Obsah (9)

§ 101§ 108§ 115§ 103§ 132§ 137§ 492§ 127§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-20-285 Tsiviilasi AB "Liet

) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning ta peab hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lg-s 1 sätestatut.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Korteriomanik ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult, teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu või muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja ja kahju saanud korteri omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 529507408 (kodukindlustuse poliis nr 529507408) (I kd, tl 10–12) ja kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013 (I kd, tl 13–17). Avaldaja sai
3. augustil 2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate (I kd, tl 18). Kindlustusvõtja esitas avaldajale varakahju avalduse (I kd, tl 19–20). Puudutatud isik I on 3 korteri nr 6 omanik (I kd, tl 50) ja puudutatud isik III on korteri nr 11 omanik. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustushüvitisena kokku 13 395 eurot (I kd, tl 43–44, 48–49). Maakohus nõustus osaliselt puudutatud isiku I seisukohtadega kahju suuruse põhjendatuse kohta (II kd, tl 12–13). Elutoaga seotud lammutustööde (620 eurot) vajalikkust ei ole avaldaja tõendanud. Duširuumi põranda ja seinte lammutustööde (650 eurot) vajalikkust ei saa hinnata tundmatul mõõtühikul põhineva arvutuse järgi. Samuti ei ole põhjendatud ehitusprahi ja ehitusjääkide utiliseerimise kulu 340 euro osas. Üldteada asjaoluks saab lugeda, et ehitustööde tegemise ajal laminaatparketi ruutmeetri hind ei ületa 20 eurot ruutmeeter, seega on elutoa laminaatparketi vahetus põhjendatud 1200 euro osas. Nõue seinte ehitustööde osas ei ole põhjendatud, sest esitatud tõenditest pole üheselt arusaadav, milliste ruumide ja milliste seintega on tegemist ja miks vajas vahetust osa köögi glasuurplaatidest. Samuti ei saa nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendatuks lugeda sektsioonkapile ja vaipadele tekkinud väidetavate kahjustuste osas. Maakohus luges põhjendatuks järgmisi kulutusi: korteri remont 6529 eurot, sh 1457 eurot aluspõrand, 1200 eurot parkett, 1240 eurot lagi, 2464 eurot duširuum, 83 eurot valgustite tagasipaigaldus, 50 eurot koristamine ja 35 eurot prahi utiliseerimine. Samuti on põhjendatud ajutise elukoha üürikulu septembri eest 150 eurot ja oktoobri eest 250 eurot. Kokku on nõue põhjendatud 6929 euro ulatuses. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist tüüpilise hagita asjaga ja menetluses puuduvad isikud, kes ise oma õiguste realiseerimisega hakkama ei saa ning vajavad seetõttu erilist kaitset. Seetõttu ei ole põhjendatud avaldaja poolt menetluses avaldatu, et kohus ise rakendades uurimisprintsiipi tuvastaks kohustatud isiku(d) ja vastutuse ulatuse. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (Riigikohtu
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 16). Avaldaja poolt (vaatamata korduvatele ettepanekutele) tõendite mitteesitamine seoses asjaoludega, mis võimaldaks hinnata asjast puudutatud isikute i ja III vastutust ja ka vastuse astet, toob kaasa avalduse täieliku rahuldamata jätmise. Puudutatud isik I esitas korteriühistu
6. a majanduskava (II kd, tl 43–44), milles on viide põhiliste tehnosüsteemide täielikule amortiseerumisele. Puudutatud isiku II, s.o korteriühistu, vastu avaldaja nõuet esitanud ei ole. Puudutatud isik II avaldas muuhulgas, et veeleke toimus korterist nr 11, kus duširuumi äravoolu trapitihend oli defektne. Ühistu esimehe poolt kohapeal kontrollimisel selgus avatud trapi vaatlemisel, et vee äravool korteri nr 11 trapist ei toiminud ja vesi voolas trapi kõrvalt paneelide ja trapi vahele (I kd, tl 202–205). Tunnistajate I.I. ja V.K. ütlused on kokkulangevad osas, mis puudutab asjaolu, et veeavarii toimus korteris nr 11 esinenud trapitihendi defekti tagajärjel. V.K. kinnitab sama asjaolu ka korteriühistu esimehena (I kd, tl 205). I.N. korteriühistu järgmise esimehena jäi 1.detsembril 2020 sarnasele seisukohale (I kd, tl 209), kuid avaldas hilisemas menetlusdokumendis (II kd, tl 10, 19), et vastutav isik on puudutatud isik I. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt toimus korteris nr 11 pärast korteris nr 1 veekahjustuste tekkimist remont. Puudutatud isik III välistas enda vastutuse, viidates korterist nr 11 lekkinud vee hulga eelduslikule ebapiisavusele (I kd, tl 196– 197). Korteri nr 11 vannitoa trapi vigasus (tihendi puudumine) on tuvastatud, sest hüdroisolatsiooni kraed ei ole paigaldamisel kasutatud. Puudutatud isik I esitas trapi paigalduse juhendi (II kd, tl 41–42), millest nähtub tihendi kasutamise vajalikkus. Maakohus leidis, et puudutatud isik III 4 esitas vabandatavuse vastuväite ning avaldaja nõustus, et korteri nr 11 trapi probleem ei saanud tuua kaasa vaidlusalust kahju. Avaldaja on esitanud nõude kahe puudutatud isiku vastu ja on avaldanud vastuoluliselt, et kuivõrd asjast puudutatud isik I eitab veeleket, ei ole eksperdil võimalik lekkinud veekogust tuvastada. Samas on avaldaja leidnud, et puudutatud isiku I korteris nr 6 voolas vesi pesumasinast välja ja seejärel alumisse korterisse nr 1, järelikult ei hoidunud puudutatud isik I tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Kuigi avaldaja esitas nõudeid kahe puudutatud isiku vastu, leidis ta, et korteri nr 11 trapi probleem ei saanud põhjustada sellist veekogust, et korteris nr 6 jookseks vesi üle vannitoa lävepaku esikusse ja vett jätkuks veel korteri nr 1 uputamiseks (I kd, tl 186 pöördel). Avaldaja poolt esitatud arvamusest kahju suuruse kohta nähtub, et arvamuse andja leidis, et oleks meelevaldne vee kogust ja asjaolusid arvestades süüdistada korteri nr 11 omanikku (I kd, tl 37). Avaldaja poolt esitatud arvamuses kahju põhjuse kohta on mitmel korral märgitud puudutatud isiku III võimalikule vastutusele viitavaid detaile, sh puudutatud isiku III esindaja igakülgseid märkusi korterist nr 11 lähtunud veelekkele. Arvamuse andja peab siiski kahju tõenäoliseks põhjuseks korteri nr 6 pesumasina kanalisatsiooni puudust (I kd, tl 21–34). Puudutatud isik I esitas tõendi, millest nähtub, et tema pesumasin on varustatud süsteemiga, mis iseseisvalt peatab vee juurdepumpamise avariiolukorras (II kd, tl 13). Kuivõrd avaldaja ise toob esile pesumasinaga seotud asjaolusid, siis ei ole avaldaja seisukoht, et kohus ise tuvastab vajalikud asjaolud, õige. Avaldaja leidis vaatamata kohtu ettepanekutele, et täiendavate tõendite esitamine tema poolt ei ole asja lahendamiseks vajalik (II kd, tl 67–68). Kuivõrd avaldaja ei lükanud ümber puudutatud isiku I väidet, et pesumasin on varustatud süsteemiga, mis peatab iseseisvalt vee juurdepumpamise avariiolukorras, saab esitatud tõenditest järeldada kohustuse rikkumise puudumist puudutatud isiku I poolt. Puudutatud isiku I poolse rikkumise eeldus saab tekkida ainult juhul, kui on selge, et kahjustav asjaolu lähtus korterist nr
7. Maakohus leidis, et puudutatud isikud ei ole tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest. Puudutatud isiku I poolset teadmist korteris nr 1 toimunud šahti ümberehitusest ei ole avaldaja ümber lükanud. Võimalik šahti ümberehitus võib muuta vee liikumist kortermaja siseselt. Täiendavate tõenditeta ei ole võimalik teha kindlaks, kas puudutatud isikud, kelle vastu on nõuded suunatud, on vastutavad, sh solidaarselt. Vee hulga ja kortermaja sisemuses vee liikumisega seotud asjaolud võimaldaksid hinnata, tuvastades põhjusliku seose olemasolu või selle puudumise, puudutatud isikute vastutuse põhjendatust ja ulatust. Avaldajale tõendite esitamise ettepaneku tegemine pidi tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (Riigikohtu
8. märtsi
9. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 18). Puudub võimalus hinnata avaldajale tehtud ettepanekutes kirjeldatud asjaolusid tõenditega kogumis ja teha järeldused puudutatud isikute I ja III võimaliku, sh hulgas solidaarse vastutuse kohta. Puudutatud isikute suhtes puudub seadusest tulenev vastutuse piiramise või välistamise alus. Puudutatud isikute I ja III vahel puudub võimalikus sisesuhtes vastutuse piiramise või välistamise kokkulepe. Puudutatud isikute I ja III omavahelise vastutuse määra kindlakstegemiseks on vajalik tuvastada kahju tekkimise asjaolusid, sh solidaarse vastutuse aluseid. Kahes korteris veeavarii korraga esinemine on väheusutav. Avaldaja poolt esitatud asjaoludel ei ole põhjendatud

§ 137lg 2 kohaldamine.

5 Avaldaja poolt esitatud ekspertiisina pealkirjastatud eriteadmistega isiku arvamus (II kd, tl 52– 64) ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, sest asjaolud kahes tsiviilasjas ei ole samastatavad. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega mõista puudutatud isikutelt I ja III solidaarselt välja kahju 13 395 eurot,
2. jaanuari
3. a seisuga viivis põhinõudelt 42 eurot 39 senti, viivis põhinõudelt seadusjärgses määras alates
4. jaanuarist 2020 kuni nõude täitmiseni ning jätta menetluskulud puudutatud isikute I ja III kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme. Üldjuhul peab rikkumise tõendama avaldaja, v.a juhul, kui kahjustav asjaolu on saanud alguse puudutatud isiku korterist. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku I korteris nr 6 oli kahju toimumise päeval vesi nii vannitoa, kui ka koridori põrandal, kuhu see valgus üle vannitoa lävepaku. Korteriühistu esimees V.K. tunnistas kohtuistungil, et duširuumist voolas üle lävepaku vesi, vee jäljed olid, see oli märg. Seega on avaldaja tõendanud, et korteris nr 6 oli toimunud kahjutav asjaolu, s.o veeleke. Maakohus ei ole tuvastanud, mis põhjusel oli puudutatud isiku I korteri põrandal vesi ning kas vee sattumist korteri põrandale või korteri põrandale sattunud vee eemaldamata jätmist saab lugeda seaduses sätestatud kohustuse rikkumiseks. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul kohustus hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Avaldaja hinnangul hõlmab see kohustus ka alumise naabri kahjustamisest hoidumist. Kuna puudutatud isiku I korteris oli veeuputus, vannitoas oli umbes 1,8 mm vett (I kd, tl 184 pöördel), siis sattus vesi ka alumisse korterisse ning kahjustas alumist naabrit. Avaldajal puudub võimalus tuvastada, mis põhjusel vesi korter nr 6 põrandale sattus. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa sellist tõendamiskoormust avaldajale panna. Kui puudutatud isik I väidab, et vesi sattus tema korteri põrandale puudutatud isiku III korterist nr 11, siis peab nimetatud asjaolu tõendama puudutatud isik I. Kuivõrd maakohus leidis, et puudutatud isiku III korterist ei ole kahjustav asjaolu alguse saanud, siis on puudutatud isiku I väide selle kohta, et veekahju põhjustas korteri nr 11 puudusega veetrapp, jäänud paljasõnaliseks. Kohtumäärusest ei selgu, kas maakohus luges puudusega veertappi korteris nr 11 korteriomaniku poolseks kohustuse rikkumiseks või mitte.

§ 103lg 1 alusel saab eeldada, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Puudutatud isik I ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. KrtS § 31 lg 1 p-i 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduda eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas korteri nr 6 kasutamine viisil, et korteri vannitoa põrandal on vett niipalju, et see valgub esikusse, on KrtS § 31 lg 1 p-is 1 toodud kohustuse rikkumine või mitte. Maakohus rikkus tõendamiskoormust. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt piisab rikkumise vabandatavuseks vastuväite esitamisest. Puudutatud isik III esitas vabandatavuse vastuväite. Maakohtu hinnangul tuli avaldajal tõendada puudutatud isiku III vastutuse puudumist. Avaldaja rõhutab, et puudutatud isik ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kuna avaldaja on esitanud kahjunõude nii puudutatud isiku I kui ka puudutatud isiku III vastu, siis pidi kohus hindama nõudeid eraldi ning põhjendama, kas avaldaja nõue puudutatud isiku I 6 vastu ja / või puudutatud isiku III vastu on põhjendatud või mitte. Kohtumäärusest ei selgu, miks jääb avaldaja nõue puudutatud isikute vastu rahuldamata. Kui kohus leiab, et puudutatud isikud I ja III ei vastuta kahju eest solidaarvõlgnikena, siis tuleb kohtul põhjendada, miks ei saa kahju hüvitamist nõuda eraldi puudutatud isikult I või puudutatud isikult III. Maakohus ei põhjendanud, miks olukorras, kus puudutatud isik I ei tõendanud rikkumise vabandatavust, ei saa nõuda temalt kahju hüvitamist. Solidaarkohustuse tekkimise eelduseks on mitme isiku vastutus samal või erineval alusel kolmandale isikule tekkinud kahju eest (

§ 137lg 1).

Seega on solidaarkohustuse hindamiseks vaja tuvastada, kas puudutatud isikud vastutavad kahju tekkimise eest. Solidaarkohustuse olemasolu hindamiseks ei ole vaja tuvastada solidaarvõlgnike omavahelise vastutuse jagunemise määra. Maakohus ei põhjendanud, miks kahes korteris veeavarii korraga esinemine on väheusutav. Avaldaja ei ole väitnud, et püstakute šaht oleks ümber ehitatud. Selle väite esitas puudutatud isik I. Avaldaja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et puudutatud isiku I väited esimese korruse püstakušahti ümberehitamise kohta on paljasõnalised. Avaldaja on kahju suurust tõendanud hinnapakkumisega, mis on ka lubatav (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16). Kahju suuruseks on asja parandamise mõistlik kulu, mille mõõtühikuks on euro. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu. Asjaolu, et korteri nr 6 vannitoas oli vesi, ei kinnita, et kahjustav asjaolu sai alguse korterist nr
6. Puudutatud isik I on esitanud tõendid selle kohta, et veekahjustus sai alguse korterist nr
7. Vaidlust ei ole, et korteri 11 äravoolutrapp oli katki. Avaldaja ei selgitanud, kuhu vesi paneelide vahel koguneb, kui hüdroisolatsioon on katki. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isik I on rikkunud korteriomaniku kohustusi. Avaldaja oletused, et veekahju tekkis puudutatud isiku I pesumasina umbemineku tõttu, on oletus. Puudutatud isik I on tõendanud, et vesi tuli tema korterisse vannitoas asuva šahti luugi kaudu, šaht ei ole puudutatud isiku I korteri eriomand. Kui korteris nr 11 asuv trapp ei oleks olnud katki, poleks vesi puudutatud isiku I korterisse pääsenud.
8. Puudutatud isik II ei avaldanud määruskaebuse kohta oma seisukohta .
9. Puudutatud isik III vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja peab tõendama, kes korteriomanikest on oma kohustusi rikkunud. Avaldaja ei ole tõendanud, et veekahju oleks saanud alguse puudutatud isiku III korterist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja asi saata puudutatud isikute I ja III osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
11. Menetlusosalised ei vaidle maakohtu poolt tuvastatu üle, et
12. augustil 2019 toimus aadressil XXXXXXX, Viljandi kahjujuhtum, mille tagajärjel sai kannatada avaldaja kui kindlustusandja poolt kindlustatud korter. Korteriomanik avastas kahju tekkimise
13. augustil
14. Avaldaja hüvitas kahjustada saanud korteriomanikule kahju 13 395 eurot ning avaldajale läks üle kahjustatud korteri omaniku nõue kahju tekitanud isiku vastu (

§ 492lg 1).

Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud

§ 115

lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isikute I ja III kui väidetavalt oma kohustust rikkunud korteriomanike 7 vastu. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas puudutatud isikud I ja III rikkusid oma kohustust ja kas rikkumine on vabandatav. Avaldaja esitas nõude puudutatud isiku I vastu, kuid palus

1. aprilli
2. a menetlusdokumendis mõista kahju välja puudutatud isikutelt I ja III solidaarselt. Puudutatud isik I on vastuväitena leidnud, et vastutavaks isikuks võib olla korteriühistu (puudutatud isik II). Maakohus kaasas puudutatud isikuna menetlusse ka korteriühistu. Avaldaja ei ole aga korteriühistu vastu nõuet esitanud. Sellele ei tugineta ka määruskaebuses. Seega ei analüüsi ringkonnakohus võimalikku korteriühistu vastutust.
3. KrtS § 31 lg 1 p-i 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (

§ 115

lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Kahjustatud korteri omanik (aga ka temale kahju hüvitanud avaldaja, kellele kahjustatud korteri omaniku nõue on üle läinud) peab tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega, et tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Puudutatud isikud peavad vastutusest vabanemiseks tõendama, et nemad ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav. Avaldaja leidis määruskaebuses, et maakohus ei ole menetluses tõendamiskoormist õigesti jaotanud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga. Avaldaja palus menetluse algstaadiumis juba

1. veebruari
2. a menetlusdokumendis, et kohus selgitaks menetlusosalistele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (I kd, tl 179). Kuigi maakohus on korduvalt andnud menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu selgitused tõendamiskoormise osas olnud ebaselged (II kd, tl 16–17, 34, 47–48). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et avaldaja poolt kindlustatud korteris on tekkinud kahju ning avaldaja on tõendanud, et see kahju ei saanud tekkida kahju kannatanud korteriomandi eriomandi seisukorrast tulenevalt. Puudutatud isikud ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Sellises olukorras on tõendamiskoormis vastutust välistavate asjaolude esinemise kohta nendel korteriomanikel, kelle eriomandist tulenevalt võis kahju tekkida. Avaldaja on esitanud Kahjuhaldus OÜ arvamuse kahju põhjuse kohta, mille kohaselt on kahju põhjuseks tõenäoliselt korter 6 pesumasina kanalisatsiooni puudus (I kd, tl 24). Maakohus nõudis avaldajalt tõendite esitamist selle kohta, et puudutatud isik I kasutas pesumasinat veeavarii tekkimise hetkel (II kd, tl 17), kahjustatud korteris veekahjustusi tekitanud vee hulga kohta, esimese korruse korteris šahti väidetava ümberehituse mõju veekahjustuse tekkimisele, teise korteri ehitustehnilise osa kohta, kolmanda korruse korteri vannitoa katkise tihendi ja esimese korruse korteri veekahjustuse seose kohta (II kd, tl 34). Ringkonnakohtu hinnangul on 8 tegemist asjaoludega, mida tulnuks vastutusest vabanemiseks tõendada puudutatud isikutel, mitte avaldajal. Lisaks leidis maakohus
3. mai
4. a määruses (II kd, tl 66), et on võimalus, et oli ainult üks veelekke allikas, mis asus korteris nr
5. Sellele vaatamata välistas maakohus korteri nr 11, s.o puudutatu isiku III vastutuse täielikult.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikute I ega III vastutust välistavad asjaolud praegusel juhul menetluses esitatu põhjal tuvastatavad. Ringkonnakohus ei saa asja lahendada olukorras, kus tõendamiskoormis on menetluses algusest peale valesti jagatud ning menetlusosalistele ei ole olnud selge, missugused on need asjaolud, mida nad peavad tõendama. Kahjustatud korter asub esimesel korrusel, puudutatud isiku I korter asub kahjustatud korteri kohal teisel korrusel ning puudutatud isiku III korter kolmandal korrusel. Kahju põhjustanud veeleke oleks iseenesest võinud saada alguse veel kõrgemalt, ka neljandalt korruselt. Seega tuleb menetluses eeldada, et kahju tekkis kas puudutatud isiku I või puudutatud isiku III kuuluvast korterist või mõlemast neist ning nad on mõlemad või keegi neist on rikkunud korrashoiukohustust. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et puudutatud isikute I ja III korteriomandites oli puudusi seoses korteriomandi eriomandi korrashoidmise kohustuse täitmisega, s.o puudutatud isik III puhul oli trapi tihendis puudus, mistõttu vee äravool oli takistatud ning puudutatud isiku I korteris oli veelekke toimumise päeval korteripõrandal vesi. Seega on menetluses põhistamist leidnud kohustuse rikkumine (erioomandi hoidmine seisukorras, mis välistab kahju tekkimist kaasomandi osale või teiste korteriomanike erioomandi). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja mõlema korteriomandi puhul näidanud ära ka võimaliku põhjusliku seose kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
7. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel uuesti hinnata, kas puudutatud isikud vastutavad kohustuste rikkumise eest (

§ 103

lg 1, § 115 lg 1) ning hinnata võimaliku solidaarvastutuse tekkimist, s.o kas puudutatud isikud vastutavad solidaarselt või vastutab tekitatud kahju eest üksnes üks puudutatud isikutest. Maakohtul tuleb hinnata, kas hageja nõudele võivad kohalduda

§ 138

sätted.

§ 138

lg 1 järgi juhul, kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud (

§ 138lg 2).

Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Maakohus on menetluses kuulanud ära tunnistajad. Maakohus viitas nii tunnistajatena ärakuulatud isikute ütlustele, kui ka kirjalikele tõenditele (maakohtu määruse p 37–38), kuid ei toonud välja, millistele järeldustele maakohus tõenditele tuginedes jõudis. Kui tunnistajate ütlused on vastuolulised, tuleb maakohtul võtta seisukoht nende usaldusväärususe kohta. Maakohtu viited tõenditele ja tunnistajate ütlustele on vastuolus maakohtu poolt tehtud järeldusega, et puudutatud isikud I ja III ei vastuta tekitatud kahju eest. Maakohus on menetlusosalistele saadetud kirjas järeldanud, et veega seotud probleeme võis esineda kohtule esitatud tõendite kohaselt nii korteris 6 kui ka korteris 11 (II kd, tl 3). 9 Maakohtu poolt menetlusosalistele saadetud määrus võtab mitmel lehel kokku võlaõigusseaduse sätted, samas on maakohtu enda selgitused raskesti jälgitavad ja jääb arusaamatuks, mida siiski menetlusosalised peavad tõendama. Kui veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires asuvast esemest, saab eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Seega peab puudutatud isik vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (Riigikohtu19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21; 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49). Vajadusel tuleb maakohtul anda menetlusosalistele tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks. Kui vastutust välistavad asjaolud puuduvad, saab maakohus hinnata tekkinud kahju põhjendatud suurust. Puudutatud isik I on vaielnud vastu tehtud tööde põhjendatusele ja kahju suurusele. Avaldajale tuleb vajadusel anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtul tuleb, arvestades kahjujuhtumi toimumise aega, juhtida menetlusosaliste tähelepanu kokkuleppe sõlmimise otstarbekusele. 15. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada. Menetluskulude rahaline suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 10