Obsah (11)

§ 371§ 378§ 663§ 667§ 222§ 662§ 660§ 3401§ 178§ 664§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1161 Kohtuasi X

) § 371 lg 1 punktile 5, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hagiavalduses välja toodud registervarade registriosa numbritega XXXXXXX, YYYYYYYY ja QQQQQQQ omanikuks on kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt kostja I, kannete tegemise ajad (vastavalt 16.05.2017, 1.03.2010 ja 29.10.2019) viitavad, et tegemist on abielu kestel soetatud varaga. Hageja on 23.03.2021 esitanud Pärnu Maakohtule hagi kostja I vastu ühisvara jagamise nõudes, mis on registreeritud tsiviilasjana 2-21-4598 ja hagi võeti menetlusse 13.04.2021. Kohtutäitur on vara arestimisel lähtunud asjaõigusseaduse (AÕS) 56 lg 1 sätestatust ehk eeldanud kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümber lükkamiseks tuleb muuta või parandada kinnistustraamatu kannet. Vara aresti alt vabastamise eelduseks on tuvastamine, et arestitud vara omanikuks on hageja, mitte registrisse kantud kostja. Kohus lahendab juba tsiviilasja nr 2-21-4598 raames registervarade registriosa numbritega 2 XXXXXXX, YYYYYYYY ja QQQQQQQ omandiküsimust. Seega esineb

§ 371lg 1 p 5 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Samuti viitas maakohus menetlusse võtmisest keeldumise alusena

§ 371

lg 2 punktile 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses käsitletud vallasvara ja Z OÜ (registrikoodiga XXXXXXXX, asutatud 01.03.2016) kostjale I kuuluva 2500 euro suuruses osa osas märkis kohus, et nimetatute omandiõigus on samuti ühisvara jagamise vaidluse ese. Äriregistrist ei nähtu, et osa on arestitud. Kohtule 24.01.2022 esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hagiavalduses välja toodud vallasvara oleks arestitud. Arvestades eeltoodut ei ole vallasvara ja Z OÜ osaga seoses hageja taotletavat eesmärki – vara aresti alt vabastamine – võimalik saavutada. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis tuleb ka hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Määruskaebus

1. Hageja esitas 02.02.2022 määruskaebuse maakohtu 25.01.2022 määrusele, paludes maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi maakohule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, hagi menetlusse võtmisel rahuldada hagi tagamise taotlused ning peatada täitemenetlused täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346, 176/2021/3825 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Samuti palus hageja peatada kuni määruskaebuse läbivaatamise kohta asjas tehtava lahendi jõustumiseni või alternatiivselt kuni hagi menetlusse võtmise otsustamise kohta kohtulahendi jõustumiseni täitemenetlused täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346, 176/2021/
2. Määruskaebuse kohaselt on kohtu seisukoht hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta olulises ulatuses põhjendamata. Kohus on ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud

§ 371lg 1 p 5 alusel.

Tsiviilasjas 2-21-4598 on pooleli hageja ja kostja I ühisvara jagamine perekonnaseadusest tulenevalt. Käesolevas asjas on hagi esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel nii kostja I kui ka sissenõudjate kostjate II-IV vastu. Seega ei kattu mitte ainult hagimenetluse esemed, vaid ka kostjad, kelleks on täitemenetluse sissenõudjad. Ühisvara jagamise vaidlus ei välista täitemenetluses vara arestist vabastamise nõudmist TMS § 222 lg 1 alusel. TMS § 222 lg 1 järgse hagi lahendamise käigus saab kohus tuvastada vara kuulumise ühisvara hulka, kuid kohus ei võta seisukohta osas, kuidas tuleks ühisvara jagada, mis on tsiviilasja nr 2-21-4598 vaidluse ese. Veel vähem saab järeldada hageja esitatud asjaoludest, et tegemist pole olukorraga, millele riik ei peaks õiguskaitset andma või eesmärki pole võimalik saavutada. Vara arestist vabastamise hagi on vara (ühis)omaniku jaoks oluline ja vara omandisuhte säilitamise seisukohast praktiliselt ainus tõhus õiguskaitsevahend. Äriühingu osa kohta on 26.01.2022 seisuga kantud äriregistrisse käsutamise keelumärge. Ei saa väita, et vallasvara ei ole arestitud. See asjaolu ei ole faktiliselt teada. Hageja eesmärk on, et tema vara ei realiseeritaks kostja I võlgade katteks. Käesoleval juhul ei saa olla hageja õiguste kaitse vajaduse osas kahtlust. See on kohtule selgelt põhistatud ja ka tõendatud. Maakohtu

1. veebruari 2022 määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohus keeldus 03.02.2022 määrusega menetlusse võtmast hageja 02.02.2022 määruskaebusega esitatud hagi tagamise taotlust. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-21-4598 on peatatud täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346 ja 176/2021/3825 sissenõude pööramine registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistule. Seega on hageja eesmärk saavutatud ning tema võimalikku vara ei ohusta täitemenetluse raames võõrandamine. 3 Hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega, määrama hagi tagamise menetluses hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kuivõrd hagi tagamise taotluse esitamisel on tasumata riigilõiv, siis kohus ei saa nimetatud formaalsel põhjusel võtta hagi tagamise taotlust menetlusse. Samas leidis kohus, et puudub vajadus võimaldada hagejal tasuda riigilõiv ja seejärel jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ülaltoodud põhjendustel. Seetõttu keeldus kohus hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest. Määruskaebus
3. Hageja esitas 09.02.2022 määruskaebuse maakohtu 03.02.2022 määrusele, paludes maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagi tagamise taotluse sisuliseks lahendamiseks. Hageja palus rahuldada kasvõi osaliselt 02.02.2022 hagi tagamise taotlus käesolevas menetlusdokumendis täpsustatud kujul, st peatada kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni täitemenetlused täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346, 176/2021/3825 viisil, millega keelatakse mistahes täitetoimingute tegemine hagiavalduses nimetatud kinnisasjade ja äriühingu suhtes. Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja hagi tagamise eesmärki saavutanud. Asjaolu, et Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-4598 hagi tagamise korras enampakkumise tühistanud ei muuda vajadust käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-1161 hagi tagamise järele. Käesolevas tsiviilasjas on võimalik hagi tagada laiaulatuslikumalt kui on seda tsiviilasjas nr 2-21-
4. Samuti oleks kohus pidanud andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui kohus oli seisukohal, et hageja taotlus on kõrvaldatava puudusega. Menetluskulude hageja kanda jätmine välistab riigilõivu tagastamise taotlemise. Menetluse edasine käik
5. Maakohtu 11.02.2022 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja 09.02.2022 esitatud hagi tagamise taotluse. Senise kohtupraktika põhjal on hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise eelduseks täitedokumendi vaidlustamine tagatavas hagis (vt nt Riigikohtu
6. mai
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Väga erandlikel juhtudel on Riigikohus pidanud võimalikuks

§ 378

lg 1 p-de 10 ja 6 koostoimes täitemenetluse peatamist ka olukorras, kus hageja ei ole täitedokumenti vaidlustanud (juhul kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud, vt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p 13). Praeguses asjas ei ole selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud. Kohus selgitas, et Pärnu Maakohus on 03.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4598 peatanud Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti menetluses olevates täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346 ja 176/2021/3825 sissenõude pööramise registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistule kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hagi tagamise taotluses ei ole märgitud teisi võimalikke ohte, et hageja väidetav vara täitemenetluse käigus võõrandatakse. Omandiõiguse riiveks tuleb lugeda varale seatud keelumärkeid, kuid ainuüksi sellised keelumärked ei ole aluseks hagi tagamise taotluse rahuldamiseks. Kohus selgitas, et hageja omandiõigus on ebaselge ning selle tuvastamine toimub tsiviilasjas nr 2-21-
3. Isegi kui eeldada, et hagejal on omandiõigus sundtäitmise eseme suhtes, ei anna see hagejale alust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
4. 16.02.2022 tasus hageja 02.02.2022 esitatud hagi tagamise avalduselt riigilõivu.
5. Maakohus andis kostjatele tähtaja esitada seisukoht hageja määruskaebustele.
6. Kostja III leidis, et hageja 09.02.2022 määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1161 lõpetada. 4
7. Kostja IV selgitas, et on huvitatud ühisvara jagamise vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest, et jätkata täitemenetlusega. Kostja IV nõustus hagejaga selles osas, et hagi tagamist on võimalik rakendada osaliselt. Kostjad I-II määruskaebustele seisukohta ei esitanud.
8. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 25.01.2022 määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagiavalduses esitatud hagi tagamise taotluse lahendamiseks samale maakohtule. 15. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 5 ning

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Ringkonnakohus nõustub, et käesolevas asjas ei kattu hagi ese tsiviilasjas nr 2-21-4598 oleva hagi esemega. Tsiviilasjas nr 2-21-4598 jagatakse hageja ja kostja I ühisvara. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi täitemenetluse nr 176/2020/1381, 176/2021/1346, 176/2021/3825 sissenõudjate ja võlgniku vastu TMS § 222 lg 1 alusel. Viidatu sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

§ 222lg 3 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.

Asjaolu, et mõlemad menetlused eeldavad vaidlusaluse vara kuuluvuse kindlakstegemist, ei tähenda, et seetõttu hagi ese tsiviilasjades kattub. Samuti kattuvad tsiviilasjade menetlusosalised vaid hageja ja kostja I osas. Kostjad II-IV tsiviilasja nr 2-21-4598 menetluses ei osale. Eelnevast tulenevalt on maakohus vääralt kohaldanud

§ 371lg 1 p 5.

16.

§ 371

lg 2 p-ga 2 seonduvalt viitas maakohus sellele, et kuna vallasvara ning Roosi ja Roosa käsitöö OÜ osa ei ole arestitud, siis ei ole hagi eesmärki (vara arestist vabastamine) võimalik saavutada. Ringkonnakohus märgib, et hageja on määruskaebuses selgitanud, et 26.01.2022 seisuga on osaühingu osa arestitud.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega ei saa väita, et Roosi ja Roosa käsitöö OÜ osaga seonduvalt on hagi perspektiivitu. Mis puudutab vallasvara, siis hageja on hagis ja määruskaebuses selgitanud, et talle ei ole üheselt teada, kas see on arestitud. Kolleegium leiab, et kuna ei ole selge, kas vallasvara on arestitud, siis on maakohus ennatlikult leidnud, et vallasvara osas ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 25.01.2022 määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, siis tuleb maakohtul uuesti lahendada ka koos hagiavaldusega esitatud hagi tagamise taotlus.
2. Seoses Pärnu Maakohtu 03.02.2022 määrusega märgib ringkonnakohus, et nimetatud määrusega keelduti menetlusse võtmast hageja 02.02.2022 hagi tagamise taotlust ja jäeti menetluskulud hageja kanda.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus hagi tagamise avaldust ei menetle. Sellist võimalust ei tulene ka

§ 3401lõikest 2.

Nimetatud sätte mõtteks ei ole anda üldist alust kõikide avalduste ja taotluste menetlemisest keeldumise vaidlustamiseks. See tuleneb samuti

§ 660lõikest 1 (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 248-249). Täiendavalt märgib kolleegium, et 5 maakohus on 02.02.2022 hagi tagamise taotlusega sarnase 09.02.2022 hagi tagamise taotluse 11.02.2022 määrusega lahendanud. 19. Kuna hageja ei saa vaidlustada 02.02.2022 hagi tagamise avalduse menetlemisest keeldumist, siis ei saa ta vaidlustada ka määrust osas, milles hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud jäid hageja kanda (

§ 178lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et maakohus jättis 03.02.2022 määruses hagi tagamise taotlusega seotud menetluskulud hageja kanda, ei tähenda, et hagejal puuduks õigus, avalduse menetlemisest keeldumise tõttu, taotleda riigilõivu tagastamist. 20. Kuna hageja ei saa maakohtu 03.02.2022 määrust vaidlustada, siis tuleb selle määruse peale esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

21. Kuna tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, siis ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6