Obsah (11)

§ 158§ 100§ 159§ 9§ 16§ 20§ 160§ 162§ 42§ 1132§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-123491 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 21.01.2014 kuni 05.12.2019 (dtl 46-51). Nimetatud sõiduk pargiti 12.08.2019 hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga Suurtüki 12 (dtl 28-45). Nimetatule ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu eeldab kohus, et kostja on need asjaolud omaks võtnud
3. Hageja nõuab hagis kostjalt parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahvi summas 30 eurot ja lisaks võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Leppetrahvi nõude aluseks on parkimisleping. Hageja esitatud asjaolude järgi oli vaidlusalune parkla tähistatud liiklusmärkidega ja parkla sissesõidu juures paiknes infotahvel parkimistingimustega. See on tõendatud hageja esitatud fotodega (dtl 41-45).
4. Leppetrahvi nõude tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: • poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe (

§ 158

lg 1); • võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); • võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160); • võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (

§ 159lg 2). Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 11). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (

) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p 22).

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seejuures loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb hinnakirja väljapanekus,

§ 16

lg 3 järgi ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 12. Parkimistingimuste p 1 kohaselt (dtl 43) on hageja parkimislepingu tingimuste väljapanek pakkumus ja sõiduki parklasse parkimine nõustumus ning parkimisleping on sõlmitud siis, kui sõidukijuht auto parklasse pargib. Hageja on seega tõendanud, et tema poolt välja pandud TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 1 3 parkimistingimustes on ta väljendanud tahet lugeda parkimisleping sõlmituks iga parklas parkiva sõiduki juhiga. Seega on hageja parkimistingimused ofert vaatamata sellele, et see on suunatud kindlaks määramata isikute ringile (

§ 16lg 3).

Kui autojuht oma auto parklasse pargib, siis on ta andnud konkludentse (väljendanud oma käitumisega) aktsepti ehk nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes.

1. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 12.08.2019 aadressil Suurtüki 12 parklasse parkimisel. Kohus leiab, et parkimistingimuste p 7, mis näeb ette kohustuse tasuda lepingu rikkumise korral 30 euro suurust leppetrahvi, on kehtiv. See ei ole tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ega seetõttu tühine.
2. Hageja nõue põhineb parkimistingimuste p. l-7, mille kohaselt peab sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parklapidajale 30 euro suurust leppetrahvi. Samuti on selles tüüptingimuses märgitud, et leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Selline kokkulepe vastab kohtu hinnangul leppetrahvi kokkuleppele

§ 158lg 1 mõttes.

Leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (

§ 160

), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (

§ 159lg 2).

Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

§ 162lg 1 alusel taotleda selle vähendamist.

Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus

§ 42lg 3 p 5 järgi.

1. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et hageja on leppetrahvinõude (dtl 26-27) pannud kostjale auto kojamehe vahele (dtl 28-30). Riigikohtu praktika järgi on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele üldjuhul tahteavalduse edastamise mõistlik viis TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega (vt RKTKo 2-17-117146, p 12). Seega on hageja kostjale leppetrahvinõude esitanud ning kostja on selle kätte saanud. Hageja on esitanud leppetrahvinõude rikkumise päeval, mida saab lugeda mõistlikuks ajaks, rikkumise toime panemise suhtes.
2. Järgmiseks hindab kohus leppetrahvinõude vastavust järgmistele üldistele eeldustele. Eeldus on see, et kostja on parkimistingimusi rikkunud ja jätnud parkimise eest tasumata. Kostja ei ole väitnud, et ta on parkimise eest tasunud, ega esitanud tasumist tõendavat informatsiooni. Seega saab lugeda tuvastatuks, et kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis välistaks tema vastutuse kohustuse rikkumise eest.
3. Kohus nõustub hageja põhjendustega, mille kohaselt ei olnud hageja leppetrahvinõue nõue esitamise ajaks aegunud. Kuna tegemist on tehingust tuleneva nõudega, siis on selle nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja parkimistingimuste p 7 järgi tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamisest. Hageja esitas leppetrahvinõude 12.08.2019 a, pannes selle kostjale auto kojamehe vahele. Leppetrahvinõude maksetähtpäev oli seega 26.08.
4. a. See tähendab, et 12.08.
5. a esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 27.08.
6. a. Kuna tegemist on tehingust tuleneva nõudega, siis on selle nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Hageja lepptrahvinõue oleks aegunud seega 27.08.2022.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.06.
7. a, s.o enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt nõude aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse ajaks. Seega ei ole hageja nõue praeguseks aegunud. Kohus selgitab kostjale, et kuna hageja jõudis enne nõude aegumistähtaja lõppu esitada kohtule leppetrahvinõude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis kohtumenetluse kestel aegumine peatub ja aegumistähtaeg edasi ei kulge. 4
8. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja leppetrahvinõue rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 30 euro suurune leppetrahv. Leppetrahvi vähendamist ei ole kostja taotlenud.
9. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt ka 15 euro suuruse sissenõudekulu hüvitamist, mida hageja on kandnud seoses liiklusregistrile tehtud päringutega ja kostjale nõudekirja saatmisega (dtl 52 – 54). Sellise nõude aluseks on

§ 1132

lg 2, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude, siis on põhjendatud ka hageja 15 euro suuruse sisenõudekulu hüvitamise nõue ja ka see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

1. Eeltoodut arvestades on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 15 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses ning täiendanud seda 16.10.2022 esitatud seisukohas. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 61) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot/tunnist ning hageja osutas õigusabi 2 tundi ja 15 minutit. Detailselt on jagatud kulud järgnevalt: Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2h; Kostja 10.10 vastusega tutvumine, hageja seisukoha koostamine, maakohtule esitamine – 15 min. Riigilõiv tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kohus, kontrollinud TsMS § 175 lg 1 alusel hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ka hageja õigusabikulud tuleb kostjalt välja mõista taotletud ulatuses. Hagejat esindas hagimenetluses lepingulise esindajana jurist E. A., kes koostas hagi ning vastas ka hiljem kirjalikus menetluses kostja vastuväidetele. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostas hageja volitatud esindaja S.-E. S.. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 367,50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja.
4. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik 5