tuleb pidada oluliseks, kuna ta ületab

§ 12-1 p-s 1 sätestatud olulise kahju määra ehk 4000 eurot.

Sündmuskoha vaatluse, häirekeskuse kõne ja videosalvestistega on tõendatud, et kuriteo toimepanemise kohaks oli XXX maja esine, kuhu oli pargitud süüdatud sõiduk Toyota Land Cruiser reg nr XXX . Videosalvestistega, häirekeskuse kõne ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süütamine oli pandud toime ajavahemikus 09.07.2022 kella 03:2103:

1. Kohtuistungil süüdistatav Artjom Titov tunnistas oma süüd ning andis ütlusi, et nädal enne
2. juulit tuli tema juurde temale tundmatu naisterahvas ning tegi ettepaneku, et ta süütaks autot Toyota Land Cruiser 1500 eurot eest. Naisterahvas selgitas auto marki ja parkimiskohta. Selgitas, et seal on niisugune ainuke sõiduk, mis on otse turvakaamera vastas. Naisterahvas ütles, et tal on mingi isiklik asi selle sõiduki omanikuga. A. Titov nõustus süütama sõidukit raha vajaduse tõttu. Naisterahvas andis süüdistatavale 50 eurot bensiini ostmiseks ning palus süüdata sõidukit viivitamata. Lubatud raha süüdistatav kätte ei saanud. 09.07.2022 tema seljas oli tume värvi spordikostüüm Adidas, jalas on tumedad värvi spordijalatsid Nike, peas oli nokkmüts. Temaga koos oli tema abikaasa, kes ei teadnud midagi. Ta võttis abikaasa kaasa, kuna tal oli igav. Titov võttis kaasa ka bensiini, mis oli pesupulbri pudelis. Pudel oli musta värvi pakendis. 09.07.2022 tellis ta oma telefoniga takso XX maja juurde. Ta näitas taksojuhile kuhu sõita. Kannatanu A I kohtus antud ütlustest nähtub, et ta on sõiduki Toyota Land Cruiser, reg-nr XXX , vastutav kasutaja. Kasutab nimetatud sõidukit L u lepingu alusel. Tavaliselt pargis ta sõidukit XX ees. 09.07.2022 oli sõiduk pargitud samal kohal. Kannatanut kodus 09.07.2022 ei olnud, ta oli koos naisega ärasõidul. Öösel helistas politseinik ja teatas sellest, et tema sõiduk on põlenud. Kannatanu ei tea põhjust, miks sõiduk süüdati. Tunnistaja N I kohtus antud ütlustest nähtub, et 09.07.2022 umbes kell neli helistas temale poeg A I ja teatas auto põlemisest. Pärast seda sõitsid tunnistaja ja tema abikaasa poja maja juurde. Jõudes kohale nad nägid maha põlenud autot ja politseinike. Politseinikud ütlesid, et kohale tuleb ekspert, pärast võib puksiiriabiga sõidukit ära võtta. Tunnistaja ei oska öelda sõiduki süütamise põhjust. Tunnistaja A N kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötab taksojuhina. Tal on bordoo punast värvi sõiduk Škoda. 2022 juulis öösel, kella kolme ja nelja vahel, vedas ta süüdistatavat koos naisterahvaga. Ta võttis nad peale XX ja viis XX. Mõlemad olid tumedates riietes. Meesterahval oli kaasas pakend. Kohus usaldab kannatanu A I ning tunnistajate N I , A N ütlusi. Kohus leiab, et süüdistav, kannatanu ja tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. 5 1-22-5167 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et sõiduauto Toyota Land Cruiser reg nr XXX oli Artjom Titovile võõras asi. Seda tõendab Liiklusregistri päringu väljatrükk, mille kohaselt oli eelnimetatud sõiduki omanikuks L L AS ja vastutavaks kasutajaks A I . Samuti ei ole vaidlust selles, et kuriteo toimepanemise kohaks oli XX maja esine, kuhu oli pargitud süüdatud sõiduk. Teiseks objektiivse külje tunnuseks on võõra asja rikkumine või hävitamine e. süüdistatavale objektiivselt omistatav tegevus. Arutletavas asjas on süüdistatav Artjom Titov kohtumenetluses antud ütlustes tunnistanud 09.07.2022 kella 03:21-03:24 paiku XXX maja juurde pargitud sõiduki Toyota Land Cruiser reg nr XXX süütamist ja kinnitanud, et kohtule esitatud videosalvestistel on just tema. Kohtus on uuritud XX asuva maja ja XX asuva maja valvekaamerate salvestisi, millelt on näha, kuidas süüdistatav saabub koos oma abikaasaga sündmuskoha lähedusse Malmi tänavale taksoga. Süüdistataval on seljas adidas logoga must dressipluus ja peas tume nokkmüts pruuni sirmi ja logoga ning jalas Nike logoga spordijalatsid. Eelkirjeldatud esemed on leitudsüüdistatava elukohast XXX 13.07.2022 toimunud läbiotsimisel. Süüdistatava tundis kohtuistungil ära ka taksojuht A N , kes viis süüdistatava koos abikaasaga 09.07.2022 XX asuva maja juurde. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, sest need haakuvad muude kogutud tõenditega. Salvestistelt on näha, kuidas süüdistatav väljub taksost ja tal on käes must kilepakend. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas süüdistatav, et selles pakendis oli pesuaine pudel, milles oli bensiin. Videosalvestiselt on näha kuidas süüdistatav läheneb 09.07.2022 XX maja ette pargitud sõidukile Toyota Land Cruiser reg nr XXX . Vaatab sõiduki esimest otsa ja seejärel kallab sõiduki katuse ja esiosa üle ning süütab selle. Seejärel jookseb süüdistatav ära. Eeltoodu kogumis tõendab, et Artjom Titov veendudes, et sõidukiks on Toyota Land Cruiser reg nr XXX kallas selle üle põlevvedelikuga ja süütas selle. Kolmandaks objektiivse külje tunnuseks on olulise kahju tekitamine. Olulise kahju määra defineerib

§12-1 p 1, mille kohaselt on kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot.

Kohtule on esitatud tõendina I k teade, mille kohaselt oli sõiduki juhtumieelne väärtus 49500 eurot ja säilinud jäänuki väärtus 5000 eurot. Seega on leidnud tõendamist, et Artjom Titovi poolt kannatanule põhjustatud kahju ületab 4000 euro määra ja tekitatud on oluline kahju. Artjom Titovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kinnitavad kohtuistungil uuritud kirjalikke tõendeid: Liiklusregistri tõendiga (tõendid, lk 1) on tuvastatud sõiduki omanik. Nimetatud tõendi kohaselt kuulub sõiduk TOYOTA LAND CRUISER 150 registreerimisnumbriga XXX L L AS-le (äriregistri kood XX), vastutavaks kasutajaks on A I , kasutajaks on O I . Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tõendid, lk 15-23) nähtuvalt on sündmuskoha vaatlus läbi viidud XXX maja hoovis 09.07.2022 kell 04.55. Vaatluse objektiks on sõiduauto Toyota Land Cruiser reg-nr XXX , mis asub maja nr XX hoovis. Hoovis seisavad mitu autot. Maja kuue sissekäigu juures hoovis seisavad kaks autot. Autod asuvad maja seinalt kaugusel umbes 5m. Üks neist on sõiduauto Toyota re.nr. XXX seisab ninaga maja poole. Auto ei ole kahjustatud. Tema juures suunaga teise poole seisab sõiduauto Toyota Land Cruiser reg.nr. XXX valget värvi. Sõid Toyota Land Gruiser eriosa on tugevasti ära põlenud. Ära põlenud kapott. Tugevasti on ära põlenud esilaternad ja radiaatoritest, samuti kaitseraud. Sõiduauto esiklaas ja 6 1-22-5167 juhipoolne külgklaas puuduvad, salong on ära põlenud. Samuti sõiduauto katus ja peeglid on ära põlenud. PPA Ida prefektuuri 11.07.2022 nõudekirjade (tõendid, lk 24- 27) kohaselt palub PPA Ida prefektuur KÜ XX ja KÜ XX edastada valvekaamerate videosalvestised 09.07.2022 kella 03.00 paiku. Asitõendi vaatlusprotokollist (tõendid, lk 28-31) nähtub, et 09.07.2022 kell 03:21:06 liigub sõiduteel bordoo värvi taksosõiduk Škoda. Kell 03:21:20 see auto peatub tee lõpus sõidu keelava märku all. Kell 03:21:44 autost väljub meesterahvas. Tal käes on kanistri. Samuti taksost väljub naisterahvas. Nad kahekesi liiguvad videokaamera poole. On näha, et naisel on pusa numbriga 38 rinnal, aga mehel on musta värvi spordiriietus ADIDAS vastava sümboliga ja peas tal nokkmüts, mille nokk väga erilise kollase värvi mustriga ning nokkmütsil ees on kollast värvi ringsümbol. Kell 03:22:47 maja juures pargitud auto Toyota juurde tuleb mees ja hakkab kallama autot üle kanistrist vedelikuga. Seejärel tema teeb vasaku esiratta poolt lühikese tee vedelikuga auto juurest, kell 03:23:09 välgumihkliga paneb selle põlema. Sellest plahvatab auto põlema, kell 03:23:12 mees jookseb kohapealt ära. Kell 03:23:47 ilmub isik samas ADIDAS riietuses, kapuuts peas, paremas käes on sama kanister ja liigub liikumist keelava märgi suunas, selle lähedal pöörab vasakule ja kell 03:24:06 kaob kaamera vaatest. Kell 03:24:25 paremalt poolt jookseb sama mees, jookseb üle tee. Tal on vasakus käes pakend. Peas on kapuuts. Ta jookseb ära samas suunas kust tuli. Tunnistaja N I allkirja (tõendid, lk 52-54) kohaselt sai N I puksiiri abil kätte põlenud sõiduauto Toyota Land Cruiser reg-nr. XXX . Sõiduk paigutati Vabaduse tänava parklasse (teletorni juures). 13.07.2022 läbiotsimisprotokolli (tõendid, lk 55-99) kohaselt 13.07.2022 on korteris aadressil XXX läbiviidud läbiotsimise. Läbiotsimise on läbiviidud Viru Ringkonnaprokuratuuri 12.07.2022 läbiotsimise taotluse alusel ja kohtuniku loa andmisega (tõendid, lk 139-144). Läbiotsimise käigus on leitud ja ära võetud kuriteoga seotud esemed: musta-pruuni värvi nokkmüts firmaga BKLYN (pakitud paberkotti nr 1); musta värvi tossud firmaga NIKE (pakitud paberkotti nr 2); kampsun hallist värvi kirjaga 38 DOWN TOWN (pakitud paberkotti nr 3); halli värvi roosa tallaga tossud (pakitud paberkotti nr 4); halli värvi mobiiltelefon Honor (pakitud antistaatilise pakendisse nr 014-0113495); mobiiltelefon NOKIA kattega, mobiiltelefoni ekraan on ära lõhutud (pakitud antistaatilise pakendisse nr 014-0113494); musta värvi mobiiltelefon NOKIA nuppudega (pakitud antistaatilise pakendisse nr 0140113796); sinist värvi märkmik 20 20 (pakitud paber pakendisse nr 5); valget värvi ja lillaoranž värvi välgumihklid ning välgumihkel nimega PUHAS ÕHK (pakitud paberkotti nr 6); musta värvi pikkade varrukatega kampsun kapuutsiga, kampsuni selja peal on suur logo ADIDAS, lisaks eespool vasakult rinna kohal on samuti märk kirjega ADIDAS (pakitud paberkotti nr 7). Läbiotsimise käigus oli avastatud elutoas pruuni värvi käekottis kaart REVOLUT Artjom Titovi nimele. Kaart on pildistatud, kaasa ei ole võetud. Lisaks oli leitud SEB pangakaart I T nimele. Kaart on pildistatud, kaasa ei ole võetud. 14.07.2022 asitõendi vaatlusprotokolli (tõendid, lk 100-107) kohaselt vaatluse objektiks on 13.07.2022 läbiotsimisega korterist aadressil XXX äravõetud esemed: musta-pruuni värvi nokkmüts firmaga BKLYN; musta värvi tossud firmaga NIKE; kampsun hallist värvi kirjaga 38 DOWN TOWN; halli värvi roosa tallaga tossud; välgumihklid; musta värvi pikkade varrukatega kampsun kapuutsiga ja logoga ADIDAS. Vaadeldud objektid on asitõenditena antud hoiule PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumi aadressil Tiigi tn. 9, Narva linn. 7 1-22-5167 12.07.2022 äratundmiseks esitamise protokolli (tõendid, lk 108-115) kohaselt tundis tunnistaja A N ära näojoonte põhjal I T isikuna, kes istus koos tundmatu meesterahvaga tunnistaja taksosse 09.07.2022 hommikul kella nelja algupoolel XX tänava maja number X esimese trepikoja juures Narvas, misjärel tunnistaja sõidutas neid ja lasi nad autost välja XX tänava majade nr X ja nr X vahel. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tõendid, lk 116-121) alusel on Artjom Titov kahtlustatavana kinni peetud 13.07.2022 kell 08.25 aadressil XXX. Äriregistri õiendi kohaselt (tõendid, lk 4-5) L L AS-i esindusõigus on juhatuse liikmel A S . L L AS volikiri nr XX (tõendid, lk 2-3) tõendab M M volitust L L AS esindamiseks. Volikirja allkirjastasid L L AS-i juhatuse liikmed A S ja A U. L L AS (registrikood XX) on kannatanuks tunnistamise määrusega (lk 2-8) tunnistatud kriminaalasjas kannatanuks. I & C I AS 18.08.2022 vastuskirja (tõendid, lk 9) kohaselt on I &C I AS menetluses kaskokahjujuhtum XX, milles 09.07.2022 süüdati aadressil XXX sõiduauto Toyota Land Cruiser 150 reg.nr XXX . Teatajaks oli A I . I & C I AS on hinnanud sõiduki juhtunieelseks väärtuseks 49500 euro, millest arvestati maha 200 eurot omavastutus. Kuna sõiduki omanik oli L L , siis I & C I AS on vastavalt hüvitamise otsusele L L AS-le hüvitanud 03.08.2022 44300 eurot ja peale hävinenud vara üleandmist kindlustusandjale 10.08.2022 5000 eurot. Samuti on I & C I AS hüvitanud P OÜ-le 15.08.2022 hävinenud sõiduki pukseerimise 351,60 eurot. Seda, et põhjustatud kahju ületab olulise kahju määra tõendab sõiduki hindamise akt (tõendid, lk 10) nr XX, mille kohaselt 29.07.2022 seisuga sõiduki Toyota Land Cruiser 150, ehitusaasta 2018, turuhind on 49000 eurot. I & C I AS 03.08.2022 otsusega nr XX (tõendid, lk 11- 12) otsustas I & C I AS tunnistada 09.07.2022 Toyota Land Cruiser 150 reg-nr XXX sõidukiga toimunud kahju kindlustusjuhtumiks vastavalt Sõidukikindlustuse tingimused TK 20203 p 16-17; hüvitada kindlustusjuhtumis sõiduki hävimisest tekkinud kahju vastavalt Sõidukikindlustuse tingimused TK 20203 p 202, 214-216 kindlustusandja poolt aktsepteeritud summas 49300 eurot. Hüvituse saajaks on L L AS, hüvitise liigiks on tulle jäämine, hüvitise summa on 44300 eurot. 11.08.2022 teate (tõendid, lk 13-14) kohaselt ei soovi L L AS esitada kriminaalasjas nr 22233000612 tsiviilhagi, kuivõrd I & C I AS on kindlusjuhtumi nr XX alusel hüvitanud L L AS-le tekkinud kahju. Kindlusandja on kahjujuhtumi alusel hüvitanud kokku summas 49300 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Artjom Titov on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo, nimelt 09.07.2022 kella 03.24 paiku süütas XXX maja juures pargitud sõidukit Toyota Land Cruiser, reg-nr XXX , mis kasutab L u lepingu alusel A I ning kuulub L L AS-le. Oma teoga tekitas Artjom Titov kannatanule L L AS-le varaline kahju summas 44500 eurot, mis vastavalt

§ 12-1 p 1 võib pidada oluliseks, kuna kahju summa 44500 ületab 4000 eurot.

Seega Artjom Titov enda tegevusega täitis objektiivse koosseisu võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. 8 1-22-5167 Subjektiivsest küljest nõuab nimetatud süüteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude, s.h ka tagajärje suhtes. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud kavatsetusega, kuna Artjom Titov tunnistas oma süüd sõiduki põletamises ning avaldas kohtuistungil, et süütas sõidukit tundmatu naisterahva palvel, kes lubas talle 1500 eurot sõiduki süütamise eest. Sealjuures A. Titov pidi tagajärje saabumist – s.o olulise varalise kahju tekitamist – pidama vähemalt võimalikuks ja seda möönma, seega tagajärje osas on A. Titovil tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus. Kohtuistungil selgitas Artjom Titov, et talle tegi ettepaneku sõiduki süütamiseks talle tundmatu naisterahvas, kes lubas Artjom Titovile sõiduki süütamise eest 1500 eurot. Artjom Titov nõustus ettepanekuga ja seega saab teha järelduse, et Artjom Titovi tegevuse motiiviks oli omakasu, mis ühtlasi on

§ 58p 1 alusel karistust raskendavaks asjaoluks.

Hinnates teo objektiivset avaldumise vormi ja seda, et Artjom Titovi käivitavaks motiiviks oli omakasu, siis saab teha järelduse, et Artjom Titov seadis endale eesmärgiks sõiduki Toyota Land Cruiser reg nr XXX rikkumise/ hävitamise just süütamise teel ja tegutsedes vastavalt enda teoplaanile ta teadis, et tema eesmärgiks olev tagajärg saabub (sõiduk on rikutud või hävitatud). Järelikult tegutses Artjom Titov sõidukit süüdates kavatsetult. Seega süüdistatav Artjom Titovi on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti kohtu veendumusel pani Arrtjom Titov talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Karistus

§ 203

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse korral sanktsiooni keskmine määr 2,5 aastat vangistust.

§ 56lg 1 alusel karistamise aluseks on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mida süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistuse mõistmise peamise alusena tuleb arvesse võtta isiku süü. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprill 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb võtta arvesse kuriteo toimepanemise laadi. A. Titov süütas sõidukit, mis oli pargitud maja juures, 9 1-22-5167 seega kuriteo toimepanemise viis on ohtlik teiste inimeste tervise ja vara suhtes. A. Titovil oli sõiduki süüdates selge eesmärk panna selline tegu toime ning saada sellise eest makset, s.t et ta läks sõiduki süütama kavatsetuse vormis. Olulise kahju tekitamise osas tuvastas kohus vähemalt kaudse tahtluse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü on keskmisest suurem. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. A. Titov tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaks asjaoluks tuleb arvata kuriteo toimepanemise omakasu motiivil, kuna sõiduki põletamise eest Titovile lubati tasuda 1500 eurot. Kohtuistungil selgitas Artjom Titov, et talle tegi ettepaneku sõiduki süütamiseks talle tundmatu naisterahvas, kes lubas Artjom Titovile sõiduki süütamise eest 1500 eurot. Artjom Titov nõustus ettepanekuga ja seega saab teha järelduse, et Artjom Titovi tegevuse motiiviks oli omakasu, mis ühtlasi on

§ 58p 1 alusel karistust raskendavaks asjaoluks.

Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, juhib kohus taas tähelepanu karistusregistri väljavõttele ja kohtuotsusele, mille kohaselt süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus. Viru Maakohus oma 24.11.2017 otsusega nr 117-7033 tunnistas Artjom Titovi süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja karistas teda

§ 73

lg 1, § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva katseajaga 4 aastat 11 kuud. Otsus jõustus 08.02.

1. Katseaja alguseks on 24.11.
2. Katseaja lõpp on 23.10.
3. Seega antud kuriteo pani Artjom Titov toime katseaja jooksul. Seega varasem karistus ei ole oma mõju avaldanud ja süüdistatav jätkas õigusvastast käitumist. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult, tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Artjom Titovi on varem kriminaalkorras karistatud, pani kuriteo toime katseajal. Seega ei ole põhjendatud rahalise karistuse määramine, kuna sellisel viisil ei ole tema puhul võimalik saavutada karistuslikke eesmärke. Seega, arvestades toimepandud süüteo tehiolusid, süü suurust ja preventiivseid eesmärke, karistust kergendava ja raskendava asjaolude esinemist, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, saab süüdistatavale mõista vangistuse mõnevõrra üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 aastat vangistust. Kuna sündmus leidis aset 09.07.2022, siis pani A. Titov kuriteo toime katseajal ning kohus peab moodustama liitkaristust

§ 65

lg 2 alusel.

§ 65

lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsuse nr 1-17-7033 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, võrra ning mõistab Artjom Titovile liitkarituseks 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada Artjom Titovi kinnipidamisest, s.o alates 13.07.

1. Kohus jätab süüdistatavale valitud tõkendi muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend kuulub tühistamisele. V Asitõendid 10 1-22-5167 KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaaltoimikus olevad DVD-R plaadid jätta kriminaalasja juurde. 13.07.2022 A. Titovi korterist aadressil XXX läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mustapruuni värvi nokkmüts firmaga BKLYN, musta värvi tossud firmaga NIKE, kampsun halli värvi kirjaga 38 DOWN TOWN, halli värvi roosa tallaga tossud, halli värvi mobiiltelefon Honor, mobiiltelefon NOKIA kattega (mobiiltelefoni ekraan on ära lõhutud), musta värvi mobiiltelefon NOKIA nuppudega, sinist värvi märkmik 2020, välgumihklid, musta värvi pikkade varrukatega kampsun Adidas kapuutsiga. Need asitõendid olid vaadeldud (tõendid, lk 100-107) ning jäetud hoidmisele asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 22ATH18823 ja nr 22ATH18490 alusel PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas (tõendid, lk 150, 151). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel 3 mobiiltelefoni, nokkmüts, musta värvi tossud, hallist värvi roosa taltsaga tossud, märkmik, välgumihklid, kampsunid kuuluvad tagastamisele omanikule Artjom Titovile kohtuotsuse jõustumisel. VI Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Artjom Titovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 981 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Artjom Titovilt välja määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 414,24 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 559,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 1954,44 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-
2. /allkirjastatud digitaalselt/ 11 1-22-5167 Galina Jasnjuk Kohtunik 12