MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar
- veebruar 2023, Tartu 3-22-1549 Xe kaebus Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6-3/89 ja
- aprilli
- a käskkirja nr 6-3/107, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsist töölt kõrvaldamise ning
- märtsi
- a vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse tuvastamiseks Xe määruskaebus Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, millest halduskohus
- juuli
- a määrusega haldusasjas nr 3-22-1384 eraldas eraldi menetlusse Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6-3/89 ja
- aprilli
- a käskkirja nr 6-3/107, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsist töölt kõrvaldamise ning
- märtsi
- a vaide mittetähtaegse lahendamise õigusvastasuse tuvastamise nõuded. Need nõuded on käesolevas asjas kaebuse esemeks.
- oktoobri
- a määrusega halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmse puudumise tõttu. Halduskohus selgitas, et käskkirjadest nr 6-3/89 ja nr 6-3/107 ei tulene töötamise, sh majandustöödel töötamise kohustust, vaid need reguleerivad kaebaja liikumisvõimalusi ja tingimusi töötamisel vangla territooriumil Riigi Kinnisvara AS-s tehtavatel ehitus- ja remonditöödel. Isegi kui jaatada, et käskkirjad riivavad kaebaja õigusi, ei ole lubatav neid käskkirju vaidlustada tuginedes preventiivsele huvile, sest käskkirjades nimetatud tööd ei ole pideva iseloomuga ning pole kindlalt ette näha sarnaste olukordade kordumist. Ka töölt kõrvaldamise (
- märts kuni
- märts 2022) õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ei saa kaebajal olla preventiivset huvi, kuna kaebaja ei tööta enam Riigi Kinnisvara AS-s. Preventiivset huvi ei ole põhjusta jaatada ka vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Vaiete läbivaatamisega hilinemine ei ole Tartu Vanglas kuigi sage ega süstemaatiline.
- Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule. Määruskaebuses leiab kaebaja, et käskkirjade vaidlustamine aitab selgitada, kas käitises töötavat kinnipeetavat võib kohustavat käskkirja väljastamata samaaegselt rakendada vangla majandustööle. Vaidlustatud käskkirjad on olemuselt majandustööle kohustavad ja tehtud töö eest peab tasu maksma vangla. Vaidluse tulemusena on kaebaja kaotanud võimaluse avavanglasse paigutamiseks ja vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Vaide lahendamisega viivitamisega on vangla suutnud luua olukorra, kus kaebaja jääb ilma kaebeõigusest, s.t ei saagi oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Piisav põhjus asja menetlusse võtmiseks on juba see, et vastustaja tõlgendab olukorda kaebaja keeldumisena töötamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Määruskaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks.
- Määruskaebuses on leiab kaebaja jätkuvalt, et kohus peab käesolevas asjas esitatud tuvastamisnõuded sisuliselt lahendama. Ringkonnakohus kaebaja ei nõustu.
- Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega tuvastamisnõue on halduskohtumenetluses lubatav üksnes juhul, kui see samaaegselt on suunatud kaebaja õigusliku positsiooni parandamisele (aitab kaasa isiku õiguste kaitsele) ning selle eesmärgi saavutamiseks ei ole tõhusamat õiguskaitsevahendit. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ainuüksi selleks, et saada kohtu hinnang haldusorgani tegevuse õiguspärasusele või kaebaja jaoks huvitavale õiguslikule küsimusele. Tuvastamisnõude rahuldamisest ei tulene haldusorganile otsest kohustust kohandada oma tegevust vastavalt kohtu seisukohale. Seetõttu on kohtupraktikas peetud preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõuet kaebaja õiguste kaitsele suunatuks ainult siis, kui on piisalavalt tõenäosusega ette näha konkreetse vaidlusaluse kaebaja õigusi riivava olukorra kordumist.
- Kaebaja väidetest praeguses asjas aga ei ilmne, et tuvastamisnõuetes nimetatud olukordade kordumine tulevikus oleks tõenäoline. Nagu halduskohus selgitas, siis ei ole vaide lahendamisega viivitamine Tartu Vanglas tavapärane ega süsteemne probleem. Erinevalt kaebaja arusaamast ei takista vaide lahendamisega viivitamine ka kaebajal pöörduda kaebusega halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Vangistusseaduse § 11 lg-ga 5 on tõepoolest kehtestatuks kohustuslik kohtueelne menetlus, mille läbimine on eelduseks kohtusse pöördumisel. Sama sättega loetakse aga kohtueelne vaidemenetlus läbituks ka juhul, kui vastustaja jätab vaide tähtaegselt lahendamata. Õigus pöörduda kaebusega kohtusse vaide lahendamisega viivitamise korral tuleb selgelt välja ka HKMS § 47 lg-st 3, mille kohaselt, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan 2 viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Vaide (tähtaegselt) lahendamata jätmise tõttu jääb isik seega küll ilma võimalusest lahendada vaidlus kohtusse jõudmata ja haldusorgan kaotab enesekontrolli võimaluse, kuid vaide lahendamata jätmisega ei saa vangla luua olukorda, kus kaebajal puuduks võimalus oma õigusi kohtus kaitsta.
- Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6-3/89 (tl 30) ja
- aprilli
- a käskkirja nr 63/107 (tl 31) kohta osutas halduskohus põhjendatult, et käskkirjad on antud seoses spetsiifiliste tööde tegemisega, mille kordumine ei ole ettenähtav, eriti olukorras, kus kaebaja ei tööta enam Riigi Kinnisvara AS heaks. Määruskaebuses ei ole kaebaja halduskohtu järeldust kahtluse alla seadnud.
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama selleski, et tegelikkuses ei riiva käskkirjad kaebaja õigusi. Eelkõige ei ole käskkirjadega pandud kaebajale töötamise, täpsemalt vangla majandustöödel osalemise kohustust. Mõlema käskkirjaga on muudetud tähtajaliselt Tartu Vangla
- mai
- a käskkirja nr 63/114 (tl 29) kaebaja Riigi Kinnisvara AS-s Tartu Vangla territooriumil töötamisel rakendatava järelevalve korraldust. Kummalgi juhul on otsustatud rakendada kaebaja töötamisel relvastatud valvet, kuna töö tegemise koht jääb väljaspoole
- mai
- a käskkirjas valveta töötamiseks määratud ala Tartu Vangla territooriumil. Vaidlustatud käskkirjade eelkirjeldatud toime ilmneb selgelt käskkirjade resolutsioonist, milles on otsesõnu märgitud kaebaja Riigi Kinnisvara AS-i tööle lubamise käskkirja (
- mai
- a käskkiri) muutmine järelevalveta töötamist puudutavas osas. Samas ei ole käskkirjade resolutsiooniga pandud kaebajale kohustust töid teostada. Samuti ei ole vastustaja võtnud kohustust vahetult kaebajale tööde eest tasu maksta.
- Kaebaja
- kuni
- märtsini 2022 töölt kõrvaldamise õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele olukorras, kus kaebaja ei tööta enam Riigi Kinnisvara AS-s. Ka sellele halduskohtu seisukohale ei ole kaebaja määruskaebuses vastu vaielnud, jättes selgitamata, miks töölt kõrvaldamise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja jaoks siiski vajalik võiks olla.
- Kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ilmneb, et tema eesmärgiks on saada tasu tehtud töö eest, saada hüvitist takke tekitatud kahju eest, vältida õigusliku aluseta tööle suunamist vangla majandustööde tegemiseks ning saada jätkuv võimalus töötada. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama selleski, et nende eesmärkide saavutamiseks on kaebajal võimalik kasutada tuvastamisnõuetega võrreldes tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja ongi asunud neid kasutama, esitades tsiviilkohtumenetluses nõude Riigi Kinnisvara AS vastu saamata jäänud töötasu saamiseks ning halduskohtumenetluses Tartu Vangla vastu viimase poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Juhul, kui vastustaja õigusvastaselt keeldub kaebajat tööle lubamast või vastupidi, sunnib tööle õigusliku aluseta, saab kaebaja vastavalt vaidlustada vangla konkreetset tegevust tühistamis ja/või kohustamisnõudega, samuti nõuda õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist.
- Määruskaebuses viitab kaebaja veel sellele, et vangla tegevuse tõttu on ta kaotanud võimaluse avavanglasse paigutamiseks või ennetähtaegseks vabanemiseks. Ringkonnakohus selgitab, et nii avavanglasse paigutamisest keeldumine kui ka vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine on iseseisvalt vaidlustatavad otsustused. Esimese otsustuse saab teha vastustaja haldusmenetluses. Vangla otsusega mittenõustumisel on kaebajal seega õigus esitada vaie ja seejärel vajadusel kaebuse halduskohtule. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustab maakohus, kuulates seejuures eelnevalt ära ka kaebaja. Kaebaja saab seega enne otsustuse tegemist selgitada ja põhjendada oma positsiooni. Lisaks on kaebajal õigus vaidlustada maakohtu lahend kõrgemas kohtus. Käesolevas asjas vaidlustatud vangla tegevustele ei ole kehtiva õigusega antud kummagi otsustuse tegemisel ette määratud tähendust. Seega ei saa neil olla üheselt kaebaja avavanglasse paigutamist või ennetähtaegset vabanemist välistavat toimet. 3
- Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4