Obsah (8)

§ 401§ 404§ 1027§ 402§ 9§ 421§ 408§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-

) § 401 lg 1, § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 alusel põhivõla väljamõistmist koos lisanduvate kõrvalnõuetega.

1. Maakohus toimetas hagi materjalid kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja hagile ei vastanud.
2. Maakohus andis
3. märtsi 2022 määrusega hagejale tähtaja mh hagiavalduse lisade esitamiseks. Maakohus selgitas, et elektrooniliselt edastatud hagiavalduse lisad ei avane, mistõttu tuleb hagejal esitada kohtule poolte vaheline laenuleping ja muud hagiavalduse lisad.
4. Hageja edastas
5. aprillil 2022 maakohtule Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 58-61), Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimused (dtl 62-71) ja e-kirjade väljavõtted (dtl 72-76).
6. Maakohus andis
7. aprilli 2022 määrusega hagejale tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ja tõendamiseks.
8. Hageja kordas hagiavalduses laenulepingu sõlmimise kohta selgitatut ning lisas, et laenutaotlus esitatakse läbi veebilehe või telefonikõne. Peale laenutaotluse esitamist edastati kostjale laenutingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht kostja taotluses märgitud e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX). Hageja lisas, et kostja ei ole 2 vaielnud vastu hageja nõudele ega asjaolule, et ta sai raha oma kasutusse. Hageja esitas raamatupidamise väljavõtte originaali kostja raha kasutamise kohta (dtl 124-125) ja arved (dtl 97-121). MAAKOHTU LAHEND
9. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda menetluskulude suurust kindlaksmääramata. Maakohus märkis, et hageja tugineb oma nõudes poolte vahel sõlmitud krediidilepingule (

§ 401

lg 1).

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Hagejal tuli tõendada kostjaga lepingu sõlmimine. Hageja ei ole seda teinud. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks kostja avaldus kohustuste võtmiseks ja krediidilepingu sõlmimiseks. Hageja poolt esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ei sisalda kostja andmeid. Samuti ei sisalda neid andmeid hageja esitatud lepingu üldtingimused. Hageja esitatud dokumendid on sellised, mille loomine ei vaja kostja poolset tegevust. Maakohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale saadetud kinnituskirjad ja kinnituskoodid ei saa asendada kostja

§ 404lg 1 kohast avaldust.

Seega tuleb asuda seisukohale, et laenulepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Kuivõrd laenulepingu sõlmimine ei ole tuvastatud, tuleb kontrollida, kas hageja esitatud asjaoludel esineb alus hagi rahuldamiseks lepinguvälisel alusel. Hageja väidab, et on kostjale andnud krediiti 4999,61 eurot. Seega võib tegemist olla alusetu rikastumisega (

§ 1027

). Hagi rahuldamiseks peab olema selge, kui suures osas ja kas üldse kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamise tõendamiseks ei piisa üksnes hageja raamatupidamise väljavõttest. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorralduste või pangakonto väljavõttega. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kostjale raha üle andmist. Arve alusel ei teki kostjal kohustust. Nõude sissenõutavus on seotud arvete esitamisega esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (Riigikohtu

1. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p 18). Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostjale raha ülekandmist. Seetõttu ei saa maakohtu hinnangul hagi rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus rahuldamata ka intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõuded. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja kordas oma varasemaid seisukohti ning leidis, et maakohus on jätnud hoolimata hagiavaldusest, täiendavatest selgitustest ja tõenditest hagi rahuldamata. Hageja on esile toonud kõik asja lahendamist võimaldavad andmed ning õiguslikud põhjendused. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud. Hageja ei nõustu maakohtuga, et krediidi kasutamist saab tõendada maksekorralduste või pangakonto väljavõttega. Samuti ei nõustu hageja, et arve alusel ei teki kostjal kohustust vaid 3 nõude aluseks saab siiski olla vaid leping või mõni muu lepinguväline alus. Hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Kostja (vastustaja) ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Hageja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (TsMS § 651 lg 1). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Hageja on esitanud füüsilisest isikust kostja vastu krediidilepingu ülesütlemisest tuleneva võlanõude koos lisanduvate kõrvalnõuetega (

§ 402lg 1 ja § 416 lg 3).

Maakohus märkis õigesti, et hagi lahendamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas leping on sõlmitud, st kas on olemas mõlema lepingupoole tahteavaldused krediidilepingu sõlmimiseks (

§ 9

). Ringkonnakohus selgitab, et pooltevahelise laenulepingu tõendatuse korral oleks tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 421kohaselt on 22.

peatüki 2. jaos (§-d 402-421) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tarbijale laenu andmisel kohustus järgida võlaõigusseaduses ettenähtud imperatiivseid sätteid. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on teinud laenutaotluse interneti vahendusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja tahteavaldust. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. (

§ 404lg 1).

Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et krediidilepingu sõlmimine on tõendatud, kuid ei viita seejuures ühelegi konkreetsele tõendile. Hageja on menetluses esitanud järgmised tõendid: - Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht (dtl 58-61); - Ferratum Bank Laenulimiidi üldtingimused (dtl 62-71); - kinnituskoodid laenulimiidi kasutamiseks (dtl 75, 122, 123); - hageja kirjad (dtl 72-73, 76); - lepingu erakorralise ülesütlemise teatis (dtl 74); - arved (dtl 97-121); - hageja raamatupidamise väljavõte krediidi kasutamisest (dtl 124-125). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõik viidatud tõendid on üksnes hageja enda koostatud ning ühestki dokumendist ega e- kirjast ei nähtu

§ 404lg 1 nõuetele vastavat kostja tahteavaldust kohustuste võtmiseks.

Maakohus on hagejale vajalikul määral tema tõendamiskoormist selgitanud. Seega leidis maakohus põhjendatult, et tarbijakrediidilepingu sõlmimine pole tõendatud. 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud ka raha kostja kasutusse andmist. Seda ei saa tõendada üksnes hageja raamatupidamise väljavõttega, kuivõrd tegemist on hageja enda koostatud dokumendiga. Ühtegi muud tõendid kostjale raha üleandmise või 4 kasutusse andmise kohta (näiteks pangadokumenti raha ülekandmise kohta kostja arvele) ei ole hageja esitanud. Seetõttu ei kohaldu käesoleval juhul ka

§ 408

lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt muutub tarbijaga sõlmitud krediidileping kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kuivõrd maakohus tuvastas põhjendatult, et tõendatud ei ole kostja poolt raha saamine, puudub alus hagi rahuldamiseks ka lepinguvälisel alusel (eelkõige

§ 1028lg 1).

Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldamist ei võimalda üksnes asjaolu, et kostja ei ole hagile vastu vaielnud. Kuivõrd kostja ei ole hagile ega apellatsioonkaebusele vastanud, on kostja seisukoht kohtule teadmata. Otsust tehes hindab kohus tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). Kohus saab hagi rahuldada üksnes selle õigusliku põhjendatuse ja tõendatuse korral. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. 13. Apellatsioonkaebusega rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud apellatsioonimenetluses hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks