Obsah (16)

§ 367§ 651§ 456§ 652§ 238§ 230§ 5§ 162§ 168§ 173§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja

§ 367

alusel rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 661,30 eurot määraga 8% päevas alates

1. maist
2. a kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada p-de 2–4 osas ja saata asi tagasi maakohtule või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda või alternatiivselt kaebuse rahuldamata jätmisel vähendada kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel on sõlmitud teenindusleping ning et kostjal on kohustus hagejale lepingu alusel raha maksta. Kostja ei ole nõude aluseks olevaid arveid saanud, mistõttu ei saanud ta ka neid tasuda. Kostja sai arved kohtumenetluse käigus, mil selgus, et temalt nõutakse alusetuid summasid. Kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk fakti, et ta ei ole hagejalt vaidlusaluseid arveid saanud. Lepingu p 4.5 kohaselt ei vabasta arve mittesaamine selle tasumist. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab tasuda arveid, mida ta ei ole saanud. Maakohus hindas lepingu tüüptingimuste tühisust üksnes viivisemäära osas, kuid ei teinud seda muude tähtsust omavate ja kostjale kohustusi panevate tüüptingimuste osas. Ka on kostja maakohtule avaldanud, et temalt nõutud tasu on ülemäärane ning tarbitud veekulu ei saa olla sedavõrd suur, mistõttu võis veenäit olla ekslik. Seega puudutab vaidlus vee eest nõutud lisatasu, mis on kostja hinnangul ülemäärane ning mille kujunemist ei ole hageja selgitanud ega tõendanud. Maakohus on jätnud kostja sellekohase vastuväite käsitlemata. Vee eest lisatasu arvestuse aluseks on kontrollmõõtmine. Hageja ei ole tõendanud, millise näidu on ta kostja veearvestilt saanud ja mil määral see ületab kostja poolt vee eest seni tasutud summasid. Maakohus ei ole sellele puudusele menetluses tähelepanu osutanud. Vastustaja seisukoht
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks 661,30 eurot ületavas osas ning rahuldamata hageja nõude kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise 193,13 euro ja põhivõlgnevuselt edasiulatuva viivise 0,065% päevas väljamõistmiseks. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja on teeninduslepingust tulenevat tarbitud vee eest tasumise kohustust rikkunud ning kas ta võlgneb hagejale põhinõudena 661,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 98,75 eurot (arved 19107, 19501, 20308 ja 21114) ning kas ta peab põhivõlgnevuselt tasuma edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras.
2. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, sest jättis tähelepanuta, et lisaks kostja vastuväidetele, et talle jäi arusaamatuks võlgnevuse kujunemine ning ta ei olnud 4 arveid kätte saanud, väitis kostja lisaks (
3. novembri
4. a ja
5. mai
6. a e-kirjad), et tarbitud vee kogus, mille eest talle tasumiseks arved esitati, oli ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus sai selle rikkumise kõrvaldada, andes pooltele võimaluse esitada kohustuse tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta uusi väiteid ja tõendeid (dtl-d 187–188).

§ 652lg 3 p 2 järgi ringkonnakohus arvestab hageja 6.

jaanuari 2023. a menetlusdokumendis esitatud väidetega ning võtab vastu uued tõendid (veemõõtja näidu teatis, veenäidu arvestused, veemõõdusõlme ülevaatuse akt). Need tõendid omavad asjas tähtsust (

§ 238

lg 1) ning hageja ei saanud neid varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vaatamata sellele, et maakohus jättis kostja vastuväite tähelepanuta, ei too see kaasa teistsugust lõpptulemust. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega (otsuse p 12).

1. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei kontrollinud asja lahendamist mõjutavate tüüptingimuste tühisust. Ennekõike on kostja arvates tüüptingimustena tühised arve saatmise ja kättesaamisega seotud tingimused (lepingu p-d 4.1 ja 4.2). Kolleegium kostjaga ei nõustu ja leiab, et maakohus on piisavas ulatuses hinnanud lepingus sisalduvate tüüptingimuste kehtivust ning leidnud, et kohaldada ei saa viivisemäära sätestavat tingimust, sest tegemist on ebaproportsionaalselt suure viivise määraga (vt maakohtu otsuse p 15). 11.
2. Teeninduslepingu p 4.1 näeb ette, et hageja väljastab arveid iga kvartali esimese kuu
3. kuupäevaks. Arved vormistatakse kirjalikult ja saadetakse lepingus märgitud aadressil. Arve loetakse kättesaaduks 10 päeva pärast postitamist. Lisaks sätestab p 4.5, et arve mittesaamine ei vabasta saajat arve tasumisest. Apellatsioonimenetluses on kostja tõstatanud küsimuse, kas need tingimused on tüüptingimustena ebamõistlikult kahjustavad ning saaks välistada tema vastutuse hageja ees. Kolleegiumi hinnangul ei ole nimetatud tüüptingimused tühised, põhjendades seda järgnevalt. Praegusel juhul tuleb hinnata, kas viidatud tüüptingimused on kõiki asjaolusid hinnates VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi tühised. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Hageja selgitas kohtule, et „vastavalt teeninduslepingu p-s 4.1 sätestatule tehakse arved raamatupidaja poolt kord kvartalis, pannakse ümbrikusse formaadis A5 ning hageja juhatuse liige AL viib need mööda küla laiali postkastidesse“. Nii pandi ka kostjale arved postkasti aadressile Meresihi tee 34/Sambliku tee 9, Kelvingi küla, sest vastavalt teeninduslepingu p-s 4.1 sätestatule tuleb arved saata teeninduslepingus sätestatud aadressil. Lepingu päises on käsikirjaliselt märgitud, et kostjale kuulub kinnistu asukohaga Harju maakond, Kelvingi küla, Meresihi tee 34/Sambliku tee 9 (dtl 40). 11.
4. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (VÕS § 7 lg 2). Kolleegiumi arvates tuleb praeguse vaidluse puhul lähtuda asjaolust, et poolte vahel oli pikaajaline lepinguline suhe ning hageja osutas kostjale igapäevaselt tarbitavat teenust (vee- ja kanalisatsiooniteenus). Samuti oli lepinguga seotud isikute ring piiratud (hageja liikmed). Ka kostja ise märgib, et „Kelvingi on väike küla, inimesed tunnevad üksteist ning tänaval kohtudes suheldakse“ (dtl 210, p 2.5). Kolleegiumi hinnangul tuleb arve kinnistul asuvasse postkasti panemist lugeda arve saatmise mõistlikuks viisiks. Kostjale oli teada, et hageja väljastab arveid iga kvartali esimese kuu
5. kuupäevaks ning kui mingil põhjusel arve temani ei jõudnud, siis oleks olnud mõistlik eeldada, et ta võtab ühendust hageja raamatupidaja või juhatuse liikmega. 5 Seega ei välista arve mittesaamine kostja vastutust, sh tasuda viivist alates arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast.
6. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostja väidet, et ta ei ole arvetel märgitud koguses vett tarbinud. Teeninduslepingu p 8.1 järgi toimub vee ja kanalisatsiooni eest tasumine kvartaalselt vastavalt esitatud arvele. Ühingu liige esitab hagejale hiljemalt
7. jaanuariks tegelikud veetarbimise näidud, mille põhjal toimub tasaarvestus ja järgmise aasta vee arvestusliku tasu fikseerimine. Hageja on kooskõlas p-ga 8.1 vee tarbimist arvestanud (dtl-d 194–196). Poolte väidetest tulenevalt oli nende vahel lahkarvamused veemõõtja näitude osas ning hageja fikseeris näidu
8. juulil 2021 (dtl-d 197–198). Kontrollkäigul fikseeriti kostja veemõõtja näit 3070 m³, mis läheb kokku
9. aasta alguses kostja esitatud näiduga (dtl 194). Kolleegiumi hinnangul on hageja nõue eeltoodud tõenditega tõendatud. 12.
10. Kostja tugineb sellele, et tema veekulu ei saanud olla nii suur ning veemõõdiku näit võis olla ekslik. Kolleegium märgib, et kui kostja väitis, et veemõõdiku näit on vale, siis pidanuks ta oma vastuväidet ka tõendama. Tulenevalt

§ 230

lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12108, p 18). Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 6.

veebruari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13707, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13). Praegusel juhul ei ole kostja oma vastuväidet tõendanud. 12.
4. Kostja on oma hilisemas seisukohas esitanud ka väite, et veenäidu arvestustel on märgitud vee hind, kuid see ei ole käsitatav juhatuse otsusena. Kolleegium seda kostja vastuväidet apellatsioonimenetluses ei arvesta, sest väite õigel ajal esitamata jätmist ei saanud põhjustada maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine. Kuigi kostja seab kahtluse alla andmed, mis tulenevad hageja poolt ringkonnakohtus esitatud tõenditest (veenäidu arvestused), siis oli kostjal võimalik vaidlustada veeteenuse hinda maakohtu menetluses. Tulenevalt

§ 5

lgst 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samal põhjendusel jätab ringkonnakohus arvestamata kostja vastuväited viivise perioodi osas. Ka selles osas oleks kostja pidanud oma vastuväite esitama maakohtu menetluse käigus.

1. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti hagi rahuldanud põhinõude 661,30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 98,75 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kostja vastuväited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
2. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulud.

14.1. Kostja leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleks kohaldada

§ 162

lg-t 4, sest ka hagi rahuldamise korral menetluskulude jätmine kostja kanda on ebaõiglane. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid see eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Üksnes viide, et hageja oleks võinud asju arvete saatmisel paremini korraldada, ei ole lõike 4 kohaldamiseks piisav. Praegusel 6 juhul oli pooltel võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, näidates mõlemad üles head tahet. 14.2. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hagi osalise rahuldamise korral rakenduvad

§-s 163 sätestatud erireeglid. Menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Samas leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kuigi hagi jäi osaliselt läbi vaatamata, jäävad ka selles osas menetluskulud

§ 168lg 5 järgi kostja kanda.

Hageja võttis kostja vastu esitatud hagi osaliselt tagasi seetõttu, et kostja rahuldas selles osas nõude pärast hagi esitamist. Samuti leidis maakohus, et kuigi hagi jääb rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 193,13 euro osas, siis arvestades kõiki asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga ning lisab, et kuna viivisenõude osalise rahuldamata jätmise tingis see, et kohus omal algatusel kontrollis tüüptingimuse tühisust, siis ei saanud see kuidagi mõjutada pooltel menetluses kulude tekkimist. Seda põhimõtet toetab ka kohtupraktika, et kui hagi põhilises osas rahuldatakse ning viivisenõude osas arvutuslikult erinev käsitlus põhineb tühise tüüptingimuse erineval tõlgendamisel, siis saab menetluskulud jaotada

§ 162lg 1 alusel (vt Riigikohtu 6.

veebruari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-12, p 29). Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

16. Kolleegium määrab

§ 174lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

17. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1029,60 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 4 tundi ja 55 minutit, ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ja menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi ja 5 minutit ning kostja lõplike seisukohtadega tutvumiseks, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 50 minutit.

1. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Võttes arvesse, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud esindajaga ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu asemel 3 tundi. Põhjendatud ajakulu on seega kokku 5 tundi ja 55 minutit.
2. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase 7 õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnihinda 110 eurot (käibemaksuta) peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades põhjendatuks.
3. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 5,9 x 110 = 649 eurot, millele lisandub käibemaks 129,80 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 8