MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2652 Haldusasi X kaebus Tallinna mõistmiseks Menetlusosalised Kaeba

) § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 19.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju välja mõistmiseks summas 300 eurot seoses tema isikuandmete õigusvastase käitlemise ja töötlemisega, mille tulemusel said avalikuks kaebaja kustunud karistused. Kaebaja leiab, et vangla tõlgendas tema kehtivaid kriminaalkaristusi vääralt ning kajastas neid siis kaebaja kohta koostatud iseloomustuses. Seeläbi asetati kaebaja ebasoodsasse olukorda ning põhjustati talle mainekahju. Andmete sellises formaadis kohtule esitamine on kaebaja hinnangul lubamatu.
2. Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla 22.11.2022 vastus kaebaja 26.09.2022 taotlusele mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seoses vangla poolt tekitatud mainekahjuga. Tallinna Vangla jättis kaebaja nõude rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 4. Kaebusest tulenevalt peab kaebaja oma õiguste rikkumiseks vangla poolt koostatud iseloomustuses tema arhiveeritud kriminaalkaristuste käsitlemist ning tema poolt sooritatud kuritegude iseloomu raskendamist. 5. Tallinna Vangla on oma 22.11.2022 vastuses kaebaja taotlusele välja toonud, et kaebaja poolt õigusvastaseks peetava ja talle väidetavalt kahju põhjustanud toimingu osas on jõustund Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2022 määrus haldusasjas nr 3-21-2427, milles on leitud, et halduskohtul puudub pädevus vaidluse lahendamiseks, kuivõrd seadus näeb sellise vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. 6. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et:

1. a)Tallinna Vangla toimingud kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide ettevalmistamisel ning kinnipeetava iseloomustus kuuluvad olemuselt karistusõiguslikku mateeriasse. Vangla ei täida nimetatud materjale koostades materiaalselt haldusülesannet, vaid sarnaselt kohtueelse menetlejaga kriminaalasja kohtueelses menetluses loob maakohtu jaoks tingimused kriminaalmenetluses otsustatavate küsimuste lahendamiseks;
2. b)kõik kaebaja tõstatatud küsimused vangla toimetatud ettevalmistava menetluse ning vangla esitatud materjalide ja hinnangute kohta lahendab täitmiskohtunik, kelle määruse peale on võimalik edasi kaevata Riigikohtuni välja;
3. c)asjaolu kohta, et kriminaalmenetluses lahendatavates küsimustes ei saa halduskohtule kaebusi esitada on väljakujunenud kohtupraktika; d)

§ 4

lõikes 1 nimetatud teistsuguse menetluskorra kohaldamiseks ei ole nõutav, et vangla tegevust saaks teistsuguses menetluses vaidlustada halduskohtumenetlusega sarnasel viisil; e) vangla poolt edaspidi koostatavaid iseloomustusi saab kaebaja vaidlustada täitmiskohtuniku juures pärast seda, kui vangla on materjalid maakohtule edastanud. 7. Kohus peab ühe kahju hüvitamise eeldusena tuvastama avaliku võimu tegevuse õigusvastase avalik- õiguslikus suhtes (RVastS § 7 lg 5). Tulenevalt

§ 4lõikest 1 ei ole vastava asjaolu tuvastamine aga halduskohtu pädevuses, kuivõrd seadus (vangistusseadus, Kar

S) näevad selleks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist on süüteomenetluse valdkonda kuuluva küsimusega ning vangla poolt koostatud iseloomustusi saab kaebaja vaidlustada täitmiskohtuniku juures karistusseadustikus sätestatud korras. Nimetatust tulenevalt ei ole ka kriminaalmenetluses otsustamisele kuuluvate küsimuste ettevalmistavas menetluses tekkinud kahju hüvitamine halduskohtu pädevuses, kuivõrd seadus näeb sellise kahju hüvitamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist reguleerib karistusseadustik ning kaebaja poolt tõstatatud küsimuste lahendamine on KarS § 76 kohaselt maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise küsimust reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, mille § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Taotluse rahuldamata jätmisel lahendab vaidluse maakohus. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajale kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebusel

§ 121

lg 1 p 1 alusel kuulub kaebuselt tasutud lõiv kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2). 2