RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 38 lg-le 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 185 lg-le 1 põhjendusega, et lähim analoogia olukorrale, kus kohtuvälise menetleja otsus tühistatakse karistuse osas, on apellatsioonimenetlus. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab kohtuotsuse osalisel tühistamisel apellatsioonimenetluse kulu riik. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Kohtuväline menetleja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti riigilt S. Misjutini kasuks välja kaitsjatasu. Riigikohus on sedastanud, et

§ 123

lg-st 2 lähtudes ei ole alust käsitada kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamist maakohtus apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Seega ei kohaldu sellele ka

§ 38lg 1 kaudu Kr

MS § 185 lg 1.

§ 23

järgi on võimalik jätta kaitsjale makstud tasu menetlusaluse isiku kanda vaid väärteomenetluse lõpetamise korral. Praeguses asjas menetlust ei lõpetatud. 5. Kaitsja palub kassatsioonivastuses jätta kohtuotsus muutmata. Ebaõiglase karistuse tühistamist on võimalik saavutada vaid kaebuse esitamisega kohtule ning menetlusalune isik võib kasutada selleks kaitsja abi. Samuti on Riigikohus leidnud, et kaitsjatasu hüvitamisel tuleb silmas pidada põhimõtet, mille kohaselt on menetlusalusel isikul õigus eeldada, et tema väärteoasi lahendatakse kohtus õigesti esimesel korral. Sama põhimõte kohaldub kaitsja arvates ka kohtuvälise menetleja lahendile. Alternatiivselt taotleb kaitsja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 23

osas, milles see ei võimalda kaitsjatasu isikule hüvitamist olukorras, kus maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kassatsioonimenetluse keskne küsimus on, kes peab hüvitama kaitsja tasu väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse osalise tühistamise korral.
2. Kaitsjatasu riigilt välja mõistes tugines maakohus vääralt KrMS § 185 lg-le 1 koosmõjus

§ 38lg-ga 1.

Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kui maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse üksnes karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 185 lg 1. Erinormina näeb

§ 23

ette menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise vaid olukorras, kus väärteomenetlus lõpetatakse

§ 29

lõike 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel (RKKK 29.10.2018, 4-18-137/29, p 23).

1. Harju Maakohtu otsusega ei lõpetatud S. Misjutini suhtes väärteomenetlust. Kohus vähendas kaitsja kaebust rahuldades kohtuvälise menetleja mõistetud karistust, jättes süüditunnistamise LS § 223 lg 1 järgi muutmata. Maakohtu menetluse kulud tuleb vaidlusaluses asjas seega kanda menetlusalusel isikul (vt ka RKKK 20.04.2018, 4-17-4621/22, p 21).
2. Kohtupraktikas on õigustatult sedastatud, et menetlusalusel isikul on õigus eeldada, et tema väärteoasi lahendatakse kohtus õigesti esimesel korral, mistõttu peab ta hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (RKKK 25.10.2019, 4-18-6507/42, p 33; 19.06.2019, 4-17-5471/47, p 36). Kolleegium ei nõustu kaitsjaga aga selles, et selline õige lahendamise eeldus kohaldub samaväärselt ka kohtuvälise menetleja otsusele. Kuigi väärteomenetluses on õigusemõistmise funktsioon antud ka kohtuvälisele menetlejale, on karistatud isikule tagatud võimalus asja täiemahuliseks lahendamiseks kohtus.

§ 123lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama 2

§ 23osaliselt põhiseadusvastaseks.

Kaitsja näeb vastuolu põhiseadusega selles, et säte ei võimalda kaitsjale makstud tasu isikule hüvitamist, kui maakohus tühistab kaebuse alusel kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas. Menetletava kohtuasja asjaolude põhjal ei ole alust kahelda normi põhiseaduspärasuses. S. Misjutin vaidlustas üksnes kohtuvälise menetleja mõistetud karistuse. Arvestades muu hulgas vaidlusaluse summa suurust, ei olnud kaalul menetlusaluse isiku põhiõiguste intensiivset riivet. Maakohtule esitatud arvest nähtub, et kaitsekulu tekkis seoses kaebuse koostamisega. S. Misjutin ei olnud kohustatud kaitsja abi kasutama ja oleks suutnud vaidlustada karistust tõhusalt ka iseseisvalt. Seega ei olnud ligipääs kohtuvälise menetleja otsuse kohtulikule kontrollile takistatud. 11. Kaitsjatasu alusetu hüvitamine maakohtu poolt on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150

lg 2 mõttes.

§ 2

kohaselt kohaldatakse ka väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Tulenevalt KrMS § 191 lg-st 3 on Riigikohus kassatsiooni läbi vaadates pädev tegema uue otsustuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta. Nimetatud norm on kohaldatav ka väärteomenetluses (vt RKKK 28.05.2020, 4-19-4092, p 8; 02.12.2011, 3-1-1-99-11, p 13). Seega saab kolleegium maakohtu vea ise kõrvaldada. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 2, § 38 lg-st 1, § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 2 ning KrMS § 191 lg-st 3, tühistab kolleegium Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse osas, millega riigilt mõisteti S. Misjutini kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu 240 eurot, ja teeb tühistatud osas uue otsuse, jättes selle summa S. Misjutini enda kanda. Kassatsioon rahuldatakse. Kaitsja taotlus tunnistada

§ 23osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks jääb rahuldamata.

12.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 186 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse mõista riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 540 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Õigusabi oli vajalik ning teenuse hind ja ajakulu põhjendatud. Lähtudes kaitsja taotlusest, tuleb see summa tasuda Spetsiaallogistika OÜ arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) 3