← Eesti

1-23-840/7

Obsah (5)§ 248§ 180§ 339§ 175§ 245

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-840 (22274000234) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Mille

§ 248lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Tunnistada Lembit Väli süüdi Kar

S § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 kuud.

  1. KarS 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Lembit Väli ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o
  3. veebruarist
  4. Välja mõista Lembit Välilt

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: määratud kaitsja tasu 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, igakuise maksega 10,80 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700007132 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Lembit Väli, kr asi 1-23-840“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5.

§ 180lg 3 alusel jätta Lembit Välilt välja mõistmata sundraha.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (

  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. ASJAOLUD

  1. Lembit Välit süüdistatakse selles, et 27.09.2022 ajavahemikul kell 12.00 kuni 17.00 võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas xxxx tn x asuva trepikoja juurest E.A-le kuuluva valget värvi jalgratta L S xx väärtusega 368,79 eurot ning lahkus sellega sündmuskohalt, jättes jalgratta omaniku jalgrattast ilma. Lembit Väli pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
  2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 07.02.2023 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Lembit Väli süüditunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määratakse, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Lembit Väli ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 180

lg 1 ja

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõistetakse Lembit Välilt riigituludesse välja menetluskuluna määratud kaitsja tasu summas 129,60 eurot, mis tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 10,80 eurot kuus. Lembit Välilt ei mõisteta välja sundraha kuna Lembit Väli ei ole oma sotsiaalsest seisundist (töötu, elab sotsiaalmajas, abivajav) tulenevalt võimeline tasuma kõiki kriminaalmenetluse kulusid.

  1. Kohtuistungil avaldas Lembit Väli, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas.
  2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtuistungil jäid kohtumenetluse pooled sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Lembit Väli süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohase karistuse. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 6.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda

§ 175lg 1 p 4 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava määratud kaitsja tasu.

Lähtudes kokkuleppest ja esitatud põhjendustest jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Arvestades kokkulepet määrab kohus

§ 180

lg 3 sätetele tuginedes Lembit Välilt välja mõistetud kaitsjatasu tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.