← Eesti

1-21-7376/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. jaanuaril 2023 Kriminaalasja number 1-21-7376 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Aivar Kängsepa (Kängsepp) süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus Apellatsiooni esitajad  Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto  Aivar Kängsepa kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Teised apellatsioonimenetluse süüdistatav Aivar Kängsepp, isikukood 36509162726, pooled elukoht XXX, töökoht – töötu, tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. augusti
  6. a otsus osaliselt, s.o Aivar Kängsepale mõistetud põhi osas, mõistliku menetlusaja ületamise tõttu karistuse vähendamise osas ning Aivar Kängsepalt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, ning teha selles osas uus otsus.
  7. Mõista Aivar Kängsepale KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
  8. Muuta Tartu Maakohtu
  9. augusti
  10. a otsuse põhiosa ja jätta selle punktist 32 välja lause: „Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks ja kuueks kuuks.“
  11. Mõista Aivar Kängsepalt lisaks juba väljamõistetud sundraha osale menetluskuludena riigi kasuks välja sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude summa on kokku 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot 70 senti, mille tasumine toimub maakohtu otsuse resolutiivosa p-s 5 sätestatud tingimustel.
  12. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  13. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
  14. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 214 (kakssada neliteist) eurot 80 senti, sh käibemaks 35 (kolmkümmend viis) eurot 80 senti, vandeadvokaat Anu Vildile süüdistatav Aivar Kängsepale määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
  15. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA I. Süüdistus
  16. Aivar Kängseppa süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles 06.09.2018 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-18-5650 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 22.07.2020 kella 18:00 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Tartu tn 3 juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg. nr-ga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta. Aivar Kängsepp rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. II. Maakohtu otsus
  17. Tartu Maakohus karistas 03.08.
  18. a otsusega Aivar Kängseppa KarS § 424 lg 2 järgi KrMS § 306 lg 1 p 61 kohaldades 8 kuu pikkuse vangistusega. Kohus luges vangistuse kandmise aja alguseks Aivar Kängsepa vanglasse saabumise aja. Sama otsusega võttis maakohus Aivar Kängsepalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks.
  19. Maakohus märkis esmalt, et süüdistus ei ole täpne ega anna edasi sündmusi, mis tegelikult aset leidsid. Nii jääb süüdistuse tekstist mulje, justkui tabati Aivar Kängsepp autoroolist 22.07.2020 kella 18 paiku ja mõõdeti tema väljahingatavas õhus oleva alkoholi hulka. Tegelikult see nii ei olnud. Aivar Kängsepp juhtis küll süüdistuses nimetatud autot, tegi aga sellega süüdistuses nimetatud ajal ja kohas avarii ning alkoholisisaldust tema hingeõhus mõõdeti alles ligi poolteist tundi hiljem, s.o kella poole kaheksa ajal õhtul. Seetõttu ongi vaidlus tõusetunud ennekõike sellest, kas Aivar Kängsepp oli juhtimise hetkel alkoholijoobes ja kas alkoholikogust mõõdeti õigesti.
  20. Maakohus leidis, et 22.07.2020 kell 19.30 oli Aivar Kängsepa väljahingatavas õhus alkoholi 1,09 mg/l. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks pidanuksid politseiametnikud Aivar Kängsepa mõõtetulemust mingil põhjusel manipuleerima. Vaidlus tõusetus sellest, et tõendusliku alkomeetri väljatrükile on tehtud käsikirjaline parandus mõõtmise alguskellaajas. 2 Aivar Kängsepa alkoholijoovet kontrollis 22.07.2020 V.M. , kes selgitas kohtus, et pärast kontrolli teostamist ning väljatrüki tegemist märkas ta, et tõendusliku alkomeetri väljatrükil on kellaaeg tund aega varasem, kui tegelik kontrolli teostamise aeg. Alkomeeter oli seadistatud talveajale. Seetõttu tegi ta ka väljatrükile käsikirjalise paranduse.
  21. Seejärel tuvastas maakohus, et selleks, et väljahingatavas õhus oleks alkoholi 1,09 mg/l kohta, peaks keskmise kehakaaluga mees (70-90 kg) olema vahetult enne mõõtmist ära joonud ligikaudu 0,5 liitrise pudeli viina või 3-4 liitrit tavalist õlut (selles saab igaüks hõlpsasti veenduda, kui kasutada arvutamisel Widmarki valemit, mida kasutavad ka eksperdid oma eksperthinnangute andmisel, https://www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/2/soidukijuht-jasoitja/joobes-juhtimine). Ehk siis, kui Aivar Kängsepal mõõdeti alkoholisisaldust 22.07.2020 kell 19.24, siis tuleb tuvastada, millal täpselt ta nii suure alkoholikoguse ära jõi, mis sisuliselt vastab ühele pooleliitrilisele pudelile viinale või 3 liitrile lahjale õlule.
  22. Liikudes ajas tagasi, s.t alates kella 19.24-st, siis on tuvastatav, et ajavahemikul 19.24 kuni umbes 18.40 viibis Aivar Kängsepp politseibussi kongis. Patrullpolitsei teenistuslehele kantud andmete kohaselt sai patrull 18.23 väljakutse Mustvee linna Tartu tn 3 asuva Mustvee Konsumi parklasse (kauplus Coop). Sündmuskohale jõuti kell 18.
  23. Patrullpolitseinik V.M. i kohtus antud ütluste kohaselt Aivar Kängseppa sel hetkel sündmuskohal ei olnud, ta jõudis sinna paar minutit hiljem. Sündmuskohale jõudes üritas Aivar Kängsepp võtta autost õllepurki ja seda avada. Pärast seda, kui V.M. püüdis teda takistada, muutus Aivar Kängsepp agressiivseks ning ta paigutati politseibussi kongi. Loetletud faktidest saab teha järelduse, et ajavahemikul 18.40 – 19.24 Aivar Kängsepp alkoholi tarbida ei saanud. Järgnevalt vajab analüüsimist ajavahemik 18.40 – 18.00 paiku, nii nagu on kirjas süüdistuses.
  24. 22.07.2020 õhtul kella kuue paiku istus Mustvee linnas Coop Kaupluse parklas parkivas autos tunnistaja O.V. . Hetkel, kui ta otsustas autost väljuda, nägi ta, kuidas tühjale parkimiskohale tema vastas sõitis mingi auto. Auto ei peatunud ning põrkus autoga, mis seisis vastas parkimiskohal. Seejärel avanesid auto uksed ja juhipoolsest uksest kukkus välja inimene. Edasi kirjeldas tunnistaja kohtus, kuidas talle tundus, et sellel inimesel ei ole tervisega kõik hästi. Aga siis ta tõusis püsti ja hakkas poe poole liikuma, ta kõnnak oli vaaruv. Tunnistaja järgnes autojuhile ja tema kaaslasele poodi ja nägi et nad ostsid õlut ja viina. Talle tundus, et juht on ebakaine.
  25. Samal kuupäeval kell 18.20 helistas Häirekeskusesse Mustvee Konsumi vahetusevanem ja andis telefoni A.P. le, kelle autole otsa sõideti. Kõne käigus väljendas A.P. häirekeskuse ametnikule, et tal on tunne, et need kes talle autoga sisse sõitsid, on täielikult purjus. Mõni hetk hiljem lisab ta, et mehed tulid poest välja ja üks pani jooksu. A.P. tundis kohtus juhina, keda Häirekeskuse töötajale kirjeldas, ära süüdistatava Aivar Kängsepa. Aivar Kängsepp köitis tema tähelepanu juba sel hetkel, kui ta sisenes koos oma kaaslasega Mustvee Konsumisse. Nad mõlemad olid tunnistaja sõnul purjus juba poodi sisenedes. Alles pärast kauplusest väljumist sai tunnistaja aru, et see sama purjus mees oli vahepeal sõitnud otsa tema autole. Kui tunnistaja oli parklas ja vaatas oma auto vigastusi, nägi ta, kuidas Aivar Kängsepp ja kaaslane tulid poest välja. Kaaslane (vanem meesterahvas) istus autosse kõrvalistmele, kuid Aivar Kängsepp kõndis neist mööda ja läks ranna poole. Ta oli ära 3-5 minutit. Vahepeal jõudis kohale ka politsei. Kui Aivar Kängsepp tagasi tuli, muutus ta agressiivseks, eitas kõike.
  26. Eeltoodu pinnalt järeldas maakohus, et ajavahemikus 18 (parklasse sõitmine) kuni umbes 18.40 (politseibussi kongi panemine) oli Aivar Kängsepal võimalik alkoholi tarbida vaid nende 3-5 minuti jooksul, mil ta tunnistajate vaateväljas ei olnud. Ülejäänud ajal ei näinud keegi teda midagi joomas ja kui ta seda üritas, takistas teda politseiametnik. Kõiki asjaolusid arvesse võttes 3 ei saa seda võimalust, et süüdistatav selle 3-5 minuti jooksul alkoholi tarbis, tõsikindlalt ei eitada ega ka jaatada. Küll aga saab eluliselt usutavaks pidada seda, et alkoholikogus, mille Aivar Kängsepp võis ära juua, ei saanud olla suur. Ainuke info, mis selle aja kohta on asjas kogutud, on Aivar Kängsepa enda kohtus antud ütlused. Neid aga uskuda ei saa. Nõustuda võib kaitsjaga selles, et Aivar Kängsepp lihtsalt ei mäleta kahe aasta taguseid sündmuseid, kuid siis ei ole tarvis hakata kohtusaalis midagi välja mõtlema, mis ülejäänud tõendipagasiga ei haaku.
  27. Aivar Kängsepa sõnul oli ta autot juhtides kaine. Pärast seda, kui ta tuli poest välja ja sai aru, et on avarii pärast vahele jäänud, istus ta oma sõnul autosse ja jõi kaaslasega viina. Pärast seda võttis paar õlut ja läks randa. Need ütlused ei sobitu tunnistaja A.P. ütlusega ega ka Häirekeskusesse tehtud kõnega. Mõlemad tõendid kinnitavad, et Aivar Kängsepp autosse ei istunud, vaid läks poest väljudes otsejoones randa. Seega, mingit viinavõtmist autos ei toimunud. Paarist õllest, mille süüdistatav väidetaval randa kaasa võttis (süüdistatava sõnul 4,24,5 kraadi) 1,09 mg/l kohta joovet ei teki 30-40 minuti jooksul. See ei ole lihtsalt võimalik, ära tulnuks juua 3-4 liitrit õlut. Usutav ei ole seegi, et Aivar Kängsepp 3-5 minuti jooksul pudeli viina ära jõi. See oleks tal meeles ja pealegi väitis ta, et jõi viina autos.
  28. Eeltoodut arvesse võttes tuvastas maakohus, et Aivar Kängsepp oli purjus juba autot jutides ja poe parklas avariid tehes. Tunnistaja O.V. i sõnul oli Aivar Kängsepp autot juhtides purjus. Tunnistaja A.P. sõnul oli Aivar Kängsepp poodi sisenedes purjus. Nende inimeste tunnistustes ei ole põhjust kahelda. Seega saab koostoimes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga lugeda tuvastatuks, et Aivar Kängsepal pidi 22.07.2020 kella 18 paiku, mil ta autot juhtis, olema alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus rohkem kui 0,75 mg/l kohta – tunnistajad nägid teda joobes, aega suure koguse alkoholi tarvitamiseks pärast sõitmist ja enne puhumist ei olnud. Järelikult pidi ta olema joonud enne sõitmist ja palju.
  29. Maakohus möönis, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Käesoleval juhul ei haaku kaitseversioon teiste tõenditega, sisaldab vastuolusid, mida Aivar Kängsepp veenvalt selgitada ei suutnud, ning lõpuks ei ole Aivar Kängsepa versioon toimunust ka eluliselt usutav. Seetõttu jätab kohus Aivar Kängsepa ebausaldusväärsed ütlused viina ja õlle joomise kohta tõendikogumist välja.
  30. Aivar Kängsepp on juhtinud mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis, täites sellega KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu. Süüdistatav pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses, sest teadlikult alkoholi tarvitanuna autot juhtima asudes seadis ta süüteokoosseisu teostamise oma eesmärgiks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aivar Kängsepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi.
  31. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et Aivar Kängsepa puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Aivar Kängsepal mõõdeti joove 1,09 mg/l väljahingatavas õhus (auto juhtimisest ligikaudu poolteist tundi hiljem, s.t joove oli juhtimise hetkel veelgi suurem), mis on oluliselt üle kriminaalse joobe piirmäära 0,75 mg/l. Ta juhtis autot tiheda liiklusega kaupluse juures parklas. Kaupluse parklas liigub ilmselgelt teisi autosid ja ka jalakäijaid, mistõttu võib joobeseisundis juht olla eriti ohtlik.
  32. Aivar Kängseppa on varemgi karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, seda Tartu Maakohtu 06.09.2018 otsusega üldkasuliku tööga. Kriminaalhoolduse nõudeid ta ei täitnud ning karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmiselt vabanes ta 14.10.
  33. Uue samasuguse kuriteo toimepanemine näitab selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seetõttu peab käesolevalt mõistetav karistus olema eelmisest karmim. Talle tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat vangistust. Samuti leidis maakohus, et kuna 4 üldkasulik töö ei ole Aivar Kängseppa distsiplineerinud, tuleb tal praegu mõistetavat karistust kanda vangistuses.
  34. Küll leidis maakohus, et mõistetud karistust tuleb aga KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel vähendada. Kohtuvaidlustes tõstatas kaitsja küsimuse, et kriminaalasja ei ole menetletud mõistliku aja jooksul ja selle kriitikaga maakohus nõustus. Maakohus luges tuvastatuks, et Aivar Kängsepp pani teo toime 22.07.
  35. Kohtusse jõudis süüdistusakt aga alles 28.10.
  36. Kohtule ei ole viivituste põhjused teada. Kohtuvaidlustes palus kohus prokuröril selgitada viivituste tagamaid, kuid prokurör seda ei teinud. Seega tuleb lugeda viivitused kohtueelses menetluses ebamõistlikuks. Tegemist on lihtsa asjaga, mille lahendamise perspektiiv pidanuks varakult selge olema. Maakohus arvestas ka Aivar Kängsepa põhjustatud viivitusi kohtumenetluses ning leidis, et ära kandmisele kuuluvaks karistuseks on kaheksa kuud vangistust.
  37. Maakohus leidis, et mõistetud põhikaristus ei ole piisav Aivar Kängsepast tuleneva ohu tõrjumiseks, mistõttu tuleb rakendada lisakaristust ja võtta Aivar Kängsepalt ära juhtimisõigus üheks aastaks ja kuueks kuuks, nagu taotles prokurör.
  38. Maakohus mõistis Aivar Kängsepalt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 600 eurot, mille määras tasumisele ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Sundraha summas 381 eurot, kaitsjale makstud tasu 1266 eurot, tunnistajale makstava summa 39,08 eurot ja sundtoomise kulu 24,70 eurot jättis maakohus riigi kanda. Maakohus leidis, et kuna Aivar Kängsepp elatub juhutöödest ja ema pensionist ning tal tuleb asuda karistust kandma vanglas, kus sissetuleku teenimine on raskendatud, tuleb jätta osa menetluskulud riigi kanda. III. Apellatsioonid
  39. Tartu Maakohtu 03.08.
  40. a otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Anneli Hinto, kes palub tühistada otsus mõistetud vangistusmäära vähendamise, lisakaristuse tähtaja ning süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulude summa osas ning teha selles uus otsus. Prokurör palub Aivar Kängsepale mõista KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust, arvestada eelvangistuses viibitud aeg 22.
  41. – 24.07.2022 karistusaja hulka ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Lisakaristuseks palub mõista KarS § 50 lg 1 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks 6 kuuks. Samuti palub prokurör Aivar Kängsepalt lisaks välja mõista menetluskuludena tunnistajale makstud tasu 39,80 eurot ja sundtoomise kulu 24,70 eurot.
  42. Esmalt ei nõustu prokurör sellega, et maakohus vähendas karistust seetõttu, et asja ei menetletud mõistliku aja jooksul. Kuriteo toimepanemisest kuni otsuse tegemiseni möödus 2 aastat 12 päeva, kohtueelses menetluses oli asi 1 aasta 3 kuud 7 päeva (22.07.2020 – 29.10.2021). Seoses koroonaviirusega levikuga oli menetlustoimingute teostamine komplitseeritum ja ajakulukam. Tegemist ei ole äärmiselt lihtsa kaasusega. Nimelt ei tabatud süüdistatavat otse roolist ning üheks kaitseväiteks oli asjaolu, et isik jõi alles pärast sõiduki juhtimist. Uurimisasutus on pidanud teostama täiendavaid menetlustoiminguid ja analüüsima oluliselt põhjalikumalt tõendeid, et lükata ümber süüdistatava sellekohaseid väiteid. Ka süüdistatava enda vale tõi kaasa olukorra, kus menetlus on kestnud tunduvalt kauem. Ei vasta tõele see, et prokurör ei selgitanud ajakulu tagamaid. Prokurör selgitas kohtuvaidlustes, et kohtumenetlus venis just seetõttu, et Aivar Kängsepp ei ilmunud istungitele, lõpuks teostati sundtoomist. Lisaks on prokurör välja toonud menetluse ajakava ning viidanud asjaolule, et 5 Riigikohus on märkinud, et väärteoasjades, mille aegumistähtaeg on kaks aastat, on mõistliku menetlusaja rikkumine erandlik nähtus. Seega oleks tulnud maakohtul praeguses asjas seda erandlikkust, mis toob kaasa mõistliku menetlusaja ületamise, põhjendada. Kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg on ületatud, siis on rikkumiseks see, et maakohus vähendas karistust kahelt aastalt kaheksa kuuni.
  43. Maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõigust, kui kohtuotsuse põhiosas nõustus prokuröriga selles, et lisakaristusena tuleb mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta 1 aastaks 6 kuuks, kuid resolutsioonis on selleks 1 aasta. Seega on motiveeriva osa ja resolutiivosa vahel vastuolu. Prokuröri hinnangul tuleb vastavalt põhiosale Aivar Kängsepalt juhtimisõigus ära võtta 1 aastaks 6 kuuks.
  44. Prokurör ei nõustu sellega, et süüdistatavalt ei mõistetud välja otseselt süüdistatava käitumisega põhjustatud menetluskulusid, tunnistajale makstud summat 39,80 eurot ja sundtoomise kulusid 24,70 eurot. Kohtuotsusest ei ole näha nende menetluskulude vähendamise ega ka erikulu riigi kanda jätmise põhistusi. Need tuleb tasuda Aivar Kängsepal.
  45. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni samuti süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes palub maakohtu otsuse tühistada täielikult ning teha uus otsus, millega mõista Aivar Kängsepp temale esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja mõista Aivar Kängsepale tingimuslik vangitus koos käitumiskontrollile allutamisega.
  46. Esmalt ei nõustu kaitsja kohtu põhjenduste ja järeldustega väljatrükil tehtud paranduste kohta, kuna tõendusliku alkomeetri puhul ei tohi selliseid vigu ega ka parandusi olla. Parandusel puudub Aivar Kängsepa allkiri ning ei ole teada, millal politseiametnik selle tegi. Lisaks on kummaline, et juuli lõpus on kasutuses tõenduslik alkomeeter, mille kellaaeg on ebatäpne (talveaeg). Apellant leiab, et tegemist on olulise rikkumisega, mistõttu tuleb tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendikogumist välja jätta.
  47. Joobele viitavaid tunnuseid politsei Aivar Kängsepal ei tuvastanud. Tema käitumist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kirjeldavad tunnistajate ütlused, mis on vastuolus. O.V. i jutu järgi oli Aivar Kängsepp juba parklasse sõites ja kauplusesse minnes joobes (kukkus autost välja), samuti ostis õlut ja viina, kuid K.J. sõnul olid tal väikesed alkoholi tarvitamise tunnused.
  48. Peamiseks vaidlusaluseks teemaks on Aivar Kängsepa alkoholi tarvitamine pärast kauplusest väljumist. Vaidlust ei ole selles, et ta viibis üksi teiste vaateväljast eemal vähemalt mõned minutid. Küll on teadmata, millist alkoholi ja kui palju ta eemal olles tarbis. Menetluse käigus ei ole ka selgunud, kuhu poest ostetud alkohol sai. Uuritud tõendid viitavad asjaolule, et süüdistataval võib olla alkoholisõltuvus. Sellele viitavad ka tunnistaja V.M. i ütlused, et Aivar Kängsepp avas ka politsei juuresolekul õllepurgi ja üritas juua. On alust uskuda, et kauplusest väljudes ja tajudes võimalikku probleemi, tõttas Aivar Kängsepp eemale sooviga olemasolevat alkoholi juua, milleks kauplusesse sõidetigi.
  49. Asjas ei ole läbi viidud kohtutoksikoloogia ekspertiisi, mistõttu ei ole võimalik teha piisavalt veenvaid järeldusi Aivar Kängsepa poolt tarvitatud alkoholi koguse, tarvitamise aja ja mõju kohta. Olukorras, kus Aivar Kängsepal oli võimalus peale auto juhtimist alkoholi tarvitada, ei ole võimalik üheselt väita, et ta juhtis autot nn kriminaalses alkoholijoobes. Kuna asjas pole läbi viidud kohtutoksikoloogia ekspertiisi ega fikseeritud nõuetekohaselt joobele viitavaid tunnuseid, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada süüdistatava joobe suurust ja raskust. Ainult ekspertiisiga on võimalik tuvastada, millises joobes võis isik sõitmise ajal olla. Vastasel korral on tegemist KrMS § 7 lg 3 rikkumisega. 6
  50. Alternatiivselt taotleb kaitsja Aivar Kängsepa karistamist tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega ja temale vajalike sotsiaalprogrammide ja lisakohustuste panemisega. Sellisel juhul oleks suurem tõenäosus mõjutada teda hoiduma uutest õigusrikkumistest. Oluline on ka asjaolu, et pärast käesolevat juhtumist, s.o rohkem kui kahe aasta jooksul, ei ole isik uusi rikkumisi toime pannud. Aivar Kängsepp elab koos eaka emaga ning on talle abiks igapäevaelus. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
  51. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 03.08.
  52. a otsuse tühistamiseks Aivar Kängsepa süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi alust ei ole. Küll aga väärivad tähelepanu prokuröri argumendid Aivar Kängsepale mõistetud karistuse ja menetluskulude osas.
  53. Kaitsja on seisukohal, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ei ole võimalik tõendina kasutada, kuivõrd selles tehtud parandusel pole süüdistatava allkirja. Lisaks on alust kahelda tõendi usaldusväärsuses olukorras, kus juulikuus on tõenduslik alkomeeter seadistatud talveajale.
  54. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab samuti, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Vastavalt MõõteS §-le 5 on mõõtetulemus mh jälgitav siis, kui mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit. Kriminaalasjas on taatlustunnistus kuupäevaga 09.04.2020 (tl 32), mille järgi on 22.07.2020 kasutatud tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST, seerianumbriga ARAF-0001, läbinud kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. 16.10.2020 (tl 35) on sama mõõtevahendit uuesti kontrollitud ning taatlustunnistuse andmetel vastab see esitatud nõuetele. Nimetatud tõendusliku alkomeetri töökorras olekut on kontrollitud veel 06.07.2020 (tl 36-37), s.o enne süüdistatavale süüks arvatud teo toimumist. Ka selle kontrolli tulemusena on jõutud järeldusele, et tõenduslik alkomeeter on töökorras. Eelnev näitab, et 22.07.2020 kasutatud tõenduslik alkomeeter on läbinud poole aasta jooksul kaks taatlemist ning vähemalt ühe töökorras oleku kontrolli. Seega puudub vähimgi kahtlus selles, et nimetatud tõenduslik alkomeeter oleks mõõtnud alkoholisisaldust inimese väljahingatavas õhus valesti.
  55. Asjaolu, et mõõtevahend oli 22.07.2020 seadistatud talveajale, mõõtetulemust ei mõjuta. Mõõtmise teostanud politseiametnik V.M. selgitas kohtuistungil ütlusi andes, et, andmetena sisestab mõõtja enda nime ja parooli, asukoha ning puhuja andmed, kellaaeg ja kuupäev tulevad automaatselt. Aparaadi töökiirus ei ole manipuleeritav, kõik on automaatne. V.M. i sõnul kontrollib ta alati andmed üle ning märkas, et väljatrükil oli kellaaeg vale, suvise asemel oli talvine aeg. Ta tegi tõendusliku alkomeetri väljatrükile (tl 31) paranduse, märkides õige, tund aega hilisema aja. Parandus tehti enne, kui Aivar Kängsepp selle väljatrüki allkirjastas. Seega nägi parandatud kellaaega enne väljatrükile allkirja andmist ka Aivar Kängsepp, kellel selle kohta mingeid märkusi ei olnud.
  56. Tartu politseijaokonna vastusest prokuröri järelepärimisele nähtub, et kellaaja taga olev täht „T“ näitab, et sisestatud oli talveaeg. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil on nii toimingu alguskui lõpukellaaja taga „T“ täht, mis kinnitab, et alkomeeter oli tõepoolest seadistatud talveajale. Vaidlust selles, millal tegelikult mõõdeti alkomeetriga Aivar Kängsepa joovet, ei ole. See toimus ajavahemikus kell 19.24-19.30, mitte tund aega varem. Nagu öeldud, võimalus seadistada alkomeetri kellaaega vajadusel suveajalt talveajale, või vastupidi, mõõtetulemust ei mõjuta. Alkoholisisalduse mõõtmine väljahingatavas õhus toimub automaatselt ega pole käsitsi 7 manipuleeritav. Seega on maakohus igati õigustatult arvestanud ühe tõendina tõendusliku alkomeetri väljatrükki.
  57. Nõustuda ei saa kaitsjaga selles, et maakohus on Aivar Kängsepa seisundi hindamisel tuginenud tunnistajate vastuolulistele ütlustele. Kaitsja on viidanud vastuoludele tunnistaja O.V. i ja K.J. ütlustes. Ringkonnakohtu hinnangul neis vastuolusid ei ole ja K.J. ütlusi ei ole maakohus tõendamisel ka kasutanud. Tunnistaja K.J. oli politseiametnik, kes sõitis kohale koos tõendusliku alkomeetriga, et oleks võimalik tuvastada Aivar Kängsepa joove. Tema sündmuskohal Mustvee linnas Tartu tn 3 ei käinud ega saanudki näha seda, mida nägi O.V. . K.J. nägi Aivar Kängseppa eelmisest tunnistajast enam kui tund aega hiljem. K.J. sõnul olid Aivar Kängsepal „väikesed alkoholi tarvitamise tunnused“, samas on ta kirjeldanud väliseid tunnuseid, milleks olid joobes inimese kõnnak, taarumine, väikesed koordinatsioonihäired ja alkoholilõhn. Tõendusliku alkomeetri näidu järgi oli Aivar Kängsepp sel ajal tugevas joobes – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,09 mg/l kohta.
  58. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas Aivar Kängsepp tarvitas pärast liiklusõnnetuse toimumist ja poest väljumist alkoholi või mitte. Kaitsja leiab, et süüdistatava poolt alkoholi tarvitamine ei ole välistatud, kuna ta oli mingi aja teiste vaateväljast eemal ning menetluse käigus ei ole selgunud, kuhu ostetud alkohol sai, autost viina ei leitud, fotodel oli vaid tühi õlletaara. Maakohus leidis, et Aivar Kängsepa ütlused alkoholi tarvitamise kohta pärast liiklusõnnetust on vastuolus muude kogutud tõenditega ja tunnistas need ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise järeldusega.
  59. Maakohus tuvastas, et nii Häirekeskusesse tehtud kõne väljavõttest (asitõend vaatlusprotokoll, tl 20-25) kui ka tunnistaja A.P. kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt Aivar Kängsepp pärast poest väljumist autosse ei istunud. Häirekeskuse kõneväljavõttes on helistajaks nr 2 Airi Peenema, kes kõne ajal annab edasi seda, mida näeb, et mehed tulid poest välja ja ütleb: „Üks pani jooksu. Ma arvan see kes roolis… /…/ Aga juht pani praegu jooksu. Juht pani praegu sinna. See on jah, jah juht seal. Ta läks nagu kõrvale. Nad on jumalast purjus teate. Ta paneb praegu minema siit. /…/ Ilma autota. Auto on siin minu juures. Aga ta läheb siit praegu minema. /…/ Ta läheb ranna poole. /…/ Ei, lihtsalt kõnnib, lihtsalt kõnnib. /…/ Ja kõnnib ranna poole, kordoni poole.“ Kohtuistungil andis A.P. samasuguseid ütlusi: poest väljusid kaks purjus meesterahvast, kellest vanem istus juhi kõrvalistmele ning noorem (Aivar Kängsepp) jäi korra seisma ja läks siis Peipsi järve poole. Ta oli ära kusagil 3-5 minutit, maksimum 5 minutit, kõndimise aja. Mingil hetkel kadus ta nende silmapiirilt, järgmine hetk tuli tagasi ja hakkas kõike eitama.
  60. Eelnevat kinnitavad ka tunnistaja V.M. i ütlused selle kohta, et 22.07.2020 väljakutsel sündmuskohale jõudes oli parklas Ford Mondeo (Aivar Kängsepa juhitud auto), kus tagaistmel ja juhi kõrvalistmel istusid kaks meesterahvast. Ta vestles nende meestega, kes ütlesid, et sõidukit juhtis Aivar Kängsepp. Paari minuti pärast tuli Aivar Kängsepp auto juurde, läks juhi koha pealt autosse, võttis õllepurgi ning tegi selle lahti. Aivar Kängsepp ei jõudnud sellest juua, kuna tema sekkus. Aivar Kängsepp ütles, et tema ei juhtinud sõidukit. V.M. tundis riietuse järgi ära Aivar Kängsepa kui mehe, kes Häirekeskusesse tehtud kõne järgi jooksis minema. Aivar Kängsepa autos tagaistmel istunud D-R.D. tunnistas kohtus, et V.R. (juhi kõrvalistmel istunud isik) ja Aivar tulid koos poest välja, V.R. il oli kilekott käes, kas Aivar Kängsepal oli midagi, käes, ta ei tea. V.R. istus autosse. Küsimusele, kas autos alkoholi tarbimist toimus, vastas tunnistaja „Ei“.
  61. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et Aivar Kängsepa ütlused pärast poes käimist autos alkoholi tarvitamise kohta ei vasta tõele. Selle lükkavad ümber tunnistajate A.P. , D-R.D. i ja V.M. i 8 ütlused. Keegi tunnistajatest ei tea, kas Aivar Kängsepal oli midagi käes, kui ta poest väljus ja Peipsi järve poole suundus. Küll aga tunnistas D-R.D. , et poest tulles oli V.R. l kilekott käes. Kuna V.R. ja Aivar Kängsepp ostsid tunnistaja O.V. i sõnul poest ühe viina ja õlut, on loogiline, et kaup oli kilekotis. Seda kinnitas ka Aivar Kängsepp, öeldes, et kilekott kaubaga oli V.R. käes. Edasise osas on aga Aivar Kängsepa ütlused tunnistajate ütlustega vastuolus. Nii väidab ta, et nad võtsid mõned lonksud alkoholi autos (viina alla ja õlut peale) ja seejärel võttis ta paar õlut kaasa ning läks järve äärde. Nagu öeldud, tegelikult ta autosse ei istunud ega seal alkoholi ei tarvitanud. Seega ei saanud ta ka autost õlut kaasa võtta, et seda siis järve ääres juua. Asjaolu, et Aivar Kängsepp järve poolt auto juurde naastes võttis kohe autost õllepurgi, mille avas ja soovis seda jooma hakata, kinnitab ringkonnakohtu hinnangul samuti seda, et poest ostetud alkoholi tõi V.R. autosse. Viimane istus juhi kõrvalistmel ja õllepurgi sai Aivar Kängsepp kätte juhipoolsest uksest. Vastasel juhul, kui Aivar Kängsepp oleks õlle järve äärde kaasa võtnud ja seda seal tarvitanud, poleks tal olnud võimalik seda autost võtta ega vajadust hakata kohe politseinike silma all juurde jooma.
  62. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad need tõendid kogumis, et Aivar Kängsepp ei tarvitanud pärast liiklusõnnetuse toimumist alkoholi, ei viina ega õlut, tal polnud selleks võimalust, kuna ostetud alkohol jäi V.R. kätte autosse. Asjaolu, et sõidukist tehtud fotodel on näha vaid õllepurke ja -pudelit, ei tähenda, et rohkem alkoholi autos polnud. See võis varju jääda (pagasiruum on esemeid täis, sh mitmeid kotte) või Aivar Kängsepa kaaslaste käes olla, kui nad tunnistaja V.M. i sõnul sõidukist fotode tegemise ajaks välja aeti. Politseinikud ei tegelenud kohapeal alkoholi olemasolu kindlakstegemisega ega ka tunnistajate joobe ja nende valduses olevate esemete tuvastamisega.
  63. Et n-ö peale joomise võimalus on välistatud, ei ole tarvilik ka toksikoloogiaekspertiisi tegemine (nagu leiab kaitsja). See tähendab seda, et aluseks saab võtta Aivar Kängsepal tõendusliku alkomeetriga mõõdetud joobe määra.
  64. Aivar Kängsepa teo toimepanemise ajal alkoholijoobes olevaks lugemist ei takista ka tõsiasi, et Aivar Kängsepa joove tuvastati alles ca poolteist tundi pärast teo aset leidmist (vastavalt ca 19.30 ja ca 18.00). Liiatigi ei saa selline ajaline vahe olla isegi teoreetiliselt kuidagi Aivar Kängsepa kasuks – see võiks olla hoopiski tema kahjuks. Nimelt on võimalik see, et viidatud pooleteise tunniga Aivar Kängsepp hoopiski mõnevõrra kainenes ehk kell 18.00 oli tema joove veel raskem kui kell 19.
  65. Seda siiski tuvastada ei saa, kuivõrd organismi alkoholitase ei hakka alanema vahetult pärast alkoholi tarvitamise lõppu. Alkoholi tarvitamisele järgneb nn imendumisfaas (resorptsioonifaas), mil alkoholi tase inimese kehas ei lange. See faas kestab üldjuhul ca tund aega, ent võib kesta ka suisa kaks tundi. (Platon. Alcohol in the Body. 2005, kättesaadav https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC543875/; Verkehrsrecht-Ratgeber. Was ist die Rückrechnung bei Alkoholdelikten?, kättesaadav https://www.verkehrsrecht-ratgeber.de/verkehrsrecht/alkohol-und-drogen/die-berechnungdes-blutalkoholgehalts-bei-verkehrsdelikten; Schröder. Vergleich der Blutalkoholkonzentration mit der Atemalkoholkonzentration nach mäßigem Alkoholkonsum. 2004, lk 11, kättesaadav https://core.ac.uk/download/pdf/36426278.pdf). Ei ole teada, millal Aivar Kängsepp alkoholi tarvitamise lõpetas. Seepärast ei saa teha kindlaks, millal resorptsioonifaas lõpule jõudis ja ei saa ka öelda, et Aivar Kängsepa joove oli kell 18.00 suurem kui kell 19.
  66. Samas ei ole see ka oluline – 1,09 mg/l kohta on igati piisav, et alkoholijoovet LS § 69 lg 2 p 1 järgi jaatada.
  67. Isegi kui jääksid kahtlused, kas Aivar Kängsepa joove tema teo ajal viimati viidatud sättele vastas (st kas Aivar Kängsepa väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,75 mg/l kohta), ei välistaks see automaatselt alkoholijoobe olemasolu. Seda seetõttu, et LS § 69 lg 2 p 2 on 9 alkoholijoobes ka selline juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,25 mg/l kohta ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Aivar Kängsepa puhul esinesid mitmed selliselt pärsitud funktsioonid. A.P. kirjeldas Häirekeskusesse tehtud kõnes, et tema autole otsa sõitnud juht (Aivar Kängsepp) on jumalast purjus. Kohtus ütlusi andes tunnistas A.P. , et mõlemad mehed (V.R. ja Aivar Kängsepp) olid silmnähtavalt alkoholijoobes juba kauplusesse sisenedes. A.P. selgitas ka, et tunneb alkoholijoobes isiku ära tulenevalt elukogemusest (isa tarvitas alkoholi) ning kui inimene on alkoholi tarvitanud, on see tema näost näha. Mehed olid taaruvad ja jutukad, oli näha, et nad on mitu päeva järjest alkoholi tarvitanud. Seda, et Aivar Kängsepp oli selgelt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ajal, kinnitas ka tunnistaja O.V. , kes nägi liiklusõnnetust pealt. Autojuht (Aivar Kängsepp), kelle auto sõitis parklas olevale autole otsa, avas juhipoolse ukse ja kukkus autost välja asfaldile. Kõndides poe poole süüdistatav vaarus. Ka tunnistaja V.M. i sõnul oli Aivar Kängsepp alkoholijoobes: see oli näost näha, tunda oli alkoholilõhna ja tema kõnnak oli häiritud. Võimetust mootorsõidukit nõuetekohaselt juhtida kinnitab ka asjaolu, et Aivar Kängsepp sõitis parkides teisele autole otsa.
  68. Täidetud on ka KarS § 424 subjektiivne koosseis. Esiteks teadis Aivar Kängsepp seda, et ta oli tarvitanud alkoholi ja et ta juhtis autot, st juriidilises mõttes mootorsõidukit. Lisaks sai ta aru neist faktilistest asjaoludest, mis võimaldavad juriidilises mõttes öelda, et ta ei olnud võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Nimelt saab öelda, et Aivar Kängsepp mõistis ka ise, et ta ei suuda sirgelt kõndida või et tema reaktsioonid on häiritud. Oma käitumise tähenduse adumist kinnitab seegi, et Aivar Kängsepp eitas sõiduki juhtimist ja üritas politseinike juuresolekul alkoholi tarbida, et tal oleks tekkinud võimalus väita, et ta joove tekkis kohapeal tarbitud alkoholist.
  69. Kõike eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Aivar Kängsepp täitis KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu (tal on varasem kehtiv karistus KarS § 424 lg 1 järgi).
  70. Maakohus asus seisukohale, et Aivar Kängseppa tuleks KarS § 424 lg 2 järgi karistada 2 aasta pikkuse vangistusega, mida tuleb vähendada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu, saades nii mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust. Prokurör ei nõustu karistuse vähendamisega, leides et mõistlikku menetlusaega pole ületatud.
  71. Ringkonnakohus on seisukohal, et esmalt tuleb kindlaks teha, milline karistus tuleb Aivar Kängsepale mõista KarS § 424 lg 2 järgi. Seejärel tuleb võtta seisukoht, kas mõistlikku menetlusaega on ületatud ning kui, siis millises osas tuleb süüdistatavale mõistetavat vangistust vähendada.
  72. Maakohus tuvastas õigesti, et Aivar Kängsepa karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Tema teosüü suurusel tuleb arvestada sellega, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis kaupluse parklas, kus liigub palju inimesi ja on teisi mootorsõidukeid, st ta ohustas olulisel määral teisi liiklejaid. Nii põhjustaski Aivar Kängsepp alkoholijoobes olles liiklusõnnetuse, kui sõitis kaupluse parklas vastu teist autot. Seega ei jäänud tema joobest tingitud oht vaid abstraktseks. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et Aivar Kängsepa joovet mootorsõiduki juhtimise ajal ei saa pidada nii suureks, üle 1,09 mg/l kohta olevaks, vaid see võis olla mõnevõrra väiksem, mis omakorda vähendab tema süü suurust. Eeltoodud asjaoludel ei vasta sanktsiooni keskmine kahe aasta pikkune vangistus Aivar Kängsepa süü suurusele. Ringkonnakohus leiab, et talle tuleb mõista 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus. 10
  73. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et käesolevas kriminaalasjas ei saa rääkida mõistliku menetlusaja ületamisest ega sellest tulenevalt ka karistuse vähendamisest. Õige on see, et Aivar Kängsepp peeti kinni 22.07.2020, mil ta temale süüksarvatud teo ka toime pani. Süüdistusakt saadeti kohtusse 29.10.2021 ning otsus tehti 03.08.
  74. Seega oli kriminaalasi kohtueelses menetluses 1 aasta 3 kuud 7 päeva ning kohtumenetluses 9 kuud 5 päeva, kokku menetleti kriminaalasja kuni esimese astme kohtuotsuseni 2 aastat 12 päeva. Maakohus pidas ebamõistlikult pikaks just kohtueelse menetluse aega.
  75. Kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (RKKKo nr 3-1-1-79-16, p 27 ja RKKKm nr 1-17-10050, p 15).
  76. Prokurör on apellatsioonis toonud välja lühidalt kuupäevaliselt kohtueelse menetluse käigu ning ringkonnakohus leiab, et sellest ei nähtu olulist venitamist menetlustoimingute tegemisel. Ringkonnakohus märgib, et veidi üle aasta kestvat kohtueelset menetlust ei ole üldjuhul alust hinnata ebamõistlikult pikaks. Nõustuda saab sellega, et käesolev kriminaalasi ei ole keerukas ega ka mahukas, kuigi üle tuli kuulata mitmeid tunnistajaid. Ajakulu toimingute tegemisel võis aga lisada olukord, et 2020-2021 tuli menetlust läbi viia Covid-19 viiruse tingimustes, mil kehtisid mitmed piirangud. Inimesed haigestusid rohkem, pidid viibima ka lähikontaktsetena karantiinis, ja sellises olukorras oli eelkõige keerukam isikuliste tõendite kogumine. See nähtub ka tehtud toimingute ajast. Seda aga ei ole võimalik ette heita riigile.
  77. Kui esialgu kuulati üle nii tunnistajad K.J. ja O.V. (mõlemad 22.07.2020) ning seejärel Aivar Kängsepp (24.07.2020), siis tunnistajate ülekuulamised jätkusid
  78. a mais ja juunis, teostati ka asitõendi vaatlus ning tehti erinevaid toiminguid ning juba 28.07.2021 saabus toimik prokuratuuri, mille järel kogus prokurör lisamaterjale, tutvustas kriminaalasja materjale kaitsjale, koostas süüdistusakti, mille saatis kohtusse 29.10.
  79. Arvestades seda, et Aivar Kängsepp vabastati kahtlustatavana kinnipidamiselt juba 24.07.2022, tema suhtes ei ole kohaldatud tõkendit, vara arestimist ega muid piiravaid meetmeid, ei ole kriminaalasja menetlemise pikkus teda arvestataval määral mõjutanud: peale õiguskindluse puudumise sel muid mõjusid polnud.
  80. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et Aivar Kängsepp on ise oma käitumisega kohtumenetluses näidanud, et õigusrahu saabumine ja asjas lõpplahendini jõudmine võimalikult kiiresti ei ole talle prioriteediks olnud. Kui 04.02.2022 toimunud istungile jõudis Aivar Kängsepp kohale, siis 14.03.2022 kohtuvaidluste ajaks ta istungile ei ilmunud. Kohus määras uueks istungiajaks 31.03.2022, mil Aivar Kängsepp ilmus istungile joobeseisundis (indikaatorvahendi näit oli 1,52 mg/l), mille järel lükati taaskord kohtuistung edasi. 30.05.2022 istungile Aivar Kängsepp taas ei ilmunud ning asja oli võimalik maakohtus hakata arutama alles pärast seda kui ta toimetati 20.06.2022 istungile sundkorras.
  81. Kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluses olnud selliseid pikemaid pause, mida ei oleks võimalik selgitada. Menetlust on läbi viidud proportsionaalselt vastavalt kriminaalasja mahule ja keerukusele ning nendele võimalustele, mis Eesti Vabariigis sellel ajal olid. Aivar Kängsepa enda käitumine on näidanud vaid seda, et õiguskindlus kui selline teda ei huvita. Seega on maakohus Aivar Kängsepa karistust mõistliku menetlusaja tõttu kergendades vääralt kohaldanud kriminaalmenetlusõigust.
  82. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et Aivar Kängsepa suhtes oleks võimalik kohaldada mõistetud vangistusest tingimuslikku vabastamist. Aivar Kängsepp on varemgi 11 samasuguse kuriteo toime pannud. Teda karistati Tartu Maakohtu 06.09.
  83. a otsusega 1 aasta pikkuse vangistusega, mille ärakandmata osa asendati 357 tunni üldkasuliku tööga. Kuivõrd Aivar Kängsepp rikkus üldkasuliku töö tegemise ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, ei teinud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt, pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele. Vangistus sai kantud 14.10.2019, millest ei möödunud aastatki, kui Aivar Kängsepp asus taaskord alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima. Aivar Kängsepp on alkoholi kuritarvitaja ja rehabiliteerivad tegevused oleksid toeks alkoholist loobumisel. Samas nähtub vangistuse täitmisele pööramise määrusest, et Aivar Kängsepp ei nõustunud ravile minema ning leidis, et on 30 aastat joonud ja ei saa sellest kunagi võitu. Sellise suhtumisega isik ei ole tõenäoliselt võimeline hoiduma alkoholi tarvitamisest isegi siis, kui ta kannaks karistust vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all ja seda koos lisakohustustega. Seda enam, et uut samalaadset kuritegu ei hoidnud ära varasem kolme ja poole kuu pikkune reaalne vangistus ega üldkasuliku töö kohaldamine. Seega on tegemist isikuga, kelle suhtes on võimalik eripreventiivseid eesmärke saavutada vaid reaalse vangistusega.
  84. Prokuröril on õigus selles, et lisakaristuse mõistmisel on maakohtu otsuse resolutiivosa vastuolus põhiosaga, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. Resolutsiooni järgi võttis maakohus Aivar Kängsepalt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära 1 aastaks, kuid otsuse põhiosa p-s 32 on nõustunud prokuröri küsitud 1 aasta 6 kuu pikkuse lisakaristusega. Maakohus on esmalt kuulutanud kohtuotsuse resolutiivosa, milles on lisakaristuseks mõistnud Aivar Kängsepale juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Kuna kohtuotsuse põhiosa koostades on maakohus lisakaristuse pikkuse kohta öelnud vaid: „Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks ja kuueks kuuks.“, saab eeldada, et maakohus on selle lause ekslikult põhjendustesse lisanud. Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada.
  85. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri poolt taotletud lisakaristuse suurus ei vasta koos põhikaristusega Aivar Kängsepa süü suurusele ja maakohtu poolt mõistetud lisakaristuse muutmiseks alust ei ole. Lisakaristuse mõistmisel tuleb silmas pidada ka selle ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Varasemalt on Aivar Kängsepalt juhtimisõigus ära võetud 10 kuuks, mis teda järelikult piisaval määral ei mõjutanud, kuna ta asus ikkagi alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima. Seega peab lisakaristus olema eelmisest mõnevõrra rangem. Kuna KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb vangistuse mõistmisel lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale, jääb Aivar Kängsepp liiklusest eemale pikaks ajaks. Arvestada tuleb sedagi, et ka 12 kuu pikkune lisakaristus kohustab süüdistatavat tegema nii liiklusteooria- kui ka sõidueksami ( LS § 129 lg 2), mistõttu peab süüdistatav uuesti süvenema liiklusseadusesse ja selgeks saama kõik sõiduki juhtimisega kaasnevad nõuded. See võiks aidata tal edaspidi hoiduda samalaadsete kuritegude toimepanemisest.
  86. Prokurör ei nõustu maakohtuga selles, et Aivar Kängsepalt jäeti välja mõistmata osa kriminaalmenetluse kulusid, tunnistajale makstud tasu 39,80 eurot ja sundtoomise kulud 24,70 eurot.
  87. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioon selles osas kuulub osaliselt rahuldamisele. KrMS § 176 lg 1 p 2 järgi on erikuluks sundtoomise kulud. Erikulud ei kuulu menetluskulude hulka, mis on loetletud KrMS § 175 lg-s
  88. Nende puhul ei ole võimalik kohaldada KrMS § 180 regulatsiooni (sh jätta neid riigi kanda), kuivõrd KrMS § 173 lg 3 näeb ette, et erikulud hüvitab isik, kelle süül on need tehtud. Käesoleval juhul on sundtoomise kulu tekkinud Aivar Kängsepa süül, kuna ta jättis kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata, ning tal tuleb see kulu riigile hüvitada. 12
  89. Tunnistaja sõidukulu 39,80 euro riigi kanda jätmises aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga. Aivar Kängsepal puudub regulaarne sissetulek, tal aitab igapäevaselt toime tulla ema pension. Seoses vangistuse kandmisele asumisega tema materiaalne olukord lähiajal ei parane. Seetõttu käib kõigi menetluskulude hüvitamine Aivar Kängsepale üle jõu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellist otsustust tehes eksinud, mistõttu puudub alus selle muutmiseks. Prokurör ei ole vaidlustanud õigusabikulude riigi kanda jätmist. Apellatsioonist jääb selgusetuks, miks peab prokurör tunnistaja sõidukulusid erinevalt õigusabikuludest süüdistatava käitumisega põhjustatud menetluskuludeks - mõlemad on kriminaalasja korrakohase menetlemisega tekkinud menetluskulud, mis ei olene süüdistatava käitumisest.
  90. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus Aivar Kängsepalt menetluskuludena riigi kasuks välja lisaks juba väljamõistetud sundraha osale, s.o 600 eurole, sundtoomise kulu 24,70 eurot (tl 110). Kokku tuleb Aivar Kängsepal hüvitada 624,70 eurot. Selle tasumine toimub maakohtu otsuses märgitud viisil, s.o ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates.
  91. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3, 4, § 338 p-dest 2, 3 ja 4, § 340 lg 2 p-dest 4 ja 6 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  92. augusti
  93. a otsuse osaliselt, s.o Aivar Kängsepale mõistetud põhikaristuse osas, mõistliku menetlusaja ületamise tõttu karistuse vähendamises ning temalt väljamõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega karistab Aivar Kängseppa KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega ning mõistab lisaks juba maakohtu poolt väljamõistetud menetluskuludele, temalt välja riigi kasuks ka sundtoomise kulu 24,70 eurot. Maakohtu otsuse punktist 32 jätab ringkonnakohus välja lause, mis käsitleb mõistetava lisakaristuse pikkust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.
  94. Apellatsioonimenetluse kuludeks on Aivar Kängsepa kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi poolt õigusabi osutamise tasu. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse andmetel kulus kaitsjal telefonivestluseks Aivar Kängsepaga 3 minutit, kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusega tutvumiseks 45 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 150 minutit, mille eest on tasu suuruseks 214,80 eurot, sh käibemaks 35,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Osutatud õigusteenused on olnud vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik.
  95. Kuna Tartu Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lõike 1 p-des 3, 4 sätestatud lahendi, jäävad menetluskulud tulenevalt KrMS § 185 lg-st 1 riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.