Obsah (5)

§ 62§ 428§ 429§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-8875 Tsiviilasi M. M. T., K. R.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.06.2022 esitatud ja 02.07.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on K. T. laste M. M. T.e (hageja I), K. R. T.e (hageja II), A. R. T.e (hageja III) ja M.

1. T.e (hageja IV) ema ja E. T. (kostja) on hagejate isa. K. T. ja kostja ei ela enam koos alates 2017 ning kostja elab sellest ajast alates lastest lahus. 11.12.2017 sõlmisid K. T. ja kostja notariaalse kokkuleppe lastele elatise maksmiseks ja ühisvara jagamiseks. Vastavalt lepingule maksis kostja hagejatele
2. aasta seisuga elatist 705 eurot kuus (nelja lapse eest kokku 3x pool vabariigis kehtivast miinimumpalgast, mis igal aastal suurenes vastavalt miinimumpalga tõusule). 08.04.2022 avaldusega ütles kostja kokkuleppe osaliselt üles, vähendas ühepoolselt seni kokkulepitud elatise summat ja maksab alates 01.05.2022 lastele igakuist elatist kokku summas 687,34 eurot (vastavalt Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatori arvutuskäigule). Hagejatele jääb arusaamatuks, mis põhjustel kostja eeldab, et lastega seotud kulutused on täna võrreldes
3. aastaga vähenenud. Lapsed kasvavad ja nende kulud vanusega samamoodi ainult kasvavad, rääkimata üldisest hinnatõusust toidupoes, majapidamises, laste transpordis jne. Hageja I kulud mais 2022 moodustasid kokku 755,96 eurot, hageja II kulud 705,82 eurot, hageja III kulud 491,05 eurot ning hageja IV kulud 626,29 eurot. Talvekuudel lisanduvad, mh küttekulud ja talveriiete ostmine lastele. Hagejate elukoha kütmiseks vajalik alus briketti maksis
4. aasta suvel 170 eurot,
5. a oktoobris 220 eurot, täna juba 370 eurot (aastas kulub kütmiseks ca 4 alust briketti). Hagejate püsikulud viimastel kuudel olnud keskmiselt 2637,45 eurot. Igakuine lastetoetuste summa on 320 eurot, lisaks lasterikka pere toetus 300 eurot kuus. Isegi kui palgalisana mõeldud toetused kuludest maha arvestada, jääb kummagi lapsevanema igakuiseks kohustuseks 1008,72 eurot (2637,45-620=2017,45/2). Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt igale hagejale elatist summas 245,25 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhi, kesk- või kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni 2 selliselt, et elatise summat indekseeritakse iga aasta
6. jaanuaril vastavalt miinimumpalga muutusele. Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks 2022 aastal vähem makstud elatist vastavalt jaanuari eest 105 eurot, veebruari eest 105 eurot, märtsi eest 105 eurot, aprilli eest 105 eurot, mai eest 293,66 eurot ning juuni eest 293,66 eurot. 07.11.2022 täpsustasid hagejad täiendavalt oma nõudeid ning palusid kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatise igakuiselt summas 260 eurot, hageja II kasuks 228,50 eurot, hageja III kasuks 226 eurot ja hageja IV kasuks 259,50 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni selliselt, et elatise summat indekseeritakse iga aasta
7. aprillil vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Hagejad tõid välja, et hageja I igakuised kulud kokku on 600 eurot, s.h kommunaalid ja eluasemekulud (elekter, vesi, prügi, jms) 130 eurot; toit 115 eurot; transpordikulud 107 eurot (hageja I osa liisingmaksest ja kütusekulust); riided ja jalanõud 50 eurot; tervis 60 eurot (prillidega seotud kulu, nahaprobleemid, psühholoog, psühhiaater, vitamiinid, käsimüügiravimid); haridus ja kooliga seotud tegevused (pildistamine, kooliüritused jms) 35 eurot; taskuraha 40 eurot; hügieen ja ilu (juuksur jms) 20 eurot; meelelahutus (kino, teater jms) 45 eurot kuus. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku on 537 eurot, s.h kommunaalid ja eluasemekulud (elekter, vesi, prügi, jms) 130 eurot; toit 115 eurot; transpordikulud 107 eurot (hageja II osa liisingmaksest ja kütusekulust); riided ja jalanõud 50 eurot; tervis 30 eurot (vitamiinid, käsimüügiravimid); haridus ja kooliga seotud tegevused (pildistamine, kooliüritused jms) 35 eurot; taskuraha 40 eurot; hügieen ja ilu (juuksur jms) 20 eurot; meelelahutus (kino, teater jms) 45 eurot kuus. Hageja III igakuised kulud kokku on 532 eurot, s.h kommunaalid ja eluasemekulud (elekter, vesi, prügi, jms) 130 eurot; toit 115 eurot; transpordikulud 107 eurot (hageja III osa liisingmaksest ja kütusekulust); riided ja jalanõud 40 eurot; tervis 30 eurot (vitamiinid, käsimüügiravimid); haridus ja kooliga seotud tegevused (pildistamine, kooliüritused jms) 40 eurot; taskuraha 25 eurot; hügieen ja ilu (juuksur jms) 20 eurot; meelelahutus (kino, teater jms) 25 eurot kuus. Hageja IV igakuised kulud kokku on 599 eurot, s.h kommunaalid ja eluasemekulud (elekter, vesi, prügi) 130 eurot; toit 115 eurot; transpordikulud 107 eurot (hageja IV osa liisingmaksest ja kütusekulust); riided ja jalanõud 40 eurot; tervis 25 eurot (vitamiinid, käsimüügiravimid); haridus, lasteaed, kool, seotud huvitegevused 92 eurot; taskuraha 20 eurot; hügieen ja ilu (juuksur jms) 20 eurot; meelelahutus (kino, teater, kung fu trenn jms) 50 eurot kuus. Kostja vastus Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Hagejate seaduslik esindaja on hagejate ülalpidamise nõudeid kunstlikult suurendanud, märkinud sinna kulutusi, mis ei ole käsitletavad laste vajalike ja põhjendatud ülalpidamiskuludena ning hageja seaduslik esindaja ei ole ilmselt kostjalt nõutavas suuruses ise laste ülalpidamiskulusid ka kandnud. Lapsed viibivad kostja juures igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani ja täiendavalt suvel ning vaheaegadel, mil kostja kannab vahetult laste transpordi-, söögi-, elamis- ja muud ülalpidamiskulud. Elatiskalkulaatori kohaselt (mille alusel kostja hagejatele elatist ka jooksvalt tasub), on hageja I ja II elatiseks 188,14 eurot, hageja III elatiseks 168,14 eurot ja hageja IV elatiseks 142,92 eurot, ehk kokku 687,34 eurot. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et on kandnud laste kulusid kalendrikuus keskmiselt summas 2693,31 eurot. Üle 2000 euro väidetavalt igakuiselt lastele kulutamine ei ole eluliselt usutav ega saa olla käsitletav ka laste põhjendatud ja vajalike 3 ülalpidamiskuludena. Samuti ei ole hagejate seaduslik esindaja tõendanud, et tema igakuine sissetulek oleks nii suur, et ta ainuüksi lastele kulutaks üle 2000 euro kalendrikuus. Hagejate seaduslik esindaja on laste ülalpidamiskulude hulka arvestanud rohkelt kulutusi, mis ei ole käsitletavad laste põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskuludena ja kulutusi, mis on käsitletavad nö luksuslike kuludena enne milliste tegemist tuleb vanemal selleks küsida teise vanema nõusolekut. Juhul, kui eelnevalt teise vanema nõusolekut ei küsita, ei ole luksuslike kulutuste väärtust tagantjärele üllatuslikult võimalik teiselt vanemalt sisse nõuda. Kui arvestada laste ema toodud laste väidetavate kulude tabelist maha lastetoetused ning ainuüksi osalised põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulude hulka mitte kuuluvad kulud, st sõiduki- ning mööblikulud (rääkimata täiendavatest luksulikest kuludest) ja lähtuda eeldusest, et tavapäraselt on mõlema vanema osa laste kulude kandmisel võrdne, siis nähtub järgnev: (mai kulud) 2579,12 – 320 – 300 (riigi toetused) – 119,94 - 251,86 - 77,16 – 31,16 – 12,8 (sõiduki kulud) – 169 (tugitool) – 156,38 (diivani osamakse) – 21,94 = 1118,88 eurot. Nimetatud summast kummagi vanema elatise osa moodustab 559,44 eurot (50%), mis on oluliselt vähem, kui igakuine seadusest tulenev elatise summa (687,34 eurot), mida kostja on oma laste ülalpidamiseks alates käesoleva aasta jaanuarist igakuiselt laste emale tasunud lisaks kuludele, mida isa kannab laste osas vahetult ajal, mil lapsed tema juures elavad. Kohtu põhjendused
8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest tuleb jätta rahuldamata.
9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
10. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
11. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. 4
12. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja K. T. (dtl 36-39). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
13. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Puudub vaidlus, et kostja on hagejatele tasunud elatist miinimumulatuses, s.h tuginedes elatiskalkulaatorile. Samas on hagejad leidnud, et nimetatust ei piisa, kuna hagejate igakuised kulud on miinimumist suuremad. Kuna elatist saab välja mõista juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, siis tuleb kohtul anda oma hinnang sellele, kas kostja viidatud ülalpidamiskohustuse täitmine on olnud piisav.
14. Hagimaterjalide kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 600 eurot, hageja II igakuised kulud 537 eurot, hageja III igakuised kulud 532 eurot ning hageja IV igakuised kulud 599 eurot. Kuna kostja on esitanud vastuväited kulude suuruse osas, siis tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate poolt väljatoodud igakuiste kulude suuruse mõistlikust ja põhjendatust. 5.1 Hagejad on välja toonud oma igakuiste kuludena eluasemekulud iga hageja puhul 130 eurot. Nimetatud kulu koosneb kommunaalkuludest (s.h elekter, vesi, prügi jms), sidekuludest ja muudest suurematest väljaminekutest seoses hagejate eluasemega. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse 5 eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt m.h ka hagejate kommunaalkulude kandmisel. Kohus loeb tõendatuks, et igakuine keskmine elektrikulu on hagejatel kokku 235,65 eurot, kulud seoses jäätmetega 10,82 eurot, veekulu 71,12 eurot, liikmemaks Tiskre elanike MTÜ-le 35 eurot ning kindlustus seoses koduga 27,61 eurot (dtl 480-483, 488-495, 500-502, 540-541). Seega on nimetatud kulud põhjendatud kokku 380,20 eurot, mis teeb iga hageja osaks 76,04 eurot (kulud jagatud 5 inimesega). Samuti loeb kohus tõendatuks, et igakuine kulu seoses teleteenuste ja internetiga on 35,96 eurot, mis teeb ühe hageja osaks 7,19 eurot ning hageja I ja II keskmine telefonikulu on mõlemal 11,57 eurot, hageja III keskmine telefonikulu 10,60 eurot ning hageja IV kulu 2,99 eurot (dtl 484-487, 496-499). Arvestades hagejate vanusega ei saa telefoni, interneti ja teleteenuse kulusid pidada ebavajalikuks. Seega on eeltoodud kulud hageja I ja II osas põhjendatud 94,80 euro ulatuses, hageja III osas 93,83 eurot ning hageja IV osas 86,22 eurot. Hagejad on eluasemekulude tõenditena kohtule esitanud ka X arve tugitooli ostu osas summas 169 eurot (dtl 121), X OÜ arve mööbli ostu osas summas 586,40 eurot (dtl 124128), X OÜ arve pink/laud ostu osas summas 327 eurot (dtl 189), X OÜ arve diivani arve summas 988,67 eurot (dtl 533), sügavkülmiku arve summas 749 eurot (dtl 539), nutitelefoni arve summas 181 eurot (dtl 530), maksekorralduse Elisale summas 229 eurot (dtl 534) ning X arve summas 260 eurot (dtl 532). Esmalt märgib kohus, et kodusisustuskulud ja tehnika kulud võivad olla igakuise elatise komponendiks üksnes minimaalses mahus. Tegemist on ühekordse kuluga, mida hagejate ema on teinud kodu sisustamiseks ning nii mööblit, kui ka sügavkülmikut kasutatakse eelduslikult aastaid. Tõend seoses telefoni soetamisega ei tõenda, kellele vastav telefon ostetud on ning maksekorraldusest Elisale ei nähtu, mida konkreetselt ostetud on ja kellele. Briketi ostmist ei saa iseenesest pidada eluasemekuludena ebavajalikuks. Samas tuleb nimetatud kulu kohtu hinnangul jagada aasta peale, mis teeb ühe kuu kuluks ca 22 eurot, s.o ühe hageja osa sellest moodustab 4,33 eurot. Arvestades eeltooduga võib kohtu hinnangul pidada põhjendatuks eluasemekuludele lisada iga hageja puhul täiendavalt ca 7 eurot. Seega peab kohus hageja I ja II eluasemekulusid põhjendatuks summas 101,80 eurot, hageja III osas 100,83 eurot ja hageja IV osas 93,22 eurot. 5.2 Hagejad on välja toonud toidukulud iga hageja osas 115 eurot. Asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohus märgib, et hagejate poolt viidatud konto väljavõtted ei kinnita hagejate reaalseid toidukulusid, vaid tõendavad üksnes teatud ajahetkel erinevate poodide külastamist (dtl 542-569). Samas on kohtu hinnangul 115 eurot toidukulu iga hageja osas eluliselt usutav ja põhjendatud. 5.3 Hagejad on välja toonud iga hageja osas transpordikulu 107 eurot, mis koosneb suuremas osas liisingumaksetest summas 314,82 eurot ja kütusekulust. Samuti on hagejad välja toonud, et aasta lõikes lisandub veel ka rehvivahetus 2 korda 130 eurot, sõiduki hooldus 350 eurot, liikluskindlustus 85 eurot, muud väiksemad hoolduskulud ning ka rongisõidupiletid, mis tuleb osta siis, kui lapsed lähevad isale külla. 6 Hagejad on esitanud kohtule hagejate seadusliku esindaja konto väljavõtte, milles on kollasega ära märkinud transpordikulud. Samas ei tõenda üksnes konto väljavõte, et kõik antud kulud oleksid seotud hagejatega (s.h ei nähtu, et Alexela või Neste kulud oleksid seotud üksnes kütuse ostmisega). Samas on hagejad kohtule esitanud ka Neste AS arved kütusekulu kohta summades 215,04 eurot, 149,31 eurot ning 222,90 eurot (dtl 107, 171, 226), maksekorraldused liisingumaksete tasumise osas igakuiselt summas 314,82 eurot (dtl 106, 170, 225), X AS autohoolduse arve summas 350,05 eurot ning maksekorralduse selle tasumise kohta (dtl 222, 531), liikluskindlustuse arve aastase perioodi eest ning maksekorralduse selle tasumise kohta summas 84,28 eurot (dtl 224, 535) ning maksekorralduse summas 38,95 X OÜ-le seoses auto ülevaatusega. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejatel igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et hagejad on võimelised kasutama ka tasuta ühistransporti. Seega võib nii kütusekulu, kui ka liisingumaksete kulu olla põhjendatud üksnes osaliselt. Iseenesest ei saa ebavajalikuks pidada ka auto hoolduskulusid, kuna sõita tuleb töökorras masinaga. Samas märgib kohus, et autohoolduse näol on tegemist pigem aastase kuluga, mitte igakuise kuluga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus mõistlikuks transpordikuluks iga hageja puhul 65 eurot. 5.4 Hagejad on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele hageja I ja II puhul 50 eurot ja hageja III ja IV puhul 40 eurot. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut hagejate poolt viidatud tõenditele vastavate kulude osas, kuna vastavad maksekorraldused tõendavad üksnes teatud kauplustes käimist ning toodete maksumust, kuid ei tõenda, kellele ja mida on ostetud (dtl 528, 536, 537). Samas puudub kohtul alus kahelda, et hagejate keskmine igakuine kulu riiete ja jalanõude osas on vastavalt 40 ja 50 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud summad eluliselt usutavad ja mõistlikud. 5.5 Hagejad on välja toonud tervishoiukulud hageja I osas 60 eurot, hageja II ja III puhul 30 eurot ja hageja IV puhul 25 eurot. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb hagejatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Samas ei ole hagejad tõendanud, et hagejatel II, III ja IV oleks selliseid terviseprobleeme, mille tõttu oleks nende igakuine tervishoiukulu tavapärasest suurem. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud igakuine keskmine tervisekulu hagejal II, III ja IV seega 15 eurot. Hageja I osas on tõendatud, et hageja kannab prille, mistõttu on eluliselt usutavad ka täiendavad kulutused seoses sellega. Hagejad on esitanud kohtule maksekorralduse prillide ettemaksu ja kontrolli osas summas 134,60 eurot (dtl 537). Kohus peab vajalikuks märkida, et suuremad kulutused seoses nägemisega (s.h prillide ostmine) ei ole aga igakuised. Samuti on hagejad välja toonud, et hagejal I on tugevad akneprobleemid ja probleemid vaimse tervisega. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et hagejal I on diagnoositud 2021 7 aastal depressiooniga seotud ärevus (dtl 570) ning hageja I on käinud psühholoogi vastuvõtul (dtl 146, 147). Iseenesest on eluliselt usutav, et akneprobleemide korral võivad olla kulud suuremad seoses kreemide ja kosmeetikaga ning ärevushäire puhul võib tekkida kulu psühholoogile. Samas ei ole esitatud tõendeid, et psühholoogi kulu oleks igakuiselt vajalik. Kohus loeb seega mõistlikuks ja eluliselt usutavaks tervisega seotud kulutuseks eeltoodu põhjal hageja I osas 45 eurot. 5.6 Hagejad on välja toonud kulud seoses haridusega hageja I ja II osas 35 eurot, hageja III osas 40 eurot ja hageja IV osas 92 eurot. Kuna hagejad käivad koolis, siis on eluliselt usutav, et hagejatel tekivad kulud ka seoses erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud jms). Samuti on eluliselt usutav, et koolikäimisega võivad kaasneda kulud ka nt klassiraha korjamisele, ekskurssioonidele, väljasõitudele, klassiõhtutele, pildistamisele jms. Nimetatu osas on hagejad esitanud ka maksekorraldusi kulude tasumise kohta (dtl 135, 136). Hagejad on kohtule esitanud ka tõendid hageja II osalemise kohta jalgpalli trennis, mille igakuine liikmemaks on olnud 40 eurot (dtl 77, 130, 194), hageja I ja hageja IV on osalenud kunstiringis vastavalt 58 eurot ja 50,49 eurot kuus (dtl 78, 79) ning täiendavalt on hageja IV osas olnud kulutused lasteaiale 78,26 eurot kuus ja eelkoolile 66 eurot (dtl 80, 131, 134, 195, 198). Arvestades, et hageja IV oli hagiavalduse esitamise ajaks kooliealine, siis ei saa kohus aga lugeda enam vajalikuks igakuiseks kuluks lasteaia ja eelkooli kulu. Samas ei saa pidada ebavajalikuks huvitegevuse ja treeningute kulu. Kohtu hinnangul on spordiga ja hobidega tegelemine arendav ja vajalik. Kuna hagejad ei ole aga tõendanud, et vastavad treeningud kestaksid aastaringselt (eelduslikult kestavad treeningud septembrist maini, s.o 9 kuud), siis loeb kohus eluliselt usutavaks ja mõistlikuks igakuiseks haridus ja huviringide kuluks iga hageja puhul 35 eurot. 5.7 Arvestades hagejate vanusega ei saa ka taskuraha andmist pidada ebavajalikuks ning kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud taskurahaks hageja I ja II puhul 40 eurot, hageja III puhul 25 eurot ja hageja IV puhul 20 eurot. Hagejad on kohtule esitanud tõendina ka maksekorraldusi taskuraha ülekandmise kohta hagejatele (dtl 81, 82, 103, 104, 140-142, 165, 199, 217). 5.8 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada ka pesemisvahendeid (s.h seebid, dushigeelid, shampoonid, hambapasta) ning samuti kulub igakuiselt nt pesupesemis- ja nõudepesuvahendeid ning muid puhastusvahendeid. Samuti ei saa juuksuris käimist pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on 20 eurot hügieenile ja ilule mõistlik ja usutav igakuine kulu. 5.9 Arvestades hagejate vanustega on usutav, et nende elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, muuseumis käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samas märgib kohus, et meelelahutus ei pea olema igakord tasuline, s.h saab pere veeta aega looduses ning mängida kodus lauamänge vms. Samuti märgib kohus, et alaealistele lastele ja peredele pakutakse sageli ka soodsamaid hindu ning iga kuu ei ole vajalik teatris/muuseumis/meelelahutusüritustel käia. Kohus ei pea seega vajalikuks täiendavalt anda oma hinnangut hagejate poolt esitatud tõendeid 8 meelelahutuse osas (dtl 64, 65, 110, 219-221). Hageja IV osas on hagejad välja toonud meelelahutuse all ka kung fu trenni, aga ühtegi tõendit ei ole selle kohta kohtule esitatud. Kohus peab eeltoodust tulenevalt mõistlikuks ja eluliselt usutavaks meelelahutuskuluks hageja I ja II puhul 45 eurot, hageja III ja IV puhul 25 eurot. 5.10 Hagejad on esitanud kohtule menetluse käigus ka täiendavalt kviitungeid ja maksekorraldusi, mida kohus ei pea vajalikuks eraldi hinnata (83-102, 105, 111, 112, 137139, 143, 148-164, 166-168, 193, 200-216, 218, 223). Kohus selgitab, et kviitungid tõendavad üksnes teatud ajahetkel teatud ostude sooritamist ning maksekorraldustest märgitud tooteid ei ole võimalik hagejatega seostada ja/või ei ole tegemist igakuise hädavajaliku kuluga, mida saaks lugeda elatise alla kuuluvaks. 5.11 Eeltoodust tulenevalt on hageja I põhjendatud igakuised kulud kokku 516,80 eurot, hageja II kulud 486,80 eurot, hageja III kulud 440,83 eurot ja hageja IV kulud 428,22 eurot. Nimetatud kuludest kuulub maha arvestamisele iga hageja puhul 155 eurot (s.o lastetoetused kokku summas 320 eurot ja lasterikka pere toetus kokku 300 eurot, so kokku 620, mis tuleb jagada 4-ga; PKS § 101 lg 5). Seega jääb hagejate vanemate kanda kulud hageja I osas 361,80 euro ulatuses, hageja II osas 331,80 euro ulatuses, hageja III osas 285,83 euro ulatuses ja hageja IV osas 273,22 euro ulatuses, s.o kokku 1252,65 eurot, millest kostja osa moodustab 626,33 eurot. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuigi kostja on viidanud menetluses elatise tasumise proportsioonile seoses laste ema varandusliku seisundiga (m.h 12.10.2022 eelistung, dtl 466), siis puudub alus käesoleval juhul proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Kohtu hinnangul ei ole elatise tasumise osade võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumine põhjendatud üksnes asjaolul, et ühel vanemal on suuremad sissetulekud kui teisel. Mõlemad vanemad on hoolimata oma varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu praktika kohaselt võiks vanemate varaline ebavõrdus olla aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-135, p 11.6). Käesoleval juhul nimetatud asjaolusid ei esine ning seega ei ole alust elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata ka poolte esitatud tõendeid seoses oma majandusliku olukorraga.
15. Kohus on eelnevalt selgitanud, et elatist saab välja mõista juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Arvestades, et kostja on tasunud igakuiselt elatist hagejatele kokku summas 687,34 eurot (s.o miinimumulatuses elatiskalkulaatori kohaselt), siis asub kohus seisukohale, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust piisaval määral arvestades kohtuotsuse p-s 5 märgitud hagejate igakuiste põhjendatud kulude suurusega.
16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi elatise nõudmiseks alates hagi esitamisest rahuldamata. 9
17. Hagejad on palunud esialgses hagiavalduses kostjalt välja mõista 2022 aastal vähem makstud elatist vastavalt jaanuari eest 105 eurot, veebruari eest 105 eurot, märtsi eest 105 eurot, aprilli eest 105 eurot, mai eest 293,66 eurot ning juuni eest 293,66 eurot. 12.10.2022 eelistungil kinnitasid hagejad, et loobuvad tagasiulatuva elatise nõudest (dtl 465).

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tagasiulatuva elatise osas lõpetada. 9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 10