← Eesti

3-22-2652/5

Obsah (5)§ 121§ 4§ 207§ 204§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2652 Ha

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas 26.09.2022 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seoses vangla tekitatud mainekahjuga. Vangla koostatud iseloomustuses on välja toodud kaebaja 14 kustunud ja arhiveeritud kriminaalkaristust, samuti on raskendatud kaebaja toimepandud kuritegude iseloomu. Tulirelva omamise ja edasiandmise pani kaebaja toime alaealisena ja süüdi mõisteti ta alles kuus aastat hiljem. Samuti on vangla selgitanud, et kaebaja narkokuritegu on ühiskonnale ohtlik, kuigi kaebaja ostis 4 karpi Xanaxit enda tarbeks. Selliste andmete avalikuks tegemine ja esitamine on kohatu. Mainekahju on tekitatud (taotlejat on laimatud), kuna iseloomustusega tutvuvad kohtunikud ja kohtusekretärid, arhiiviandmed kajastuvad maakohtu avalikel istungitel ja hiljem Riigi Teataja kohtulahendite registris. 3-22-2652
  2. Tallinna Vangla jättis 22.11.2022 otsusega nr 5-37/22/142-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  3. X esitas 19.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks summas 300 eurot seoses tema isikuandmete õigusvastase käitlemise ja töötlemisega, mille tulemusel said avalikuks kaebaja kustunud ja arhiveeritud karistused. Vangla tõlgendas ka kaebaja kehtivaid kriminaalkaristusi vääralt, esitledes iseloomustuses kaebajale etteheidetud kuritegusid raskematena, kui need tegelikult olid ja tõendamist leidsid. Seeläbi asetati kaebaja ebasoodsasse olukorda ning põhjustati talle mainekahju. Andmete sellises formaadis kohtule esitamine on lubamatu.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 28.12.2022 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot. Kohus peab ühe kahju hüvitamise eeldusena tuvastama avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasuse avalik-õiguslikus suhtes (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Tulenevalt

§ 4lg-st 1 ei ole sellise asjaolu tuvastamine aga praegusel juhul halduskohtu pädevuses, kuivõrd karistusseadustik (Kar

S) näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist on süüteomenetluse valdkonda kuuluva küsimusega ning vangla poolt koostatud iseloomustusi saab kaebaja vaidlustada täitmiskohtuniku juures KarS-s sätestatud korras. Ka kriminaalmenetluses otsustamisele kuuluvate küsimuste ettevalmistavas menetluses tekkinud kahju hüvitamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest seadus näeb sellise kahju hüvitamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist reguleerib KarS ning kaebaja poolt tõstatatud küsimuste lahendamine on KarS § 76 kohaselt maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise küsimust reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Taotluse rahuldamata jätmisel lahendab vaidluse maakohus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X palub 11.01.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.12.2022 määrus. Kahju on põhjustanud vangla ja kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

  1. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt sellega, et vangla poolt tema kohta koostatud iseloomustuses on kajastatud mh kustunud ja arhiveeritud karistusi ning raskendatud kaebaja toimepandud kuritegude iseloomu.
  2. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, sest halduskohus ei ole pädev vaidlust lahendama (

§ 121

lg 1 p 1).

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. 2

(3)3-22-2652
  1. Vangla toimingud kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamisel ning kinnipeetava iseloomustus kuuluvad oma olemuselt karistusõiguslikku mateeriasse. Vangla ei täida nimetatud materjale koostades olemuselt haldusülesannet, vaid sarnaselt kohtueelse menetlejaga kriminaalasja kohtueelses menetluses loob maakohtu jaoks tingimused kriminaalmenetluses otsustatava küsimuse lahendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2022 määrus nr 3-21-2427, p 11).
  2. Vangistusseaduse § 76 lg 1 p 2 kohaselt edastab vangla kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule materjalid, mille hulka kuulub mh kinnipeetava iseloomustus, milles antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustab vastavalt KarS §-s 76 sätestatule maakohtu täitmiskohtunik (kriminaalmenetluse seadustiku §-d 426 ja 432). Seega lahendab kõik küsimused vangla toimetatud ettevalmistava menetluse ning vangla esitatud materjalide (sh kinnipeetava iseloomustuse) võimalike puuduste kohta täitmiskohtunik maakohtus toimuva menetluse raames. Kuna tegemist ei ole halduskohtu pädevuses oleva vaidlusega, ei ole ka kriminaalmenetluses otsustamisele kuuluvate küsimuste ettevalmistavas menetluses tekkinud kahju hüvitamine halduskohtu pädevuses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib SKHS, mille § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada prokuratuurile (SKHS § 7 lg 1 ja § 14 lg 2).
  3. Eeltoodust lähtuvalt tagastas halduskohus X kaebuse õigesti halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, sest seadus näeb vaidlusküsimuse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.12.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.