Obsah (6)

§ 163§ 173§ 174§ 162§ 164§ 175

2-22-15727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15727 Tsiviilasi Dxxxxxx Dxxxxxx

§ 163lg 2).

Kostja kulu õigusabile on kokku 420 eurot (õigusteenus 6 tundi hinnaga 70 eurot). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi rahuldamiseks ei ole alust. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 5
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.
3. a kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-d 3, 4, 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.
6. a on baassummaks 209,20 eurot.
7. Kohus on käesoleva tsiviilasjas tuvastanud, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad. Hagejad elavad ema juures ning kostja lahkus perekonna juurest
8. a augustis. Hagejate ema perekonnas on kokku 4 liiget (hageja I, hageja II, hagejate ema ning tema kolmas, s.o vanim laps). Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
9. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
10. Kohtule esitatu alusel tegi kohus kindlaks järgmised faktilised asjaolud. 12.
11. Kostja poolt seni ülalpidamiskohustuse katteks tasutu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejatele perioodil
12. a mai kuni
13. a tasunud elatist järgmiselt: oktoober • Mais
14. a summas 465,05 eurot; • Juunis
15. a summas 460,50 eurot; • Juulis
16. a summas 388 eurot; 6 • Augustis
17. a summas 350 eurot; • Septembris
18. a summas 475,30 eurot; • Oktoobris
19. a summaas 380 eurot; Kokku 6 kuu jooksul 2518,85 eurot, s.o 419,80 eurot kuus (ühe hageja osa seega 210 eurot). Pärast hagiavalduse esitamist on kostja tasunud elatist novembris 2022 500,72 eurot, detsembris 2022 350 eurot ja jaanuaris 2023 summas 350 eurot. Kostja palub nende tasutud summadega arvestada kohtuotsuse tegemisel. 12.
20. Kohus hindab, kas kostja poolt makstud summad on olnud piisavad, et lugeda kostja ülalpidamiskohustus täidetuks. 01.01.
21. a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 ja lg 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
22. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Alates 01.04.2022 on igakuine elatise summa hageja Dxxxxxx Dxxxxxxx puhul 175,64 eurot, mis on arvutatav järgmiselt: Elatise baassumma on 209 eurot 20 senti, millele tuleb liita kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PkS § 101 lg.4 mõttes ehk 46 eurot 44 senti ja millest on maha arvutatud 30 eurot ehk 50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes ja miinus 50 eurot 1/3 lasterikka pere toetusest Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes. Kostja on maksnud alates maikuust 2022 elatist 350 eurot kuus kahe lapse peale, s.o. 175 eurot ühele hagejale, lisaks kandnud lapse kulusid suurematele ostudele ( vanematevahelise kokkuleppe alusel) nii, et igakuine summa lapsele on keskmiselt 210 eurot. Seega ei ole elatise maksmisel Dxxxxxx Dxxxxxxxxx kostja rikkunud ülalpidamiskohustust, kuna ta on makseid teinud igakuiselt ja vähemalt PkS § 101 järgi arvutatavas määras. Alates 01.04.2022 on igakuine elatise summa hageja DxxxxxxDxxxxxxx puhul 155,64 eurot, mis on arvutatav järgmiselt: Elatise baassumma on 209 eurot 20 senti, millele tuleb liita kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PkS § 101 lg.4 mõttes ehk 46 eurot 44 senti ja millest on maha arvutatud 50 eurot ehk 50% pere kolmanda lapse lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes ja miinus 50 eurot 1/3 lasterikka pere toetusest Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes. Kostja on maksnud alates maikuust 2022 elatist 350 eurot kuus kahe lapse peale, s.o. 175 eurot ühe hageja kohta, lisaks kandnud lapse kulusid suurematele ostudele ( vanematevahelise kokkuleppe alusel) nii, et igakuine summa lapsele on keskmiselt 210 eurot. Elatise maksmisel ka Dxxxxxx Dxxxxxxxxx ei ole kostja rikkunud ülalpidamiskohustust, kuna ta on makseid teinud igakuiselt ja vähemalt PkS § 101 järgi arvutatavas määras. Kohus märgib, et hageja esitatud elatisesumma arvutus hagiavalduses ei ole kooskõlas PkS § 101 sätetega ja arvestab § 101 lg.5 sätteid üksnes valikuliselt.
23. Hagejate vajalikud kulud. Hageja I on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 225,64 eurot ning samuti ka hageja II 225,64 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I keskmised igakuised kulutused kokku 474 eurot, sh toidukulu 160 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele kokku 110 eurot, 7 kulutused ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot, lasteaiamaks 65 eurot, trenn 10 eurot, taskuraha 15 eurot, mänguasjad 25 eurot, meelelahutus 35 eurot, sidekulu 7 eurot, juuksur 12 eurot ning hügieenitarbed 15 eurot. Hageja II keskmised igakuised kulud moodustavad kokku 457 eurot, sh toidukulu 160 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, kulutused ravimitele ja vitamiinidele kokku 25 eurot, lasteaiamaks 50 eurot, mänguasjad 40 eurot, meelelahutus 35 eurot, juuksur 12 eurot ning hügieenitarbed 15 eurot. Hagejad on 05.01.
24. a seisukohas täpsustanud, et lasteaiatasu on 70-75 eurot, trennid 15 eurot ning arvestada tuleb ka eluasemekulu 500 eurot. Seega on hagejad lõppseisukohtades esitanud uued asjaolud selle kohta, et hagejate tegelikud kulud on oluliselt suuremad, kuna on lisandunud eluasemekulusid 500 euro võrra kuus. Hagejate poolt on esitatud tõendid eluruumi üürilepingu sõlmimise kohta 04.11.2022, milles üürikokkulepe 290 eurot kuus, on lepitud kokku kindlustusmaksete tasumises (tl.46-53), on esitatud tõendid elektrikulu tasumise kohta (tl.44) ja maksete tegemise kohta korteriühistule kommunaalteenuste eest (tl.45), kokku lisanduvaid kulusid 495,46 eurot. Kostja seisukoht on, et hagejate eluasemekulud jagunevad nelja isiku peale, kes korteris elavad, seega on iga isiku osa eluasemekulust 125 eurot kuus. Puutuvalt hagejate 05.01.2023.a. esitatud seisukohas märgitule, et lasteaiaarve on kuu lõikes tegelikult 75-70 eurot ja tõusevad lasteaia ja trenni kuutasud ja selle kohta on lisatud lasteaia osalustasu arve (tl.54), märgib kohus, et hagiavalduses on juba näidatud hageja Dxxxxxx lasteaiamaks 65 eurot ja hageja Dxxxxxxxlasteaiamaks 50 eurot. Osalustasu arvest (tl.54) nähtub, et tegelikult on kahe hageja (lapse) lasteaiamaks kokku 62,70 eurot (hagejal Dxxxxxx 43,50 eurot, hagejal Dxxxxxx19,20 eurot), mis tähendab, et see kululiik on mõlema lapse kuludes hagiavalduses näidatud tegelikust oluliselt suuremana ja selle arvelt jääb hagejatele reserv muudeks vajalikeks kuludeks. Kostja on esitanud hagejate kuludele vastuväite toidukulu osas (mõlema lapse toidukulu 160 eurot kuus), kuna lapsed saavad lasteaias 3 korda päeva süüa (ka koolis on vähemasti lõuna tasuta), mistõttu lapse toidukulu 160 eurot kuus on üle paisutatud. Hageja Dxxxxxxx trennikulu on hagiavalduses juba kulude hulka arvestatud. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et 3- ja 7-aastase hageja toidukulu on üle paisutatud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et selline toidukulu summa katab ka edaspidi laste kasvades suurenevad kulud. Kohus on seisukohal, et hagejate seadusliku esindaja seisukoht (17.11.2022 menetlusdokumendis), et kostja pakutud summa (kompromissiettepanek) ei kata laste vajadusi, ei lähtu laste põhjendatud ja mõistlikest vajadustest ega ole kooskõlas elatise arvutamise põhimõtetega PkS § 101 järgi. Kohus, hinnates kokkuvõtlikult hagejatele vajalikke kulusid, leiab, et hagejate vajadused on esitatud n.ö. suure reserviga ja seda on kohus eespool ka juba käsitlenud. Kokku kujunevad hageja Dxxxxxxx vajadused 474+125=599 eurot kuus ja hageja Dxxxxxx vajadused 457+125= 582 eurot kuus. Kohus, võrreldes hagejate vajadusi laste vajaduspõhises uuringus (uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“) kindlaks tehtud laste kuludega, märgib, et mõlema hageja kulud ületavad selliselt enam kui 200 euro võrra kuus uuringus kindlaks tehtud kulud, s.h. ületades oluliselt ka elukalliduse tõusust ja inflatsioonist põhjustatud suurenemise. Selliste suurte kulude puhul tuleb arvestada PkS § 101 lg.5 ja Perehüvitiste seaduse §-s 2 ettenähtut, et seaduse eesmärk on toetada perehüvitistega lastega peresid ja laste kasvatamist. PkS § 101 lg.5 võimaldab elatise väljamõistmisel arvestada, et lapse vajadusi saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
25. Kas hagejate nõutud elatisesumma on põhjendatud. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista igakuise elatise mõlemale lapsele summas 225,64 eurot, s.t. mõista elatise välja muutuva suurusena PkS § 101, määrates ette kindlaks 8 elatisesumma suuruse arvutamise alused. Kohus leiab, et väljamõistmiseks taotletud summas ei ole põhjendatud. hagejate nõue elatise Esmalt märgib kohus, et eespool p.12.
26. on kohus näidanud, et kostja poolt makstud summad on olnud piisavad, et lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustus täidetuks. Kostja on tasunud igakuiselt kindlas summas 350 eurot kahe hageja peale, s.t. 175 eurot ühele hagejale, lisaks on kostja hüvitanud ½ lastega seotud suurematest kuludest. Kokku on kostja kandnud kulusid nii, et iga kuu on mõlemale hagejale kantud kulutusi elatisena 210 euro ulatuses. Kohus on eespool p.12.
27. näidanud, et PkS § 101 alusel arvutades on hageja Dxxxxxxx puhul elatisesumma 175,64 eurot ja hageja Dxxxxxx puhul 155,64 eurot. Elatis arvutatakse PkS § 101 lg.3 baassumma baasil, sellele lisandub lg.4 järgi arvutatav 3% keskmisest brutokuupalgast. PkS § 101 lg.5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. See tähendab, et hageja Dxxxxxxx puhul tuleb PkS § 101 lg.3, lg.4 järgi arvutatud summast 255,64 eurot (koosneb 209,20+46,44=255,64) maha arvutada 30 eurot ehk pool lapsetoetusest (Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 järgi 60 eurot) ja pool tema kohta makstavast lasterikka pere toetusest (Perehüvitiste seaduse § 21 lg.3 järgi 300 eurot) ehk 50 eurot. Nimelt kasvavad hagejad peres, kus on kolm alaealist last, kellele makstakse Perehüvitiste seaduse § 21 lg.1 järgi lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetus kolmele lapsele on 300 eurot, millest Dxxxxxxxxx langev osa 100 eurot. Dxxxxxxxxx makstav elatisesumma on 175,64 eurot. Hageja Dxxxxxx puhul tuleb PkS § 101 lg.3, lg.4 järgi arvutatud summast 255,64 eurot (koosneb 209,20+46,44=255,64) maha arvutada 50 eurot ehk pool pere kolmanda lapse lapsetoetusest (Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 järgi 100 eurot) ja pool tema kohta makstavast lasterikka pere toetusest (Perehüvitiste seaduse § 21 lg.3 järgi 300 eurot) ehk 50 eurot. hageja Dxxxxxx elatisesumma on- arvutatuna PkS § 101 lg.3, lg.4, lg.5 järgi 155,64 eurot. Kohus kirjaga 30.12.2022 selgitas pooltele elatisesumma arvutamist PkS § 101 järgi, esitas arvutused ja juhtis tähelepanu sellele, et hageja Dxxxxx on pere kolmas laps, mistõttu temale makstav lapsetoetus on 100 eurot kuus. Kohus kontrollis seda rahvastikuregistri andmete alusel (tl.33-36), millest nähtub, et hagejate seaduslikul esindajal on ka kolmas ülalpeetav, sündinud xxxx. a. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetuse määr pere teisele lapsele on 60 eurot ning kolmandale lapsele 100 eurot. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. PkS § 101 lg.6, lg.7 sätteid ei ole pooled palunud rakendada ja kohus on kontrollinud et selleks puuduvad käesolevas asjas ka alused.
28. Elatise õiguslikud alused. Kohus selgitab, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole ette nähtud ühtset miinimumelatise suurust ja elatisesumma arvutataksegi PkS § 101 sätete alusel, seejuures on kohtul kohustus rakendada PkS § 101 lg.5-7 loetletud asjaolusid ka sõltumata poolte taotlustest. Riigikohus on seda seisukohta väljendanud lahendis nr. 2-19-19160 p. 14.3 ja p.14.
29. Käesoleval juhul on kostja taotlenud kohaldada PkS § 101 lg.5 sätteid, s.t. võtta arvesse, et laste vajadusi saab rahuldada ka lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus peab seda põhjendatuks, eriti asjaolu tõttu, et laste vajadused ei ole arvestatud minimaalsetena, vaid arvestatud n.ö. reserviga mitme kululiigi osas. Kohus rõhutab, et PkS § 101 sätete alusel arvutatud elatisesumma lapsele ei ole vähendatud elatis või „elatis alla miinimummäära“ ka juhul, kui arvesse on võetud lg.5-7 loetletud 9 asjaolusid, mis mõjutavad miinimumelatise suurust. Elatise vähendamist PkS § 102 lg.1, lg.2 alusel ei ole käesolevas asjas taotletud. Kohus märgib, et poolte seisukohtadest tuleneb, et vanemad on seni laste kulude kandmisel ja sellekohase kokkuleppe tegemisel lähtunud asjaolust, et mõlemale hagejale tehtavad kulud on võrdsed. Nii on kostja maksnud hagejatele elatist kokku 350 eurot kuus ja vanematevaheline kokkulepe on, et lisaks sellele kostja hüvitab ½ lastega seotud suurematest kulutustest. Kostja on tõendanud (pangakontode väljavõtted tl.20-24 ja kokkuvõte tl.25), et kostja on maksnud alates maist 2022 igakuuliselt 350 eurot, lisaks sellele teinud erinevates summades makseid konkreetsetele esemetele laste tarbeks (näiteks: Dxxxxxxx riided, Dxxxxxx vihmakad, Dxxxxxx riided jne). Kostja on arvutanud (hagivastuse p.2.2.), et kuue kuu keskmisena on ta maksnud elatist ühe ülalpeetava kohta 210 eurot. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus hagejate vajadustena on esitatud Dxxxxxxxxe 599 eurot ja Dxxxxxxxe 582 eurot ehk kokku 1181 eurot, jääb vanemate kanda sellest 821 eurot, sest lasterikka pere toetuse arvel saab katta mõlemale lapsele langeva osa 100 eurot (100+100=200 eurot), Dxxxxxxx lapsetoetuse arvel saab katta 60 eurot ja Dxxxxxx lapsetoetuse arvel saab katta 100 eurot, kokku PkS § 101 lg.5 alusel 100+100+60+100=360 eurot. PkS § 102 lg.3 sätestab: Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohtule esitatu pinnalt ei ole poolte vahel olnud vaidlust selles, et kostja on seni maksnud hagejate ülalpidamiseks lisaks elatisesummale (175 eurot ülalpeetava kohta) veel ½ laste suurematest kuludest kuus. See summa on kujunenud keskmiselt 35 eurot kuus (210175=35). Kohus hindab, et arvestades seniseid kokkuleppeid vanemate vahel, mille kohaselt kostja kandis lastega seotud kulutusi lisaks arvestuslikule elatisesummale veel 35 euro ulatuses lapse kohta kuus, on põhjendatud, et kostja jätkab elatise maksmist varem makstud määras 210 eurot kuus ühele hagejale ehk PkS § 101 alusel arvutatud summast suuremas summas. Kostja jätkab hagejale Dxxxxxx Dxxxxxx elatise maksmist ka edaspidi 210 eurot kuus, millest 175,64 eurot on PkS § 101 sätete alusel arvutatud elatisesumma ja 34,36 eurot vanematevahelise kokkuleppe alusel jaotatud lapsega seotud kulud. Hagejale DxxxxxxDxxxxxxxjätkab kostja elatise maksmist summas 210 eurot kuus, millest 155,64 eurot on PkS § 101 sätete alusel arvutatud elatisesumma ja 54,36 eurot vanematevahelise kokkuleppe alusel jaotatud lapsega seotud kulud. Kohus juhib tähelepanu, et hagejatele makstav elatis koosneb kahest osast- üks osa on arvutatud muutuva suurusena PkS § 101 sätete alusel, mis indekseeritakse (arvutatakse ümber) PkS § 101 lg.3, lg.4 alusel iga aasta 1.aprillil. Teine osa igakuisest elatisesummast on kindel suurus. Kokku maksab kostja kahele hagejale elatist kohtuotsuse tegemise seisuga 210+210=420 eurot. PkS § 116 lg.1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus on eespool näidanud, et hagejate kuludest (kokku kahe hageja peale 1181 eurot) jääb vanemate kanda 821 eurot ja 360 eurot on võimalik katta PkS § 101 lg.5 alusel riiklike peretoetuste arvel. Makstes kahele hagejale elatist kokku 420 eurot kuus, osaleb kostja PkS § 116 lg.1 ettenähtud määras laste ülalpidamises. Seda on kostja seni ka teinud.
30. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust hagi rahuldamiseks. Hageja nõue elatise väljamõistmise kohta jääb rahuldamata. Kohus fikseerib resolutsioonis õigusselguse huvides käesoleva olukorra ja makstava elatisesumma. otsuse 10 Hageja on 05.01.2023.a seisukohas (p.3) märkinud, et lastele asju ostes maksab ta need esmalt kinni ja siis peab ostutšekkidega tõendama, et ta on need ostnud. Sellise ebakindla olukorra lõpetamiseks on põhjendatud fikseerida kogu kostjalt hagejate ülalpidamiseks makstav raha elatisena, millest üks osa on muutuv suurus ja üks osa kindel summa. Kohtule on esitatud andmed makstud elatise kohta ka pärast hagiavalduse esitamist 2022.a novembri ja detsembrikuu eest ja 2023.a jaanuarikuu eest. Seetõttu märgib kohus otsuse resolutsioonis elatise maksmise jätkuva kohustuse kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse muutuva suurusena arvutatuna PkS § 101 alusel ja osaliselt kindlas summas. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise summa tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Selgituseks märkida „elatis“. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 tulenevalt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 164

lg.12 sätestab: Alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Käesolevas asjas jääb hagi rahuldamata.

§ 162lg.1 alusel jäävad hagejate menetluskulud hagejate kanda.

Kohus on seisukohal, et kohaldades

§ 164

lg.12 sätteid tuleb kostja menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja Mxxxxx Vxxxxxxx kanda, kuna vähemalt alates kohtu 30.12.2022.a kirjast pidi olema hagejate seaduslikule esindajale arusaadav menetluse kulg ja tulem. Kohus selgitas ka kompromissi sõlmimise põhjendatust. Kostja oma 15.11.2022.a menetlusdokumendis tegi samuti hagejale kompromissiettepaneku (p.3.6) sellesarnases ulatuses nagu on fikseeritud kohtulahendis. Hagejate nimel kompromissi sõlmida ei soovitud.’See ei ole menetlusõiguste heauskne kasutamine.

§ 175

lg.1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 70 eurot, kokku 420 eurot. Õigusabiteenust on osutatud OÜ MONEO kaudu, käibemaksu ei lisandu. On esitatud

§ 174lg.10 ja § 176 lg.5 kinnitused.

On esitatud õigusteenuse arved (tl.64,65). Kohus leiab, et kostja esindaja rakendatav õigusteenuse tunnihinne 70 eurot tund (käibemaksuta) on kohane, vastab asja vähesele keerukusele. Õigusteenuse ajakulu 4 tundi 11 +2 tundi on kohtu hinnangul olnud selles asjas põhjendatud ja vajalik. Esitatud menetlusdokumendid on sisukad ja argumenteerivad. Kohus määrab kostja menetluskulud 6 tunni õigusabiteenuse eest summas 420 eurot, mille kohus mõistab välja hagejate seaduslikult esindajalt

§ 164lg.12 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 12