) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja ema saab lapsetoetust 60 eurot kuus, mis tähendab, et kostja kohustus väheneb sellest poole ehk 30 euro võrra. 11. Kohus on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et hageja Kxxxxxx Jxxxxx vanemateks on Mxxxxxx Sxxxx ja Axxxx Jxxxxx. Selle asjaolu üle ei ole ka vaidlust. Puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et viidatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist 3 vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud asjaolusid, mille alusel vanemate kohustused oma lapse ülalpidamisel peaksid jaotuma teisiti kui võrdselt. 12. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 13. Kohtule esitatu alusel tegi kohus kindlaks järgmised faktilised asjaolud. 13.1.hageja kulud ühes kuus on keskmiselt 543,80 eurot. Nende kulude hulka loeb kohus (hageja seadusliku esindaja Mxxxxxx Sxxxx esitatud loetelu kuludest tl.8, 23) järgmised kulud: elektrikulu 38 eurot, kommunaalkulud 35 eurot, televiisori ja sidekulu 25 eurot, väljasõidud lasteaias 20 eurot, küttepuude kulu 20,80 eurot, toidukulu 100 eurot, taskuraha 20 eurot, riided-jalanõud 150 eurot, transpordikulu 100 eurot. M.Sxxxx ei ole arvutanud kulude hulka lasteaiatasu 35 eurot, mille kohus lisab. Kohus märgib, et eluasemega seotud kulud tuleb jaotada nende isikute peale, kes sellel eluasemel elavad, s.t. elektrikulu, kommunaalkulud (majaarve), telekas (kohus nimetab sidekulu) jagunevad vähemalt kahe isiku- hageja Kxxxxxx Jxxxxx ja tema ema Mxxxxxx Sxxxx peale. Aastane küttekulu (puude ost 500 eurot ) jaguneb samuti kahe isiku vahel ja igakuine makse kujuneb 20,80 eurot. Kuna Kxxxxxx Jxxxxx käib lasteaias (kus saab päevatoidu), on kuu toidukulu põhjendatud arvestada lapsele 100 eurot. Kohus võtab siinkohal arvesse ka, et laps viibib igas kuus nädalavahetusel ka isa juures, mil eelduslikult kannab lapse toidukulud sel ajal kostja. Lapse riiete ja jalanõude peale võib kuluda kuus kokku 150 eurot ja transpordikulu 100 eurot. 13.2.Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtted perioodi kohta 01.01.202222.11.2022 (tl.15) ja perioodi kohta 01.08.2021-11.01.2023 (tl.44). Kuna hageja on esitanud elatisenõude perioodi eest alates 30.10.2021, siis kohus kostja makseid enne seda perioodi ei käsitle.
järgi on elatist võimalik nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, s.t. alates 01.11.
) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 oli igakuine elatise summa 213 eurot 44 senti, mis on arvutatav järgmiselt: 200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest). Kostja on maksnud sellel perioodil elatist 228,66 eurot ühe kuu kohta, millega on täitnud elatise maksmise kohustuse. Kohus märgib, et on pooltele 30.12.2022 saadetud kirjas täitnud selgitamiskohustust ja selgitanud hagejale, et kui tema väitel on elatis mõne kuu eest maksmata, tuleb tal konkreetse summana näidata, millise kuu eest on elatis maksmata. Kohus selgitas kostjale, et tal on võimalik tõendada, et ta on elatist maksnud. Kostja on tõendanud. Hageja ei ole esitanud konkreetset teavet selle kohta, millise kuu eest on kostjal elatis maksmata (hageja 11.01.2023 seisukoht tl.23). Alates 01.04.2022 on igakuine elatise summa 225,64 eurot, mis on arvutatav järgmiselt: Elatise baassumma on 209 eurot 20 senti, millele tuleb liita kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast
lg.4 mõttes ehk 46 eurot 44 senti ja millest on maha arvutatud 30 eurot ehk 50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes. Kostja on maksnud alates aprillist 2022 elatist 235 eurot kuus, lisaks kandnud lapse lasteaiakulu 35 eurot kuus. Hageja on 11.01.2023.a seisukohas kirjutanud, et Axxxx Jxxxxx on pidevalt jätnud maksmata lasteaiaarve ja võlgnevus on pikka aega üleval. Seda väidet ei ole hageja tõendanud. Küll aga on kostja tõendanud, et vähemalt alates maikuust 2022 on kostja maksnud iga kalendrikuu eest xxxxxxxxx Vallavalitsusele Kxxxxxx Jxxxxx eest 35 eurot. Tõsi küll, 02.09.2022.a on tehtud makse summas 70 eurot, s.t. eelmiste kuude (juuli, august) eest (kontoväljavõte tl.15) ja järelikult on makse hilinenud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, millisest ajast oli kokkulepe selle kohta, et kostja hageja lasteaiaarved maksab. Seega ei saa kohus lugeda, et kostja on pidevalt jätnud maksmata lasteaia arve. Kontrollitud perioodil on lasteaiamaks kostja poolt tasutud. 5 Arvestades kostja makseid ja
alusel arvutatud igakuist elatisesummat, leiab kohus, et kostja on elatise maksmise kohustuse täitnud ka 2022.a kuni detsembrikuuni (detsembrikuu kohta ei ole andmeid esitatud). 13.4.Hageja on 11.01.2023.a seisukohas põhjendanud, et ta ei suuda hageja ülalpidamiseks igakuiselt panustada, kuna tema sissetulek kuus on 528 eurot, millest ta peab saama makstud kohtutäiturile igakuiselt 300 eurot. Lisaks sellele on hagejale määratud puue, mille tõttu peab hagejaga käima igakuiselt Tartus arstil, mis tähendab kulu, ka lasteaiatasu tõusis 50 eurole kuus. Hageja kirjutab ka, et laps saab iga nädal taskuraha, mille annab talle Mxxxxxx Sxxxx, lasteaia väljasõidud maksab ka Mxxxxxx Sxxxx. Kohus on eespool p.13.1 teinud kindlaks hageja põhjendatud kulud ühes kuus 543,80 eurot. Selle hulka on juba arvatud väljasõidud lasteaias, lapse taskuraha 20 eurot kuus, aga ka transpordikulu seoses arstilkäimisega. Kohus ei saa nõustuda, et praegu xxxxxxxxxxx hageja vajab iganädalast taskuraha ja see ei ole kulu, millega tuleks arvestada. Ka ei saa nõustuda sellega, et lapse transpordikulu paisub igas kalendrikuus piiramatult. Kohus on arvestanud lapsele vajalikke transpordikulusid 100 euro eest kuus, mis näiteks sõitmisel arstile xxxxxxxxxxxx Tartusse ja tagasi (120 km) tähendab vähemalt viit arstivisiiti kuus (mootorikütuse hinnaga 1,8 eurot liiter). Kohus ei pea seda usutavaks ega põhjendatuks. Kui hagejale on määratud puue, kompenseerib riik sellega seotud väljaminekuid riikliku toetusega, hagejale on määratud puudega lapse toetus 138,08 eurot kuus (tl.37-38). Puutuvalt väitesse, et kohtutäiturile peab maksma iga kuu 300 eurot, märgib kohus, et see on hageja seadusliku esindaja risk võtta endale kohustused, millega toime ei tule. Esitatud kohtutäituri arestimisakt (tl.31) viitab, et Mxxxxxx Sxxxxx on mitmeid tasumata kohustusi, samas nähtub arestimisaktist, et arestitav summa puudub. Kohus märgib, et Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.1, lg.2 järgi on ette nähtud garantiid summade kohta, millele ei saa sissenõuet pöörata, sellise summa hulka kuulub ka lapse ülalpidamiseks minimaalselt vajalik summa (1/3 palga alammäärast kuus). 14. Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 250 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks taotletud summas ei ole põhjendatud. Kostja on tasunud hagejale elatist pikema perioodi jooksul määras, mis ületab
järgi arvutatud ja ka käesoleval ajal arvutatava elatisesumma, lisaks sellele tasunud lasteaiamaksu. Kohus leiab, et elatise ja lasteaiamaksu tasumine ka edaspidi seni makstud viisil ja määras tagab lapse kulutuste katmise kostjale langevas osas. Kuna seni on elatise maksmine ja lasteaiamaksu tasumine toimunud kindlas summas ja ka hageja nõuab elatise maksmist kindlas summas (mitte muutuva suurusena), jääb elatisesumma sellises suuruses (235 eurot kuus) ka edaspidiseks. Samuti jääb samas suuruses kostjal tasuda lasteaiamaks (35 eurot). Olukorras, kus lasteaiamaks tõuseb, tuleb kostja tasutust puudujääv osa maksta hageja seaduslikul esindajal Mxxxxxx Sxxxxx. M.Sxxxx on 11.01.2023.a seisukohas ka märkinud, et ta on nõus ise maksma lasteaiamaksu. Kohus ei pea põhjendatuks hagejale makstava elatisesumma vähendamist nagu taotleb kostja. Kohtule ei ole esitatud ühtki asjaolu ega põhjendust, miks tuleks seni lapse ülalpidamiseks makstud elatisesummat vähendada.
Selliseks aluseks on näiteks olukord, milles kostja ei ole – arvestades tema varalist seisundit- võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg.2 järgi võib elatisesumma vähendamise mõjuvaks põhjuseks olla ka vanema töövõimetus või olukord, kus tal on teine 6 laps kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Selliseid asjaolusid ei ole kohtule esitatud. TsMS § 230 lg.3 alusel märgib kohus, et kohtu menetluses on tsiviilasi nr. 2-22-14702, mille sisuks Axxxx Jxxxxa avaldus lapsega (Kxxxxxx Jxxxxx) suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Selles menetluses on esitatud asjaolud, millest nähtub, et Axxxx Jxxxxxx on püsiv töökoht, sissetulek ja ei esine asjaolusid, mida saaks käsitada elatisesumma vähendamise alustena. 15. Hageja nõue elatisesumma suuruse ja tagasiulatuva väljamõistmise kohta jääb rahuldamata. Kohus fikseerib otsuse resolutsioonis õigusselguse huvides käesoleva olukorra, makstava elatisesumma ja kostja tasutava lasteaiamaksu kohustuse. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid makstud elatise kohta 2022.a detsembrikuu eest, märgib kohus otsuse resolutsioonis elatise maksmise kohustuse alates 01.12.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui 2022.a detsembrikuu ja jaanuarikuu eest on elatis ja lasteaiamaks nõutavas määras kostja poolt juba makstud, tuleb pooltel sellega arvestada. Elatis mõistetakse välja kindlas summas.
Elatise summa tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Selgituseks märkida „elatis“. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. TsMS § 164 lg.12 sätestab: Alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ning § 164 lg-st 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Pooltel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.