lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Andrii 38006180426; elukoht: xxx. Motrunenko; ik: RESOLUTSIOON
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 11.11.2022 otsus nr 2303,22,000526 Andrii Motrunenko karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, osaliselt, s.o karistuse täitmise tähtaja, s.o täitmise lõpptähtaja 01.12.2022 osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata. Teha põhikaristuse täitmise tähtaja osas uus otsus ja määrata, et vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kogusummas 600 eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast 2 kuu jooksul võrdsetes osades 300 (kolmsada) euro kaupa kuus tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 1
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selles, et menetlusalune isik 17.10.2022 kell 17.25 Logi tn 2 juures, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1, 3 keeldu ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isiku kaitsja kaebuse Kaebuses märkis kaebuse esitaja, et soovib vaidlustada trahvi summas 600 eurot, kuivõrd oli kinni peetud politsei poolt. Juhiluba on ainult elektroonilisel kujul, füüsilist dokumenti käes ei ole. Transpordiametis öeldi, et ta vaidlustaks trahvi, kuna ajutise kaitse määrust ei ole veel ja ta ei saa taotleda Eesti juhiluba ja ajutise kaitse ajal saab ta juhtida elektroonilise juhiloaga. Seetõttu palub ümber vaadata tema karistus kuna on töötu ja ei ole võimalik maksta rahatrahvi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et pöördus Transpordiametisse ja öeldi, et ta ei saa juhiluba taotleda kuna ei ole õiguskaitset. Saab sõita elektroonilise juhiloaga. Transpordiametis öeldi, et kuna tal on rahvusvaheline kaitse, mitte ajutine kaitse, siis ta juhiluba taotleda ei saa. Tahtis minna autokooli, kuid öeldi, et peab pool aastat ootama. Enne oli kaitse Soomes, kuid loobus sellest ja tuli Eestisse. Töötukassa pakub ainult C kategooriat, tema tahtis B kategooriat. Tuli Eestisse 24.02.2022 ja töötas taksojuhina, litsents on olemas. Kui kinni peeti, siis esitas politseile juhiloa duplikaadi, mis talle postiga saadeti, sest ise Ukrainasse tagasi minna ei saanud. See tunnistati võltsinguks. Kuna ise tagasi minna ei saanud, tegi emale volikirja ja sai duplikaadi. Õige dokumendi kaotas Eestis ära kui kolis ühest kohast teise. Eelmine võltsimistunnustega juhiluba võeti politsei poolt ära, siis saatiski emale volikirja ja taotluse Ukrainasse. Ema läks sinna, kust saab taotleda juhiluba ja maksis raha. Esimese juhiloa sai ka niimoodi, ei ole vaja autokoolis käia, koolitust läbida. Juunikuus avas juhiloa, mis annab õiguse sõita veoautoga, kõikide autodega. Kui politsei ei usu elektroonilist juhiluba, siis oli vaja füüsilist juhiluba. Eelmine juhiluba oli veoautole, taotles seda Lätis, peatati korduvalt, öeldi, et on korras. See juhiluba saadeti Ukrainast, ostis 600 euro eest, et mitte õppida autokoolis. 21.10.2022 peeti uuesti kinni Sadama terminalis kui tuli Soomest, kus käis ajutist kaitset lõpetamas. Juht ootas väljas, kuid teda ei lastud laeva ja sõitis ise laevast välja. Soome sõidutas juhtimisõigusega isik ja Soomes oli tal ajutine juhiluba. Sadamas öeldi, et Soome ajutise juhiloaga siin sõita ei saa, ainult Soomes. Soovib rahatrahvi maksta osadena 2 kuu jooksul, praegu ei ole võtta sellist summat. Varem kuskil ei töötanud, nüüd sai tööd. 2 Tunnistaja K D selgitas, et oli 17.10.2022 patrullis ja teostas koos V V Sadama 25 juures terminalis liiklusjärelevalvet. Nägid liikumas xxx ja andmebaasist kontrollides selgus, et juhil ei ole juhtimisõigust. Peatasid sõiduki Logi 2 juures. Kontrollimisel selgus, et tegemist on ukrainlasega ja kes räägib vene keelt. Edasi tegeles isikuga V. V. Isik esitas Ukraina juhiloa ning tekkis kahtlus selle õigsuses. Konsulteerisid piiripunkti eksperdiga ja ekspert tuli kohale ning tunnistas dokumendi täielikuks võltsinguks. Koostasid väärteoprotokolli, et isikul puudub juhtimisõigus. On olemas Ukraina andmebaas juhtimisõiguste kohta, kuid see ei ole ametlik ning see allikas ei ole usaldusväärne. See on Ukraina avalik andmebaas, kuid väidetavalt ei olevat see usaldusväärne. Liiklusseaduse kohaselt, kui tegemist on välisriigi kodanikuga, peab tal olema esitamiseks juhiluba originaalis. Kontrollimisel selgus, et tegemist on rendiautoga ja isikut andmebaasist kontrollides selgus, et isikut on varem juhtimiselt kõrvaldatud juunis juhtimisõiguse puudumise tõttu. Dokumendi ekspert oli ka temaga varem tegelenud seoses võltsitud juhiloaga Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et see, et isik väidab, et tal on mingi dokument Ukrainas olemas, ei vabasta teda toimepandud süüteost. Välisriigi kodanikul tõendab juhtimisõigust dokument ja esitatud dokument oli võltsitud. Raske uskuda, et Ukrainas selliseid dokumente väljastatakse. Kui tõepoolest oleks saanud duplikaadi, oleks duplikaadil sama dokumendi number, kuid esitatud dokumentidel on erinevad numbrid. Kuidagi selgusetult on kaduma läinud C kategooria juhtimisõigus. Et saada juhiluba ei pea saatma oma ema kuhugi, piisab Ukraina saatkonda minemisest ja vastavate paberite täitmisest ja juhiluba saadetakse. Mis puudutab rahatrahvi ajatamist, siis ei ole kohtuväline menetleja sellele vastu, jätab kohtu otsustada. Mis puudutab rahatrahvi suurust, siis seda vähendada ei tuleks, kuivõrd isik on lühikese aja jooksul esitanud võltsimistunnustega dokumendid. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid.
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.
lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
lõike üks kohaselt peab mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Kuivõrd kaebuse esitaja on välisriigi kodanik ja tema selgituste kohaselt on tal välisriigis väljaantud juhiluba, siis peab see juhiluba vastama
Väärteotoimikus leiduvatest dokumentidest ja kaebuse esitaja ütlustest tulenevalt esitas ta nõuetele vastava juhiloa. Samas nähtub väärteoasjast ka seda, et juhtimisõiguse olemasolu kontrollinud politseiametnikes tekitas esitatud juhiluba kahtlusi ning dokumenti uurinud dokumendieksperdid jõudsid uuringu aktis nr 77/2022 järeldusele, et kaebuse esitaja esitatud juhiluba on täielik võltsing. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt sai tema ema selle juhiloa Ukrainast temale antud volikirja alusel, makstes selle eest ning väidetavalt olevat tegemist duplikaadiga. Vaidlusalusele juhiloale on kantud mootorsõidukite kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on ning nendeks on B1 ja B kategooria. Samas nähtub kaebuse esitaja selgitustest seda, et eelnevalt oli ta tellinud Lätis viibides endale juhiloa duplikaadi Ukrainast ja selle juhiloa andmete kohaselt oli tal C kategooria juhtimisõigus, mis väidetavalt annab õiguse juhtida kõikide kategooriate sõidukeid ning selle juhiloa eest tasus ta 600 eurot. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt käibki Ukrainas nii, et juhiloa eest tuleb maksta ja siis ei pea autokooli läbima. Kohus peab sellist selgitust juhiloa saamise kohta ebausutavaks ning kohtu arvates saab raha eest omandada vaid võltsitud juhiluba, kuivõrd juhiloa taotleja ei ole läbinud sõidukijuhi koolitust, mis annaks riigis tegutsevale asutusele aluse väljastada isikule juhiluba. Seejuures tuleneb kaebuse esitaja selgitustest, et eelnevalt oli tal C kategooria juhiluba, mis ära võeti ja seejärel sai ta ema kaudu juhiloa duplikaadi, millel on B1 ja B kategooria juhtimisõigus. Kohtus leiab, et originaali ja duplikaadi andmed ei saa olla erinevad. Seejuures osutus ka varasem juhiluba, millel oli C kategooria juhtimisõigus, samuti võltsituks. Kohus leiab, et riigiasutus, isegi Ukrainas asuv riigiasutus ei saa isikule väljastada võltsitud dokumendi duplikaati. Käesoleval juhul on mõlemad kaebuse esitajalt ära võetud juhiload olnud võltsitud, mis näitab üheselt seda, et kaebuse esitajal mootorsõiduki juhtimisõigus puudus nii 2022. aasta juunis, kui ta esitas võltsitud juhiloa, kui ka 2022. aasta oktoobris, kui ta esitas oma juhtimisõiguse tõendamiseks järgmise võltsitud juhiloa. Väärteoasjast nähtuvalt on kaebuse esitaja 11.06.2022 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, s.o põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samast otsusest nähtuvalt lõpeb juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kehtivus otsuses märgitud tingimuse saabumisel, s.o juhtimisõiguse saamisel, s.t sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtib kuni hetkeni, mil kaebuse esitaja saab juhtimisõiguse. Väärteoasjas koostatud dokumentide kohaselt 17.10.2022 peeti kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimiselt taas kinni ja tal ei olnud kinnipidamise hetkel kehtivat juhtimisõigust, s.t varasem juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtis ja kaebuse esitaja oli 17.10.2022 isikuks, keda on varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 4 Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik sisuliselt vaidlustanud, et kaebuse esitaja Andrii Motrunenko juhtis 17.10.2022 kell 17.25 Logi tn 2 juures, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oli järjekordset võltsitud juhiluba esitades teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Kaebuse esitaja selgitustest selle kohta, et ta on juhiloa ostnud vahendajate kaudu, saab järeldada, et kaebuse esitaja oli täielikus teadmises nii juhiloa võltsitusest kui ka teo keelatusest, samuti teo karistatavusest. Seda enam, et ta oli alles 4 kuud enne antud rikkumise toimepanemist samuti juhtimiselt kõrvaldatud ja temalt võeti ära ka võltsitud juhiluba. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus
Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 5
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ka kaebemenetluses ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Kaebust on põhjendatud sellega, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamise ajal raha, et rahatrahve tasuda ning väärteo toimepanemist on põhjendatud sellega, et kaebuse esitajal on elektrooniliselt juhtimisõigus olemas, kuid seda politsei ei usu. Samas esitas kaebuse esitaja politseile võltsitud juhiloa, mis üheselt viitab sellele, et kaebuse esitajal juhtimisõigus puudub. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt on menetlusalust isikut karistatud enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist neli kuud varem samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 400 eurot, mis on senini tasumata ning pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist nelja päeva möödudes on teda uuesti karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega näitavad isiku andmed seda, et kaebuse esitaja on järjekindlalt toime pannud samalaadseid väärtegusid ja juhtinud sõidukit teadmises, et tal selleks õigus puudub. Kohus leiab, et nendest andmetest tulenevalt saab asuda seisukohale, et kaebuse esitajale määratud karistus on proportsionaalne ja loodetavasti täidab oma eesmärki, s.t suunab kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kelle teadmisi liiklusnõuetest on ettenähtud korras kontrollitud. Kaebuse esitajal see õigus puudus ning kaebuse esitaja selgitustest saab järeldada, et ta ei ole mingit juhi koolitust saanud ja tema teadmisi kontrollitud ei ole ning juhilubasid on ta omandanud vaid neid ostes teadmises, et need on võltsitud. Kohus leiab, et senikaua, kuni isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga ning sunnib kaebuse esitajat ja ka teisi edaspidi õiguskuulekusele. Kuigi kaebuses on kaebuse esitaja põhjendanud kaebuse esitamist sellega, et tal rahalised vahendid trahvide tasumiseks puuduvad, siis kohtuistungil taotles kaebuse esitaja rahatrahvi tasumise määramist osadena, kuivõrd ta on saanud tööd ning on võimeline tasuma rahatrahvi kahe kuu jooksul. Eelpool on kohus leidnud, et kohtuväline menetleja poolt mõistetud karistus on proportsionaalne, seega ei näe kohus ka alust määratud karistuse kergendamiseks. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama 6 ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleval juhul on kaebus esitaja kaebuses avaldanud, et tal puudub töökoht ja seetõttu ka püsiv sissetulek. Seejuures ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud ühtegi sissetulekuid puudutavat tõendit, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et esitatud väide on tõendamata. Samas väitis kaebuse esitaja, et ta on saanud tööd ning on võimeline rahatrahvi tasuma. Arvestades seda, et kaebuse esitajal on tasumata eelmine rahatrahv ning tasumata sellele järgnevalt määratud 600 eurone rahatrahv, saab asuda seisukohale, et isikul võib olla keeruline majanduslik olukord ning ka kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud vastu sellele, kui tulenevalt isiku keerulisest majanduslikust olukorrast määrab kohus rahatrahvi KarS § 66 lg 2 p 3 alusel tasumisele ositi. Arvestades kaebuse esitaja selgitusi ja seni tasumata rahatrahvide suurust, peab kohus võimalikuks muuta vaidlustatud otsust vaid määratud rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrata rahatrahvi tasumine ositi kaebuse esitaja taotletud 2 kuu jooksul. Seetõttu tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt, s.o otsuse täitmise tähtaja osas ning määrab uue otsusega menetlusalusele isikule uue tähtaja rahatrahvi tasumiseks, määrates vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi tasumise ositi, võimaldades määratud rahatrahvi ositi tasumise 2 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud väärteoasjas kohtuvälises menetluses menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust muuta ja võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.