KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-11663 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Vahur Kõlvart Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Võtta Y
- detsembri
- a apellatsioonkaebus menetlusse.
- Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-11663 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel tingimustel: 2.
- Y kohustub tasuma alates
- augustist 2021 kuni
- augustini 2022 X ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatist kokku 1200 eurot; 2.
- Y kohustub tasuma p-s 2.1 nimetatud elatise võla C pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) alates
- veebruarist 2023 12 kuu jooksul iga kuu
- kuupäeval 100 euro suuruste osamaksetena selgitusega „X, elatise võla osamakse“; 2.
- Kumbi pool kannab ise oma menetluskulud.
- Tühistada Harju Maakohtu
- novembri
- a otsus tsiviilasjas nr 2-22-11663 tagasiulatuva elatise nõude osalise rahuldamise (resolutsiooni p 5) ja selle tasumise korra kindlaksmääramise (resolutsiooni p 6) osas ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
- Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-22-11663 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- C (isa) esitas X (hageja, laps) nimel
- augustil 2022 Harju Maakohtule Y (kostja, ema) vastu hagi tagasiulatuva elatise ja perioodilise elatise saamiseks.
- Ema vaidles hagile osaliselt vastu.
- Harju Maakohus rahuldas
- novembri
- a otsusega hagi osaliselt ning mõistis emalt lapse kasuks alates
- augustist 2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 225 eurot 64 senti kuus, määrates, et elatise määr muutub iga aasta
- aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks mõistis maakohus emalt alates
- augustist 2021 kuni
- augustini 2022 lapse ülalpidamiseks välja tagasiulatuva elatise 2160 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
- Ema esitas
- detsembril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis emalt alates
- augustist 2021 kuni
- augustini 2022 lapse ülalpidamiseks välja tagasiulatuva elatise 2160 eurot, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.
- Ringkonnakohus tegi
- jaanuaril 2023 pooltele kompromissiettepaneku.
- Pooled esitasid
- veebruaril 2023 ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille paluvad kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse osas, milles see ei ole jõustunud kohtulahendiga lõppenud, s.o lapse tagasiulatuva elatise nõude osalise rahuldamise ja selle tasumise korra kindlaksmääramise osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ning ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel jõustumata osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.
- Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. 2 2-22-11663
- Praeguses asjas vaidlesid pooled apellatsioonimenetluses üksnes ühe aasta eest tagasiulatuvalt makstava elatise võla üle. Vanemad leppisid kompromissilepingus kokku, et ema tasub alates
- augustist 2021 kuni
- augustini 2022 lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatist kokku 1200 eurot, tasudes selle alates
- veebruarist 2023 12 kuu jooksul 100 euro suuruste osamaksetena. Kolleegiumi arvates on kompromissikokkuleppe sisu kohtuvaidluse asjaolusid arvestades kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ega ole vastuolus lapse huvidega.
- Menetluskulud jäävad kompromissikokkuleppe kohaselt poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik 3