Obsah (8)

§ 657§ 230§ 654§ 232§ 50§ 173§ 171§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Geidi Sile Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja n

§ 657

lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hagejal on lepingust taganemisest tulenev tagasitäitmise nõue (VÕS § 189 lg 1) kostjate vastu, mille sisuks on lepingu alusel makstud ostuhinna tagastamine. Nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja on sõlminud kostjatega müügilepingu ning on sellest kehtivalt taganenud. 7.
2. Maakohus leidis, et hageja ei ole kostjatega lepingut sõlminud, mistõttu jäi tagasitäitmise nõue kostjate vastu rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning hageja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 7.
3. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu otsuse põhjendusi p 52 puudutavas osas. Maakohus leidis, et KR-l oli Magnum Distribution OÜ-d esindades TsÜS § 118 lg 2 järgi talumisvolitus. Kolleegiumi hinnangul puudus praeguses asjas vajadus hageja ja Magnum Distribution OÜ vahelist võlasuhet hinnata. Lepingust tuleneva tagasitäitmisnõude eeldusena pidi hageja

§ 230lg 1 järgi tõendama, et leping on sõlmitud kostjatega.

Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 6.

veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Kuna hageja ei ole tõendanud tema ja kostjate vahelist õigussuhet, siis puudus vajadus ka hinnata, kas hagejal on õigussuhe isikuga, kes ei ole vaidluses menetlusosaliseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsusest välja jätta hinnang KR volituse olemasolule ning ringkonnakohus ei hinda ka selles osas esitatud apellatsioonkaebuse väiteid. 4 Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on tõendite põhjal jõudnud ebaõige järelduseni, et lepingu pooleks ei ole kostja I. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid

§ 232

lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning leidnud põhjendatult, et need ei tõenda hageja väidet, et ta tellis kauba kostjalt I. Hageja esitatud tõendite põhjal ei saa teha hageja soovitud järeldust, et tal on tekkinud lepinguline suhe kostjaga I (vt maakohtu otsuse p-d 47–51). 8.

1. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping võib olla sõlmitud tavapärasel viisil – ettepaneku tegemine ja sellega nõustumine. Pakkumuse ja nõustumusega lepingu sõlmimisel on määravaks pakkumusel antud vastuse sisu ning vastuse kättesaamise aeg. Pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt (TsÜS § 68 lg 2), kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) või vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4). Samuti võib leping olla sõlmitud muul viisil, kus määravaks on lõpliku kokkuleppe saavutamine. Eeltoodud lepingu sõlmimise üldreegleid arvestades ei ole hageja tõendanud, et leping on sõlmitud kostjaga I. Meelevaldne on hageja tõlgendus kaubamärgi ja meilisignatuuri kasutamise kohta ning seetõttu ka nende asjaolude pinnalt tehtud järeldus, et tal on leping sõlmitud kostjaga I. Õigusvõime puudumise tõttu ei saa kaubamärgi ega ettevõttega (TsÜS § 66¹ tähenduses) lepinguid sõlmida. 8.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on esile toonud asjaolusid ja esitanud tõendeid, mis ei oma asja lahendamisel tähtsust. See, kas Magnum Distribution OÜ-l on majandustegevus või millised on KR ärivõtted (väidetav pahatahtlik käitumine), ei oma puutumust sellega, kellega hageja on lepingu sõlminud. Hageja esitatud kaudsed tõendid ei sisalda faktilisi asjaolusid, mis saaksid kinnitada või lükata ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist, s.o lepingu sõlmimine kostjaga I, järeldada. Hageja heidab maakohtule ette helisalvestise kui tõendi ebaõiget hindamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja esitatud tõendeid nõutavas ulatuses hinnanud, sh põhjendanud, miks ta neid ei arvesta, ning kolleegiumil pole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale (vt maakohtu otsuse p-d 56–57). Nagu kolleegium viitas, siis KR võimalik pahatahtlik ja ebaeetiline käitumine ei tõenda, et hagejal on leping sõlmitud kostjaga I. 8.
3. Hageja viitab apellatsioonkaebuses lepingu tõlgendamise sätetele (VÕS § 29). Kolleegium märgib, et praegusel juhul ei vaidle pooled lepingupoolte kohustuste sisu väljaselgitamise üle vaid küsimus on selles, kes on lepingu pool. Kolleegium on eespool märkinud, et hageja kohustus oli tõendada, et kostja I on pakkumusega nõustunud või temaga on kokkulepe saavutatud muul viisil. Seda hageja teinud ei ole. 8.
4. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et tal saaks lepinguline suhe olla Bestbrands Retail Estonia OÜ-ga (vt maakohtu otsuse p-d 53–55). Seetõttu ei pidanud maakohus hindama ettevõtte ülemineku kohta esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid. Neid ei hinda ka ringkonnakohus.
5. Kostjad taotlevad ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a istungi protokolli parandamist. Kostjad soovivad lisada protokolli hageja esindaja poolt avaldatu, et „aga hageja taganes sellest võlatunnistusest, kokkulepitust, kuivõrd ta sai tegelikult kohe aru, et kui esimene tähtaeg, võla osamakse tasumiseks saabus, siis tegelikult võlga ei tasutud“. Kolleegium leiab, et kostjate taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 50lg 1 sätestab protokolli sisu nõuded.

Kolleegium märgib esmalt, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja 5 lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (

§ 50lg 1 esimene lause).

Teiseks, protokolli märgitakse poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides (

§ 50lg 1 p 8).

Kolmandaks, menetlusosalise taotlusel protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht, kuid kohus võib jätta taotluse määrusega rahuldamata, kui asjaolul või seisukohal ei ole asjas tähtsust (

§ 50lg 2).

Asjaolu, et hageja taganes võlatunnistusest, sest osamakseid ei tasutud, on kajastatud hageja kirjalikes dokumentides (vt nt hagiavalduse p 2.4.2). Kostjad ei ole esile toonud, kuidas just sellises sõnastuses lause lisamine protokolli omab tähtsust asja lahendamisel või edasikaebamisel. Menetluskulude jaotus

1. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis hagi rahuldamata.
2. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 tuleb hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. 12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6