Obsah (4)

§ 158§ 5§ 64§ 156

KOHTUMÄÄRUS Kohus xxxxx Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2022, xxxxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4249 Tsiviilasi M. E. , M. P. , R. O. , K. T. , S. J.

) § 158 lg 1 järgi kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kinnisasja omanik võib

§ 158

lõikes 1 sätestatud juhul nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga (

§ 158lg 2).

Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve (

§ 158lg 3).

Avaldajad I - V on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus nr xxxxx:xxx:xxxx) omanikud (tl 59). Avaldajad VI - VII on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus nr xxxxx:xxx:xxxx) omanikud (tl 60). Tegemist on xxxxx linnas asuvate elamumaadega. Avaldajate kinnisasjadel on eluhooned. Hooneid kasutatakse elamiseks. xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks on seega vajalik, et nendel kinnisasjadel asuvaid hooneid oleks võimalik ühendada tehnovõrkude ja -rajatistega nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, sadeveetorustik, valgus- ja elektrikaabel. xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjadel puudub vahetu kontakt avalike tänavatega (tl 61). Nende kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud ühendused tehnovõrkude ja -rajatistega saab seega luua üksnes naaberkinnisasjade kaudu (vt ka xxxxx Veevärgi

1. novembri 2020 kiri, tl 17). Avaldajad soovivad seada xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale avaldajate kinnisasjade igakordsete omanike kasuks servituudi selleks, et tagada avaldajate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud ühendused tehnovõrkude ja -rajatistega. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on 6 xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud puudutatud isikud (tl 58). Puudutatud isikud ei esitanud neile selleks antud tähtaja jooksul vastuväiteid servituudi seadmise ega selle sisu kohta. xxxxx Linnavalitsuse
2. veebruari 2004 korraldusest nr 353 nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx asusid algselt ühel kinnisasjal. Majavalduste omanikud taotlesid elamute juurde iseseisvate katastriüksuste moodustamist. xxxxx Linnavalitsuse korralduse kohaselt jäid majavalduste moodustamise tulemusena xxxxxxxx xxxxxxxx majavalduste juurde moodustatud katastriüksused avalikult kasutatavale teele juurdepääsuta (tl 18). xxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxxx kinnisasjade omanikud lõid oma tegevusega seega olukorra, kus kinnisasjadel xxxxxxxx xxxxxxxx puudub võimalus naaberkinnisasju kasutamata tehnovõrkude ja -rajatistega ühenduste rajamiseks. Avaldajate kasuks reaalservituudi seadmist tuleks seetõttu ennekõike kaaluda xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal asuvat ala, millele avaldajad soovivad reaalservituudi seada (vt tl 19), on võimalik kasutada kinnisasjade xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxx, xxxxx tehnovõrkude ja -rajatistega ühendamiseks. Tegemist on teena kasutatava alaga, millel on võimalik torustike ja kaablite paigaldamiseks kaevetoid teha. Tegemist on ka kõige lühema ühenduskohaga avaldajate kinnisasjade ja avaliku tänava vahel (tl 61). Avaldajate kinnisasjade xxxxxxxxxxxxx kinnisasja kaudu tehnovõrkude ja -rajatistega ühendamine on seega ilmselt ökonoomseim viis, kuidas tagada avaldajate kinnisasjade tehnovõrkude ja -rajatistega ühendamine. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et xxxxxxxxxxxxx kinnisasjale tuleb seada reaalservituut xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade igakordsete omanike kasuks. Reaalservituut on

§ 5lg 1 järgi asjaõigus.

Kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on

§ 64

1 järgi nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Reaalservituudi tekkimiseks on seega vajalik asjaõigusleping ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Asjaõiguse saab kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi kanda kinnistusraamatusse, kui selleks on koormatava kinnisasja omaniku või koormatava asjaõiguse omaja nõusolek. Kohus kohustab

§ 158

lg 2 alusel puudutatuid isikuid tegema tahteavalduse xxxxxxxxxxxxx kinnisasjale reaalservituudi seadmiseks. Servituut seatakse määruse lisas märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alale, mis on tähistatud kirjaga „krundile pääsu servituut“(vt asendiplaan, tl 19). Servituut kohustab xxxxxxxxxxxxx kinnisasja igakordseid omanikke taluma servituudialal xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikke ehitatavaid tehnorajatisi ja tehnovõrke nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, sadeveetorustik, valgusja elektrikaabel. Servituut seatakse tähtajatult. Kohus kohustab

§ 158

lg 2 alusel puudutatud isikuid tegema tahteavalduse ülal kirjeldatud sisuga reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks. Käesoleva kohtumäärus asendab tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 järgi puudutatud isikute vastavasisulise tahteavalduse. 20. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on

§ 156lg 1 järgi õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutatavale teele

§ 156

lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on: • juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, • taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja • juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu

§ 156

lõikes 1 nimetatud tingimustel (

§ 156lg 2).

7 Kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxx, xxxxx linn puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (tl 61). Menetlusosalised ei vaidle selle üle. Avaldajatel I – V on seega

§ 156

lg 1 järgi õigus nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja. Kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx linn puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (tl 61). Menetlusosalised ei vaidle selle üle. Avaldajatel VI – VII on seega

§ 156

lg 1 järgi õigus nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja. Avaldajad soovivad, et xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjadele oleks tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga. Avaldajad soovivad, et juurdepääsuala määratakse avalduse lisas 4 märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alal kaudu (tl 93 pöördel). Avaldajate poolt soovitud juurdepääsu asukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja osal, millel on olemasolev juurdepääsutee (tl 61). xxxxxxxxx, xxxxx linn ja xxxxxxxxxxxxxxxxx linn kinnisasjade omanikud on senini kasutanud seda teed endi kinnisasjadele pääsemiseks (tl 3 pöördel). xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjadele juurdepääsu määramine üle xxxxxxxxxxxxx kinnisasja on maakorralduslikult seega võimalik. xxxxx Linnavalitsuse 17. veebruari 2004 korraldusest nr 353 kohaselt jäid xxxxxxxx xxxxxxxx majavalduste juurde moodustatud katastriüksused majavalduste moodustamise tulemusena avalikult kasutatavale teele juurdepääsuta (vt ülal p 19 ja tl 18). Kinnisasjade xxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx linn omanikud on oma tegevusega loonud seega olukorra, kus kinnisasjade xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxx, xxxxx omanikel ei ole avalikult kasutatavale teele juurdepääsu. Avaldajate kinnisasjale juurdepääsu määramisel tuleb

§ 156

lg 2 järgi seega lähtuda ennekõike juurdepääsu määramisest üle xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal on juurdepääsutee olemas ja seda kasutatakse juurdepääsuteena. Juurdepääsu määramine üle xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal oleva olemasoleva tee on avaldajate jaoks odavaim juurdepääsu loomise variant, kuna sel juhul ei ole avaldajatel vaja kanda uue tee ehitamisega seotud kulusid. Avaldajate naaberkinnisasjade omanike jaoks on selline lahendus samuti soodsaim, kuivõrd kõigi kinnisasjade kasutamise viis ja välisilme jääb samaks. Avaldaja huvi juurdepääsu vastu kaalub seega üles xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikele juurdepääsu määramisest tulenevad kitsendused. Puudutatud isikud ei esitanud juurdepääsu asukoha ega tingimuste kohta vastuväiteid. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kinnisasjale asukohaga xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx tuleb määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx. Juurdepääsuala asukohaks tuleb määrata määruse lisas märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alal, mis on tähistatud kirjaga „krundile pääsu servituut“. Juurdepääs tuleb määrata tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga. Selleks, et tagada juurdepääsu määramise kohtulahendi siduvus ja täidetavus kinnisasja igakordsete omanike suhtes, on vajalik juurdepääsu suhtes märkuse kandmine kinnistusraamatusse. Märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi nõutav kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 46). Kohus selgitas seda 1. septembri 2021 määruses avaldajatele. Avaldajad ei taotlenud sellele vaatamata, et kohus kohustaks puudutatud isikuid tegema tahteavalduse juurdepääsu talumise kohustuse märkusena kinnisturaamatusse kandmiseks. Kuna kohtule ei esitatud vastavat taotlust, ei saa kohus kohustada puudutatuid isikuid tegema tahteavalduse juurdepääsu talumiskohustuse märkusena kinnisturaamatusse kandmiseks. 21. Kohus peab

§ 158

lg 3 ja § 156 lg 1 järgi tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise korral määrama koormatud kinnisasja omanikele tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu eest tasu. Kusjuures tasu tuleb määrata tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu talumise eest eraldi. 8 Hagita asjas selgitab kohus TsMS § 5 lg 3 järgi ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei ole hagita asjas TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab hagita asjas TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus saab jätta tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise korral tasu seega määramata üksnes juhul, kui puudutatud isik loobub tasust (vt Riigikohtu

1. juuni 2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Kohus andis
2. novembri 2021 määruses puudutatud isikutele tähtaja märkimaks, kas juhul, kui kohus määrab tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja, soovib puudutatud isik loobuda tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu eest seaduses sätestatud korras määratavast tasust. Kohus kohustas puudutatud isikuid esitama tasust loobumiseks selge ja allkirjastatud tahteavalduse. Kohus hoiatas, et kui puudutatud isik ei esita tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu eest seaduses sätestatud korras määratavast tasust loobumiseks tähtaegselt selget ja allkirjastatud tahteavaldust, loeb kohus, et puudutatud isik ei ole tasust loobunud ning määrab tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise korral selle eest puudutatud isikule tasu. L. ja E. J. olid ainsad puudutatud isikud, kes esitasid kohtule tasu kohta vastuse. L. ja E. J. märkisid, et nad soovivad loobuda tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu eest seaduses sätestatud korras määratavast tasust, kuid eeldavad seejuures avalduses toodud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx servituudi seadmise kokkuleppe austamist. L. ja E. J. tasust loobumise tahteavaldus on seega seotud tingimustega, mille saabumine ei ole tagatud ega kindel. L. ja E. J. tasust loobumise tahteavaldus ei ole ühene ega selge. Kohus loeb seega, et puudutatud isikud ei loobunud tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu eest seaduses sätestatud korras määratavast tasust ning määrab tasu alljärgnevalt kindlaks.
3. Tehnovõrkude- ja rajatiste talumise ning juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada tehnovõrkude- ja rajatiste ning juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Tehnovõrkude- ja rajatiste talumise ning juurdepääsutasu suurus sõltub seetõttu sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule tehnovõrkude- ja rajatiste ning juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Sellised negatiivsed tagajärjed võivad vastavalt asjaoludele olla, kas kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu, koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused (vt Riigikohtu
4. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.4;
5. veebruari 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 19.2). 22.
6. Menetlusosalised ei toonud välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja väärtus võiks tehnovõrkude- ja rajatiste ning juurdepääsu talumise kohustuse määramise tõttu väheneda. Servituudiala ja juurdepääs asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal samas kohas olemasoleval teel. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud kasutavad sama ala ise juurdepääsuteena. Servituudi ja juurdepääsu määramine ei muuda seega oluliselt xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja senist kasutust ega vähenda seetõttu ka xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja väärtust. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud ei väida, et nad teenivad xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal asuva tee kasutamisega tulu ning et tehnovõrkude- ja rajatiste ning juurdepääsu talumise kohustuse määramise korral jääksid nad tulu teenimise võimalusest ilma. Kohus ei arvesta tehnovõrkude- ja rajatiste talumise ning juurdepääsutasu määramisel seega xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja väärtuse vähenemise ega saamata jäänud tuluga. 22.
7. Avaldajate kinnitusel on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja maamaks 115 eurot aastas. Avaldajad viitavad samas maamaksuseaduse § 11 lõikes 2 sätestatud maamaksuvabastusele. Nimetatud maksuvabastus kohaldub hooneühistule. Hooneühistu on hooneühistuseaduse § 1 lg 1 järgi 9 tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Avaldajad ei väida samas, et xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud oleksid moodustanud hooneühistu. Kinnistusraamatu andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasi jagatud korteriomanditeks. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud moodustavad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lg 4 järgi seega korteriühistu. Kohus palus avaldajatel välja tuua xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja maamaksu suuruse. Avaldajad märkisid selleks 115 eurot aastas. Keegi ei vaielnud sellele vastu. Kohus lähtub seega nimetatud summast. Kinnistusraamatu andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja suurus 897 m2 (tl 58). Servituudi ja juurdepääsutee alla jääva maatüki suurus on 54,02 m2 (tl 94). Servituudi ja juurdepääsutee alla jääva maa-ala maamaks on seega maksimaalselt 6 eurot 93 senti aastas. Arvestades, et servituudi ja juurdepääsutee alla jäävat maa-ala kasutavad nii xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade igakordsed omanikud, on põhjendatud, et selle ala eest tasumisele kuuluva maamaksu maksavad nimetatud kinnisasjade igakordsed omanikud võrdsetes osades, st iga kinnisasja igakordsed omanikud maksavad maamaksust 2 eurot 31 senti aastas. 22.
8. Servituudiala ja juurdepääsutee korrashoidmisega kaasnevad paratamatult kulud (hooldus, teeremondi jms kulud). Avaldajate kinnitusel on hetkel servituudiala ja juurdepääsutee korrashoiukohustus jagatud kõigi kolme kinnisasja omanike vahel (tl 94). Menetlusosalised ei esitanud kohtu selgitustele vaatamata täpsemaid andmeid servituudiala ja juurdepääsutee korrashoidmisega kaasnevate kulude kohta. Kohtul ei olnud seega võimalik täpsemalt tuvastada, missugused kulud tekivad ja kui suured need võivad olla. Kohus leiab sellest tulenevalt, et servituudiala ja juurdepääsutee korrashoidmisega kaasnevad kulud tuleb jagada proportsionaalselt servituudiala ja juurdepääsuteed kasutavate kinnisasjade omanike vahel. Selline kulude jaotus arvestab väljakujunenud kulude jaotust, seda, et kõigi kolme kinnisasja omanikud kasutavad servituudiala ja juurdepääsuteed, ning kinnisasja omanike erinevast arvust tulenevat erinevat koormust servituudiala ja juurdepääsutee kasutamisele. Arvestades eeltoodut ja puudutatud isikute vastuväidete puudumist, tuleb servituudiala hooldamisega seotud kulud jagada avaldajate poolt soovitud viisil alljärgnevalt: • xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade igakordsed omanikud tasuvad vastavalt krundi protsentuaalsele suurusele proportsionaalselt servituudialuse ala hoolduskulud (xxxxxxxx,21%; xxxxxxxx,44%; xxxxxxx – 11,35%) ja kapitaalsete ehituste kulud (nt tee sillutamine, värava ehitus) arvete alusel; • xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud on kaevetööde teostamise korral kohustatud taastama esialgse seisundi oma kulul (oma vahenditega) mõistliku aja jooksul kaevetööde lõppemisest; • xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja igakordsed omanikud korraldavad xxxxxxxxxxxxx muruala niitmise vajaduspõhiselt. Arvestades eeltoodut, tuleb juurdepääsutee hooldamisega seotud kulud jagada alljärgnevalt: • xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasja igakordsed omanikud maksavad 39,44% juurdepääsuala hooldus- ja remondikuludest vastavasisuliste arvete alusel; • xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja igakordsed omanikud maksavad 11,35% juurdepääsuala hooldus- ja remondikuludest vastavasisuliste arvete alusel. 22.
9. Servituudi ja juurdepääsu kohustuse määramine jätab xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud osaliselt ilma servituudiala ja juurdepääsutee kasutamise võimalusest. xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud peavad edaspidi arvestama xxxxxxxx xxxxxxxx kinnisasjade omanike õigusega kasutada servituudiala ja juurdepääsuteed servituudi ja juurdepääsu määramise tingimustes sätestatud korras. xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud jäävad servituudi ja juurdepääsu määramise tõttu seega osast xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja kasutamisest saadavast kasust ilma. Samas ei ole kinnisasja kasutamise võimaluse kaotamine siiski laialdane, kuna servituudiala ja juurdepääsutee kulgeb mööda seda kinnisasja osa, mida avaldajad ise teena kasutavad. Kaotatud kasutuseelised, kuigi väikesed, on olemas. 10 Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekoht olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (Riigikohtu
10. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 19). Kaotatud kasutuseeliste väärtuse kohta ei esitanud keegi kohtule seisukohti. Servituudiala ja juurdepääsutee on xxxxx linnas asuva kinnisasja 54,02 m2 suurune osa, millel on tee, mida osaliselt kasutavad sellesama kinnisasja omanikud. Kohtul ei õnnestunud leida sarnase maatüki kasutusõiguse väärtust. Kinnisvaraportaali www.kv.ee ega www.city24.ee andmetel ei pakuta xxxxx linnas üürile ühtki sarnast maatükki. Kohus leiab seega eeltoodust ja TsMS § 233 lõikest 1 juhindudes, et servituudi ja juurdepääsu talumiskohustuse määramise tõttu kaotatud kasutuseeliste väärtus on vastavalt 20 eurot, s.o kokku 40 eurot aastas. Kohus arvestab siinkohal servituudi- ja juurdepääsuala suurust, asjaolu, et need asuvad samal maa-alal, asjaolu, et seda kasutavad lisaks avaldajatele ka puudutatud isikud, asjaolu, et servituudi- ja juurdepääsuala hooldus ja remondikulud jaotati eraldi ning servituudi- ja juurdepääsuala kasutamise tingimusest tulenevaid kitsendusi xxxxxxxxxx kinnisasja omanikele. 22.
11. Kohus määrab servituudi talumise kohustuse eest tasuks seega 21 eurot 16 senti aastas [20 + (2,31 / 2)]. Kohus määrab juurdepääsu talumise kohustuse eest tasuks 21 eurot 16 senti aastas [20 + (2,31 / 2)]. Kuna servituut ning juurdepääs tuleb määrata xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjadele eraldi, tuleb tasu määrata mõlema kinnisasja igakordsetele omanikele eraldi. Arvestades, et xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasjal asuvas elamus on neli korterit ja sellest tulenevalt ka rohkem omanikke, kasutavad xxxxxxxxx, xxxxx omanikud servituudi- ja juurdepääsuala rohkem kui xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud. xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasja omanikud peaksid seega maksma ka suurema osa servituudi ja juurdepääsu talumise tasust. xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasja omanikud peaksid maksma servituudi talumise tasust 15 eurot 2 senti ja juurdepääsu talumise tasust 15 eurot 2 senti, kokku 30 eurot 4 senti. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud peaksid maksma servituudi talumise tasust 6 eurot 14 senti ja juurdepääsu talumise tasust 6 eurot 14 senti, kokku 12 eurot 28 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asja menetleti avaldajate huvides. Servituudi ja juurdepääsu talumiskohustuse määramine võimaldab puudutatud isikutel samas reguleerida avaldajate poolt endi kinnisasja kasutamist ja saada selle eest tasu. Asja lahendamine oli seega ka puudutatud isikute huvides. Avaldajad pöördusid kohtusse, kuna nad ei suutnud tuvastada V. B. kontakte selleks, et küsida tema nõusolekut servituudi ja juurdepääsu talumiskohustuse määramiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et V. B. oleks oma käitumisega põhjustanud avalduse esitamise vajaduse. V. B. elab xxxxxxxxx. V. B. ei ole süüdi, et avaldajad ei suutnud teda üles otsida. Asja materjalidest nähtuvalt olid teised puudutatud isikud servituudi ja juurdepääsu talumiskohustuse määramisega juba enne kohtusse pöördumist nõus. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 11