Obsah (8)

§ 118§ 64§ 68§ 424§ 57§ 58§ 73§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022 Kriminaalasja number 1-22-4837 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm,

§ 118

lg 1 p 1 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. oktoobri 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Oleg Smirnovi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Süüdistatav Oleg Smirnov, isikukood 36008253713; Vene Föderatsiooni kodanik; elukoht XXX; töökoht ABC Nordik OÜ; kriminaalkaristused puuduvad Kahtlustatavana kinni peetud 06.10.2021-01.-08.10.2021 Tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu otsus Oleg Smirnovile

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

2. Mõista Oleg Smirnovile

§ 118lg 1 p 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

3. Mõista Oleg Smirnovile

§ 64lg 1 järgi liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust.

4.

§ 68

lg 1 alusel arvata Oleg Smirnovi karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.10.2021 kuni 08.10.2021, s.o 3 päeva, ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Määrata Advokaadibüroole Grandman Law Firm Oleg Smirnovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 324 eurot, sh käibemaks 54 eurot.
4. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohtu
6. oktoobri 2022 otsusega tunnistati Oleg Smirnov süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

Samuti mõisteti O. Smirnov süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti O.

Smirnovile liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusest maha vahi all oldud aeg 3 päeva ning kandmisele jäi 6 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Lisaks rahuldati kannatanu V.L. i tsiviilhagi osaliselt ning mõisteti O. Smirnovilt V.L. i kasuks 20 076 eurot ja 30 senti: varalise kahju katteks 4076 eurot ja 30 senti ning mittevaralise kahju katteks 16 000 eurot. 2. Mõistes O. Smirnovile karistust

§ 118lg 1 järgi pidas maakohus süüdistatava süüd suureks.

Seda kinnitavad kannatanu vigastused, mille tagajärjel tekkis eluohtlik olukord, ja löögi ootamatus olukorras, kus kannatanu ei kujutanud süüdistatavale mingit ohtu. Vaatamata teosüü suurusele pidas maakohus võimalikuks karistada O. Smirnovi karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, kuna esinevad karistust kergendavad asjaolud

§ 57lg 1 p-de 1 ja 3 mõttes.

Pärast

§ 118

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist asus süüdistatav aktiivselt toimetama, et hoida ära V.L. i surma ning kahetses tegu puhtsüdamlikult. Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus

§ 58p 4 mõttes teenistuslikku sõltuvust, kuna leidis tõendamist, et O.

Smirnov oli V.L. i ülemus ABC Nordik OÜ-s. 3.

§ 424lg 1 järgi karistust mõistes märkis maakohus, et O.

Smirnovi süü ei ole väike ning mõistis O. Smirnovile karistuseks 6 kuud vangistust. Kohtu hinnangul pole võimalik O. Smirnovi puhul rahalise karistusega saavutada karistuse eesmärki. 4. Mõistes O. Smirnovile liitkaristust

§ 64

lg 1 järgi ei pidanud maakohus võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskema karistusega, kuna toimepandud kuriteod on eriliigilised. 5. Mõistetud vangistus kuulub otsuse kohaselt reaalselt ärakandmisele. Karistuse reaalne ärakandmine on karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamine erand. Arvestades

§ 73lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust, ei leidnud kohus, et O.

Smirnovi isik või süüteo toimepanemise asjaolud oleksid aluseks selle erandi kohandamisel. Lisaks tõi maakohus välja, et kooskõlas

§ 73

lg 3 pole võimalik üle 5 aastase vangistuse korral isikut selle kandmisest tingimuslikult vabastada. Seetõttu ei oma ka õiguslikku tähendust asjaolu, et süüdistatav on lubanud vältida edaspidi alkoholi tarvitamist.

1. Kannatanu V.L. i tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks rahuldas maakohus osaliselt, s.o summas 4076 eurot 30 senti, millest on saamata jäänud tulu 3941 eurot 92 senti, ravikulud 34 eurot 3 senti ja rikutud riideesemest tulenev kahju 100 eurot.
2. Maakohus pidas tõendatuks, et O. Smirnov tekitas V.L. ile tervisekahjustuse, mille tõttu viibis kannatanu haiguslehel
3. oktoober 2021 kuni
4. aprill
5. Sellel perioodil ei saanud kannatanu töötasu. Kannatanu pangakonto väljavõtte ja tema ütluste alusel tuvastas kohus, 2 et V.L. i sissetulek töökohast ABC Nordik OÜ oli keskmiselt 1350 eurot kuus. Seega oli saamata jäänud tulu viie kuu eest 6750 eurot. Saamata jäänud tulu suuruse arvutamisel arvestas maakohus sellest summast maha Haigekassalt saadud töövõimetustoetuse 1908 eurot 8 senti ja O. Smirnovi makstud kahjuhüvitise summa 900 eurot
6. Kannatanu V.L. i mittevaralise kahju nõude rahuldas maakohus osaliselt, s.o summas 16 000 eurot. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika- ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult heaolu loomise võimaluse kaotus hüvitatav mittevaralise kahjuna. V.L. i tervisekahjustused on tõendatud kiirabikaardi, patsiendikaardi ja ekspertiisiaktiga. Võttes arvesse töötuse perioodi pikkust, kannatanul esinenud kehavigastusi ning ka seda, et kannatanu on kogu elu töötanud autojuhina ja enam ei saa seda teha, siis oli maakohtu jaoks usutav, et õigusvastase ründe tagajärjel on kannatanu elukvaliteet märgatavalt langenud. See on vastavalt kohtupraktikale aluseks mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks võttis maakohus mittevaralise kahju hüvitamise üle otsustamisel arvesse V.L. il ründe tagajärjel tekkinud psüühilisi probleeme. Hüvitatava summa suuruse määramisel tugines maakohus mh kuriteo toimepanemise asjaoludele ning arvestas ka süüdistatava käitumist pärast kuritegu ja suhtumist kannatanusse. Maakohtu otsuses on toodud põhjalik Riigikohtu praktika analüüs mittevaralise kahju hüvitise määramise osas. Kõiki asjaolusid kokku võttes ning viidates ka elukalliduse märkimisväärsele tõusule pärast otsuses viidatud Riigikohtu lahendite jõustumist, määras maakohus hüvitatava mittevaralise kahju suuruseks 16 000 eurot. APELLATSIOON
7. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O. Smirnovi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev. Kaitsja palub osaliselt tühistada Viru Maakohtu otsuse ja mõista O. Smirnovile

§ 118lg 1 p 1 järgi leebema karistuse.

Lisaks taotleb kaitsja, et kergem karistus loetaks kaetuks raskemaga ning O. Smirnov vabastataks täielikult või osaliselt tingimisi talle mõistetud vangistuse kandmisest. Samuti soovib kaitsja, et kannatanu varalise kahju hüvitise nõue jääks rahuldamata ning mittevaralise kahju suumaks määrataks 5000 eurot. Tsiviilhagiga seotud menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. 10. Kaitsja hinnangul on võimalik O. Smirnovile mõista

§ 118lg 1 p 1 järgi leebem karistus.

Kohtuotsusest ei tulene, milliseid kergendavaid asjaolusid ja millisel määral on kohus karistuse mõistmisel arvestanud. Süüdistatav kutsus V.L. ile abi ning oli tema juures kuni kiirabi ja politsei saabumiseni. See on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 1 mõttes.

Lisaks hüvitas süüdistatav kannatanule osaliselt kuriteoga tekitatud kahju, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 2 järgi.

Samuti on O. Smirnovi puhul olemas

§ 57

lg 1 p 3 karistust kergendav asjaolu, kuna süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetses puhtsüdamlikult. 11. Apellatsiooni kohaselt ei tuleks arvestada karistust raskendava asjaoluna teenistuslikku sõltuvust

§ 58p 4 mõttes seda.

Süüdistatav ja kannatanu olid tööalases suhtes, kus V.L. allus O. Smirnovile, kuid kuritegu leidis aset väljaspool tööaega, mil süüdistatav ja kannatanu olid pigem sõbrasuhtes. 12. Arvestades karistust kergendavaid asjaolusid, raskendava asjaolu puudumist, isiku vanust ning seda, et O. Smirnov on varem kriminaalkorras karistamata, on võimalik mõista 3 süüdistatavale karistus alla sanktsiooni keskmise määra ja kohaldada tingimisi vangistust. Tingimisi karistuse määramisel on võimalik saavutada edaspidiste kuritegude ärahoidmine ning O. Smirnov on andnud ka nõusoleku alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrollivale seadmele. 13.

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas leiab kaitsja, et põhjendatud oleks lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Mõlemad kuriteod on pandud toime joobeseisundis, mistõttu lõplik karistus peab proportsionaalselt mõjutama süüdistatava käitumist.

1. Seoses tsiviilhagiga leiab kaitsja, et kohus on valesti tuvastanud kannatanu saamata jäänud tulu. Kohus lähtus ABC Nordic OÜ-lt V.L. i pangakontole laekunud summadest, samas sisaldasid need maksed ka päevaraha. Kannatanu varalise kahju nõue tuleks apellatsiooni kohaselt jätta saamata jäänud tulu osas rahuldamata.
2. Mittevaralise kahju nõue on ebamõistlikult suur. Kannatanu tervisliku olukorra määramiseks pole tehtud ekspertiisi, seega pole võimalik teha kindlaid järeldusi kannatanu elukvaliteedi languse kohta. Mittevaralise kahju hüvitise puhul on olulised tema üleelamised ja valu. Varaline osa, sh edaspidised väljavaated töötamise osas, siia alla ei kuulu. Kaitsja ei pea õigeks, et maakohus tugines mittevaralise kahju hüvitise suuruse põhjendamisel elukalliduse suurenemisele. Mittevaralise kahju hüvitiseks palub kaitsja määrata 5000 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I
3. O. Smirnovile mõistetud karistus.
4. Maakohus mõistis O. Smirnovile

§ 118lg 1p 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.

Apellatsioonis palutakse mõistetud karistust vähendada ning hinnata üle karistust kergendavate ja raskendava asjaolu esinemine ning mõju karistuse suurusele. 18. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistus. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprill 2020 otsus nr 1-18-2232, p 71). 19. Tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest pidas maakohus O. Smirnovi süüd

§ 118lg 1p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel suureks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega O. Smirnovi süü suuruse osas, kuid peab siiski vajalikuks vähendada O. Smirnovile mõistetud karistuse suurust. Nimelt nõustub kohtukolleegium kaitsjaga, et maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel täielikult karistust kergendavate asjaoludega.

1. Tõenditest nähtub, et O. Smirnov astus koheselt pärast kuriteo toimepanemist samme, et 4 hoida ära süüteo kahjulikke tagajärgi. Ta hõikas akna kaudu õuel liikuvale naisterahvale I.M. ile, et see kutsuks kiirabi, kuna korteris on noahaavaga inimene ning jäi koos kannatanuga kiirabi ootama. See näitab, et O. Smirnov soovis hoida ära toimepandud süüteo kahjulikke tagajärgi, nt kannatanu tervise halvenemist veelgi või surma.
2. Samuti on leidnud tõendamist, et O. Smirnov astus samme, et vabatahtlikult hüvitada V.L. ile tervisekahjustuse tulemusel tekkinud kahju ehk esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57p 2 kohaselt.

Nimetatud asjaolu on maakohus küll tuvastanud (maakohtu otsuse p 79), kuid ei ole karistuse mõistmisel selgelt arvestanud. Kahju vabatahtlikku hüvitamist on maakohus arvestanud vaid varalise kahju hüvitise määramisel. Pangakonto väljavõtte, süüdistatava ja kannatanu ning tunnistaja I.S. ütlustega on tõendatud, et O. Smirnov kandis pärast süüteo toimepanemist omal algatusel kannatanu arveldusarvele kokku 900 eurot. Selle rahaga soovis O. Smirnov toetada V.L. i, kuna kannatanu oli kuriteo tulemusel sattunud nii majanduslikult kui emotsionaalselt raskesse olukorda. Soov hüvitada V.L. ile tekitatud kahju näitab, et O. Smirnov kahetseb oma tegu ning tahtis seda heastada. 22. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus toonud välja

§ 57p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse.

Nimetatud asjaolu tõendavad süüdistatava ütlused ja käitumine menetluse ajal. O. Smirnov tunnistas maakohtus oma süüd ja kinnitas, et kahetseb kuriteo toimepanemist. V.L. i ütlustest tuleneb, et O. Smirnov on talle korduvalt helistanud ning tundnud huvi tema tervise ja olukorra vastu. Samuti on süüdistatav oma teo eest vabandust palunud. 23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult arvestanud karistuse mõistmisel raskendava asjaoluna

§ 58p 4 järgi seda, et V.L.

oli O. Smirnovist teenistuslikus sõltuvuses, s.o töötas süüdistatava ettevõttes ja oli O. Smirnovi alluv ABC Nordik OÜ-s. Teenistuslik sõltuvus tähendab mh teenistuslikku alluvussuhet eraõigusliku juriidilises isikus. Kuivõrd teenistuslik sõltuvussuhe on maakohtus tõendamist leidnud, tuli kohtul karistuse mõistmisel sellega arvestada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka apellandi osutus sellele, et sündmus leidis aset väljaspool tööaega. Asjaolu, et töötaja-tööandja tarvitasid sündmuse päeval koos alkoholi, ei näita seda, et tegu oli sõbrasuhtega. Selliseid tõendeid asjas ei ole. 24. Karistust kergendavatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul O. Smirnovi karistusele suurem mõju kui arvas maakohus. Esimese astme kohus jättis tuvastamata

§ 57

p-s 2 toodud karistust kergendava asjaolu ning andis kohtukolleegiumi hinnangul ka teistele karistust kergendavatele asjaoludele liiga väikese kaalu. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud karistust kergendavad asjaolud võimaldavad vähendada maakohtu poolt O. Smirnovile

§ 118lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust.

25. Võttes arvesse O. Smirnovi süüd, karistust kergendavad asjaolud ja ühe raskendava asjaolu kogumis, tühistab ringkonnakohtu maakohtu otsuse O. Smirnovile mõistetud karistuse osas ning mõistab süüdistatavale

§ 118lg 1 p 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

26. Süüdistatavale tuleb mõista ka uus liitkaristus

§ 64lg 1 järgi.

Liitkaristuse mõistmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ega pea õigeks lugeda

§ 64lg 1 järgi kergemat karistust kaetuks raskemaga.

O. Smirnovile mõisteti maakohtu otsusega

§ 424lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

Kuivõrd tegemist on eriliigiliste kuritegudega, mis on pandud toime erineval ajal, viitas maakohus, et 5 absorbtsioonipõhimõtte rakendamisel jääks O. Smirnovi

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ebaõigus arvestamata.

Sellise seisukohaga on nõus ka ringkonnakohus. Kaitsja viidatud asjaolu, et mõlemad teod on pandud toime alkoholijoobes, ei too kaasa süüdistatavale soodsama karistuste liitmise põhimõtte kohaldamist. 27. Ringkonnakohus mõistab O. Smirnovile

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning peab põhjendatuks liitkaristust 5 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistusest tuleb maha arvates O. Smirnovi vahi all oldud aeg 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 5 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. 28. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamise osas nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga. Kuivõrd O. Smirnovile mõistetud karistus ületab 5 aastat vangistust, ei saagi lähtuvalt

§ 73lg-st 3 süüdistatavat tingimisi karistuse kandmisest vabastada.

Ka on asjakohased maakohtu otsuses toodud põhjendused selle kohta, et O. Smirnovi kuritegude asjaolud ja karistuse preventiivsed eesmärgid tingivad isiku karistamise reaalse vangistusega. II

1. Kannatanu tsiviilhagi.
2. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele nii varaline kui mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
3. Saadud raske tervisekahjustuse tulemusel viibis V.L. haiguslehel
4. oktoobrist 2021 kuni
5. aprillini 2022, s.o ligi viis kuud. Nähtuvalt kannatanu pangakonto väljavõttest sai kannatanu sellel perioodil Eesti Haigekassalt töövõimetustoetust viiel korral kokku 1264 eurot ja 78 senti. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kannatanu ei saanud sellel perioodil töötasu. V.L. i keskmise kuise sissetuleku arvutamisel lähtus maakohus kannatanu pangakonto väljavõttest ja tema ütlustest. Kannatanu töötas autojuhina ABC Nordik OÜ-s ning kinnitas, et tema töötasu oli 450 eurot ühe kaubareisi eest. Ühes kuus tegi kannatanu keskmiselt neli kaubareisi. Tõendite kogumit hinnates tuvastas maakohus, et V.L. i keskmine igakuine sissetulek oli 1350 eurot. Pärast kehavigastuse saamist polnud kannatanul võimalik enam tööd teha ning seda sissetulekut teenida. Seega oli tema saamata jäänud tulu saamata jäänud tasu ABC Nordik OÜ-lt.
6. Süüdistatav ja tema kaitsja on menetluse jooksul väitnud, et osa V.L. i pangakontol nähtuvast sissetulekust pole tema töötasu vaid hoopis päevaraha. Päevaraha maksmist reguleerib mh Töölepingu seadus (TLS). TLS § 40 lg 2 näeb ette, et töötajal on välislähetuse korral õigus nõuda päevaraha maksmist. Maakohus pole selles osas seisukohta võtnud ning on kõik pangakonto väljavõttest nähtuvad ülekanded ABC Nordik OÜ-lt lugenud töötasuks. Tutvudes V.L. i pangakonto väljavõttega (I köide, tl 20) tuvastas kolleegium, et kõigil ülekannetel ABC Nordik OÜ-st on selgituseks märgitud „Komandeeringu eest“. Seega võib arvata, et tegemist on sarnase iseloomuga väljamaksetega, mis moodustasid kannatanu 6 sissetuleku. Ringkonnakohus möönab võimalust, et need maksed pole töötasu Töölepingu seaduse mõistes. Samas tuleb arvestada, et kuivõrd V.L. i töö iseloom ja töös välja kujunenud praktika nägid ette igakuist päevaraha maksmist, oli see kannatanu jaoks püsiv sissetulek, mis kaasnes töötamisega ABC Nordik OÜ-s. Seega oli kannatanul igakuiselt õigustatud ootus selle tasu saamiseks. Töötamise võimatuse korral jäi ta sellest tasust ilma ning seega oli see V.L. i jaoks saamata jäänud tulu.
7. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Maakohus põhjendas V.L. ile mittevaralise kahju hüvitamist kannatanu elukvaliteedi langusega, töötamise võimetusega seotud moraalse kannatusega, füüsilise valu ja ründe tagajärjel tekkinud psüühiliste probleemidega.
8. Kaitsja palub mittevaralise kahju hüvitist vähendada, kuna peab seda ebamõistlikult suureks. Kaitsja nõustub, et mittevaralise kahju alla kuuluvad kannatanu valu ja kannatused, kuid leiab, et elukvaliteedi langus ja võimatus töötada varasemal erialal on pigem varaline kahju.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elukvaliteedi langus saab olla käsitletav mittevaralise kahjuna. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 1-17-
10. Elukvaliteedi languse alla kuuluvad näiteks pidev valu, psüühilised probleemid, samuti pärast kuriteo ohvriks langemist esinev enesekindluse ja meeleolu langus. Kuriteo tagajärjel on kannatanu tavapärases elulaadis ja igapäevategevustes toimunud olulised muutused. Maakohtu otsuses on esitatud ammendavad põhjendused, kuidas on kuriteo ohvriks langemine ja esinevad tervisekahjustused kannatanut hingeliselt ja füüsiliselt mõjutanud (maakohtu otsuse p-d 89-95). Elukvaliteedi langus on tuvastatud kannatanu ütluste ja erinevate meditsiiniliste dokumentidega, mistõttu ei ole asjakohane kaitsja väide, et elukvaliteedi languse tuvastamiseks tuleb määrata eraldi ekspertiis.
11. Ringkonnakohus peab oluliseks mittevaralise kahju suuruse üle otsustamisel ka seda, et V.L. on väga pikka aega töötanud autojuhina, kuid enam ei saa ta seda teha. Kannatanu ütlused, Medicenter Eesti OÜ vastus nõudekirjale (I köide, tl 22) ja ambulatoorne epikriis (I köide, tl 24) näitavad, et noalöögi tagajärjel on kannatanul tekkinud paremas õlas püsiv trauma. Selle trauma tagajärjel ei saa V.L. oma kätt tavapäraselt kasutada ning välistatud on autojuhina töötamine. See tähendab, et kannatanul on vaja sissetuleku saamiseks õppida uus amet ning teha vastavaid pingutusi olukorras, kus tal on füüsilised ja psüühilised probleemid.
12. Kaitsja arvates pole asjakohane võtta mittevaralise kahju hüvitamise summa määramisel arvesse elukallidust. Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamise üle otsustamisel nõustunud, et mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele (vt Riigikohtu
13. oktoobri 2017 otsus 1-16-9178 p-d 2.6 ja 17). Elukalliduse arvestamine mittevaralise kahju üle otsustamisel tuleneb otseselt ka VÕS § 127 lg-st 1, mis sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel arvestada erinevaid kannatanu olukorda mõjutavaid tegureid, sh elukallidust.
14. Kõike eeltoodut arvestades peab Tartu Ringkonnakohus igati põhjendatuks maakohtu 7 määratud mittevaralise kahju summat 16 000 eurot. Maakohtu otsuses toodud argumendid on kõik asjakohased ja kolleegium nõustub maakohtu põhistustega. Kuivõrd tsiviilhagi osas jääb maakohtu otsus muutmata, jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus jätta tsiviilhagiga seotud menetluskulud riigi kanda. III
15. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, § 340 lg 2 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse O. Smirnovile

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas ning teeb selles osas uue otsuse.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

1. O. Smirnovi kaitsja I. Zuev esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 300 minutit ning kaitsja taotleb selle eest tasu 324 eurot, sh käibemaks 54 eurot.
2. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja see kuulub taotletud ulatuses rahuldamisele. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, tuleb kaitsjatasu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8