Tsiviilasi nr 2-22-3953 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 06.veebruaril 2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3953 Tsiviilasi Axxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja (isiku- või registrikood) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Einar Vallandi Axxxxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks Axxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 2 280 eurot, sh käibemaks summas 380 eurot, ja mõista summa välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Algatada Axxx Lxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
4. aasta
5. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Axxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada AxxxxLxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Axxx Lxxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Axxx Lxxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Axxx Lxxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Axxx Lxxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril).
4. Kohustada Axxx Lxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 10.08.2023, järgnev 10.02.2024 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. jaanuaril) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või 2 ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxx Lxxxxx esitas 17.03.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 28.03.
2. a määrusega välja Axxx Lxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.04.
3. a. 3 14.07.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 08.08.
5. a määrusega. 13.01.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) kinnitada Axxx xxxxxxx pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada Axxx Lxxxxxx pankrotimenetlus; 3) vabastada Einar Vallandi Axxx Lxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 4) määrata Axxx Lxxxxxx pankrotihaldurile töötasu 1900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot ning mõista see välja AxxxxLxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, konto nr EE742200221013804535) kasuks; 5) otsustada Axxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 13.01.
7. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Axxx Lxxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Axxx Lxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on 13.01.2023. a andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks.

§ 172lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks 17.11.2022.

a kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust ükski võlausaldaja osa ei võtnud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. LÕPPARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Pankrotivarasse laekus võlgnikule kuulunud kinnisasja müügihind 13 600 eurot, võlgniku sissetulekust 486,28 euro suurune osa ning pangaintress 0,67 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku arvelduskontol olnud 7,68 euroga kujunes pankrotivara väärtuseks 14 094,63 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Haldur käsitab ses asjas massikohustusena võlgniku kinnisasja müügitulult arvutatud tulumaksu 2 545,18 eurot. Nimetatud summa on kantud Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole, ehkki
3. aasta tuludeklaratsiooni ei ole veel esitatud ning tulumaksu tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud. Füüsilise isiku jaoks on tulumaksuga maksustamise periood kalendriaasta ning see, kui palju täpselt peab võlgnik tasuma
4. aastal saadud tulult arvutatud tulumaksu, selgub pärast kõikide
5. aasta tulumaksukohustust suurendavate ja vähendavate asjaolude arvesse võtmist. Enne pankrotimenetluse lõppemist on võimalik teha esialgne kalkulatsioon, mille koostamisel võtsin arvesse, et vastavalt kuni 31.12.2022 kehtinud TuMS §-le 23 lg 1 arvatakse füüsilise isiku
6. aasta tulust maha maksuvaba tulu 6000 eurot ehk 500 eurot kalendrikuus. Terve
7. aasta jooksul töötas võlgnik töölepingu alusel Eesti Keskkonnateenused AS-is. Võlgniku tööandja arvestas töötasu väljamaksmisel igakuiselt maksuvaba tulu, kuid kuna võlgnikule makstud tasu oli kümnel kuul väiksem kui 500 eurot, on
8. aasta tulule seni rakendatud tulumaksuvabastust vaid 5 125,92 euro ulatuses. Võlgnikul on
9. aasta maksuvabastusest kasutamata 874,08 euro suurune osa. Võlgnik soetas pankrotivara hulka 4 kuulunud kinnistu 03.02.2006 Eesti Vabariigilt hinnaga 3540 krooni (226,25 eurot), kuid vastavalt maareformiseaduse §-le 223 lg 9 vähendati müügihinda 3540 krooni võrra xxxxxxxxxx sündinud lapse eest. Kuna võlgnik ei pidanud kinnistu ostuhinda tasuma, saab kogu kinnistu müügihinda käsitada vara võõrandamisest saadud kasuna. Pankrotivarast võlgniku potentsiaalse tulumaksu-kohustuse katteks Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole tasutud summa on arvutatud järgmiselt: Tulu kinnistu müügist
10. aastal kasutamata maksuvaba tulu Tulumaksu arvutamise alussumma Arvutatud tulumaks 13 600,00 € 874,08 € 12 725,92 € 2 545,18 € Kui
11. aasta tegelik tulumaksukohustus mistahes põhjusel osutub praegu arvutatud tulumaksu summast erinevaks, on halduri arvates võimalik tulevikus tehtavate juurde- või tagasimaksetega tagada, et võlgnik ega võlausaldajad ei saa põhjendamatut kahju või kasu. 2.
12. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel tasutud pankrotimenetluse kulu 2,70 eurot koosneb täies ulatuses panga teenustasudest. Arvelduskontolt oli vaja oksjonil osalejatele tagastada oksjoni tagatisrahad, tasuda riigilõiv kinnistu uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise eest, tasuda tulumaks ning teha maksed võlausaldajatele. Ülekandeid ei olnud võimalik teha tasuta. 2.
13. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. Axxx Lxxxxxx pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis enne väga kõrge inflatsiooni perioodi oli umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Haldur taotleb kohtult pankrotihaldurile toimingutasuna töötasu 1900 eurot, millele vastavalt

§-le 65 lg 11 lisandub käibemaks 380 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 28,79 töötunni eest. Pelgalt võrdluse eesmärgil viitan ka

§-le 651 lg 1, mille kohaselt on 14 086,28 euro suuruselt pankrotivaralt arvutatud pankrotihalduri töötasu alammäär 3 264,08 eurot, lisandub käibemaks 652,82 eurot. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE261010010235907013 AS-is SEB Pank raha 2 280,38 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 1900 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 380 eurot, lisaks saab ASile SEB Pank tasuda ülekande teenustasu 0,38 eurot. 5 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Pankrotivarast on

§ 153

lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu jaotiste katteks välja makstud 9 266,37 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal

§ 162lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur tegi ses asjas iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viisin läbi koosoleku, koostasin ja esitasin dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) müüsin võlgnikule kuulunud kinnisasja; 3) suhtlesin võlausaldajatega, kontrollisin esitatud nõudeid ning fikseerisin kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 4) suhtlesin võlgnikuga, pidasin arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldasin selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 6.

1. Nõuete kaitsmise raames vaatasin läbi 5 nõudeavaldust. Kahe nõudega algselt seotud küsitavused õnnestus kõrvaldada nõuete kontrollimise perioodil toimunud seisukohtade vahetamise tulemusena. Maksu- ja Tolliamet nõustus pankrotihalduri seisukohaga, et nõue on aegunud, ning võttis esitatud nõude täies ulatuses tagasi. Kohtutäitur vähendas algset nõude summat poole võrra. Ei olnud vaja algatada nõuete tunnustamisega seotud vaidlusi. 6.
2. Võlgnikule kuulunud kinnisasja (registriosa nr 1016033) müümiseks viisin läbi avaliku elektroonilise oksjoni, millest võttis osa viis ostuhuvilist. Pankrotivarasse laekus kinnisasja müügihind 13 600 eurot. 6.
3. Võlgniku regulaarseks sissetulekuks on Eesti Keskkonnateenused AS-ilt saadav töötasu. Aprillis sai Maksu- ja Tolliametilt tagasi enammakstud tulumaksu 14,55 eurot, detsembris sai Eesti Keskkonnateenused AS-ilt puhkusetasu 262,30 eurot. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud netosissetulekut 4691,33 eurot. Sissetulekust on arvatud pankrotivara hulka 486,28 eurot. Lisan ülevaate võlgniku sissetuleku jagunemisest kuude kaupa. Kuu Netotöötasu Muu sissetulek Sissetulek kokku Sissetulekust võlgniku osa Sissetulekust pankrotivara aprill 2022 mai 2022 395,24 424,16 14,55 409,79 424,16 374,55 386,04 35,24 38,12 6 juuni 2022 juuli 2022 aug 2022 sept 2022 okt 2022 nov 2022 dets 2022 jaan 2023 KOKKU: 424,16 424,16 625,96 424,16 424,16 424,16 424,16 424,16 4414,48 262,30 276,85 424,16 424,16 625,96 424,16 424,16 424,16 686,46 424,16 4691,33 386,04 386,04 547,48 386,04 386,04 386,04 580,74 386,04 4205,05 38,12 38,12 78,48 38,12 38,12 38,12 105,72 38,12 486,28 6.
4. Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud kontole nr EE162200221010928171, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks võtsin kasutusele AS-is SEB Pank avatud võlgniku arvelduskonto nr EE
5. Võlgniku kontol nr EE162200221010928171 olevat raha ei käsita ma pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks. 6.
6. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
7. aasta
8. juunini. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistasin ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldasin väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.11.2022. Koosolek pidi toimuma 17.11.2022 algusega kell 10.10, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Arvan, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Võlgnik on kirjalikult väljendanud nõusolekut täita kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Esitan nõusoleku kohtule koos pankrotihalduri aruandega. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153

lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood Võlasumma Jaotis Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal

§ 162

lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktides 3, 4 ja 5. 10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja tekkimise aeg (

§ 162

lg 3) Võlgnik on pankrotiavalduses makseraskuste tekkimise ainsa põhjusena viidanud Lxxxxx Puhkeküla OÜ äritegevuse ebaõnnestumisele

1. aastal. Võlgnik oli 23.07.2002 – 24.01.2012 Lxxxxx Puhkeküla OÜ ainuosanik ja juhataja. See ühing esitas äriregistrile viimati majandusaasta aruande 31.12.2006 lõppenud majandusaasta kohta. Ühing kustutati äriregistrist 24.01.2012 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Tagantjärgi on kõrvalseisjal raske öelda, miks täpselt LxxxxxxPuhkeküla OÜ tegevus ebaõnnestus. Võlgniku väitel investeeris ta ettevõttesse nii palju kui võimalik, kuid peamiselt üldise majandussurutise tõttu jäi loodetud tulu teenimata. On usutav, et majanduskasvu ajal tehtud äriplaan ei toimi majanduslanguse ajal. Lxxxxx Puhkeküla OÜ ja võlgniku käekäik oli muuhulgas seotud sel viisil, et LxxxxxxPuhkeküla OÜ tegevuse üheks osaks oli inimeste majutamine xxxxxxxx asuval kinnisasjal. Kinnisasja kasutati pangalaenude tagatisena. Laenulepingute täitmist refinantseeriti uute pangalaenudega. Viimase refinantseerimise raames ostis võlgnik kinnistu OÜ-lt Lxxxxx Puhkeküla enesele (ehk Lxxxxx Puhkeküla OÜ pangalaen tasuti võlgnikule võetud uue pangalaenu arvel). Ka pärast omaniku vahetumist sai Lxxxxx Puhkeküla OÜ kinnistut kasutada. Laenu tagastamise eest vastutas võlgnik, kes nähtavasi lootis selleks vajaliku raha teenida LxxxxxxPuhkeküla OÜ majandustegevusest.
2. aastal tekkis võlgnikul raskusi laenukohustuste täitmisega. Pank ütles laenulepingu üles ja
3. a aprillis algatas hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse. Mingil põhjusel ei pidanud võlgnik laenu tagatise realiseerimist sobivaks lahenduseks ning tellis kinnistul paiknenud hoone süütamise, et täita kohustused kindlustushüvitise arvel. 19.08.2009 toimunud tulekahjus hoone häviski. Hiljem tuli kindlustuskelmus ilmsiks. Võlgnik pälvis kriminaalkaristuse ja kohustuse tasuda pangal saamata jäänud laenuosa ning kindlustusandja poolt võlgnikule tehtud väljamakse. Kohus on ses menetluses varem juhtinud võlgniku tähelepanu faktile, et suurem osa kohustustest on seotud
4. aastal tellitud süütamisega, mille tulemusena vähenes pangalaenu taganud vara väärtus ja pank kandis kahju. Võlgniku seletuse kohaselt valis ta süütamise LxxxxxxPuhkeküla OÜ tegevusega seotud probleemide tõttu, mille ületamiseks ta ei osanud valida paremat lahendust kui kuriteo toimepanemine lootusega saada kindlustushüvitist. Tagantjärgi saab võlgnik oma valiku ebaõigsusest ilmselt isegi aru, kuid olnut olematuks teha ei saa. Enne pankroti väljakuulutamist toimus võlgniku suhtes 7 aastatel 2009 – 2017 algatatud täitemenetlust. Ehkki mõne kohustuse kohta on kohus lahendi teinud käesoleva sajandi teisel kümnendil, tekkisid võlgniku kohustused sajandi esimesel kümnendil tehtud halbade valikute tõttu. Praeguseks on võlgnik üle kümne aasta elanud tagasihoidlikult ega ole andnud alust uute üle jõu käivate varaliste kohustuste tekkeks. Võlgnik on alates
5. aastast töötanud osalise tööajaga xxxxxxxxxxx jäätmejaamas jäätmete vastuvõtjana. Selle tööga ei ole võlgnik 8 teeninud suurt sissetulekut, mille arvel oleks võimalik tema võlgu olulises mahus tasuda. Võlgniku seletuse kohaselt oli ta nii äriliste kui eraeluliste püüdluste luhtumise tõttu pikka aega stressis ega suutnud leida endas jõudu pingutada võlgade tasumise nimel olukorras, kus kõikide võlgade tasumise võimatus oli ilmne. Lisaks halvenes võlgniku tervis, pärast infarkti läbipõdemist ei saa ta enam kõiki töid teha. Võlgniku varaline olukord on olnud lootusetu väga pikka aega ning tal olnuks küllalt põhjust esitada pankrotiavaldus kohtule juba aastaid tagasi. See tõenäoliselt ei oleks suurendanud võlausaldajate väljavaateid nõuete rahuldamisele, kuid võinuks ehk säästa võlgniku tervist. Arvestades nii enne pankroti väljakuulutamist toimunud ebaedukate täitemenetluste algatamise aega kui ka praeguse suurima kohustuse aluseks oleva kuriteo toimepanemist
6. aastal võib võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks alates
7. aastast. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on KarS § 212 lg.1 järgi kvalifitseeritav tegu ehk kindlustuskelmus, mille eest teda on Tartu Maakohtu 26.09.2013.a. kohtuotsusega karistatud. Nõustuda võib küll pankrotihalduri poolt 29.06.
8. a

§ 132

kohases ettekandes väljendatud seisukohaga, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda kui lootus kuriteoga tulu teenida luhtub ja loodetud tulu asemel tekivad isikul hoopis üle jõu käivad kohustused. Ehkki võlgniku toimepandud teos puuduvad KarS § 384 sätestatud teomaksejõuetuse põhjustamine- tunnused (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõutus), oleks selline lähenemine maksejõuetuse tekkimise põhjustele

§ 28lg.1 mõttes äärmiselt kitsendav.

Võlgnik Axxx Lxxxxxx tasumata nõuete hulgas omab ülekaaluka osa (93,34%) kohustus AS SEB Pank ees, mis tekkis põhjusel, et võlgnik tellis pangalaenu tagatiseks olnud hoone süütamise (et täita kohustused kindlustushüvitise arvel). Kuna võlgniku käitumisele on juba antud hinnang KarS sätete järgi, puudub vajadus seda veelkordselt kriminaalmenetluse raames hinnata ajendatuna pankrotimenetlusest. Kuna Axxx Lxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest.

Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 7 alusel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (Fi

MS) jõustus 01.07.

1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. Axxx Lxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 9

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.04.2022.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Tulenevalt kohustuse sisust ja

§ 176

lg 2, ei saa võlgnik võimaliku kohustustest vabastamise korral vabaneda kohustustest Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali ja AS SEB Pank ees, sest tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetega. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et olulises osas ei saa võlgnik kohustustest vabastamise menetluse tulemusel kohustustest vabaneda, tuleb võlgnikule anda võimalus kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise tulemusel vabaneda ülejäänud kahest nõudest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Lxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses 10 ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on 13.01.2023. a andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks.

§ 172lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks 17.11.2022.

a kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust ükski võlausaldaja osa ei võtnud. Kohus kuulas võlgniku ära 06.veebruaril 2023 telefoni teel. Võlgnik kinnitas valmisolekut olla ise usaldusisik kohustustest vabastamise menetluses. Talle on teada kohustustest vabastamise menetluse olemus, saab tehtud aruanded kohtule ja ülekanded võlausaldajatele. Vajadusel kasutab abi. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Axxx Lxxxxxxt ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Axxx Lxxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Axxx Lxxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Axxx Lxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest 11 vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 5 sätestab: Määrab kohus haldurile tasu

§ 651lõikes 1 nimetatud alammääras.

Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Halduri tegevuse tulemusena on AxxxxLxxxxxx pankrotivarasse laekunud 14 086,28 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 12 801–32 000 eurot on 3 093 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 13,3% ehk 170,94 eurot, kokku seega 3 263,94 eurot. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu toimingutasuna summas 1900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot, kokku 2 280 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. 19.04.
2. a koostatud pankrotimenetluse kulude kalkulatsioonis taotles haldur tasu toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning 12 määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 2 280 eurot, sh käibemaks 380 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 13