) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 7.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal 2 nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest. 10. Kohus on xxxxxxxx Nxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
11.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Jxxxxxxx Nxxxxxxei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on Jxxxxxxx Nxxx menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Fxxxxxx OÜ, Axxx Grupp OÜ) ja olnud töötu. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud osaline töövõime. Novembris 2021 sai võlgnik Fxxxxxx OÜ-st koondamise. Võlgnik võttis enda arvele töötuna. Tervislike probleemide ning osalise töövõime tõttu oli võlgnikul keeruline leida uut töökohta. Võlgnik leidis uue töökoha poole aasta möödudes ettevõttes Axxx Grupp OÜ, kuid novembris 2022 öeldi tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
12.3.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimehüvitis, tulumaksutagastus, töötuskindlustushüvitis, töövõimetoetus ja hooldajatoetus. Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seaduses ja kohtumääruses sätestatule või kõrgemas määras ehk on teinud vabatahtlikke eraldisi. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 4381,01 euro ulatuses, mis teeb 54,33 % pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest. Võlgnik on teinud väljamakseid ca kaks ja pool korda suuremas summas kui oleks olnud kohustus. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks
lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% 3 ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav
lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 54,33 % ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes
Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
12.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevad kohustused. 14. Riigikohus on selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
Võlgniku menetlus on kestnud neli aastat ja kuus kuud. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust, mida on täitnud oluliselt suuremas määras kui seadus ja kohtumäärus sätestab. Viimane tööleping on võlgnikuga üles öeldud tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Arvestades võlgnikule määratud osalise töövõimega ning et pärast eelmist töökaotust (koondamine) läks võlgnikul aega ligikaudu kuus kuud, et leida uus töökoht, siis ei ole alust arvata, et võlgnik suudaks leida oma tervislikule seisundile vastava töökoha kiiremini. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid 4 pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine
16.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Jxxxxxxx Nxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Jxxxxxxs Nxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Jxxxxxxx Nxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.