1-23-1294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1294 (20267000909) Kohtunik Anu Tammeniit Menetlustoiming Krimin

§ 202, § 206 kohus määras: 1.

Lõpetada

§ 202lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-23-1294

§ 202lg 2 p 3 alusel kohustada A.

B tegema 10 tundi üldkasulikku tööd. 3.

§ 202lg 2 p 1 alusel kohustada A.

B tasuma kriminaalmenetluse kulud 75 eurot.

1. Menetluskulud tasuda Rahandusministeerium a/a-le nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR BANK; EE567700771003819792 LHV PANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, kriminaalasja number, isiku nimi.
3. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 05.05.
4. a.
5. Kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse (

§ 202lg 6).

7.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud summas 129 eurot.

8. Määrus saata kahtlustatavale, kannatanule, prokurörile ja kaitsjale ning täitmiseks süüdlase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Rahandusministeeriumile. 1 1-23-1294 Edasikaebamise kord

§ 385p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik 22.02.2023. a saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuurist taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 20267000909 menetlus A. B suhtes

§ 202lg 1 alusel.

Taotluse kohaselt menetleb Lääne Ringkonnaprokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles on A. B le esitatud kahtlustus KarS § 171 lg 1 tunnustel. Prokurör tutvunud asja materjalidega leiab, et võrreldes esialgse kahtlustusega tuleb A. B kahtlustuse mahtu vähendada. A. B kahtlustus seisneb järgnevas. A. B on alus kahtlustada eestkoste teostamise nõuete rikkumises, kui sellega põhjustati eestkostetavale oluline varaline kahju. A. B oli 10.02.2012 Pärnu Maakohtu määrusega nr X seatud piiratud teovõimega Y eestkostjaks (kuni 14.05.2018), kelle ülesandeks oli eestkostetava Y kõigi asjade ajamine ja tehingute tegemine, Y isiklike ja varaliste huvide kaitse tagamine, sh tema vara valitsemine. A. B oli eestkostjana kohustatud perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 206 lg 1 alusel muuhulgas kaitsma eestkostetava varalisi õigusi ja PKS § 202 ja § 183 lg 1, 3 kohaselt valitsema eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega, hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohtinud kasutada eestkostetava vara oma huvides. A. B pani jätkuva kuriteona ajavahemikul märts 2017 kuni mai 2018 toime eestkosteõiguse ärakasutamise, suurendades eestkostetava Y arvel oma vara, pöörates enda kasuks Y laekunud pensioni, sotsiaaltoetuse, töövõimetoetuse ning ei esitanud kulutuste Y huvides kasutamise kohta andmeid Pärnu Maakohtule esitatud eestkostja aruandes ega lisanud juurde vastavaid kuludokumente järgmiselt: - A. B võttis Y Swedbank kontolt nr X välja sularaha 29.03.

1. a 100 eurot, 25.05.
2. a 160 eurot; 26.05.
3. a 25 eurot, 08.06.
4. a 400 eurot; 13.06.
5. a 20 eurot, 05.07.
6. a kokku 50 eurot, 06.07.
7. a 350 eurot; 09.08.
8. a 300 eurot; 13.08.
9. a 40 eurot, 15.08.
10. a 25 eurot ja 08.09.
11. a 370 eurot ning tegi Y kontolt enda kontole teadmata eesmärgil ülekanded 06.04.
12. a 70 eurot, 13.04.
13. a 140 eurot ja 05.05.
14. a 97.93 eurot, s.o kokku 2147,93 eurot; - samuti võttis A. B Y Swedbank kontolt nr X välja sularaha kokku 1490 eurot järgmiselt: 06.10.
15. a 350 eurot; 06.11.
16. a 370 eurot; 06.12.
17. a 350 eurot, 05.01.
18. a 400 eurot ja 12.01.
19. a 20 eurot; - samuti võttis A. B Y Swedbank kontolt nr X välja sularaha kokku 1075 eurot (17.02.
20. a 50 eurot, 07.03.
21. a 20 eurot; 08.03.
22. a 100 eurot; 09.03.
23. a 10 eurot; 12.03.
24. a 150 eurot; 06.04.
25. a 50 eurot; 07.04.
26. a 270 eurot; 11.04.
27. a 45 eurot, 07.05.
28. a 380 eurot) ja kontolt nr X 417,82 eurot (15.05.
29. a 333,82 eurot, 20.02.
30. a 47 eurot ja 22.03.
31. a 37 eurot), seega kokku 1492,82 eurot (1075 + 417,82). Arvesse võttes, et A. B on eestkostjaks olemise ajal Y korduvalt tema viibimiskohas külastanud ja viinud toitu, suitsu jms ning andnud sularaha, saab perioodil november 2016 – jaanuar 2018 A. B põhjendatud kulutusteks lugeda 805 eurot. Seega jättis A. B enda käsutusse kokku 4325,75 eurot (5130,75-805), mille Y huvides kasutamise kohta ei kirjeldanud A. B eestkostja aruandes ega esitanud vastavaid kuludokumente. Sellise tahtliku tegevusega rikkus A. B PKS § 206 lg 1 ja § 183 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi ning tekitas Y olulise varalise kahju kokku 4325,75 eurot. 2 1-23-1294 Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt

§ 202

alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.

§ 202

kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et A. B pani toime eestkoste teostamise nõuete rikkumise ehk KarS § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 171 lg 1 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus oleks käesolevas kriminaalasjas võimalik lõpetada

§ 202alusel. Kar

S § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest võib järeldada, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks. Nimelt väiksemad sanktsioonimäärad viitavad selgelt ka väiksemale süüle. Samuti tuleb arvestada süü suuruse hindamisel asjaolusid isik on kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega ning tekitatud kahju suurust (ületas olulist kahju minimaalselt). Etteheidetav tegu ei ole ka oma olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Seega võib asuda seisukohale, et A. B süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel A. B oma süüd kuriteo toimepanemisel otseselt ei tunnistanud, on ta avaldanud, et ta väga kahetseb, et ta eksis. 08.06.

1. a sõlmis A. B T vallaga kokkulepe, mille kohaselt A. B oli nõus tagasi maksma Y kontolt perioodil 01.10.2017-14.05.2018 alusetult võetud sularaha summas 3982 eurot maksegraafikuga 25 eurot kuus alates 01.07.2018 159 kuu jooksul. A. B on 15.02.
2. a seisuga tagastanud Y kokku 216,08 eurot. Seega ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. Tekitatud kahju on aidanud A. B tasuda ka tema poeg S , kes on T vallaga 10.03.2022 sõlminud kokkuleppe. 15.02.
3. a seisuga on S teinud tagasimakseid kokku 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et A. B karistamine ei ole vajalik ega otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Hinnates A. B käitumisviisi, puudub vajadus tema karistamiseks kõige karmimal viisil. Karistusregistri andmetel puuduvad A. B nii kehtivad väärteo- kui ka 3 1-23-1294 kriminaalkaristused. Samuti ei ole A. B suhtes varasemalt kohaldatud

§ 202alusel kriminaalmenetluse lõpetamist.

Ka ei ole pärast käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olevat tegu A. B teadaolevalt pannud toime ühtki kuritegu. Seega võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja tegemist oli pigem ühekordse eksimusega. Prokurör leiab, et antud asjas puuduvad üld- ja eripreventiivsed vajadused A. B kriminaalkorras karistamiseks. A. B on menetluse käigus teinud juhtunust piisavaid järeldusi, olles suutlik käituma edaspidi õiguskuulekalt ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega arvestades, et KarS § 171 lg 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, milles A. B süü kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole suur, võib kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud käesoleva menetlusega ja kohustuste määramisega. Kahtlustatavale on selgitatud

§ 202lõpetamise aluseid, tingimusi ning kaasnevaid tagajärgi.

A. B , allkirjastades taotluse, on andnud nõusoleku kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamiseks ning väljendanud valmisolekut tasuda kriminaalmenetluse kulud 75 eurot. Arvestades, et A. B on pensionär, kelle ainus sissetulek on pension, ta on sõlminud T vallaga kokkuleppe kahju tasumiseks, tema ülalpidamisel on X laps, kes omandab alles keskharidust ning asjaolu, et A. B le määrati kaitsja, kes pidi kohale sõitma, taotleb prokurör jätta menetluskulud osaliselt, s.o summas 129 eurot, riigi kanda. A. B on kinnitanud, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Arvestades A. B kriminaalasja asjaolusid ja tema isikut (X-aastane), on põhjendatud määrata kahtlustatavale kohustuseks teha 10 tundi üldkasulikku tööd. A. B avaldas, et on oma tervisliku seisundi tõttu võimeline maksimaalselt päevas tegema 2-3 h tööd. Prokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse panemine proportsionaalne, arvestades isikut, toime pandud teo ulatust ja iseloomu. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita taotletavad kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A. B suhtes

§ 202alusel.

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, siis uuendatakse kriminaalasjas menetlus

§ 202lg 6 alusel ning menetlust jätkatakse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 202lg-st 1, prokurör taotles: 1.

lõpetada kriminaalasjas nr 20267000909 kriminaalmenetlus.

1. Kohustada A. B (ik X): 2.
2. tegema 10 tundi üldkasulikku tööd; 2.
3. tasuma kriminaalmenetluse kulud 75 eurot. 2.
4. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 05.05.
5. a.
6. Kriminaalmenetluse kulud summas 129 eurot jätta riigi kanda. Kohtu selgitus 4 1-23-1294 Kohus selgitab, et käesolev kohtumäärus on koostatud

§ 206

lg 11 alusel lihtsustatud määrusena ilma

§ 145lg 3 p-s 1 nimetatud põhjendusi esitamata.

10 päeva jooksul alates kohtumääruse saamisest on õigus esitada kohtule taotlus põhistatud määruse saamiseks. Taotluse esitamise korral koostab kohus 15 päeva jooksul taotluse saamisest põhistatud kohtumääruse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit kohtunik 5