Obsah (6)
§ 238§ 326§ 189§ 175§ 180§ 3371-16-8576 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-16-8576 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Pavel Gontšarov ja Ur
§ 238
lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust alates 08.08.
- V. Jevharitski süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, taas isikute grupis A.U-ga 05.08.2016 kella 20.29 ajal Tallinnas XXX tungisid sisse kortermaja lukustatud trepikotta ning teisel korrusel, lõhkudes ära jalgratta luku, võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AAR-le kuuluvad kaks jalgratast koos lisatarvikutega kokku 450 euro väärtuses. Lisaks sellele varastas V. Jevharitski
- aasta augustikuu alguses veel kaks jalgratast Tallinnas XXX asuva kortermaja trepikojast kokku 140 euro väärtuses.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Jevharitski kaitsja vandeadvokaat J. Benevolenskaja, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb jätta V. Jevharitskile mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata või asendada see üldkasuliku tööga. Kui ringkonnakohus ei pea nende taotluste rahuldamist võimalikuks, siis lühendada V. Jevharitskile mõistetud vangistuse tähtaega 6 kuuni. Apellatsiooni motiivide kohaselt on V. Jevharitski oma süüd täielikult tunnistanud ja varastatud jalgrattad vabatahtlikult välja andnud. Tema vanaema on tekitatud kahju hüvitanud. Karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V. Jevharitskile tuleks panna kohustus töötada ja elada kriminaalhooldaja järelevalve all. Nii tekiks tal harjumus töötada. Vanglas viibides tööharjumust ei tekkida ei saa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu
§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.
Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. 2
(3)Riigikohus on
- mai
- a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Praeguses kriminaalasjas mõistis maakohus V. Jevharitskile 1 aasta 3 kuud vangistust, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist on maakohus karistust kergendavate asjaoludena juba arvesse võtnud. Maakohtu otsuses märgitakse kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et vaatamata varasematele karistustele jätkab V. Jevharitski narkootiliste ainete hankimise eesmärgil varavastaste kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist alustas V. Jevharitski mõni kuu pärast vanglast vabanemist. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole võimalik jätta V. Jevharitskile mõistetud vangistust tingimisi täitmisele pööramata ega asenda üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata. Seega on kaitsja apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.
- Kohtukolleegium rahuldas
§ 189lg 5 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat J.
Benevolenskajale tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määras talle välja maksta 72 eurot.
§ 175
lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.
§ 180
lg 11 sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse
§ 337
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse V. Jevharitski suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et V. Jevharitskile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes
§ 326lg-st 3 läbi vaatamata. 3
(3)