Obsah (6)

§ 432§ 430§ 428§ 207§ 663§ 667

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-20-224 Tsiviilasi Ee

§ 432

sätestatud tagajärgedest; 4) pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Poolte kompromiss on seadusega kooskõlas, ei riku avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on teadlikud

§ 430ja 432 sätestatud tagajärgedest.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja I esitas Viru Maakohtu
2. novembri 2022 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromiss kinnitamata ning jätkata menetlust. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja I kompromisslepingu pool ning ta ei ole hagiga nõustunud. Seega ei saanud tema suhtes kompromissi kinnitada.

§ 207

lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui maakohus leidis, et kostja I ja kostja II on vältimatud kaaskostjad

§ 207lg 3 mõttes, oleksid kostjad saanud sõlmida kompromissi ainult ühiselt.

Kinnitatud kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi sõlmimisel olid pooled teadlikud asjaolust, et Viru Maakohus jättis kriminaalasjas nr 1-20-1041

1. aprilli 2021 otsusega kostja vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Avalik-õiguslikku nõuet (maksunõue) ei saa hageja praegusel juhul tsiviilkohtumenetluses esitada ka seetõttu, et puudub avalik-õiguslikku nõuet kindlaksmäärav haldusakt.
2. Hageja märkis, et ta ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus oleks hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissi pidanud jätma kinnitamata. Hageja ei nõustu määruskaebuse põhjendustega ka osas, mille kohaselt ei saa tsiviilkohtumenetluses maksunõuet esitada kuna puudub avalik-õiguslikku nõuet kindlaksmäärav haldusakt. Hageja nõustus määruskaebusega osas, millega kostja I leidis, et hageja ja kostja I vahel peab vaidlus jätkuma. Maakohus ei oleks tohtinud lõpetada menetlust kõikide osapoolte suhtes.
3. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu. Kompromiss kinnitamine on olnud õiguspärane ja ei esine heade kommete vastasust ning seetõttu tuleb määrus jätta muutmata.
4. Viru Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 järgi menetlusnormi rikkumise tõttu maakohtu määruse osas, milles maakohus tsiviilasja menetluse tervikuna lõpetas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus saadab tühistatud osas, s.o Alar Sepperni vastu esitatud nõude tunnustamise ja sellega seotud menetluskulude osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu lahend jääb muutmata osas, milles maakohus kinnitas hageja ja pankrotihalduri vahel sõlmitud kompromissi ja jättis menetluskulud kompromissi sõlminud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

1. Pankrotiavaldus, mille alusel kuulutati välja kostja I pankrot, on menetlusse võetud enne
2. veebruari 2021, mistõttu kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele regulatsiooni, mis kehtis kuni
3. aasta
4. jaanuarini (PankrS § 193 lg 5). Hageja nõudele esitasid pankrotimenetluses vastuväite võlgnik (kostja I) PankrS § 104 lg 1 alusel ja pankrotihaldur (kostja II). Hagi on esitatud kostja I (võlgniku) pankrotimenetluses nõude tunnustamisele vastuväite esitanud kostja I (võlgnik) ja kostja II (võlgniku pankrotihaldur) vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjal II oli õigus hagejaga kompromiss sõlmida ning selles osas on maakohus põhjendatult kompromissi kinnitanud ning kostja II osas menetluse lõpetanud.
5. Õige on kostja I seisukoht, et tema kompromissi ei sõlminud, see ei ole talle siduv ning maakohtul puudus alus tema osas menetlust lõpetada. Õige on seisukoht, et käesolevas asjas ei ole kostja I ja kostja II vältimatud kaaskostjad

§ 207

lg 3 tähenduses, seetõttu ei toonud kostja II kompromissi kinnitamise taotlus kostjale I kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja I esitas võlgnikuna hageja nõudele ise vastuväite PankrS § 104 lg 1 alusel. Pankrotiseadusest tuleneb, et võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist. Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, tuleb tal esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite (PankrS § 104 lg-1 ja 2). Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissiga saab lugeda käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud nõude pankrotimenetluses tunnustatuks ning maakohtus jätkuv vaidlus hageja ja kostja I vahel ei puuduta pankrotiasja läbivaatamist. Asja uuel läbivaatamisel annab maakohus hinnangu kostja I vastuväidetele hagile ja lahendab sisuliselt hageja nõude kostja I vastu. 11. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus hageja ja kostja I vahel kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (digitaalselt allkirjastatud)