← Eesti

2-21-11134/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2022, Rakvere kell 16.00 Kohtuasja number 2-21-11134 S. O. vastuhagi lahusvar

§ 632lg 1).

ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtu menetluses on R. O. hagi S. O. ja S. O. vastuhagi R. O. vastu ühisvara jagamise nõudes.
  2. Poolte vahel on vaidlus, kas X kinnistu (registriosa number xxx ) kuulub ühisvarasse või on tegemist S. O. vallasvaraga. 1

(5)
  1. Maakohus rahuldas 17.05.2022 taotluse osaotsuse tegemiseks, lahendamaks vaidlust X kinnistu ühisvara või lahusvara hulka kuulumise osas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et X kinnistu (registriosa number xxx) puhul on tegemist R. O. ja S. O. ühisvaraga.
  3. Hagi ese: tuvastushagi kinnistu ühis- või lahusvarasse kuuluvuse osas.
  4. Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistusraamatusse on R. O. ja S. O. kantud 21.07.2015 kinnistu X ühisomanikena, s.o kinnistu omandati abielu ajal.
  5. S. O. väited selle kohta, miks tuleb X kinnistu arvata S. O. lahusvara hulka: Hageja ja kostja omandasid 21.07.2015 X kinnistu ja 21.07.2015 X kinnistu. Kuigi lepingus märgitakse, et kinnistud omandatakse ühisvarana, finantseeriti mõlemaid tehinguid S. O. lahusvara arvelt. S. O.e isa pärandist laekus tema arvele
  6. aastal kokku 164 742,26 eurot. Hageja ema H. O. on kandnud S. O. arvele rahalisi vahendeid kokku 165 000 eurot. Ka kostja R. O. möönab, et pooltel puudusid ühised rahalised vahendid, et selliseid tehinguid teha. Seega toimus kinnistute omandamise täielikult hageja lahusvaraks olevate rahaliste vahendite arvel. S. O. tõendab oma väidet järgmiste tõenditega: 1) S. O. konto väljavõttest nähtub, et S. O. on tasunud 20.07.2015 M. R. kontole 50 000 eurot, selgitusega maa, maja ost. S. O. kontolt on 22.07.2015 tasunud M. R. kontole 10 000 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et 01.07.2015 on S. O. oma pangaarvelt välja võtnud sularaha 75 000 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et S. O. kontole on laekunud 19.06.2015 ja 22.06.2015 Triniti Advokaadibüroolt 96 875 ja 53 066,78 eurot vastavalt deponeerimilepingule tema isalt saadud pärandiosa eest ja hageja emalt H. O.-lt 30.06.2015 ülekandest tulenevalt 120 000 eurot. 2) S. O. on kinnistule ehitanud alates kinnistu omandamisest lahuvara arvelt 5 lisa-abihoonet. 3) Tunnistaja H.O. (S. O. ema) ütluste kohaselt andis ta igale lapsele (sh S.ile) võrdse osa pärandiks olnud rahast. S. investeeris raha oma elamisse, mis asub xxx. S. O. ei ole temalt täiendavalt raha laenanud. 4) Tunnistaja S. O. (S. O. ja R. O. poeg) ütluste kohaselt sai ta isalt teada telefoni teele X kinnistu ostust. Müüja tahtis saada kinnistu eest 150 000 eurot, kuid müügihinnaks tingiti 135 000 eurot. Lisaks oli tingimus, et 50 000 eurot tuleb tasuda sularahas. Kinnistu osteti vanaisa pärandi arvelt, s.o vanaisa talu müügist ja lisaks vanaema käest saadud rahast. S. O. aitas kinnistule uusi ehitisi püstitada. Uute ehitiste ehitamine toimus isa kontole laekunud rahast. Tunnistaja teab seda, sest pidas selle üle arvestust- isa palk ei oleks võimaldanud ehitamise finantseerimist ja emalt tulnud ülekandeid ta ei näinud. Väga palju liikus ka sularaha ja ta ei saa kinnitada sularaha päritolu. xxx maja müügist saadud rahast läks üks osa garaaži ehitamiseks ja teine osa R. O. kontole, mille eest ehitati veel üks palkmaja. R. O. tapeetis, värvis, plaatis ja tegi lihtsamaid asju X kinnistul. Esialgu elas X kinnistul R. O. üksi ja S. O. käis nädalavahetustele või Xl. 5) T. O. sai teda X kinnistu ostust vend O. ja hiljem isalt. Tema kuulis, et kinnistu osteti kahes osas- sularahas 75 000 eurot ja kokku läks kinnistu maksma 130 000 eurot. Kinnistu osteti x talu müügist saadud rahast ja vanaema andis osa raha lastele. Kinnistu hooneid renoveeriti samuti pärandist saadud raha eest. xxx maja müügist saadud raha kulutati samuti X kinnistule. 2
(5)
  1. R. O. vastuväited vastuhagile, so R. O. on seisukohal, et X kinnistu kuulub ühisvara hulka. 8.1 S. O. ja R. O. kinnitasid 21.07.2015, et neil on ühine soov soetada X kinnistu ühisvara koosseisu. 8.2 Abielu kestel müüdi ühisvara osaks olnud xxx kinnistu (registriosa number xxx). 8.3 Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt laenas ta korduvalt R. O.ele raha, mis kulus X kinnistu tarbeks. R. O. panustas ka oma tööga X kinnistu ehitiste renoveerimisse. 8.4 Tunnistaja U. U. ütluste kohaselt omandas R. O. xxx maja sõbranna P. saadud raha eest. xxx maja müümisest saadud raha investeeriti X kinnistule. Hooneid renoveerisid R. ja S.i lapsed aga alguse tegi R. ise. 8.5 Tunnistaja S. T. (S. O. ja R. O. tütar) ütluste kohaselt sai ta kinnistu ostmisest teada 2015 juunikuus emalt telefoni teel. Kinnistu hinnast sai ta teada isalt, et kinnistu osteti alla turuhinna 50 000 eurot eest. Ta teab, et algselt osteti kinnistu vanaisa pärandist saadud raha eest ja hiljem tuleb osa xxx maja müügist. X kinnistu pidi saama isa ja ema vanaduspõlve koduks. Ema panustas ka ise oma tööga palju X kinnistu töödesse. 8.6 Tunnistaja J. O. (S. O. ja R. O. poeg) ütluste kohaselt sai ta kinnistu ostmisest teada ajal, mil ta
  2. klassi lõpetas. Ema panustas kinnistu parendamisse ka oma tööga.
  3. Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Vaidlusalune X kinnistu omandati 21.07.
  4. X kinnistu omandamisel kehtinud Perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 27 lg.1 kohaselt ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad (PKS § 27 lg 2): 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel; 4) kohustusliku pensionifondi osak, pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara, sealhulgas sellise finantsvara soetamisel sõlmitud lepingust tulenevad varalised õigused, ning kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingust tulenevad varalised õigused. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult PKS §-s 61 sätestatut järgides.
  5. Tulenevalt PKS § 26 lg.6 sõnastusest oli S. O.el tõendamiskoormus tõendada, et X kinnistu kuulub tema lahusvara hulka. 3
(5)10.1 S. O. Swedbanki konto väljavõttest nähtub, et Advokaadibüroo Triniti OÜ on kandnud S. O. kontole 19.06.2015 96 875 eurot, 22.06.2015 53 066,78 eurot ja H. O. on kandnud S. O. kontole 30.06.2015 120 000 eurot. Advokaadibüroo Triniti OÜ on täiendavalt kandnud S. O. kontole 15.10.2015 14 800,48 eurot. H. O. on kandnud S. O. kontole 16.02.2016 15 000 eurot, 11.04.2016 20 000 eurot ja 30.08.2016 10 000 eurot. S. O. kontolt on tehtud 01.07.2015 makse 75 000 eurot selgitusega SV-SV. 10.2 R. O. konto väljavõttest nähtub, et X kinnistu ostmisel R. O. kontol kinnistu müügihinnana 21.07.2015 kinnistu müügilepingus näidatud ostuhinnale ega poolte ja tunnistajate poolt nimetatud ostuhinnale vastavat raha ei olnud.
  1. Asja lahendamisel peab kohus oluliseks, et pooled on müügilepingu p-s 7.1 avaldanud, et „Ostjad avaldavad soovi järgmiste sissekannete tegemiseks kinnistusraamatusse: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx jagamise tulemusel tekkinud uue kinnistu, katastritunnus xxx, pindala 4,32 ha, aadress xxx, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), teises (II) jaos kustutada senine kanne Müüja kohta ning ühisomanikena sisse kanda abikaasad R. O., isikukood xxx ja S. O., isikukood xxx. Kohus peab võimalikuks (ja seda kinnitavad ka tunnistajate H. O., S. O., T. O. , S. T. ja J. O. ütlused ning S. O. ja R. O. pangakontode väljavõtted), et kinnistu omandati pärandina Advokaadibüroo Triniti OÜ ja H. O. poolt S. O. kontole kantud raha eest. Samas poolte kooselu lõppes ts. asjas 2-21-2439 tehtud otsuse kohaselt
  2. aasta oktoobris, s.o pooled elasid koos või kasutasid koos kinnistut enam kui viis aastat (alates 21.07.2015 kuni oktoobrini 2020, mil R. O. lahkus poolte ühisest kodust). Maakohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et kinnistu omandati esialgselt S. O. lahusvara arvelt, oli pooltel soov omandada kinnistu ühisvaraks. Tunnistaja S. T. ütluste kohaselt X kinnistu pidi saama isa ja ema vanaduspõlve koduks. S. O. ei eita, et esialgselt elaski kinnistul alaliselt R. O., sest S. O. sai seoses oma töökohustustega ja poeg J. O. õpingutega X kinnistul käia peamiselt nädalavahetustel. Tunnistajad S. O., T. O., S. T., J. O., M.V. ja U. U. kinnitasid, et R. O. panustas X kinnistusse seal elatud aastatel (2015-2020) nii isikliku tööga kui rahaliselt. Tunnistajate S. O., T. O., S. T., J. O. ja U. U. ütluste kohaselt renoveeriti või ehitati uusi hooneid X kinnistul ka xxx asunud poolte ühisvaraks olnud kinnistu müügist saadud rahast. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt laenas R. O. temalt raha kinnistu parendamiseks. Maakohus on seisukohal, et kuigi kinnistu omandati peamiselt S. O. lahuvara arvelt, on oluline poolte tahe kinnistu omandamisel, s.o pooltel oli soov omandada kinnistu ühisvara hulka ja kooselu jooksul on kinnistut olulisel määral renoveeritud ühisvara arvelt, sh on R. O. panustanud kinnistu parendamisse kinnistul elatud aastatega ka isikliku tööga. Kinnistut on parendanud ka poolte ühised lapsed S. O. ja J. O. oma isikliku tööga. Maakohtu hinnangul on kokkuvõttes kinnistu puhul tegemist abielu kestel omandatud varaga, kus kinnistu omandati ühisvarasse kokkuleppel esialgu S. O. lahusvara arvel, kuid kinnistut parendati ühisvara arvelt. Pooled leppisid kokku kummagi panuses ühisvara omandamiseks. S. O. ütluste kohaselt oli tegemist eelkõige emotsionaalse otsusega, sest hoonete seisukord oli vilets ning S. O. ei pidanud seda mõistlikuks ostuks ( S. O.: „Mina isiklikult ei oleks seda maja ostnud“. Tunnistaja ütluste põhjal saab järeldada, et ka S. O.el ja R. O.el pidi olema müügilepingu sõlmimisel teada, et neil tuleb ka peale kinnistu ostmist kinnistut parendada ühisvara arvelt. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
  3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 173

lg 1,

§ 174lg 2). 4

(5)Menetluskulude jaotuse määrab kohus asjas põhilahendi tegemisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.