KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 30. september 2022, Valga kohtumaja 1-21-5939 Kohtunik Rahvakohtunikud Kohtuistungi sekretär Anne

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi Ainar Koik John-Richard Kiudorv ID 39609266511 Elukoht: xxx; karistatud 4 korda kriminaalkorras ja kannab karistust Pärnu Maakohtu 19.05.2021 otsuse 1-21-2478 alusel. Kahtlustatavana kinni peetud 18-20.12.2020. Prokurör Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Meelis Masso määratud korras RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada John-Richard Kiudorv

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka John-Richard Kiudorvi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.12.2020-20.12.2020, s.o 3 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Pärnu Maakohtu 19.05.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2478 mõistetud karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 29.09.2022 seisuga lugeda kantuks 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust ning ärakandmata vangistuse pikkuseks 3 aastat 4 kuud 22 päeva. Ärakandmata vangistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.09.
2. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista John-Richard Kiudorvilt järgmised menetluskulud: • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 759 eurot, 1 • • määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 276,36+248,40+388,80=913,56 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 129,60+1573,32=1702,92 eurot riigi tuludesse. Määrata, et isikult väljamõistetud menetluskulud (3375,48 eurot) tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Tsiviilhagid: Jätta kannatanu L. R.i tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata hagist loobumise tõttu. Rahuldada K. H.i tsiviilhagi John-Richard Kiudorvi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista John-Richard Kiudorvilt solidaarselt K. P.iga välja K. H.i kasuks 220 (kakssada kakskümmend) eurot. Rahuldada J. H.i tsiviilhagi John-Richard Kiudorvi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista John-Richard Kiudorvilt solidaarselt K. P.iga välja J. H.i kasuks 410 (nelisada kümme) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 200lg 2 p 7,8,9 järgi juba süüdi tunnistatud K.

P.iga ja teineteise toetamist nii sündmuskohal kui ka sealt nende mõlema jaoks võõraste asjadega ära sõites ja nende asjade saatuse määramisel ning kaastäideviimisel vastutab üks täideviija ka teise täideviija poolt faktiliselt tehtu eest. Kirjeldatud käitumisega pani John-Richard Kiudorv toime temale võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, sissetungimisega, relvaga ehk noaga ähvardades ning tegutsedes isikute grupis koos K. P.iga ehk pani toime röövimise ehk

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör oli seisukohal, et on leidnud tõendamist kuriteo toimepanemine John-Richard Kiudorvi poolt

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Pole alust kahelda süüdistuse aluseks olevate kannatanute ja tunnistaja R. L. ütlustes, sest mingisugust vihavaenu või vaenulikkust neist süüdistatava vastu ei nähtu. Kannatanute ütlused olid detailirikkad ja omavahel kooskõlas ning nendega haakusid ka tunnistaja R. L. ütlused. Samas tuleb suhtuda ettevaatlikult tunnistaja K. P.i antud ütlustesse, kes on varasemalt kaastäideviijana samas süüdistuses juba süüdi mõistetud, kuna tunnistaja kandis juba karistust ning teda ei hoiatatud kriminaalvastutuse eest kohtus antavate valeütluste tõttu. Tunnistaja K. P.i kohtus antud ütlustes ilmnes diametraalseid vastuolusid tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Sealhulgas väitis K. P. kohtus, et pidi ülekuulamisel midagi välja mõtlema ja seepärast valetas ning „võisin rääkida, mida tahtsin“. 3 Tunnistaja R. L. ning kannatanu K. H.i ütluste ning sõiduauto läbivaatuse käigus fotol fikseeritud noaga on tõendatud, et kuritegu oli toime pandud relva ehk noaga ähvardades. Kohtus uuritud tõendite põhjal ei ole vaidlust asjaolus, et röövimine oli pandud toime sissetungimisega ning grupis K. P.iga. K. P. ja John-Richard Kiudorv valitsesid koos tegu ning puuduvad tõendid selle kohta, et John-Richard Kiudorv oleks olnud kuidagi K. P.i hirmu või kontrolli all või jälginud hirmunult K. P.i tegevust. Süüdistatava ja K. P.i tegevus oli üksteist täiendav ning ajaliselt ja ruumiliselt lahutamatu. Asjade äravõtmine sõltus määravas osas neist mõlemast, kummalgi polnud iseseisvat kontrolli sündmuste käigu üle ning nende rollijaotus oli teineteist täiendav. Kiudorv ei püüdnud K. P.i peatada ega korrale kutsuda ning samuti ei kasutanud ta võimalust enda kasutuses oleva autoga sündmuskohalt lahkuda ja K. P. maha jätta. Süüdistuses kirjapandu ei ole sajaprotsendiliselt kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Süüdistuses on märgitud, et üheks John-Richard Kiudorvi teopanuseks oli tunnistaja R. L. jälgimine, et R. L. ei saaks tulla takistama K. P.i ja John-Richard Kiudorvi jaoks võõraste asjade otsimist ja äraviimist. Kuna ei R. L. ise ega ka K. H. seda asjaolu oma kohtus antud ütlustes ei kinnitanud ja John-Richard Kiudorv R. L. valvamist või jälgimist samuti eitas, siis ei saa seda lugeda tõendatuks, kuid midagi olulist see asjaolu John-Richard Kiudorvi süü küsimuses ja tema käitumisele antavas õiguslikus hinnangus ei muuda. Prokuröri hinnangul on põhjendatud karistada süüdistatavat 5-aastase vangistusega, millest tuleb lugeda kantuks 3 päeva ehk 18.-20.12.2020. a, mil isik oli kahtlustatavana kinni peetud ning ärakandmata karistuseks lugeda 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 19.05.

1. a. otsusega nr 1-21-2478 mõistetud karistusega 2 aastat vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista John-Richard Kiudorvile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest 30.08.2022 seisuga on veel kandmata 4 aastat 5 kuud 22 päeva. Süüdistatava sõnul on küll tegemist äärmiselt kahetsusväärse sündmusega, kuid isik endal süüd ei näe ning pidas usutavaks seda, et asjad kuulusid K. P.le. Asjad ei olnud ka liiga väärtuslikud, et nende kuuluvus K. P.ile oleks kahtlust tekitanud. Süüdistatava sõnul on R. L. olnud tema klassivend, keda ta omal ajal narris. R. L. oli teises toas ja magas, mistõttu väitis ka, et tüdrukutest keegi toas ei käinud, kuigi tegelikult käisid. J.-R. Kiudorvi sõnul on tal olnud vägivallaepisoode, kuid vanglas on saanud sellele abi. Seda kuritegu toime pannud ei ole ning enda süüd ei tunnista. Kaitsja leidis, et prokuratuuri süüdistusversioon ei ole leidnud käesolevas menetluses tõendamist, kuna kannatanute ja tunnistaja ütlused ei kinnita Kiudorvile etteheidetavate tegude toimumist süüdistusaktis nimetatud kujul. Nagu kaitsealune ise on öelnud, saab talle ette heita üksnes seda, et ta üldse viibis kuriteo toimepanemise ajal Saare talus koos kuriteo toime pannud isiku K. P.iga. Prokuratuur on püüdnud süüdistuse versioonis välja tuua tehiolud, mis ei haaku eluliselt ega tunnistajate ütlustega. Kuigi kohtumenetluses antud kannatanute ja tunnistajate ütlustes esines vastuolu, teatud ulatuses olid need isegi vastassuunalised, mis on põhjendatud sellega, et isikud olid alkoholijoobes, ei ole kohtumenetluses leidnud tõendamist, et süüdistatav J.-R. Kiudorv on toime pannud röövimise. K. P. on andnud vasturääkivusteta ütlusi, mille kohaselt pani tema kuriteo toime üksinda. K. P. on andnud erinevates menetlusetappides samasisulisi ütlusi, mis tuleb lugeda usaldusväärseteks. K. P.i ütlused haakuvad ka süüdistatava J.-R. Kiudorvi ütlustega, mis omakorda riimuvad ka tunnistajate N.-L. P.u ja S. V. ütlustega selles osas, et ajal, mil K. P. läks teist korda majja, jäi süüdistatav autosse ehk ei võtnud osa sissetungimisest. Tunnistaja K. P. sõnul võtsid nad K. H.iga laenu alkoholi ostmiseks, mille kannatanu K. H. lubas K. P.l aidata ära maksta. Nimetatu on eluliselt usutav, kuna ka K. H. isa J. H. on kandnud raha K. P. arveldusarvele. Koosviibimisele kutsuti ka süüdistatav J.-R. Kiudorv, kes saabus tallu koos 4 kolme sõbrannaga teadmisega, et talle hüvitatakse sõidukulud diislikütte näol, mille talle oli lubanud K. P. ja just K. H. nõusolekul. Mingist ajahetkest alates aga sai sõbralik koosviibimine läbi ja K. P. hakkas nõudma tagasi alkoholi ostuks kulunud raha K. H.ilt. Kuna kannatanul raha ei olnud anda, siis lõi K. P. K. H.it, ähvardas teda ja laamendas majas ringi otsides raha. Kuna K. P. raha ei leidnud, võttis ta selle asemel kaasa televiisori, telefoni, K. H.i Fordi võtmed, diiselkütust, pikendusjuhtme ning ütles J.-R. Kiudorvile, et need kuuluvad talle. Samuti on andnud K. P. ütlusi, et kasutas nuga, ähvardades sellega kannatanu K. H.it. K. P. ütlustest nähtub selgelt, et süüdistatav K. püüdis takistada teda sõnadega, proovides K. P. sündmuspaigalt minema saada. Seega ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks tunginud ukseklaasi lõhkumise teel koos K. P.ga sisse xxx talu elumajja. Niisamuti ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav K. P.ga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes, neid noaga ähvardades nõudsid K. H.ilt ja L. R.ilt raha. Kannatanu K. H. ei ole kordagi oma ütlustes avaldanud, et süüdistatav nõudis temalt või L. R.lt raha, veel vähem vägivalda kasutades. Teiseks ei ole kannatanu K. H. andnud ütlusi selle kohta, et süüdistatav oleks kasutanud nuga ega kannatanut sellega ähvardanud. Tunnistaja R. L. on ainsana andnud ütlusi süüdistatava poolt noa kasutamise kohta ning tema ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseteks. Tunnistaja R. L.i ütlused muudab ebausaldusväärseks ka see, et tunnistaja R. L. on andnud ütlusi, et süüdistatav J.-R. Kiudorv on talle võõras. Nimetatu aga ei saa olla tõsi, kuna tunnistaja on avaldanud kohtule, et ta käis xxx koolis, kus õppis ka süüdistatav ja mida on süüdistatav kohtule avaldanud. Lisaks viibis R. L. enamuse ajast tagumises toas magades või nutitelefonis viibides. Ka kannatanu L. R.i ütlustest ei nähtu, et süüdistatav J.-R. Kiudorv oleks vägivalda kasutades noaga ähvardanud L. R.i üle andma raha või muud väärtuslikku. Samuti on süüdistatav andnud ütlusi, mille kohaselt ta arvas, et asjad, mille P. majast välja tõi ja autosse pani, olid kas K. P. omad või talle lubatud. Ainuüksi see, et süüdistatav viibis sündmuskohal, ei anna alust käsitleda teda kuriteo kaastäideviijana ega sellest osavõtjana. Ei ole leidnud tõendamist, et Kiudorv ja P. oleksid eelnevalt rääkinud, mida ja kuidas koos teha ning et süüdistatav enda käitumisega oleks andnud K. P. poolt toime pandud kuriteole panuse, mille n-ö äramõtlemisel ei oleks saanud K. P. tegu üksi toime panna. K. P. valitses tegu üksinda ning ei ole alust rääkida ühtsest ja kooskõlastatud tegevusest süüdistatavaga. Eeltoodule viidates palus kaitsja J.-R. Kiudorvi õigeks mõista. Juhul, kui kohus leiab, et süüdistatav on talle etteheidetava teo toime pannud, siis tuleks võtta arvesse karistuse määramisel süüdistava väga vähest teopanust ning K. P.le mõistetud karistuse pikkust. Kuigi J.-R. Kiudorvil on 4 kehtivat kriminaalkaristust, taunib ta enda varasemate tegude toimepanemist ja soovib pöörata elus uue lehe. Toimunud sündmustest on juba möödas pikk aeg ehk karistusfunktsioon on juba osaliselt täidetud läbi selle, et isik juba viibib vanglas. Lisaks palub kaitsja arvesse võtta, et kannatanu L. R. on kohtus selgitanud, et annab süüdistatavale andeks ja ei soovi süüalusele karistust, mida võib kaitsja hinnangul käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Kannatanud K. H. ja J. H. jäid kohtuistungil nende poolt esitatud tsiviilhagide juurde. Kannatanu L. R. loobus kohtuistungil tsiviilhagist. Kohtu seisukoht
2. John-Richard Kiudorvi süüdistatakse

§ 200

lg 2 p-des 7, 8, 9 ettenähtud teo toimepanemises.

§ 200

lg 2 p 7 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis.

§ 200

lg 2 p 8 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades ning punkt 9 näeb ette vastutuse 5 teo eest, kui see on toime pandud sissetungimisega. Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab

§-s 200 kirjeldatud röövimise põhikoosseis endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest – võõra vallasasja äravõtmisest – ning vägivallast – raske tervisekahjustuse tekitamine või vägivallateod. Samuti on oluline, et rakendatud vägivald, asja äravõtmise vahend, on suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte teistele eesmärkidele, näiteks soovile takistada kannatanul pärast süüteo toimepanemist sellest teatada. 2. Seega tuleb ka käesolevas kriminaalasjas kohtul esmalt vastata küsimusele, kas JohnRichard Kiudorvi süüdistuses kirjeldatud tegu vastab

§ 200

lg-s 1 sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel hinnata

§ 200lg 2 p-des 7, 8, 9 esitatud tunnuste esinemist süüdistatava käitumises.

3. Tulenevalt

§ 200

lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Vägivald, mida kasutatakse vallasasja äravõtmiseks võib ilmneda ähvardamises (§120), kehalises väärkohtlemises (§121) või raske tervisekahjustuse tekitamises (§118). Vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. 4. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 12.12.2020, süüdistuses käsitletud sündmuste ajal, viibisid xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx talus süüdistatav John-Richard Kiudorv, kannatanud L. R. ja K. H. ning tunnistajad K. P., K.-J. R., S. V. ja N.-L. P. 5. Kannatanu K. H.i ütluste kohaselt pidas ta 12.12.2020 päeval xxx külas xxx talus sünnipäeva koos R. L. ja K. P.iga, samuti viibis tol päeval kodus L. R.. K. P. oli selleks ajaks K. H.i pool olnud 6 päeva. Alkoholi hakkasid tarvitama 11.12.2020. Käsitletava sündmuse toimumise ajaks olid K. H. ja K. P. samal päeval joonud ära kaks 0,5-liitrist viina. Õhtul tuli autoga xxx tallu veel K. kutsutud ning K.le tuttav John-Richard Kiudorv koos tüdrukutega. Tüdrukuid oli kolm. Selleks ajaks, kui John-Richard Kiudorv koos tüdrukutega sinna jõudis, tundus kõige kainem olevat R. L., sest ta oli vahepeal maganud. Tüdrukuid K. H. majas sees käimas ei näinud. K. P. lõi kannatanu K. H.i sõnul teda maja koridoris mitmel korral rusikaga pea ja näo piirkonda, kuid löömise põhjusest K. H. aru ei saanud. Löömise ajal olid tüdrukud autos, kuid John-Richard Kiudorvi asukohta K. H. ei mäleta. Enne löömist olid K. H., K. P., John-Richard Kiudorv ja tüdrukud õue peal ja autos koos olnud umbes paar tundi (kt, lk 107-114). 6. Kuni K. H.i löömiseni toimunud sündmusi on oma ütlustes sarnaselt kirjeldanud ka tunnistajad R. L., S. V. ja N.-L. P. ning süüdistatav John-Richard Kiudorv. Tunnistaja R. L. ütluste kohaselt tuli ta K. H.i juurde eelmisel päeval ning tarvitas seal koos K. P.i ja K.ga alkoholi. 12.12.2020 hommikul, kui ta kella 10-11 paiku ärkas, olid K. ja K. kadunud. Kui nad tagasi tulid, siis tuli seltskonda juurde ka John-Richard Kiudorv koos kolme tüdrukuga. John-Richard Kiudorv sõitis xxx. Tüdrukud majja sisse ei tulnud. Samal õhtul rääkis K. P. ka sellest, et K. olevat talle võlgu (kt, lk 115-116). Süüdistatav John-Richard Kiudorv on 12.12.2020 sündmusi kirjeldades rääkinud, et ta oli Pärnus, kui K. P. talle helistas ja kutsus xxx külla jooma ja aega veetma. Küsis K. käest, kas ta võib paar sõbrannat ka kaasa võtta ja K. lubas ning nii jõuti lõpuks xxx tallu. 12.12. õhtul sõitsid tallu neljakesi, ise oli roolis. xxx talus olid K. P., K. H., R. L. ja L. R.. Kohale jõudes tulid õue K. ja K.. Tutvus õues K., K. oli suhteliselt purjus. Aeti veel juttu ja siis mindi K. ja K. kutsumise peale tuppa (kt, lk 127). Tunnistajate S. V. ja N.-L. P. ütlustest selgub, et 12.12.2020 6 läksid mõlemad tunnistajad John-Richard Kiudorvi juhitud autoga xxx xxx tallu ning autos olid veel lisaks neile K.-J. R., John-Richard Kiudorv. Kohale jõuti õhtul. Tol õhtul olid xxx talus veel ka K. sõber K., K. vanaema, K. ja veel üks inimene. Alguses käidi ka majas sees ning seal suhtlesid tüdrukud omavahel ja K. vanaemaga. Majas oldi S. V. hinnangul mitte üle tunni ja N.-L. P. sõnul umbes pool tundi. Seejärel mindi tagasi autosse istuma. S. V. sõnul majas olles midagi ei juhtunud (kt, lk 122, 124, 125). 7. Kuigi K. H.i ja R. L. ütluste kohaselt tüdrukud majas sees ei käinud, ei muuda see kohtu hinnangul nende ütlusi vähem usaldusväärseks. R. L. poolt tüdrukute majas mittenägemine võib olla tingitud sellest, et nii süüdistatava kui ka R. L. enda sõnul magas R. L. umbes tunni (kt, lk 116, 128). Tüdrukute majas viibimine võis jääda samasse aega, mistõttu ei pruukinud R. L. neid majas näha. Lisaks selgub kohtuistungil K. H.i joonistatud majaplaanist, et majas oli kokku 4 tuba ja köök ning kõik ruumid olid läbikäidavad. Seetõttu ei pruukinud samuti R. L. ja K. H. tüdrukute majja tulekut ja sealviibimist märgata. Kuna lisaks tunnistajate S. V. ja N.-L. P. ütlustele kinnitavad nende majas viibimist ka kannatanu L. R.i ütlused, mille kohaselt käis ka teises toas vaatamas, kes seal on ning seal viibisid tüdrukud, kes ajasid omavahel juttu (kt, lk 104) ning ka tunnistaja K. P.i ütlused, mille kohaselt olid tüdrukud alguses toas (kt, lk 120), siis on kohtu hinnangul sündmuste selline käik eelnimetatud tunnistajate ütlustega tõendatud. 8. Edasi, nagu selgus kannatanu K. H.i ütlustest, ründas teda K. P. lüües teda mitmel korral rusikaga pea ja näo piirkonda. Analüüsides ja võrreldes kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlusi omavahel kui ka kõigi kohtule esitatud tõenditega, leiab kohus, et kannatanu K. H.i poolt antud ütlused tema löömise ja ähvardamise ning asjade lõhkumise ja äravõtmise kohta on usaldusväärsed ning kohtul puudub alus neis kahelda. Kannatanu poolt antud ütlused 12.12.2020. a toimunu kohta langevad kokku lisaks suulistele tõenditele ka asitõenditest ning vaatlusprotokollist tehtavate järeldustega. Kohtul puuduvad andmed, miks peaks kannatanu valetama löömise ja asjade äravõtmise rollijaotuse kohta. 9. Nii kannatanu K. H.i, K. P.i kui ka John-Richard Kiudorvi ütlused kinnitavad vihavaenu puudumist kannatanu ning K. P.i ja süüdistatava vahel. Kannatanu K. H.i sõnul oli K. P. tema tuttav ning enne käsitletava sündmuse toimumist oli K. P. olnud tema pool külas umbes 6 päeva (kt lk 107, 112). Süüdistatav John-Richard Kiudorviga oli K. H. enne 12.12.2020 toimunud sündmusi kokku puutunud vaid ühel korral, kui John-Richard Kiudorv käis K.l järel (kt lk 107). Süüdistatav John-Richard Kiudorv kinnitas, et oli küll ühel korral käinud xxx talus K.l järel, kuid kannatanu K. H. oli talle tundmatu isik (kt lk 127). Ka tunnistaja K. P. kinnitas, et läks K. H.i juurde juba detsembrikuu alguses (kt lk 119). Nii K. P. kui ka John-Richard Kiudorv on aga kinnitanud, et on omavahel sõbrad ning tutvusid 2016. aastal xxx vanglas (kt, lk 119, 121, 127). 10. Seega kohtu hinnangul puudub kannatanul igasugune pahatahtlik motiiv valeütluste andmiseks, kuivõrd süüdistatava puhul oli tegemist K. H.ile võõra isikuga ning K. P.i puhul tuttavaga, kellega oldi 12.12.2020 sündmustele eelnevalt juba peaaegu nädala rahulikult koos aega veedetud. Samas analüüsides kõiki kogutud tõendeid nende kogumis, jõuab kohus järeldusele, et süüdistatava ning K. P.i, kes on varem kokkuleppemenetluses samas kuriteos süüdimõistetu, vastuolulised väited enda rollide kohta kuriteo toimepanemisel on kantud John-Richard Kiudorvi soovist vabaneda röövimise süüdistustest või näidates enda rolli väiksemana, et saada võimalikult kerge karistus. 11. Kannatanu K. H.il tervisekahjustuste esinemist kinnitab kriminaalasjas kohtule esitatud AS Valga Haigla kiirabikaart. Kiirabikaardilt nähtub, et teataja sõnul tuli ta oma maakoju, kus 7 poja kaks sõpra olid laamendanud. Uksed ja mööbel rikutud, televiisor varastatud. Samuti oli poega pekstud, kuid teataja hinnangul ta kiirabi ei vajanud. Kohale saabunud politseipatrull on 21.44 palunud K. H.ile xxx maakonda xxx valda xxx külla xxx tallu kiirabi. Anamneesi kohaselt oli K. H. saanud 12.12.2020 peksa oma joomakaaslaste poolt. Löödi näkku ja vastu pead. Alkoholi oli K. H. enda sõnul tarvitanud vähemalt kolm päeva. Kaebustena esinesid tal pea- ja ninavalu. Kiirabi on vigastustena fikseerinud pea-nina ja pea-otsmiku piirkonnas marrastuse/kriimustuse, punetuse ja põrutuse (kt lk 24-26). 12. Samuti selgub 12.12.2020 xxx xxx vallas xxx külas xxx talus läbiviidud sündmuskoha vaatluse protokollist, et ühte isikut löödi näopiirkonda. Pildil, millel on kujutatud vaadet isikule, keda löödi näopiirkonda, on tuvastatav K. H.. Samuti on ühel fotol nähtavad vereplekid koridori põrandal (kt lk 19-23). 13. K. H.il vigastuste esinemist tõendavad ka kannatanu L. R.i ja J. H.i ütlused. L. R. ei mäletanud kohtus ristküsitluse käigus enam mitmeid 12.12.2020 aset leidnud sündmuse detaile oma kehva mälu ning asjaolu tõttu, et käsitletavatest sündmustest oli möödas palju aega. Siiski meenus talle, et tema tütrepoeg K. rääkis talle, et tema käest nõuti raha. Samuti oli K. tulnud tunnistaja tuppa, nutnud ja öelnud, et ta saab tappa, kui ta raha ei saa anda. K. nuttis tunnistaja ütluste kohaselt pisarateni ning tal oli võib-olla ka nina verine (kt lk 104105). J. H.i sõnul jõudis ta xxx vallas xxx külas asuvasse xxx tallu 12.12.2020 õhtul enne kella üheksat. Sel ajal olid talus K. ja R.. K.l oli kannatanu sõnul nägu verine ning ta rääkis, et oli K. P.i käest peksa saanud (kt, lk 106). 14. Tunnistaja R. L. ütlustest selgub, et K. P. nõudis 12. detsembril 2020 K. H.ilt võla tasumist, kuid täpsemast summast juttu ei olnud. Õhtu poole, kui oldi juba rohkem alkoholi tarvitanud, siis hakati võlga nõudma vägivalla teel. K. P. läks K.le kätega kallale ja lõi K.t mitmel korral rusikaga näkku. Löögid tabasid põsesarna, silmaalust ja nina (kt, lk 116). Ka tunnistaja S. V. sõnul nägi ta autost, et õues maja juures seisnud K.l oli nägu verine. Nägi seda siis, kui oldi esimest korda xxx talu juures. Löömist küll ei näinud, kuid kuna oli juttu, et K. P. ja K. H. läksid tülli ning K. P. tuli just K. juurest ära, siis järeldas sellest, et K. P. lõi K. H.it (kt, lk 123-124). 15. Süüdistatav John-Richard Kiudorv on samuti selgitanud, et oli koos tüdrukutega autos, kuid P. läks veel korraks majja sisse tagasi. Autost nägi süüdistatav, kuidas K. P. läks K. H.ile kallale. See toimus koridoris ning autost oli sinna näha. Seal toimus rüselus ja seepeale läks süüdistatav sinna juurde ja kutsus K. P.i ära. Kui K. P.i ära kutsumas käis, oli K.l ninaalune verine ja K. sõimas K.t, kuid jutt ei olnud arusaadav, sest see oli nutuga läbisegi (kt, lk 127-128). John-Richard Kiudorvi ütlused selle kohta, et K. H.i peksmine toimus maja koridoris, on muuhulgas kooskõlas ka sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotoga, millelt on nähtavad koridori põrandal olevad vereplekid. Samuti on tunnistaja K. P., kes on samas süüdistuses juba varasemalt süüdimõistetud, andnud ütlusi, et JohnRichard Kiudorv viibis koos tüdrukutega autos, et minema sõita, kui tal tekkis K.ga sõnelus raha teemal, sest K. oli talle võlgu ja ei maksnud seda ära. K. P. tunnistab, et peksis K.t ja küsis oma raha. Samuti ähvardas K.t öeldes, et ta ei või menti helistada, muidu saab ka peksa (kt, lk 119). 16. Edasise sündmuste käigu kohta on K. H. selgitanud, et pärast K. rünnet sõitsid K. ja JohnRichard koos tüdrukutega 10-ks minutiks ära ja tulid seejärel tagasi. Ajal, mil nad ära olid, helistas K. H. õele ja rääkis tema vastu toimunud ründest. K. H. lukustas võtmega ka välisukse, võti jäi uksele ette. Toas olles nägi auto tulede valgust ning seejärel tuli kohe klaasiklirin. Klaasiklirina ajal oli K. H. koos R. L.ga enda sõnul köögis (kt, lk 107-114). 8 17. K. H.i ütlustega on kooskõlas ka süüdistatava ütlused, mille järgi istusid tüdrukud juba autos, John-Richard Kiudorv tuli koos K.ga majast välja ning K. tõmbas ukse kinni ja pani lukku. Süüdistatav istus enda sõnul koos K. P.iga autosse ja hakkasid ära sõitma. Said umbes 150 meetrit eemale sõita, kui K. P. tahtis tagasi minna ja ütles, et küsib veel enda võla ka tagasi ning sõideti tagasi hoovi. K. P. tormas autost välja, tõmbas maja ust, kuid see oli lukus. Siis virutas käega ukseklaasi sisse ja keeras ukse seestpoolt lahti (kt, lk 127, 128). 18. Maja juurest lahkumise ja seejärel tagasituleku kohta on andnud ütlusi ka tunnistajad S. V. ja N.-L. P.. S. V. sõnul taheti mingil ajal sõita ära Pärnusse. Tüdrukud olid autos ja suhtlesid omavahel, J. oli roolis ja P. tuli ka kaasa. Siis aga pöörduti ümber ja sõideti tallu tagasi, kuid ei tea, mis põhjusel (kt, lk 123). N.-L. P. ütluste kohaselt läksid tüdrukud pärast majas sees olemist autosse istuma ja siis järsku sõideti lihtsalt sealt ära. Autos olid lisaks N.-L. P.le John-Richard Kiudorv, K.-J. R., S. V. ja K. P.. Jäädavalt ära ei sõidetud, vaid tuldi uuesti tagasi. N.-L. P. sõnul jäi tema koos S. V. ja K.-J. R.aga autosse. P. kõndis kogu aeg ringi. Teisel korral oldi maja juures umbes 15 minutit (kt, lk 125). Kohtu hinnangul tuleb aga jätta tähelepanuta R. L. ütlused selles osas, milles tunnistaja sõnul toimus K. P.i poolt K. H.i löömine pärast K. P.i, süüdistatava ja tüdrukute ärakäimist ning pärast ukseklaasi lõhkumist (kt, lk 116), sest nii K. H.i, tunnistajate S. V. ja N.-L. P. kui ka süüdistatava kooskõlaliste ütlustega on leidnud tõendamist, et K. H.i löömine toimus enne seda, kui süüdistatav, K. P. ja kolm tüdrukut korraks autoga ära käisid. 19. Edasiste sündmuste osas süüdistatava, K. P.i, kannatanute ja tunnistajate ütlused mõnevõrra lahknevad. Vaidlus puudub selles, et tagasi tulles lõi maja ukseklaasi katki K. P.. Seda on kinnitanud ütlustes nii K. H., süüdistatav, K. P. kui ka N.-L. P. (kt, lk 125). Samuti kinnitab ukseklaasi lõhkumist 12.12.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll. Sellelt nähtub, et maja välisukse klaas on lõhutud ning fotolt on näha koridoris maas olevad klaasikillud (kt, lk 19-23). 20. Nii K. H.i kui ka R. L. ütlustest selgub, et pärast ukseklaasi lõhkumist ja ukse seestpoolt avamist tulid majja nii K. P. kui ka John-Richard Kiudorv (kt, lk 108, 116). Samas tunnistaja S. V. sõnul tagasi talu juurde jõudes väljus autost ainult K. P., John-Richard Kiudorv jäi autosse. Hiljem on sama tunnistaja aga väitnud, et ei mäleta, kas John-Richard Kiudorv käis teisel korral maja juurde jõudes majas sees või mitte (kt, lk 123, 124). Tunnistaja N.-L. P. on väitnud, et ei mäleta, kus John-Richard Kiudorv maja välisukse klaasi lõhkumise ajal viibis (kt, lk 125). Tunnistaja K. P.i sõnul lõhkus ta maja välisukse klaasi ning sisenes majja üksinda, John-Richard Kiudorv oli sel ajal autos (kt, lk 120). Kohtu hinnangul on aga K. P.i ütlused üksinda majja sissetungimise ja seal üksinda kuriteo toimepanemise kohta ebausaldusväärsed samadel põhjustel nagu kohus käsitleb ka kohtuotsuse punktis 28 ning tunnistajate S. V. ja N.-L. P. ütlustest nähtub, et nad ei mäleta kindlalt, kas John-Richard Kiudorv väljus autost või mitte. Kohus, hinnates tunnistajate ütlusi leiab, et K. H.i ning R. L. kooskõlaliste ütlustega on leidnud tõendamist, et ukseklaasi lõhkumise järel sisenesid majja nii K. P. kui ka süüdistatav. 21. K. H.i edasistest ütlustest selgub, et edasi läks K. H. koos K. P.i ja John-Richard Kiudorviga vanaema tuppa. K. P. nõudis K. H.ilt raha (mitte kindlat rahasummat), kuid K. H. K. P.ile enda sõnul võlgu ei olnud. Lisaks K. P. ka ähvardas K. H.it peksa andmisega. Raha nõudmine lõppes sellega, et K. P. hakkas laamendama – lõi tooli vastu vanaema toa seina puruks. K. P. nõudis raha ka L. R.ilt, kes istus samal ajal toas voodi peal, otsis raha vanaema kitli taskust ja kummutist. K. H.il aga raha ei olnud ja vanaemalt raha ei leitud. K. H.i sõnul tundis ta raha nõudmise ja toas tuuseldamise ajal hirmu, et K. P. tuleb uuesti kallale. R. L. oli kogu selle aja vanaema toa kõrval teises toas. K. H.i mäletamist mööda 9 kestis K. P.i poolt raha otsimine umbes 5-10 minutit ja kogu selle aja seisis John-Richard Kiudorv vanaema L. R.i ja teise toa vahelises ukseavas ning oli K. P.ist umbes 2-3 meetri kaugusel. R. L.l oleks olnud võimalik soovi korral ka toast lahkuda, sest toal oli veel üks uks. Hiljem mõtles K. H., et John-Richard Kiudorv seisis ukseavas selleks, et R. L. ei saaks vahele tulla. John-Richard Kiudorv K. P.i kuidagi ei keelanud ega tagasi ei kutsunud (kt, lk 107-114). 22. Ka R. L. ütlustest selgub, et pärast K. P.i ja John-Richard Kiudorvi ukseklaasi lõhkumise teel majja sisenemist hakati K. H.ilt raha nõudma, kuid täpsemalt summat ei öeldud. K. H. aga kinnitas, et ta ei ole midagi võlgu. Seejärel hakati vara otsima. John-Richard Kiudorv ähvardas noaga R. L. ja K. H.it ning samal ajal hakkas K. P. otsima sahtlitest ja mujalt midagi väärtuslikku ja küsis ka K. vanaemalt, kus raha on. Otsimine kestis kokku 10-15 minutit. Pärast võla nõudmist ja asjades sobramist hakkasid tunnistaja sõnul nii K. P. kui ka John-Richard Kiudorv asju lõhkuma. Visati puruks sahtleid, lõhuti ära peegel ning K. ja vanaema telefonid (kt, lk 116-117). L. R.i ütlustest selgub, et talus otsisid K. juures olnud võõrad noormehed midagi, ilmselt raha. (kt, lk 104-105). Samuti on J. H. kohtus antud ütlustes kinnitanud, et L. R. oli talle rääkinud, et poisid otsisid raha (kt, lk 106). 23. Majas erinevate asjade lõhkumist kinnitab 12.12.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll. Lõhutud on K. H.i vanaema magamistoa ja köögi vaheline uks ning mobiiltelefon. Vanaema magamistoast tehtud fotol on näha lõhutud mööblit (toole) ja põrandal laiali olevaid esemeid (kt, lk 19-23). 24. Tunnistaja K. P. on väitnud, et tema pani kuriteo toime üksinda. Nõudis ja otsis raha ning lõhkus ka toas olevaid asju üksinda (kt, lk 119-120). 25. Süüdistatava antud ütluste kohaselt sisenes teistkordselt maja juurde jõudes K. P. majja üksinda ning tema jäi autosse. Kui oli 3-4 minutit mööda läinud, siis läks välja vaatama, et kuhu K. P. jääb ning hakkas maja ukse juurde jõudma, kui K. tuli telekaga välja, tõstis selle auto kõrvale ja läks sisse tagasi. Süüdistatav läks enda sõnul talle järele. K. P. nõudis hullunult K.lt raha ja ütles, et kui K. raha ei anna, siis lööb ta maha. Kui K. P. võlga nõudis, siis summadest juttu ei olnud. K. tahtis K.lt raha saada, kuid K. ütles, et tal ei ole. Seejärel küsis K. K.lt, kas vanaemal on, kuid seepeale käratas vanaema, et löögu kasvõi K. maha, aga temal ei ole ka midagi. R. L. oli raha nõudmise ajal vanaema toa kõrval asuvas toas ja tuli sealt vahetoa kaudu otse kööki siis, kui K. juba mööblit vastu seinu ja põrandat peksis. Süüdistatava sõnul vastab tõele ka see, et tema seisis ukse vahel terve selle aja. Kuna tuba ei olnud suur ja oli mööblit täis, K. oli ka sees ja seal polnud ruumi, siis läks ta eest, et mitte K. poolt laiali pekstavate mööblijuppidega pihta saada (kt, lk 128, 129). 26. Kuigi süüdistatav on kinnitanud, et tema raha ega väärtesemeid ei otsinud ning mööblit ei lõhkunud ning seisis lihtsalt vanaema toa ja teise toa ukseavas, viitavad süüdistatava enda ütlused siiski sellele, et ka tema otsis raha. John-Richard Kiudorv on selgitanud, et nägi K. P.i asju otsimas ning vanaema voodit eemale tõmbamas, kuid tema otsimises ei osalenud. Järeldas, et kui K. nõudis raha ja samal ajal midagi otsis, siis otsib ta suure tõenäosusega raha või väärtasju. Süüdistatav tunnistas, et silmadega vaatas ta ikka ruumis ringi ning kui K. raha nõudis, siis vaatas ringi, kas kuskil on raha näha. Toas olid sel ajal L. R., K. P. ja K. H. (kt, lk 130). 27. Nii kannatanu K. H.i kui ka K. P.i sõnul oli R. L. tol õhtul seltskonnas üks kainemaid (kt, lk 109, 120). Seevastu K. P.i ütluste kohaselt oli nii tema kui ka K. H. purjus (kt, lk 120). Samuti on süüdistatav John-Richard Kiudorv andnud ütluseid, et K. oli suhteliselt purjus (kt, lk 127). K. H. on ka ise tunnistanud, et oli tarvitanud samal päeval koos K.ga kaks 10 pooleliitrist pudelit viina. Seega on kohtu hinnangul võimalik, et joobe tõttu ei mäletanud K. H. enam täpselt, kas ka John-Richard Kiudorv raha otsis ning asju lõhkus või mitte. K. H. tunnistas ka ise kohtus, et mäletab, et K. otsis raha, kuid ei mäleta, kas mõlemad otsisid (kt, lk 110). 28. Kohtu hinnangul on K. P.i ütlustes kuriteo üksinda toimepanemise kohta põhjust kahelda seetõttu, et süüdistatav John-Richard Kiudorv on K. P.i sõber ning K. P. on ise juba samas süüdistuses süüdi mõistetud ning kannab karistust. Kuna K. P.i ei hoiatatud kohtus enne ristküsitlust valeütluste andmise eest karistamisega, siis ei olnud isikul ka põhjust tunda hirmu kohtus valetamise ees. Seega oli K. P.il võimalus anda kohtus ristküsitlusel ütlusi, mis on kasulikud tema sõbrale John-Richard Kiudorvile. Samas John-Richard Kiudorv ise on kohtu hinnangul püüdnud vähendada oma osa kuriteo toimepanemises väites, et seisis lihtsalt ukseavas terve selle aja, kui K. nõudis raha ja lõhkus asju. 29. Süüdistatava poolt 12.12.2020 majas asjade otsimises ja lõhkumises osalemine on kohtu hinnangul tõendatud L. R.i ütlustega, milles isik kasutas raha otsimise toimepanijate puhul mitmust (ristküsitlusel küsimusele „Kas seda mäletate, kas sellel õhtul keegi seal talus midagi otsis?“ andis vastuseks „Otsisid küll“) ning rääkis, et otsijateks olid noormehed. Ka J. H.i ütlustest selgus, et L. R. oli rääkinud poistest, st mitmuses. Samuti on tõendatud R. L. ütlustega, et John-Richard Kiudorv lõhkus asju. Kaudselt viitavad sellele, et süüdistatav soovis K. P.i raha leidmisel aidata, ka süüdistatav John-Richard Kiudorvi enda ütlused, mille järgi ta vaatas silmadega toas ringi, et leida raha. L. R.i ja R. L. ütlused otseste tõenditena kui ka J. H.i ja süüdistatava ütlused tõendavad kohtu hinnangul veenvalt süüdistuses esitatut, et nii K. P. kui ka John-Richard Kiudorv otsisid ja sorisid läbi L. R.i toas olevad esemed, et leida rahalist väärtust omavaid asju, lisaks lõhkusid nad asju ja maja sisustust. 30. Kuigi kannatanute ja tunnistajate ütlustest tulenevalt ei kasutanud John-Richard Kiudorv kellegi suhtes füüsilist vägivalda, oli ka tema panus oluline kannatanus hirmu tekitamiseks. Kuigi John-Richard Kiudorv on ise eitanud 12.12.2020 noa kasutamist ähvardamiseks (kt lk 128), selgub tunnistaja R. L. ütlustest, et John-Richard Kiudorv tõmbas oma paremast taskust välja noa, mis oli 10-15 cm teraga ning ähvardas sellega tunnistajat ja K. H.it, et need jääksid rahulikuks. John-Richard Kiudorv vehkis noaga 1-2 korda, pärast seda hoidis nuga rahulikult käes. Noaga vehkides ütles, et keegi kuhugi ei läheks ning nuga välja võttes rääkis, et on korduvalt süüdi mõistetud ja teda ei huvita, ta võib ka nuga kasutada, kui keegi üritab põgeneda. Tegemist oli metallist teraga ja R. L. hinnangul kokkupandava noaga. R. L. sõnul ähvardas John-Richard Kiudorv teda noaga tema poole viibutades ja K. P. ütles, et kui ära räägivad, siis otsitakse neid üles. R. L. kartis kohapeal olles natuke. Vanaema ei pruukinud aga nuga näha, sest John-Richard Kiudorv seisis tema poole seljaga (kt, lk 116118). Kuigi K. H. enda sõnul tol õhtul kellegi käes nuga ei näinud, selgus ka K. H.i ütlustest, et R. L. oli talle hiljem öelnud, et John-Richard Kiudorv oli seisnud nuga käes (kt, lk 111). Samuti on John-Richard Kiudorvi kasutuses olnud sõiduautost xxx leitud juhi istme juurest põrandalt nuga. Nuga vastab ka R. L. kirjeldusele. Sõiduauto vaatluse käigus tehtud fotolt on näha, et noa tera on metalse värviga ning võrreldes noa tera pikkust selle kõrval asetseva sigaretipakiga, on noatera pikkuseks umbkaudu 1,5 sigaretipaki pikkust (kt, lk 36). Võttes arvesse, et tavapärase sigaretipaki pikkuseks on umbes 9 cm, nähtubki, et noatera on umbes 10-15cm pikk nagu ka tunnistaja R. L. on kirjeldanud. Kuigi ei saa kindlalt väita, et tegemist oli sama noaga, mida John-Richard Kiudorv kasutas ähvardamiseks, kinnitab noa leidmine John-Richard Kiudorvi kasutuses olnud ja tema poolt juhitud auto juhiistme juurest koos R. L. ja K. H.i ütlustega kohtu veendumust süüdistatava poolt sündmuste käigus noa kasutamise kohta. 11 31. Tunnistaja K. P.i kohtueelses menetluses antud ütlused noa kasutamise kohta erinevad aga olulises ulatuses kohtus antud ütlustest. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt: „Mitte keegi ei ähvardanud noaga kedagi.“ „Mina ei ähvardanud ka noaga kedagi, mul ei olnud nuga kaasaski.“ Kohtus antud ütluste kohaselt kasutas K. P. enda sõnul sündmuskohal ka nuga. Noatera oli natuke suurem kui peopesa. Noa võttis välja ja pani K.le kõri peale ning ütles, et kui ta politseisse läheb, siis tapab ta ära. Mingil hetkel sai aru, et ta ei pea seda tegema ja pani noa taskusse. Nuga oli tal endal kogu aeg olemas ning pärast viskas selle minema, kuid ei mäleta kuhu, sest oli purjus. K. P.i sõnul R. L. ilmselt tema tegutsemist noaga ei näinud, sest K. P. ütles talle, et kui ta menti helistab ja vahele tuleb, siis saab peksa. Selle peale läks R. L. minema ja oli omaette. Samas võis R. nuga näha, sest hoidis seda avalikult (kt, lk 120-121). 32. Kriminaalasjas 3-1-1-131-13 asus Riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-l-1-89-06, p 12). 33. Kohtus ei osanud K. P. ütluste erinevust põhjendada. K. P. väitis, et tahtis asja kohtueelses menetluses enda kasuks pöörata ning ei soovinud, et asi läheks relvastatud röövi alla, mistõttu pidi ta midagi välja mõtlema ja valetas. Prokuröri poolt välja toodud teise vastuolu puhul väitis isik lisaks, et võis kohtueelses menetluses rääkida, mida tahtis. Kuna K. P.i ütlustes esines diametraalne vastuolu, isik ütluste erinevust kohtus põhjendada ei osanud ning väitis, et valetas noa kasutamise osas kohtueelses menetluses, tuleb kohtu hinnangul lugeda K. P.i ütlused noa kasutamise osas ebausaldusväärseks ning jätta tõendikogumist välja. 34. K. P.i ütlustes noa kasutamise kohta on põhjust kahelda ka käesoleva kohtuotsuse punktis 28 toodud põhjustel. Ei saa ka jätta tähelepanuta, et kannatanu K. H. mäletab hästi ülejäänud sündmusi, mis 12.12.2020 toimusid, mistõttu oleks eluliselt ebausutav, et K. H. ei mäleta, et talle oleks tol õhtul pandud nuga kõrile ja sel viisil ähvardatud ja raha nõutud. Samuti kinnitas süüdistatav, et tema ei näinud, et K. P. oleks nuga kasutanud (kt, lk 128). 35. Riigikohus on märkinud lahendis asjas nr 3-1-1-118-13, et asjaolu, kus suulised ähvardused esitab üks süüdlane ja teine enamjaolt vaikib, ei välista ühist ähvardamist ja seega kaastäideviimist, sest teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Olulise panusena ähvarduse täideviimisel käsitatakse ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu aktiveerides kannatanus hirmu. 36. Seega isegi olukorras, kus John-Richard Kiudorv oleks vaikides seisnud vanaema toa ja teise toa ukseavas, kuid mitte mingilgi moel K. P.i keelata ega takistada püüdnud, oleks saanud jõuda järeldusele, et võttes arvesse K. P.i ja süüdistatava eelnevat koos majja tungimist, võimendas süüdistatav oma kohalolekuga K. P.i poolt esitatud nõudmiste ja 12 ähvarduste sisu. Nagu käesoleva otsuse punktis 30 käsitletud, on tõendatud R. L. ja K. H.i kooskõlaliste ütlustega ja kaudselt ka John-Richard Kiudorvi kasutuses olnud autost leitud noaga, et John-Richard Kiudorv hoidis käes metallist pikateralist nuga, öeldes samal ajal ähvardavaid sõnu. Olukorras, kus K. P. oli juba eelnevalt K. H.i suhtes vägivalda kasutanud, siis mõjus see kahtlemata kohalviibijatele hirmutavalt ning kallutas olukorras jõudude vahekorra veel rohkem kannatanute kahjuks. 37. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-09 leidnud, et vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu (näiteks rusikalöök näopiirkonda) on juba sooritatud, kuid selle toime (näiteks teadvusetusseisund) kestab veel edasi. Sõltumata asjaolust, et kui süüdistatav kasutab kannatanu kallal vägivalda muul eesmärgil, on selle tagajärjel kannatanul tekkinud vastupanuvõimetu seisundi näol tegemist kestva vägivallaga. Kui asjade äravõtmise soov kannatanult tekib süüdistataval kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul, siis tuleb süüdistatava poolt kasutatud vägivalda käsitleda asjade hõivamise vahendina. 38. Kohus leiab, et vägivalda kasutati võõraste vallasasjade äravõtmiseks. Esimene vägivallategu – K. P.i poolt K. H.i mitmel korral löömine – eelnes asjade äravõtmisele ning kui tajuti, et kannatanu on hirmul ega osuta vastupanu, hakati raha nõudma ja otsima. See ei jäänud aga ainsaks vägivallaaktiks. Samuti oli K. P.i ja John-Richard Kiudorvi poolt öeldud ähvarduste ning süüdistatava poolt ähvardamiseks noaga vehkimise puhul tegemist vägivallaga, millega suruti maha kohalviibijate, s.o K. H.i, R. L. ja L. R.i vastupanu, et otsida raha ning viia majast ära erinevaid väärtuslikke esemeid. Erinevate vägivallaaktidega tagati, et vägivalla mõju ning sellest tingitud kannatanute vastupanuvõimetus kestis kogu sealviibitud aja. Seega K. P. ja süüdistatav kasutasid K. H.i suhtes kestvalt sellist vägivalda, mis välistas tema tahte teostamise täielikult ning kasutades ära K. H.i sellist seisundit (hirm, et talle antakse uuesti peksa) ja ka R. L. hirmu K. P.i ja süüdistatava ees (kt, lk 118) hakkasid K. P. ja John-Richard Kiudorv otsima raha ja vallasasju. Lugedes need asjaolud üheselt tuvastatuks ülalkirjeldatud tõenditega, jõuab kohus üheselt seisukohale, et kirjeldatud vägivald toimiski asjade hõivamise vahendina. 39.

§ 200

lg 1 sätestatud röövimise koosseis on liitkoosseis, mille üks osa seisneb võõra vallasasja äravõtmises – varguses

§ 199

mõttes.

§ 199objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist.

Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse 3-1-1-46-08 kohaselt eeldab valdus karistusõiguslikus mõttes isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi isikud nõudsid raha kannatanutelt enda kätte ning raha mitte saades ja ka ise otsimise käigus leides, võtsid ära erinevaid väärtuslikemaid vallasasju, seega soovisid teostada nende üle võimu.

1. Ütlused selles osas, kes konkreetselt mingi eseme xxx talust ära võttis, on vastuolulised. K. H.i ütlustest selgub, et vanaema L. toas oli televiisor, millel tõmbas juhtmed välja JohnRichard Kiudorv ja viis minema. Teleka äraviimise ajal kõndis K. P. toas ringi. Lisaks võttis K. P. K. H.i taskust ära telefoni ja autovõtmed ning viskas vanaema telefoni põrandale puruks. Maja juures olid ka kütusekanistrid, kuid pärast K. P.i ja John-Richard Kiudorvi lahkumist olid need kadunud. K. H.i sõnul ta neid ära viia ei olnud lubanud. Kanistreid ära viies näitas K. P. taskulambiga valgust ning nii K. P.il kui ka John-Richard Kiudorvil olid kanistrid käes, kokku 2 või 3 kanistrit. Maja juures olnud kanistrid pandi Saabi pagasiruumi ning vahetati Saabi pagasiruumist võetud tühjade kanistrite vastu välja. Kanistrite äraviimist nägi toast ukse pealt. Samal õhtul olid kaduma läinud ka pikendusjuhe, elektritrell ja nurklihvija. Pikendusjuhtme võttis majast kaasa K. P.. 13 Tööriistade äraviimist ise pealt ei näinud. Samal õhtul oli ära lõhutud ka K. H.i auto tagaklaas ning R. L. sõnul oli lõhkujaks olnud K. P. (kt, lk 107-114).
2. Tunnistaja R. L. sõnul võtsid L. R.i toas olnud teleka ära K. P. ja John-Richard Kiudorv. Viimane hoidis telekat käes, K. P. kakkus juhtmed välja ja seejärel viidi telekas auto peale. Ära olid lõhutud ka L. R.i ja K. telefonid. Teiste asjade äraviimist pealt ei näinud, kuid kuulis pärast K.lt, et koridorist oli veel midagi kadunud ning minema olid K. sõnul viidud ka tööriistad ja kütus. Nägi hiljem ka seda, et K. H.i auto tagaklaas oli puruks löödud. Peale teleka äravõtmise ise ühegi teise asja äravõtmist ega autoklaasi lõhkumist pealt ei näinud. K. P. ja John-Richard Kiudorv toimetasid veel õues 10-15 minutit enne kui auto ära sõitis (kt, lk 117, 118).
3. Tunnistaja S. V. sõnul tuli K. P. tagasi autosse ja tal olid kaasas ka telekas ja kõlar, mille ta pani auto pagasiruumi. K. P. ütles, et need on tema omad. Maja juures nägi ka kanistreid, kuid nende auto peale panekust midagi ei tea. Seejärel sõideti koos John-Richard Kiudorvi, K. P.i, N.-L. P. ja K.-J. R.aga Pärnu linna. Oldi autos kuni hommikuni ning siis läksid kõik bussi peale ja koju. Asjad, mis P. xxx talust kaasa võttis, jäid K. P.i kätte, autosse midagi ei jäänud (kt, lk 123, 124).
4. Tunnistaja N.-L. P. ütluste järgi nägi ta autost, kuidas K. P. laamendas ja lõhkus auto tagaklaasi ära. Seda, kus John-Richard Kiudorv samal ajal oli, tunnistaja ei teadnud. P. võttis kaasa teleka ja kõlari. Seda ei mäleta, kes televiisori majast välja tassis, kuid K. P. tõi selle autosse. Samuti pani K. P. autosse kõlari. Tunnistaja väitel andis esimest korda maja juures viibides see, kes majas elas, 3 kanistrit ning need pandi ka autosse. Samas ei mäletanud tunnistaja, kes kanistrid autosse pani. Nägi ise, kuidas K. P.i sõber tõi maja tagant ühe korraga 2 või 3 kanistrit. Teist korda ära sõites olid autos John-Richard Kiudorv, K. P., K.-J. R., S. V. ja tunnistaja N.-L. P.. Sõideti Pärnu poole. Pärnus magati autos uue silla all hommikuni ja seejärel läks tunnistaja koju. Asjad, mille K. P. autosse tõstis, jäid tunnistaja sõnul autosse, kõlari tõstis K. P. autost välja silla kõrvale. N.-L. P. arusaamise kohaselt plaanisid K. P. ja John-Richard Kiudorv autosse tõstetud televiisori maha müüa. Pärast seda, kui autost ära läks, oli televiisor endiselt autos ning ei tea, mis sellest edasi sai (kt, lk 125-126).
5. Tunnistaja K. P. on ütlustes kinnitanud, et peksis majas asjad puruks ja otsis igalt poolt raha. Kui raha ei leidnud, siis võttis kaasa teleka, vanaema telefoni, mille viskas minema ja xxx võtmed. Teleka võttis üksinda vanaema toast ja pani John-Richard Kiudorvi autosse ning valetas, et see on tema oma. Tööriistade kaasavõtmist eitab. Kaasa võttis ka diiselkütust, mille K. oli talle lubanud samal päeval enne John-Richard Kiudorvi sinnajõudmist. Autosse tõstis kaks või kolm suurt kanistrit diislit. Samuti tunnistab ukseklaasi lõhkumist ning auto tagaklaasi lõhkumist. Viimase lõi küünarnukiga puruks. Autosse tõstis ka pikendusjuhtme. Pikendusjuhe ja kanistrid saadi kätte. K. P.i sõnul võttis tema xxx talust kaasa ka kõlarid ja võimendi. Kui midagi juba võttis, siis mõtles, et võtab kõik, mis ette juhtub kaasa. Kõlari jättis endale (kt, lk 119-121).
6. Edasi sõideti K. P.i ütluste kohaselt Pärnusse. Pärnus müüs teleka kellelegi maha, et raha saada (kt, lk 121). Ütlused Pärnus teleka maha müümise kohta on aga vastuolus K. P.i kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus isik väitis „Ma müüsin kas 14.12.2020 või 15.12.2020 Saare talust võetud televiisori ja kõlari koos võimendiga xxx linnas maha, kuid ma ei avalda, kellele ma müüsin.“ K. P. selgitas vastuolu lausudes, et võis tollel hetkel rääkida, mida tahtis ning valetas toona. Kohtus ei osanud K. P. ütluste erinevust põhjendada, väites, et võis kohtueelses menetluses rääkida, mida tahtis. Kuna K. P.i ütlustes esines diametraalne vastuolu, isik ütluste erinevust kohtus põhjendada ei osanud, 14 tuleb kohtu hinnangul lugeda K. P.i ütlused teleka mahamüümise asukoha osas lugeda ebausaldusväärseks ning jätta tõendikogumist välja.
7. Süüdistatava sõnul tuli kütusest juttu juba esimesel korral maja juures viibides. Suitsupausi ajal läks K. ise nende kanistrite järele kuuri taha. K. tõi kaks kanistrit ja talle sobis, et süüdistatav annab talle kaks enam-vähem sama suurt kanistrit vastu, sest süüdistatav ei viitsinud kütust ümber valada. Kütust anti talle selle eest, et xxx tallu läks ning K.l ei pidanud seda vaja olema (kt, lk 127, 129). Teleka tõi majast välja K. ja tõstis selle auto kõrvale. K. viis välja ka pikendusjuhtme, kõlarid ja võimendi xxx pagasiruumust. JohnRichard Kiudorvi sõnul tema mingeid asju välja ei tassinud. K. pani hiljem teleka tagumise istme peatugede ja klaasi vahele, kõlarid andis tüdrukutele sülle ja pikendusjuhe sai pagasiruumusse. Süüdistatav sai enda sõnul aru, et kõik asjad olid K. P.i omad ning keegi ei protesteerinud selle vastu, et need ei peaks autos olema. Kui asjad autosse tõsteti siis nägi, et K. vaatas akna pealt. John-Richard Kiudorvi ütluste kohaselt lõhkus K. ära ka xxx tagaakna. Mööbliesemeid lõhkus samuti K. P., kes tegi seda jõudemonstratsiooniks. Seejärel sõideti Pärnusse, võeti kohvi, mindi Papiniidu silla alla ja jäädi magama. Tundpoolteist hiljem viskas K. kõlari välja, sest kolmekesi oli tagaistmel kitsas. Järgmisel päeval jättis süüdistatav K. P.i L.ühika juurde ja seal tegeles K. ise asjadega edasi. Ainsana jäi autosse pikendusjuhe, mille süüdistatav andis hiljem vabatahtlikult politseile üle (kt, lk 127-129).
8. John-Richard Kiudorvi sõnul tõi teleka majast välja K. ning tema seda tuua ega hoida ei aidanud. Pikendusjuhtme tõstis ise autosse, kuid televiisorit enda meelest ei tõstnud, kuid ei olnud selles enam täiesti kindel. Prokuröri poolt vastuolu väljatoomisel võrreldes isiku poolt 19.12.2020 kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus John-Richard Kiudorv on öelnud: „Kui televiisor ja pikendusjuhe olid auto juures, siis panin pikendusjuhtme pagasiruumusse. TV panin tagaistmele peatugede juurde aluse peale.“, nentis John-Richard Kiudorv, et võis siiski teleka autosse panna. Autosse pandud televiisori osas süüdistatav enda sõnul K. P.iga mingit plaani ei pidanud, ei arutanud ka televiisori maha müümise üle. Süüdistatav nägi 12.12.2020, et telekas oli vanaema toas, kuid arvas, et see on sellegipoolest K. P.i telekas, sest K. ise ütles nii. Järgmisel päeval küsis K. P. süüdistatava käest vaid, kas tal ei ole kedagi, kes tahaks sellist telekat osta, kuid süüdistataval ei olnud (kt, lk 129, 130).
9. Tunnistaja J. H.i sõnul oli 12.12.2020 õhtul kella üheksa paiku, kui ta xxx tallu jõudis oli K. muuhulgas rääkinud, et K. P. koos J.iga olid asjad ära viinud, küttekanistrid auto peale tõstnud ning teleka. J. H.i sõnul oli ta mõni päev varem majas käinud, kuid 12.12.2020 õhtuks oli lõhutud toa ja köögi vaheline uks, paar tooli, kummut, L. R.i telefon oli juppideks, lõhutud oli välisukse klaas. Kadunud oli pikendusjuhe, elektritrell väärtusega 25 eurot, lihvija väärtusega 30 eurot, kõlar, võimendi ja kolm kanistritäit diiselkütust, mida oli kokku 75 liitrit, väärtusega 75 eurot. Kütus oli 30-, 25- ja 20-liitristes kanistrites. Kanistritest üks oli roheline, teised olid valge-sinised või valge-mustad. Kadunud oli ka L. R.gi telekas. Asemele olid pandud tühjad 20-liitrised läbipaistvad kanistrid. Pikendusjuhtme maksumusega 40 eurot sai hiljem uurija käest tagasi ning võimendi oli üles leidnud varjualusest. Kui politseipatrull kohale tuli siis nägi, et ka K. H.i auto tagaaken oli katki löödud ning K. ütles, et K. P. oli ka autovõtmed ära võtnud ja kuhugi ära visanud (kt, lk 106, 107).
10. Kohtu hinnangul on K. H.i ja R. L. ütlustega tõendatud, et teleka viis autosse just JohnRichard Kiudorv. Samuti on süüdistatav ise möönnud, et on võimalik, et tõstis ise teleka autosse ning on tunnistanud pikendusjuhtme auto pagasiruumi tõstmist. Samuti ei pruukinud tunnistajad S. V. ja N.-L. P. tegelikult näha ega märgata, kes esemed autosse 15 tõstsid, kuna tunnistajad on kinnitanud, et ajasid omavahel juttu ning tunnistaja N.-L. P. on möönnud, et autos viibides oldi ka telefonis, mis võis tunnistajate tähelepanu autost väljaspool toimunud sündmustest hajutada. Kuigi süüdistatav on väitnud, et arvas teleka olevat K. P.i oma ning ka K. P. on ütlustes väitnud, et valetas Johnile, et tegemist on tema telekaga, ei ole need ütlused eluliselt usutavad ning on kohtu hinnangul järjekordselt kantud soovist pisendada süüdistatava panust kuriteo toimepanemisel. K. P. oli eelnevalt nõudnud majas olles nii K. H.ilt kui ka L. R.ilt raha ning selle mitte saamisel hakanud ise raha toast otsima ning nagu tõendamist on leidnud, tegi seda ka John-Richard Kiudorv. Süüdistatav on ka ise tunnistanud, et mõistis, et K. P. otsis raha või midagi väärtuslikku ning vaatas ka ise toas selle pilguga ringi, et leida raha. Seega oli kohtu hinnangul JohnRichard Kiudorvile ka igati arusaadav, et kui asuti majast kaasa võtma erinevaid väärtuslikemaid esemeid, ei olnud tegemist K. P.ile kuuluvate asjadega, vaid nii-öelda asendusega rahale, mida K. P. kannatanutelt nõudmise peale ei saanud ning mida ka L. R.i toast otsides ei leitud. Samuti süüdistatava väide, et keegi ei protesteerinud asjade äravõtmise peale, on sisutühi. John-Richard Kiudorvile oli tingimata arusaadav, et kui ühte kannatanutest oli füüsiliselt väärkoheldud ning teisi kannatanuid ja R. L. ähvardatud (sh noaga), olid kannatanud hirmul oma elu ja tervise pärast ning nende poolt vastupanu osutamine asjade äraviimisele ei saanudki olla ootuspärane.
11. Kohtu hinnangul ei ole usutavad ka K. P.i ja süüdistatava ütlused selle kohta nagu oleks K. H. lubanud kolm kanistritäit kütust süüdistatavale anda. Kuna K. H. ei tundnud JohnRichard Kiudorvi ja ei olnud enne 12.12.2020 õhtut temaga pikemalt kokku puutunud, ei ole usutav, et isik oleks lubanud K. P.i sõbrale, kes K. H.i jaoks oli võõras, kütust lihtsalt selleks, et K. sõber saaks sõita Pärnust xxx xxx tallu. Veelgi vähem usutav on see, et K. H. oleks lihtsalt niisama kütust ära andnud kordades suuremas koguses, kui see on vajalik Pärnumaalt xxxx ja tagasisõiduks. Kohtu hinnangul ei ole selles osas usaldusväärsed ka tunnistaja N.-L. P. ütlused nagu oleks isik, kes seal majas elas andnud ise kütusekanistrid K. P.ile ja John-Richard Kiudorvile. Seda seepärast, et tunnistaja väitel tassis K. H. korraga kolme kanistrit käes otsas, mis on arvestades teiste ütlustega kütusekoguse kohta, s.o 75 liitrit, ebatõenäoline. Samuti oli N.-L. P.eelnevalt oma ütlustes väitnud, et ei mäleta, kes need kanistrid autosse tassis. Seetõttu peab kohus ka siinkohal usaldusväärseks K. H.i ja R. L. ütlusi, mille kohaselt võtsid K. P. ja süüdistatav kütusekanistrid kaasa ilma loata ning pärast vägivalla kasutamist ja majas laamendamist.
12. Kannatanute, süüdistatava ja tunnistajate ütlustega on seega kohtu hinnangul tõendatud, et 12.12.2020 võtsid K. P. ja John-Richard Kiudorv omastamise eesmärgil kaasa teleka, pikendusjuhtme, elektritrelli, lihvija, kõlari, kolm kanistritäit diiselkütust (kokku 75 liitrit). Ära lõhuti maja välisukse klaas, L. R.i ja köögi vaheline uks, paar tooli, kummut, L. R.i telefon ning K. H.i auto tagaaken. Samuti olid ära võetud K. H.i auto võtmed ja telefon.
13. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, võib röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja ning

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja. Seega antud juhul ei omagi tähtsust, kes konkreetselt, millise eseme võttis ning kust asju otsis, kuna nende tegevus süüteo toimepanemise käigus oli konkludentne. 53. Käesoleval juhul luges kohus ülal tõendatuks, et kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutas K. P. ning nii K. P. kui ka John-Richard Kiudorv ähvardasid kannatanut ja R. L.. John-Richard Kiudorv osales samuti kuriteo toimepanemises kasutades psüühilist vägivalda, ei lahkunud enne K. P.i lahkumist, oli teadlik K. P.i poolt vägivalla kasutamisest 16 ja nõudmiste sisust, kiitis need vaikides heaks, võimendas neid omapoolsete ähvarduste ja noa kasutamisega ning otsis koos K. P.iga raha ja lõhkus majas olnud asju ning viis koos K. P.iga ära erinevaid esemeid. Ka R. L. ütlustest selgus, et K. P.i ning John-Richard Kiudorvi tegevus tundus kooskõlastatud (kt, lk 118). Seega on John-Richard Kiudorvi tegu kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p 7 järgi.

54. Tõendamist on leidnud ka

§ 200

lg 2 p 9 nimetatud koosseis nagu kohus on juba käesoleva kohtuotsuse punktides 19 ja 20 selgitanud. 12.12.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll kinnitab, et maja välisukse klaas on lõhutud. Samuti ei ole vaidlust selles, et maja ukseklaasi lõi katki K. P.. K. H.i ning R. L. kooskõlaliste ütlustega on leidnud tõendamist, et ukseklaasi lõhkumise järel sisenesid majja nii K. P. kui ka süüdistatav. Süüdistatava jaoks oli tegemist võõra hoonega, kuivõrd see ei olnud tema oma, tal ei olnud valdusõigust ega esinenud muud õiguslikku alust võõrasse hoonesse sisenemiseks. Süüdistatav ja K. P. kiitsid vaikivalt ettevõtmise heaks ega teinud takistusi sündmuste edasiarenemiseks. Eelkirjeldatud teoga pani süüdistatav John-Richard Kiudorv toime

§ 200

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo, kuivõrd täitis ka

§ 266koosseisu - süüdistatav tungis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse.

55. Ülal luges kohus nii kannatanu K. H.i kui ka tunnistaja R. L. ütlustega ning kaudse tõendina ka sõiduautost xxx tehtud fototabelis oleva fotoga, kust on näha juhiistme juures olev ning R. L. kirjeldusele vastav nuga, tõendatuks, et John-Richard Kiudorv kasutas röövimise toimepanemisel metallist teraga nuga.

§ 200

lg 2 p-s 8 sisaldub röövimise kvalifikatsioon – röövimise toimepanemine relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti (kööginuga, triikraud, saag, kruvikeeraja, pesapallikurikas, golfikepp, aialatt, metallitükk jne), vigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud ese või muu ese, millega on võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada. Kasutades ähvardamiseks 10-15cm pikkuse metallist teraga nuga, oli kahtlemata tegemist esemega, millega on võimalik teisi kahjustada. Seega täitis John-Richard Kiudorv koos juba varasemalt süüdimõistetud kaasosalise K. P.iga

§ 200

lg 2 p 8 koosseisu, pannes röövimise toime relvana kasutatava muu esemega ähvardades. 56. Siit järelduvalt on John-Richard Kiudorv koos K. P.iga kaastäideviijatena grupis pannud toime röövimise relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning sissetungimisega.

§ 15

lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

§ 16lg 1 alusel jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et John-Richard Kiudorv tegutses röövimise toimepanemisel otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik sissetungimisest, tal oli kaasa nuga, millega majas kohalviibinuid ähvardas ning ta oli teadlik asjade äravõtmisest.

1. Kuigi John-Richard Kiudorv on ütlustes väitnud, et püüdis K. P.i ära kutsuda (kt, lk 128, 129), lahknevad kohtu hinnangul süüdistatava ütlused kannatanu K. H.i ja tunnistaja R. L. kooskõlalistest ütlustest ning on pigem kantud soovist pääseda kergema karistusega. Juba kohtuotsuses korduvalt käsitletud põhjustel on ebausutavad ka K. P.i väited selle kohta, et John-Richard Kiudorv püüdis teda takistada ja korrale kutsuda (kt, lk 120). Samuti ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad tunnistaja N.-L. P. ütlused selle kohta, et süüdistatav K. P.i korrale püüdis kutsuda, kuna tunnistaja viibis teisel korral maja juures olles autos ning tunnistaja ei osanud isegi öelda, kus John-Richard Kiudorv oli või ei olnud. Samuti ei osanud ta kirjeldada, kuidas süüdistatav K. P.i korrale kutsus (kt, lk 125). Eelpool selgitatud ja kohtu hinnangul tõendatud sündmuste käiguga on aga kooskõlas K. H.i ja R. L. ütlused, et John-Richard Kiudorv ei püüdnud kordagi K. P.i keelata, korrale kutsuda ega 17 takistada (kt, lk 109, 117). Samuti ei püüdnud John-Richard Kiudorv sündmuste käigus Saare talu juurest lahkuda hoolimata selleks, et tal olid selleks võimalused olemas. Süüdistataval oli maja juures tema kasutuses olev auto, millega ta oleks saanud lahkuda, kui ta ei oleks soovinud K. P.iga koos kuritegu toime panna. Seda aga John-Richard Kiudorv ei teinud. Seega saab järeldada, et süüdistatav kiitis kõik koosseisutunnused heaks.
2. Kohtule esitatud tõenditest ei ilmne, et süüdistatav oleks kuriteo pannud toime kavatsetult. Pärast K. P.i poolt K. H.i peksmist sõitsid süüdistatav, K. P. ja tüdrukud maja juurest minema. Ütlustest nähtuvalt tekkis K. P.il soov maja juurde tagasi minna siis, kui oldi ära sõidetud ning süüdimõistetu nõustus sellega, kuna pööras enda sõnul auto ümber ja sõitis Saare talu juurde tagasi. Seega ei saanud olla plaan röövimise toimepanemiseks varem paika pandud, vaid sündmuste käik päädis röövimise kaastäideviimisega. Otsene tahtlus eeldab seda, et isik teab asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt saab rääkida vägivallast kui asja äravõtmise vahendist ja selle ajalisest seotusest võõra vara hõivamisega. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav kasutas ka ise vägivalda – kasutas ähvardamiseks nuga olukorras, kus teine kaastäideviija nõudis kannatanutelt raha. Samuti osales süüdimõistetu võõra vara hõivamisel. Süüdistatav teadis ja tahtis seda, seega subjektiivsest küljest on John-Richard Kiudorvi käitumine

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 sisalduvate koosseisude täitmisel hinnatav otsese tahtlusena.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus John-Richard Kiudorvi süüdi

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Karistus 61. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades ja sissetungimisega, näeb seadusandja karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. 62.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

1. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. 18 detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 64. Sanktsiooni keskmine

§ 200lg 2 kohaselt on (15+3)/2=9 aastat vangistust.

65. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§ 57

lg-s 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid.

§ 58

p-s 3 sätestatud karistust raskendava asjaoluna esineb süüteo toimepanemine kõrges eas inimese, s.o vanaduspensioniealise L. R.i suhtes. Samas on L. R. kohtus selgitanud, et on süüdistatavale andeks andnud ning ei soovi tema karistamist.

1. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Tegemist oli üheainsa röövimise episoodiga, füüsilist kahju tekitati kohalviibinud isikutest vaid K. H.ile ja temalegi tekitatud tervisekahjustus ei olnud pikaajalise kestusega ning äravõetud ja äralõhutud asjade maksumus oli suhteliselt väike, ulatudes vaid sadadesse eurodesse. Samuti tuleb võtta arvesse, et John-Richard Kiudorv isiklikult kellelegi füüsilist valu ega tervisekahjustusi ei tekitanud. Seetõttu peab kohus isiku süüd keskmisest väiksemaks.
2. Samas aga olukorras, kus karistust kergendavad asjaolud puuduvad, esineb raskendav mittekoosseisuline asjaolu ehk kannatanu L. R.i kõrge vanus ja korraga ka kolm röövimise koosseisulist tunnust ehk röövimise toimepanemine sissetungimise teel, kannatanute noaga ähvardamine ja tegutsemine grupis koos teise isikuga ehk K. P.iga, ei ole võimalik isikut karistada ka seaduses ettenähtud karistuse alammääras. Ei saa jätta tähelepanuta, et noaga ähvardajaks, mis tõi mõlema jaoks kaasa raskendava asjaolu ehk relva kasutamise, oli just John-Richard Kiudorv, mitte K. P.. Seda enam, et John-Richard Kiudorv endal süüd ei näe ning ei mõista, et oleks valesti käitunud, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada isikut rangemalt kui kaastäideviijat K. P.i.
3. John-Richard Kiudorvi kuriteo kaastäideviija K. P. nõustus oma süüküsimuse lahendamisel kokkuleppemenetlusega ja talle mõisteti sama kvalifikatsiooniga röövimise episoodi eest eraldi võetuna 3 aasta 6 kuu pikkune vangistus. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei tohiks samas episoodis teise süüdistatava John-Richard Kiudorvi karistamine olla mitmekordselt rangem kui K. P.il. Siiski ei saa süüdistatav lähtuda eeldusest nagu üldmenetluses asja lahendamisel ei võiks tema karistus olla rangem kui kaastäideviijal.
4. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et varasemalt on John-Richard Kiudorvi samuti karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda korduva kehalise väärkohtlemise eest, mille eest kannab ta praegu Pärnu Maakohtu 19.05.
5. a otsusega mõistetud 2 aasta pikkust vangistust (kt, lk 55-70). Kuna John-Richard Kiudorv juba kannab vanglakaristust ning arvestades ka käsitletava kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, siis mõistetavast vangistusest tingimisi vabastamine on kohtu hinnangul tema puhul välistatud.
6. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus John-Richard Kiudorvile karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka John-Richard Kiudorvi 19 kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.12.2020-20.12.2020, s.o 3 päeva (kt, lk 49-51) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. 71.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. John-Richard Kiudorv on arutluse all oleva kuriteo pannud toime 12.12.2020, s.o enne Pärnu Maakohtu 19.05.2021. a otsuse kuulutamist.

§ 64

lg 1 järgi mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lugeda kergemat karistust kaetuks raskeimaga, sest sellisel korral jääks kuritegude, mille eest Pärnu Maakohus on isikut karistanud, ebaõigussisu kajastamata. Sellisel juhul ei täidaks karistus eripreventiivset eesmärki, sest ei annaks süüdistatavale signaali, et kõigi toimepandud kuritegude eest järgneb ka vastav karistus ega oleks ühiskonna huvidega kooskõlas. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistuste osaline liitmine. Seega tuleb

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Pärnu Maakohtu 19.05.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 121-2478 mõistetud karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 29.09.2022 seisuga tuleb lugeda kantuks 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust ning ärakandmata vangistuse pikkuseks 3 aastat 4 kuud 22 päeva. Ärakandmata vangistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.09.
2. Tsiviilhagid
3. Tsiviilhagid on esitanud kannatanu K. H. (kt lk 5), J. H. (kt lk 6) ning L. R. (kt lk 7).
4. Kannatanu L. R. loobus kohtuistungil enne kohtuliku arutamise algust tsiviilhagist, mistõttu tuleb tema tsiviilhagi jätta KrMS § 2962 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
5. KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud, esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse KrMS § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). 20
7. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
8. Kannatanu K. H. on esitanud tsiviilhagi 220 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et John-Richard Kiudorvi ja K. P.i poolt toimepandud röövimise käigus lõhuti ära K. H.ile kuulunud sõiduauto tagaklaas ning võeti ära sõiduki võtmed ning K. H.i telefon. K. H.i sõnul läheks tagaklaasi vahetus maksma 150 eurot ning süüteluku ja pagasiruumu võtmete komplekt vähemalt 50 eurot (kt, lk 114). Telefoni väärtuseks on süüdistusaktis välja toodud 20 eurot. Kuna kahju on tekitanud John-Richard Kiudorv ja K. P. samal alusel, s.o koos röövimise toimepanemisega, siis vastutavad nad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus K. H.i poolt esitatud hagiavalduse täies ulatuses mõistes John-Richard Kiudorvilt solidaarselt K. P.iga välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu K. H.i kasuks summas 220 eurot.
9. Kannatanu J. H. on 21.02.2021 esitanud tsiviilhagi 410 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et John-Richard Kiudorvi ja K. P.i poolt toimepandud röövimise käigus võeti ära J. H.ile kuulunud elektritrell Jasper maksumusega 25 eurot, nurklihvija Jasper väärtusega 30 eurot, 50 m pikendusjuhe väärtusega 40 eurot, kõlar, 75 liitrit diiselkütust maksumusega 75 eurot. Lisaks lõhuti ära Saare talus maja välisukse klaas, toa ja köögi vaheline uks, toolid ja kummut. Pikendusjuhe on kannatanule tagastatud, mida tõendab ka 17.02.2021 esemete üleandmise-vastuvõtmise akt (kt, lk 44). Samuti leidis J. H. enda sõnul hiljem üles võimendi. Arvestades ka xxx talus äralõhutud esemete väärtust, on kohtu hinnangul põhjendatud tsiviilhagi rahuldada. Kuna kahju on tekitanud John-Richard Kiudorv ja K. P. samal alusel, s.o koos röövimise toimepanemisega, siis vastutavad nad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus J. H.i poolt esitatud hagiavalduse täies ulatuses mõistes JohnRichard Kiudorvilt solidaarselt K. P.iga välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu J. H.i kasuks summas 410 eurot. Menetluskulude jaotus
10. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 järgi määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.
11. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-11 p-des 10.1-10.3 leidnud, et kui menetleja on jätnud alusetult kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-st 2 tuleneva võimaluse ühendada kriminaalasjad üheks menetluseks eesmärgiga tagada süüdistatavale kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestav liitkaristuse mõistmine ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt sundraha ühekordne väljamõistmise KrMS § 179 sätteid arvestades, siis ei ole teistkordne sundraha väljamõistmine õigustatud. John-Richard Kiudorvi on 19.05.
12. a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud kuritegude toimepanemise eest
13. ja
14. aastal. Maakohus mõistis John-Richard Kiudorvilt ka välja sundraha 876 eurot. Samal ajal toimetati tema suhtes ka 21 kriminaalmenetlust käesolevas asjas, milles ta oli 19.12.2020 kahtlustatavana ülekuulatud. Seetõttu on menetleja jätnud kasutamata võimaluse kriminaalasjade ühendamiseks. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada KrMS § 179 lg 1 p 1 kohast sundraha määra, mis käesolevalt on esimese astme kuriteo puhul 1635 eurot, Pärnu Maakohtu 19.05.
15. a otsusega väljamõistetud sundraha võrra summas 876 eurot. Seega kuulub John-Richard Kiudorvilt väljamõistmisele sundraha suuruses 1635-876=759 eurot.
16. Menetluskulud on kriminaalasjas seega järgmised: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 759 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 276,36+248,40+388,80=913,56 eurot (kt, lk 81-84,85-88, 89-90), 3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 129,60+1573,32=1702,92 eurot (kt, lk 13, 95-96). Menetluskulud kokku summas 3375,48 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda makseinfo alusel 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Helju Hõbe Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Mari Mõttus Rahvakohtunik 22